Sa oled siin

Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

Mis on Brexit?


Brexit on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. Ühendkuningriik (ÜK) lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Kuni selle kuupäevani on ÜK Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused.

Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimised Euroopa Liidu ja ÜK vahel toimuvad Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt. Läbirääkimisi peab Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon, eesotsas pealäbirääkija Michel Barnier´ga. Euroopa Komisjon juhindub läbirääkimistel liikmesriikide poolt kokku lepitud suunistest. 

 

 

  • Euroopa Liidu ja ÜK vahelise väljaastumislepingu sätetest on k.a oktoobri alguseks kokku lepitud umbkaudu 90%.
  • Lepingule on kavas lisada Euroopa Liidu ja ÜK tulevaste suhete deklaratsioon. See on poliitiline kokkulepe, mis loob raamistiku hilisemaks tulevikusuhte vormistamiseks erinevate lepingutega. Läbirääkimised deklaratsiooni üle on pooleli. 
  • Väljaastumislepingu jõustumiseks peab see saama heakskiidu Euroopa Parlamendilt ja ÜK parlamendilt. Juhul, kui leping ei jõustu 30. märtsiks 2019, siis alates sellest kuupäevast ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liikmesriik ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhteid reguleerib rahvusvaheline õigus. Selline tulemus ei ole kummagi poole eesmärk, mistõttu Euroopa Liit ja ÜK töötavad kokkuleppe saavutamise nimel. 
  • Lepingu(d) Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta saab koostada ja sõlmida alles pärast seda, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik. Nii näiteks saab Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste kaubandussuhete lepingu koostada ja sõlmida alles pärast 29. märtsi 2019. Juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ei sõlmi kaubanduskokkulepet, reguleerib Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandussuhteid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistik.
  • Väljaastumislepingu eelnõu näeb ette üleminekuperioodi, mis kestab 30. märtsist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Üleminekuperioodi ajal kohaldatakse ÜK suhtes jätkuvalt Euroopa Liidu õigust nii, nagu oleks tegemist liikmesriigiga. Siiski kehtestuvad lepingu kohaselt üleminekuperioodil teatud erandid - näiteks ei osale ÜK enam EL otsustusprotsessis ega saa hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Üleminekuperioodi ajal osaleb ÜK endiselt ka Euroopa Liidu tolliliidus ja ühisturul ning peab järgima ELi kaubanduspoliitikat ja kohaldama ELi tollitariife.
  • Läbirääkimiste kronoloogia
  • Euroopa Komisjoni Brexiti teemaline lehekülg [ENG]

 

 


Brexitiks valmistumine


 


Paralleelselt läbirääkimiste lõpuleviimisega on liikmesriikides alanud ettevalmistused Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks.

Ettevalmistusi koordineerib Euroopa Komisjon, jagades infot ja suuniseid rahvuslikeks tegevusteks.

Ka Eestis on erinevad ametkonnad tegemas vajalikke ettevalmistusi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks. 

 

 

KKK

 

Kodanikele
 

Mis muutub Ühendkuningriigis elavate Eesti jt ELi kodanike staatuses peale ÜK lahkumist Euroopa Liidust (s.o peale 29.03.2019)?

  • Eesti jt EL liikmesriikide kodanike staatus on praegu jätkuvalt sama, mis enne 23. juunil 2016 toimunud referendumit. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Kuni selle kuupäevani on ÜK Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused (sealhulgas Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist käsitlev Euroopa Liidu õigus).
  • Euroopa Liidust väljaastumiseks sõlmivad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik väljaastumislepingu, mille üheks osaks on kodanike õigused. Praeguseks on Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele Ühendkuningriigis elavate Euroopa Liidu kodanike õiguste säilitamiseks. Lõpliku kokkuleppeni loodetakse jõuda enne 29. märtsi 2019.
  • Ühendkuningriik planeerib riigis elavate ELi liikmesriikide kodanikele uut elamisõiguse taotlemise protsessi, nn EU settlement scheme, läbiviimist. Elektrooniline platvorm avatakse taotlustele 2018.a. lõpus ja registreerimise lõpptähtaeg on 30.06.2021, erandjuhtudel kauem.


Mis muutub praegu Eestis elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks?

  • Peale Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust (29.03.2019) algab üleminekuperiood, mis kestab kuni 31.12.2020. Üleminekuperioodi lõpuni kehtib ÜK kodanikele ja nende perekonnaliikmetele edasi üldjuhul Euroopa Liidu õigus.
  • Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kehtiva ID-kaardi alusel. ÜK kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad Eestis viibida senise elamisloa alusel. Eestis elavatel või enne üleminekuperioodi lõppu Eestisse saabuvatel ÜK kodanikel ja nende perekonnaliikmetel ei tule hakata taotlema väljaastumislepingust tulenevat uut alust riigis viibimiseks (nt elamisluba).
  • Väljaastumislepingust tulenevat uut Eestis elamisõigust tõendavat dokumenti kavatseme väljastama hakata 2020. aasta sügisest.
     

Lisainfo:

 

 

Ettevõtjatele
 

  • ÜK lahkub EL-ist 29. märtsil 2019. Läbiräägitava väljaastumislepingu kohaselt algab 30. märtsist 2019 üleminekuperiood, mis kestab 31. detsembrini 2020. Sellel perioodil on ÜK jätkuvalt siseturu liige, Euroopa Liidu õigus kehtib ÜK-s ja tema suhtes nagu täna. Üleminekuperioodi lõppemisel peaks majandussuhteid reguleerima hakkama uus leping, mille sõlmimise läbirääkimised saavad alata pärast ÜK lahkumist. 
  • EL-ÜK lepingu puudumisel muutub ÜK ELi jaoks kolmandaks riigiks, kaubanduses kehtiksid WTO reeglid. Muudatused puudutavad mitmeid sektoreid. Enim muudatusi on ette näha seoses kaupade liikumisega, aga ka transpordi ja finantsteenuste sektorites.
    Muudatuste ulatus sõltub sidemetest ÜK turuga, majandussektorist, ettevõtte suurusest jm.
     
  • Riskide maandamiseks soovitame ettevõtjail läbi mõelda järgmised teemad:
    • selgitada välja, kuidas praegu toimub kaubavahetus kolmandate riikidega (tolliküsimused, vastastikune tunnustamine, tootemärgistus, standardid jm);
    • jälgida arenguid EL õiguses (nt võivad tekkida spetsiifilised erisused ÜK lahkumisega seoses);
    • tutvuda, kuidas on ettevõtte need kaubad/teenused, mis on seotud Ühendkuningriigi turuga, teistes EL rahvusvahelistes lepingutes käsitletud;
    • sektorispetsiifilisi ettevalmistusi võiks alustada enda sektoris kehtiva EL õiguse võrdlemisest EL-Kanada majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA).
  • Euroopa Komisjon on koostanud reas valdkondades ettevalmistavad infolehed, mis annavad esmast infot eesseisvatest muudatustest ja võimalikest tagajärgedest. Infolehtede nimekirja täiendatakse jooksvalt. Rohkem infomaterjale koondab EL infokeskuse Brexiti lehekülg.
  • SEITSE SOOVITUST EL 27 ETTEVÕTJATELE, ET VALMISTUDA BREXITIKS (PDF)
 


Eesti ja Ühendkuningriigi suhted

 

Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolsete suhete ülevaate, sealhulgas majandussuhted ja kaubavahetus, leiab välisministeeriumi kodulehelt.

 

Lisainfo

Välisminister moodustas 10. veebruari 2017 käskkirjaga riigisisese töörühma Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimistel Eesti huvide kaardistamiseks ja Eesti seisukohtade väljatöötamiseks. Töörühma, mille liikmed on kõikide ministeeriumide esindajad, juhib välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.

Välisministeeriumi Euroopa osakond
Telefon: (372) 637 7260.
E-post: vminfo@vm.ee

 

Viimati uuendatud: 15. November 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.