Sa oled siin

Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

Mis on Brexit?


Brexit on Ühendkuningriigi (ÜK) lahkumine Euroopa Liidust. ÜK valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja Euroopa Liidust. ÜK lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Kuni selle kuupäevani on ÜK Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused.

Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimised (EL lepingu art 50 alusel) Euroopa Liidu ja ÜK vahel on lõppenud, EL Ülemkogu ja ÜK valitsus on väljaastumislepingu heaks kiitnud. Leping vajab jõustumiseks veel ratifitseerimist ÜK parlamendis ja nõusolekut Euroopa Parlamendilt.

Eesti on jätkuvalt veendunud, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline praegune kokkulepe on parim võimalik lahendus, kuid Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad Euroopa Komisjoni juhtimisel ka võimalikuks ÜK lahkumiseks ilma leppeta 29. märtsil 2019.

 

 

                                                                                                     Sisukord

 

 

 

                                                                            Lahkumisleping ja tulevikusuhete deklaratsioon

 

  • 25. novembril 2018 kinnitasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid erakorralisel ülemkogul Ühendkuningriigi liidust väljaastumislepingu ja kiitsid heaks tulevikusuhete poliitilise deklaratsiooni.
  • Euroopa Liidu ja ÜK vaheline väljaastumisleping sätestab ÜK Euroopa Liidust lahkumise korra ehk millistel tingimustel ÜK lahkub. Need tingimused kirjeldavad EL ja ÜK õigusi ja kohustusi.
  • Lepingule on lisatud Euroopa Liidu ja ÜK tulevaste suhete deklaratsioon. See on poliitiline kokkulepe, mis loob raamistiku hilisemaks tulevikusuhte vormistamiseks erinevate lepingutega.
  • Väljaastumislepingu jõustumiseks peab see saama heakskiidu Euroopa Parlamendilt ja ÜK parlamendilt. Juhul, kui leping ei jõustu 30. märtsiks 2019, siis alates sellest kuupäevast ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liikmesriik ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhteid reguleerib rahvusvaheline õigus. Mõlemad pooled soovivad sellist olukorda vältida.

  • Lepingu(d) Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta saab koostada ja sõlmida alles pärast seda, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik. Nii näiteks saab Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste kaubandussuhete lepingu koostada ja sõlmida alles pärast 29. märtsi 2019. Juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ei sõlmi uut kaubanduskokkulepet, reguleerib ELi ja ÜK kaubandussuhteid kas ÜK väljaastumisleping või Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistik.
  • Väljaastumislepingus nähakse ette üleminekuperiood, mis kestab 30. märtsist 2019 kuni 31. detsembrini 2020. Lisaks on üleminekuperioodi võimalik enne 1.07.2020 ühekordselt pikendada ja seda maksimaalselt kuni 31.12.2022. Üleminekuperioodi ajal kohaldatakse ÜK suhtes jätkuvalt Euroopa Liidu õigust nii, nagu oleks tegemist liikmesriigiga. Siiski kehtestuvad teatud erandid - näiteks ei osale ÜK enam EL otsustusprotsessis ega saa hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Üleminekuperioodi ajal osaleb ÜK endiselt Euroopa Liidu tolliliidus ja ühisturul ning järgib ELi kaubanduspoliitikat ja kohaldab ELi tollitariife.
  • Läbirääkimiste kronoloogia
  • Euroopa Komisjoni Brexiti teemaline lehekülg [ENG]
  • Välisministeeriumi pressiteade Vabariigi Valitsuse kabinetiistungilt (22.11.2018)
  • Eesti Vabariigi Valitsuse pressiteade erakorraliselt Ülemkogult (Brüssel, 25.11.2018) 
  • Erakorralise Ülemkogu järeldused (PDF) (25.11.2018) 
 


Brexitiks valmistumine

 

 

Paralleelselt on liikmesriikides alustatud ettevalmistusi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumiseks.

Ettevalmistusi juhib ja koordineerib Euroopa Komisjon, jagades infot ja suuniseid rahvuslikeks tegevusteks. Ka Eestis on erinevad ametkonnad tegemas vajalikke ettevalmistusi.

ÜK valitsuse käitumisjuhised leppeta lahkumise puhuks. Need on mõeldud küll ÜK sihtrühmadele, kuida sisaldavad kasulikku infot ka ELi kodanikele ja ettevõtjatele.

 

 

KKK

 

Kodanikele
 

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe on parim kompromiss, mis tagaks Ühendkuningriigi korrapärase lahkumise Euroopa Liidust. Selles on kaitstud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi, sealhulgas Eesti huvid ning uuteks läbirääkimisteks leppe teksti üle Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ruumi enam ei ole.

Küll on oluline jätkata ettevalmistuseks ÜK lahkumiseks EList ilma leppeta. EL liikmesriigid koordineerivad Komisjoni juhtimisel ühiselt ettevalmistuste plaane leppeta lahkumise olukorraks. Enamus kriitilisi valdkondi on Euroopa Liidu pädevuses ning nendes võetakse vajalikud meetmed ühiselt. Siiski on vaja ka Eesti õigusakte leppeta lahkumise korral muuta, eeskätt kodanike õiguste valdkonnas. Eesti huvi on kaitsta oma kodanikke ning oluline on, et üleminek uude olukorda oleks võimalikult sujuv. 

 

Mis muutub Ühendkuningriigis elavate Eesti jt ELi kodanike staatuses peale ÜK lahkumist Euroopa Liidust (s.o peale 29.03.2019)?

  • Eesti jt EL liikmesriikide kodanike staatus on praegu jätkuvalt sama, mis enne 23. juunil 2016 toimunud referendumit. Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Kuni selle kuupäevani on ÜK Euroopa Liidu liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused (sealhulgas Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist käsitlev Euroopa Liidu õigus).
  • Ühendkuningriigi lepinguta lahkumise korral lõppeb isikute vaba liikumine. Ühendkuningriigi lepinguta lahkumise korral on Euroopa Liidul kavas UK kodanikele kehtestada viisavabadus, eeldusel, et ÜK vastab samaga. Seega, alates 29. märtsist 2019 saaksid EL kodanikud reisimisel UKsse ja UK kodanikud viisakohustuse puudumisel vastavalt UKs või EL liikmesriikides viibida 90 päeva. UK kodanikud, kes kavatsevad pikemaks ajaks Eestisse jääda, peaksid selle aja jooksul taotlema pikaajalist elamisluba.
  • Ühendkuningriik planeerib riigis elavate ELi liikmesriikide kodanikele uut elamisõiguse taotlemise protsessi, nn EU settlement scheme, läbiviimist. Elektrooniline platvorm avatakse taotlustele hiljemalt 30. märtsiks 2019 ja registreerimise lõpptähtaeg on 30.06.2021, erandjuhtudel kauem.
  • Tänaseks on Euroopa Liit ja Ühendkuningriik heaks kiitnud ÜK väljaastumislepingu, milles sätetastakse ÜKs elavate Euroopa Liidu kodanike õiguste säilitamine seni kehtinud tingimustel. Samad õigused säilivad ka kuni üleminekuperioodi lõpuni (31.12.2020, võimalik ühekordne pikendamine) ÜKsse saabuvate EL kodanike suhtes.

 

Mis saab Ühendkuningriigi kodanikest Eestis juhul, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta?

  • Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud saavad jätkata siin elamist kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega – seega on nad Eesti seaduslikud elanikud ka pärast Ühendkuningriigi leppeta lahkumist. Eesmärk on, et inimesed saaksid jätkata võimalikult sujuvalt oma igapäevast elu siin. Jälgime olukorda ja oleme valmis reageerima vastavalt.
  • ÜK kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad Eestis viibida senise elamisloa alusel.
  • Eestis vähemalt viis aastat elanud Ühendkuningriigi kodanikel, kes on saanud Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel alalise elamisõiguse, on õigus omandada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba. Vähem kui viis aastat Eestis elanud Ühendkuningriigi kodanikud saavad pärast Ühendkuningriigi väljaastumist omandada elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.
  • Pärast Brexitit Eestisse elama saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud peavad taotlema elamisloa välismaalaste seaduses sätestatud korras – see tähendab sarnastel alustel nagu praegu kolmandate riikide kodanikud elamisluba taotlevad. Valitsus on teinud ettepaneku vabastada Ühendkuningriigi kodanikud sisserände piirarvu alt nii nagu sealt on välja arvatud ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud.
  • Kõikidel Eestis elavatel Ühendkuningriigi kodanikel tasub hoolitseda selle eest, et nende elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid täpsed ja nende ID-kaart oleks kehtiv.
  • Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles võimaldama Ühendkuningriigi kodanikele elamisõiguse katkematut jätkumist Euroopa Liidus ning tagama õiguskindlust sotsiaalkindlustuses tingimusel, et Ühendkuningriik vastab samaga.
  • Lisainfo siseministeeriumi kodulehel - mis muutub Eestis elavate ÜK kodanike jaoks.

 

Mis saab Eestis viibivatest Ühendkuningriigi sõduritest? 

  • Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola paigutati NATO pataljonide lahingugrupid vastavalt NATO Varssavi tippkohtumisel langetatud 28 liitlasriigi otsusele. Kõigi liitlasriikide Varssavis langetud otsus on kindel märk NATO solidaarsusest, otsusekindlusest ning võimest kaitsta NATO elanikkonda ja territooriumi igasuguse võimaliku agressiooni vastu.
  • Ühendkuningriigi sõdurid viibivad Eestis riigikaitseseaduse alusel ning nende suhtes ei kohaldata välismaalaste ega Euroopa Liidu kodaniku seadust
 

Mis muutub Ühendkuningriigis õppivate või õpinguid alustavate Eesti kodanikust üliõpilaste jaoks?

  • Ühendkuningriigis juba õppivatele üliõpilastele tagatakse ÜK sõnul samade õiguste ja tingimuste jätkumine, mis sisseastumisel. Õppima asuvatel üliõpilastele kehtivad samad õigused ja kohustused, mis kehtivad teistelegi kolmandate riikide kodanikele. Õppemaksu ja muud sarnast hakkab reguleerima üliõpilase ja ülikooli vahel sõlmitud leping.
  • Eesti kodanikust üliõpilane peab taotlema õpingute alustamiseks viisa. Juba Ühendkuningriigis õppivad Eesti kodanikest üliõpilased peavad taotlema elamisloa ja/või viisa pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Viisade arvule  ei plaani Ühendkuningriik määrata ülempiiri. Samuti plaanib Ühendkuningriik mitte halvendada üliõpilaste staatust võrreldes praegusega.

 

Mis muutub Erasmus programmi või muu sarnase programmi (näiteks solidaarsustegevused) raames Ühendkuningriigis viibiva, õppiva või õpinguid alustada plaaniva Eesti kodanikust üliõpilase jaoks?

  • Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on mõlemad väljendanud soovi säilitada EL vahetusprogrammides osalemiseks praegusele võimalik sarnane olukord ning pingutavad ühiselt selleks, et lähiajal leppida kokku vahetusprogrammides osalemise tingimused.

     

Mida tähendab Brexit Ühendkuningriigi kodanikust üliõpilasele?

  • Mitte-kodanikest üliõpilaste staatust, õigusi ja kohustusi reguleerib Eestis välismaalaste seadus. Ühendkuningriigi kodanikust üliõpilane peab pärast ÜK lahkumist EL-ist taotlema Eestis õpingute alustamiseks või jätkamiseks elamisluba. Õppemaksu ja muud sarnast reguleerib üliõpilase ja ülikooli vahel sõlmitud leping.
  • Erinevate vahetusprogrammide raames Eestis õppivate või õpinguid alustavate tudengite jaoks soovitakse säilitada praegusele võimalikult sarnane olukord.
     

Mis muutub kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seoses?

  • Ühendkuningriigis enne selle lahkumist omandatud ning Eestis enne Ühendkuningriigi lahkumist tunnustatud kutsekvalifikatsioon jääb kehtima. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist toimub Ühendkuningriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastavalt Eesti seadustele ning Eestis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine toimub vastavalt Ühendkuningriigi seadustele.
     

 

Mis juhtub reisimisel, kui Ühendkuningriik lahkub EList leppeta?

  • Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel reisimisel peale 29. märtsi 2019 soovitame reisidokumendina kindlasti kaasa võtta kehtiv pass. Kuigi ÜK on andnud märku kavatsusest aktsepteerida ka ID-kaarte, siis leppeta lahkumise korral pole võimalik garanteerida, et sellest piisab. Pass aitab vältida võimalikke lisatõrkeid piiriületusel. Samuti tasub arvestada tavalisest aeglasema dokumendikontrolliga piiril. 
  • EL lemmikloomapassid kaotavad Ühendkuningriigi kodanike lemmikloomade puhul kehtivuse, muutuda võivad lemmikloomade vaktsineerimisnõuded ÜK-st EL-i sisenemisel sõltuvalt liikmesriigist.
  • Liikmesriikide vaheline EL õigusel põhinev juhilubade vastastikune tunnustamine enam Ühendkuningriigi suhtes ei kehti. Ühendkuningriigi juhilubade tunnustamise aluseks saab Maanteeliikluse Viini konventsioon, millega nii Eesti kui Ühendkuningriik on liitunud. Liikluskindlustuse seisukohalt muutub vajalikuks rahvusvahelise rohelise kaardi olemasolu nii Eesti sõidukijuhtidel Ühendkuningriigi kui ka vastupidi.
  • EL rändlustasude reeglid ei kehti mobiilside teenusepakkujatele Ühendkuningriigis. Seega on võimalikud lisatasud rändlusteenuse eest Ühendkuningriigi klientidele EL-is ja EL reisijatele Ühendkuningriigis. 
 

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta, siis mis juhtub....

... pensioniga, kui inimene elab parasjagu ÜKs?

  • Inimestele, kes saavad Eestist vanaduspensioni ja seisuga 29. märts 2019 elavad juba Ühendkuningriigis ning jäävad sinna ka pärast seda kuupäeva, jätkame vanaduspensioni maksmist.


 ... EL27 pensioniõigustega, kui inimene ei ole veel pensionil, kuid on töötanud UK-s enne 30. märtsi 2019?

  • Vanaduspensioni määramiseks võtame jätkuvalt arvesse Ühenduskuningriigis töötatud perioode, mis kokku ületavad ühte aastat ja mis on kogutud enne UK väljaastumist EList, so enne 30. märtsi 2019. Seejuures ei ole oluline, kas inimene elab UKs või mõnes liikmesriigis.
  • Oluline on, et kõik UKs töötavad inimesed säilitaksid oma elamist ja töötamist tõendavad dokumendid või oleksid valmis neid küsima vastavast asutusest UKs. Pensioni arvestamiseks on vajalik tõendada ennekõike töötamist.

... peretoetustega, mida Eestist saan?

  • Peretoetused on elukohariigi põhised ning neid maksab Eesti siin elavatele lastele. Seega nende piiriülene maksmine UKsse no-deal stsenaariumi korral lõpetatakse. UKs elavatele lastele maksab peretoetusi elukohariik.

... minu ravikindlustusega?

  • Varasemalt ning edaspidi väljastatavad Euroopa Ravikindlustuskaardid kehtivad endiselt EL27 riikides. Ühendkuningriigis Euroopa Ravikindlustuskaart alates 30. märtsist 2019 ei kehti. Reisimisel tasub endale osta erakindlustuspoliis. UKs elavad Eesti pensionärid peavad uurima sealseid võimalusi ravikindlustuse tagamise kohta. Eestis elavad Briti pensionärid saavad vajadusel sõlmida haigekassas vabatahtliku kindlustuslepingu.
  • Kui ravivajadus ilmneb kasvõi UK välja astumisele eelneval tunnil, on tõendatav ja ravi kestab nädalaid, on selle eest maksmine tagatud seniste reeglite kohaselt.

... lähetuse ajal minu kohta väljastatud tõendiga A1?

  • Lähetatud töötajate või mitmes riigis töötajate kasutatav Eesti väljastatud A1 tõend kaotab kehtivuse UKs ja UK väljastatud tõend kaotab kehtivuse Eestis. UKs töö lõpule viimiseks peab tööandja või töötaja olema valmis tasuma kohalikke sotsiaalkindlustusmakseid. 2018.a jaanuari seisuga on Eesti väljastanud 112 tõendit, mis kehtivad veel väljaastumishetkel.
     

Milline on majanduslik mõju Eestile? 

  • Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju Eesti majandusele on väike ning avaldub peamiselt väliskaubanduse kaudu.
  • Ühendkuningriigi osa Eesti ekspordis oli möödunud aastal 2,2 protsenti ja impordis 2,6 protsenti.
  • Kaudne negatiivne mõju läbi ebakindluse suurenemise on osaliselt juba realiseerunud, sealhulgas Ühendkuningriigiga tihedamalt seotud riikide majanduskasvu väljavaadete halvenemise tõttu.
  • Mõistagi võib suuremat majanduslikku mõju Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust avaldada nendele ettevõtetele, mis on Briti turuga lähemalt seotud.
  • Samuti on Suurbritannia olnud eestlastele atraktiivne väljarände sihtriik.

 

 

 

Lisainfo:

 

Ettevõtjatele
 

 

  • EL-ÜK lepingu puudumisel muutub ÜK ELi jaoks kolmandaks riigiks, kaubanduses kehtiksid WTO reeglid. Muudatused puudutavad mitmeid sektoreid. Enim muudatusi on ette näha seoses kaupade liikumisega, aga ka transpordi ja finantsteenuste sektorites. Muudatuste ulatus sõltub sidemetest ÜK turuga, majandussektorist, ettevõtte suurusest jm.
     
  • Riskide maandamiseks soovitame ettevõtjail läbi mõelda järgmised teemad:
    • selgitada välja, kuidas praegu toimub kaubavahetus kolmandate riikidega (tolliküsimused, vastastikune tunnustamine, tootemärgistus, standardid jm);
    • jälgida arenguid EL õiguses (ÜK lahkumisega seoses on kavandamisel mitmed erimeetmed);
    • tutvuda, kuidas on ettevõtte need kaubad/teenused, mis on seotud Ühendkuningriigi turuga, teistes EL rahvusvahelistes lepingutes käsitletud;
    • sektorispetsiifilisi ettevalmistusi võiks alustada enda sektoris kehtiva EL õiguse võrdlemisest EL-Kanada majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA).

 

 


Eesti ja Ühendkuningriigi suhted

 

Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolsete suhete ülevaate, sealhulgas majandussuhted ja kaubavahetus, leiab välisministeeriumi kodulehelt.

 

Lisainfo

Välisminister moodustas 10. veebruari 2017 käskkirjaga riigisisese töörühma Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimistel Eesti huvide kaardistamiseks ja Eesti seisukohtade väljatöötamiseks. Töörühma, mille liikmed on kõikide ministeeriumide esindajad, juhib välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas.

Välisministeeriumi Euroopa osakond
Telefon: (372) 637 7260.
E-post: vminfo@vm.ee

 

Viimati uuendatud: 23. Jaanuar 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.