Sa oled siin

Mitmepoolne arengukoostöö

EESTI AKTIIVSUS RAHVUSVAHELISTES ORGANISATSIOONIDES


Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse ja inimõiguste tagamisel asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine keskne ka Eesti arengukoostöös. Eesti panustab selles kontekstis lisaks ELile ka ÜRO süsteemi ja selle arenguküsimustega seotud organisatsioonide ning Maailmapanga ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tegevusse. Mitme rahvusvahelise arengukoostööga tegeleva organisatsiooni juures on Eestil esindus, mis võimaldab aktiivselt osaleda nende arengukoostööpoliitika ja eelarve kujundamisel.
Eesti tulemusliku arengukoostööpoliitika üheks aluseks ongi eesmärgipärane tegutsemine rahvusvahelistes organisatsioonides, kus kaasa rääkides on hoolimata Eesti väiksusest võimalik saavutada mõju rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabipoliitika kujundamisel. Sealjuures on rahvusvaheliste agentuuride töö rahaline toetamine Eesti piiratud ressursse ja diplomaatilist kohalolu arvesse võttes tõhusaim võimalus anda oma panus kõige vaesemate ja haavatavamate riikide toetamiseks nii arengukoostöös kui ka humanitaarabis.


EUROOPA LIIT


Eesti kujundab aktiivselt EL arengupoliitikat, osaledes arengukoostöö töörühma aktuaalsete teemade aruteludel ja poliitikadokumentide koostamisel kooskõlas Eesti prioriteetide ja poliitiliste huvidega. Peamised valdkonnad on seejuures abi tõhusus, sooline võrdõiguslikkus, IKT, poliitikavaldkondade sidusus, arengukoostöö ja humanitaarabi parem sidustamine konfliktide puhul ja sunnitud massränne. Eesti teeb makseid EL eelarvesse, mille kaudu rahastatakse ka EL abiprogramme ja -fonde, mis on suunatud kõige vaesematele ja haavatavamatele riikidele. Selleks osaleb Eesti EL arenguabi eelarve ühise programmitöö otsustamisel. Sissemakse Euroopa Komisjoni eelarvesse moodustab suure osa Eesti ametliku arenguabi kogusummast ja aktiivsus EL institutsioonides, töörühmades ja komiteedes on vajalik, et tagada selle panuse mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Oluline on osaleda ning tugevdada Eesti võimekust ja huvi osaleda EL mestimise (ingl k twinning) ja TAIEX tehnilise abi programmides.
EL koos liikmesriikidega on maailma suurim humanitaarabi andja. Eesti peab esmatähtsaks EL humanitaarabi sidumist nii elanikkonnakaitse- kui ka arengukoostööpoliitikaga ning toetab EL liikmesriikide ühtset kriisidele reageerimist ja koordinatsiooni EL elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.
Eesti EL nõukogu eesistumine 2017. aasta teises pooles andis lisavõimalusi EL arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitika suunamiseks.
Eesti EL nõukogu eesistumise tegevused arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. (275.64 KB, PDF)


ÜRO SÜSTEEM


Eesti jaoks on oluline olla ÜRO töös aktiivne ja usaldusväärne partner. Eesti toetab ÜRO kui ainsa universaalse ning legitiimse ülemaailmse arengukoostöösüsteemi toimimist, mille kaudu on võimalik suunata arenguprotsesse maailma vähem arenenud piirkondades.

Eesti on osalenud aktiivselt ÜRO 2. komitee ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) töös, olles viimase liige aastatel 2015–2017 ja asepresident aastatel 2015–2016. Samuti osales Eesti aastatel 2014–2015 ÜRO kestliku arengu rahastamise töörühmas. Humanitaarabi valdkonnas on Eesti keskendunud hea humanitaardoonorluse edendamisele ja on OCHA doonorite toetusrühma liige. Koos EL liikmesriikidega, osaleb Eesti arengukoostöö ja humanitaarvaldkonna resolutsioonide läbirääkimistel ning on aktiivne naiste võrdsete õiguste ja võimestamise, inimõiguste ning IKT arengukoostöö eestkõneleja.

Eesti prioriteedid 2. komitee töös olid perioodil 2011–2015 IKT ja arengu resolutsioon, arengurahastamise resolutsioon ning muud olulisemad kestliku arengu resolutsioonid, mis käsitlevad Agenda 21, ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP), kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust.

Eesti on aastaid panustanud tegevustoetustega ÜRO fondidesse ja arenguprogrammidesse. Lisaks sellele toetab Eesti mitmeid ÜRO fondide ja programmide arengukoostöö ja humanitaarabi projekte sihtriikides. Selleks, et tagada tegevuste tõhusus ning saada parim ülevaade vahendite kasutamisest ja tulemustest, osaleb Eesti ÜRO tegevnõukogudes, arendades välja organisatsioonidele strateegilisi eesmärke. Eesti oli 2016. aastal ÜRO Lastefondi (UNICEF) president ning on olnud kahel korral (2012. ja 2015. aastal) fondi asepresident.

2015. aasta lepiti kokku ÜRO kestliku arengu eesmärgid (SDG-d). Läbirääkimistel keskendus Eesti kahele laiemale teemavaldkonnale, milleks olid sooline võrdõiguslikkus ning õigusriiklus kui kestliku arengu tagamise eeldus. Arengukoostöös tegelevad ÜRO ja liikmesriigid kestliku arengu põhimõtete elluviimisega, eesmärkide seire ja ülevaatamisega. Keskne roll üleilmse kestliku arengu seires on ECOSOCil, mis korraldab iga-aastast kõrgetasemelist poliitilist foorumit (HLPF). HLPFil antakse nii üksikuid riike käsitlevaid kui ka temaatilisi regulaarseid ülevaateid kestliku arengu eesmärkide elluviimise kohta. Ülevaated on vabatahtlikud. Eesti esitas oma kestliku arengu eesmärkide olukorda kirjeldava ülevaate ühena esimestest riikidest 2016. aastal. ECOSOC liikmena osaleb Eesti HLPF aruteludes.

Eesti on teinud vabatahtlikke annetusi arengukoostöö ja humanitaarabi toetamiseks näiteks Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC), ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroole (OCHA), ÜRO Lastefondile (UNICEF), ÜRO Naised (UN Women), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR), ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP), Maailma Toiduprogrammile (WFP), Hädaolukorras Reageerimise Keskfondile (CERF) ja ÜRO Põlisrahvaste Foorumile. Lisaks sellele on sihtotstarbeliselt toetatud allorganisatsioonide temaatilisi programme.

Suurematest ettevõtmistest on hetkel rakendamisel Eesti-UNDP koostööprojekt (november 2018- detsember 2019), mille eesmärgiks on digi-lahenduste abil toetada riikide kestlikku ja kaasavat arengut. Koostöö põhineb Eesti e-riigi kogemustel, mis aitas suures osas kaasa Eesti muutumisele arenguabi saavast riigist doonorriigiks. Projektis on oluline riikidevaheline kogemuste vahetus ja koostöö, mis panustavad arengumaade suutlikkuse suurendamisesse läbi digitaalsete strateegiate rakendamise.


MAAILMAPANK JA RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND (IMF)


Tähtis rahvusvaheline organisatsioon, mille kaudu arengukoostööd ellu viiakse, on Maailmapank ja Maailmapanga Gruppi kuuluvad organisatsioonid: Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus (ICSID), Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuur (MIGA). Eesti ühines 2008. aastal IDAga, mis toetab vähim arenenud riike, ning osaleb doonorina IDA rahastamisvoorudes. Eesti jaoks on oluline võtta osa Maailmapanga Grupi organisatsioonide (eelkõige IBRD, IDA ja IFC) tööst, olles aktiivne liige Põhja- ja Baltimaid koondavas valijaskonnas. Valijaskonna kujundatud seisukohad on hääleks Maailmapanga nõukogus, mille kaudu mõjutatakse panga poliitikat. Samuti on oluline panustada Maailmapanga erifondidesse.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhiülesandeks pole küll arenguabi, kuid oma laenuvahendite kujundamisel, tehnilise abi pakkumisel ning liikmesriikidele majanduspoliitikaalase nõu andmisel võtab ta arvesse riikide arengutaset. IMF pakub vaestele riikidele subsideeritud intressidega laene ja tasuta tehnilist abi. Kehtiva arengukava perioodil kaalub Eesti osalemist vaestele riikidele pakutavate laenuvahendite subsideerimisfondis võrdeliselt teiste riikidega ning vastavalt oma IMF-s osalemise määrale.


MAJANDUSLIKU KOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON (OECD)


OECD arenguabi komitee (DAC) ja komitee töörühmade kohtumistel määratakse kindlaks rahvusvahelised arengu rahastamise põhimõtted, mille alusel doonorriigid arengusse panustavad. Eesti osaleb komitee töös vaatlejana ja rakendab komitee heaks kiidetud põhimõtteid oma arengukoostööpoliitikas. Perioodi 2016–2020 eesmärk on aktiivsemalt kaasa rääkida arengu rahastamise poliitika kujundamises DAC kohtumistel. 2014. aastast esitab Eesti DAC sekretariaadile üksikasjalikke arengukoostöö ja humanitaarabi rahastamise ja projektitegevuste aruandeid (nn CRS++ formaadis). Eesti soovib koostöös DAC sekretariaadiga oma andmebaasi ja aruandluse süsteemi edasi täiustada, et see vastaks veelgi paremini rahvusvahelisele arenguabi voogude läbipaistvuse standardile.

 

Viimati uuendatud: 25. Jaanuar 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.