Sa oled siin

Mihkel Martna

Mihkel Martna

Mihkel Martna sündis 17. septembril 1860 Veltsa vallas Paimpere külas Läänemaal renditaluniku peres.

Omandanud kohalikus külakoolis alghariduse, siirdus ta 1875 Pärnusse venna juurde, kus tegi juhutöid. 1878 läks Tallinna, kus töötas maalrina ja asus õppima maalermeister F. Cayé juures. Cayé perekonnas õppis Martna ära saksa keele ja innustus sotsiaalsetest küsimustest. 1884 omandas ta maalriselli tunnistuse ja asus seejärel maalrina tööle Tartus, esialgu sellina, hiljem iseseisva meistrina. 1891 sai Martnast maalrite tsunfti meister. Tartus elamise ajal õppis ta saksa käsitööliste seltsi õhtukoolis ja kuulas Tartu Ülikooli rahvalikke loenguid, kus tutvus sotsialistlike vaadetega üliõpilastega.

1903 likvideeris Martna oma ettevõtted Tartus ja asus elama Tallinna, kus ostis trükikoja ja oli ajalehe „Teataja“ toimetuse liige.

Mihkel Martna osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonilises liikumises ja oli sunnitud peale sõjaseaduse väljakuulutamist Eestist põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis ning seejärel oli töölislehe „Kiir“ toimetaja Peterburis, kust oli sunnitud lahkuma 1907. Martna elas kümme aastat Soomes, Šveitsis, Saksamaal, Austrias ja uuesti Šveitsis. Sel ajal sõlmis ta tihedaid kontakte sotsialistliku liikumisega, tegi kaastööd kohalikule ajakirjandusele ja tegeles enesetäiendamisega.

1917. aastal naasis Martna Eestisse, osales Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei loomisel, oli partei häälekandja „Sotsialdemokrat“ üks väljaandjatest. Ta oli ka Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadik.

Mihkel Martna kuulus Eesti välisdelegatsiooni ning moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga välisdelegatsiooni juhatuse. 1918. aasta oktoobrini tegutses ta Kopenhaagenis, 1919 osales II Internatsionaali kongressidel ja saavutas seal Eesti omariikluse tunnustamise. Samal aastal oli Eesti esimene esindaja Saksamaal, aitas kaasa eesti sõjavangide vabanemisele ja pidas läbirääkimisi väljaveetud varade tagastamiseks.

Mihkel Martna oli Asutava Kogu ja I – V Riigikogu liige (sh III ja IV Riigikogu esimene asejuhataja), osales korduvalt Euroopa Parlamentidevahelise Liidu kongressidel ja Rahvasteliidu töökonverentsidel. Oli üks Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei asutajaid, selle pahempoolse tiiva juhte, 1931 – 1932 keskkomitee esimees, kuid sattus elu lõpul üha teravamasse vastuollu partei parempoolse juhtkonnaga. Teenete eest Eesti riikluse arendamisel valiti ta 1930. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks.

Mihkel Martna suri 24. mail 1934 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.


Allikad:
Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn, 1997
Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932
Eesti biograafiline leksikon. Tartu 1926-1929, 1940

Mihkel Martna haud Metsakalmistul

Mihkel Martna haud Metsakalmistul
Viimati uuendatud: 17. September 2010

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.