Sa oled siin

MAJANDUS

Viimati uuendatud: 29.01.2020

Majanduskasv ja inflatsioon

Taani ekspordib edukalt nii kaupu kui teenuseid ning on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Taani majandus näitab kasvutrendi kolmandat aastat järjest ning 2019. aastal osutunud vastupidavaks ka maailmamajanduse aeglustumisele ja aset leidnud turbulentsile. Pikema aja jooksul hakkab välismaailmas toimuv taanlasi mõjutama – aeglustuvad erinevad majandusnäitajad ja esimeses järjekorras tabavad muutused tööturul toimuvat, samas on Taani majandus buumi raugemiseks hästi ettevalmistunud, fiskaalpoliitikat ei ole leevendatud ning erinevad näitajad on omavahel tasakaalus. Taani keskpanga hinnangul langeb majanduskasv 1,8 protsendilt 2019. aastal 1,5 protsendini 2021.aastal.

Tarbijahinna indeks alanes kogu 2019. aasta, nii nagu see on olnud alates 2013. aastast. Nõrk hinnasurve on laiapõhjaline. Aasta keskmine inflatsioon on olnud 2019. aastal 0,8%. Analüütikud hindavad, et stabiliseerunud palgatõus 2,5% ja madal inflatsioon ja negatiivsed intressid jätavad tarbijatele rohkem raha kätte. Hinnad Taanis ja euroalal võivad lühiajaliselt erineda aga ühtlustuvad peagi tänu fikseeritud vahetuskursile.

Välismajanduskeskkonnast tingitud impordihindade tõus, palgasurve ja sisemaine hinnatõus eeldatavasti kasvatavad tarbijahindade inflatsiooni, andes võrreldes 0,8 protsendiga 2019. aastal, tulemuseks 1 protsendilise tõusu 2020. aastal ja 1,4 protsenti 2021. aastal.
SKP elaniku kohta ostujõu pariteetsuse alusel moodustas 2018. aastal 47 550 eurot.

Taani maksebilansi jooksevkont on olnud positiivne alates 1990ndatest, olles 2005 kuni 2019 keskmiselt 9 775 miljonit DKK ja ulatudes kõigi aegade kõrgemaile tasemele 23 871 miljonit Taani krooni 2019. aasta juunis.

Taani majanduse põhinäitajad (võrreldes möödunud aastaga %)

  2018 2019 2020* 2021*
SKP reaalkasv 2.4 1.8 1.4 1.4
Ertarbimine 2.6 1.2 2.0 1.8
Avaliku sektori tarbimine 0.4 0.8 1.4 0.6
Inflatsioon 0.6 0.8 1.0 1.4
Kaupade ja teenuste eksport 2.4 3.8 1.9 2.3
Kaupade ja teenuste import 3.6 0.4 3.2 3.1
Avaliku sektori investeeringud 0.1 3.0 -0.2 3.5
Valitsussektori struktuurne tasakaal 0.6 1.8 0.3 -0.2
Tööpuudus 5.1 5.0 5.0 5.0

Allikas: Taani Keskpank, * OECD Economic Outlook 2019

Majandusareng

Taani on alates 1980. aastate algusest rakendanud fikseeritud vahetuskursipoliitikat, algul saksa marga ja seejärel euro suhtes. See poliitika on taganud madala ja stabiilse inflatsiooni. Taani krooni fikseeritud kurss on 1 € = 7,46038 DKK, kursi lubatud kõikumisvahemik on ± 2,25%. Taani kuulub ainsa Eurotsooni välise riigina Euroopa vahetuskursimehhanism ERM 2 liikmete hulka. Viimati hääletasid taanlased referendumil euro kasutusele võtmise küsimuses 2000. aastal – vastu oli 53,2 ja poolt 46,8 protsenti hääletanutest.

1980. aastate alguses võttis Taani valitsus kasutusele programmi, mis keskendus erasektori konkurentsivõime parandamisele, Saksa margaga fikseeritud vahetuskursil põhinevale inflatsioonipoliitikale ja riigi rahanduse tasakaalustamisele maksutõusu kaudu. Poliitika oli edukas, kuna see alandas kolme aasta jooksul inflatsiooni ja pikaajalisi intressimäärasid 20%-lt 10% -ni ning tõi kaasa usalduse taastumise. Selle taustal õitses Taani majandus koos eratarbimise ja investeeringutega. Jooksevkonto puudujääk suurenes rekordilise 5% SKT-st ja palgad tõusid. 1980. aastate teises pooles oli erasektori säästude kasv üks peamisi tegureid jooksevkonto bilansi suurenemise taga. 1986. aastal reageeris valitsus majanduse ülekuumenemisele nn. kartulidieetide poliitikaga, mille eesmärk oli pidurdada tarbimist, kasvavat kinnisvaralaenude koormust ja ergutada erasäästude kasvu. Poliitika tähendas 20%-lise maksu kehtestamist tarbijakrediidi intressimaksetele ja rangemat hüpoteeklaenude turu reguleerimist. Need meetmed ei olnud pikaajalised, aga viisid eratarbimise vähenemiseni ja elamuturu languseni. Samal ajal langes investeeringute osakaal SKP-st 21%-lt 1986. aastal 14%-ni 1993. aasta lõpuks. Taltus ehitustegevus ja kasvas tööpuudus. Riigi konkurentsivõime taastamiseks vähendati 1988. aastal tööandjate sotsiaalkindlustusmakseid.

2008. aasta finantskiisile eelnenud aastatel moodustas investeeringute kogumaht Taani 24% SKP-st. Investeeringud erasektorisse kasvatasid tarbijate hüpoteeklaenusid. Ka kriisi suurimad kannatajad olid eratarbijad. Tänaseks on ehitustegevus eluasemeturul taastunud, mida täiendab omakorda aktiivne renoveerimine, kinnisvara hinnad püüavad uusi kõrgusi. Pealinna kolib iga kuu 1000 inimest ning eluasemete puudus kasvab hoolimata väga kõrgetest ehitus- ja ostuhindadest. Hüpoteekpangad on võtnud erinevaid meetmed riskantse käitumise tõkestamiseks, et hoiduda 2008. mustri kordumisest. Ühtlasi kehtestas valitsus 2019. aasta lõpus 35% intressilae kiirlaenudele.
Taani maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete määr on Prantsusmaa ja Belgia järel EL-is kolmandal kohal (moodustades 45,9%), kuid Taani SKP-st moodustavad maksud 28,9%, mis on EL kõrgeim näitaja.

Maksud

Taanis heaoluriiki peetakse üleval otseste ja kaudsete maksudega. Tulu kaudsetest maksudest moodustab umbes kolmandiku Taani maksutulust. Tulude osas on kõige olulisem kaudne maks Taani käibemaks, kuid Taani nõuab ka eraomandis olevalt kinnisvaralt maa väärtuse maksu ja omandilt mitmeid aktsiisimakse. Taani maksusüsteemi iseloomustab märkimisväärselt suuremad tulud üksikisiku tulumaksust, teisalt aga ei laeku sotsiaalkindlustusmaksetest üldse tulusid. 2019. aastal võimule tulnud Sotsiaaldemokraadid liiguvad maksupoliitikaga selles suunas, et tööandja võtaks osa sotsiaalkulusid, näiteks esimeste haiguspäevade maksed, enda kanda, mis pikas plaanis hakkab muutma nii turuosaliste maksustamise vahekorda kui töökultuuri Taani ettevõtetes.

Otsestest maksudest kohaldatakse esimesena 8% riigimaksu (AM), mis arvatakse tuludest maha enne muude maksude arvutamist. Tulumaksumäärad on progressiivsed (41-56%) ja koosnevad lisaks riigimaksule kohalikuomavalitsuse ja kirikumaksust. Madalaim maksumäär on u 36% ja ülemine piirmäär 55,8%.

Kaudsetest maksudest kehtib Taanis 25% käibemaks. Maksu kohaldatakse üldiselt ühe määraga, küll aga ei maksustata mitmeid teenuseid käibemaksuga. Maamaksu arvestatakse maa baasväärtuse ja selle parenduste alusel ja 2019. aastal oli määr 1,6–3,4% maa väärtusest. Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse ettevõtete tulu. Taanis on ettevõtte tulumaks 22%.

Tööhõive

Taani tööhõive oli 2019. aastal Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas – 78%. Kõige rohkem Taani elanikkonnast on hõivatud avalikus sektoris – ligikaudu 33%, kaubanduses – 22%, tööstuses – 13% ning teenuste valdkonnas – 15% tööga hõivatutest. Ehitussektoris 6%, finants- ja kindlustusvaldkonnas 3% ja põllumajanduses-kalanduses 1,6% töötajatest.

Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanema- kui nooremaealise elanikkonna, kuid ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu. Taani on uhke oma paindliku värbamise ja töölt vabastamise süsteemi üle. Veerand erasektori töötajaskonnast vahetab aasta vältel töökohta. Töötajate maksed A-kassasse (töötuskindlustus) tagavad toetuse kahe aasta vältel, mil töötaja uut ametikohta otsib.

Tööpuudus

Tööpuudus on Taanis olnud languses alates 2012. aastast. Töötus on 2019. aasta teises pooles ajaloolisel madalaimal tasemel. Vähenenud on võõrtööjõu sissevool ja uute töökohtade lisandumine. Brutotöötus puudutab 104 300 inimest, mis võrdub 3,7 protsendilise töötuse määraga septembris ja näitab väikest kasvutrendi aasta lõpupoole. 2019. aasta oktoobris 5,3 protsenti, aasta keskmine umbes 5,1 protsenti.
Taani ettevõtted, mis soovivad laieneda vajavad suuremat tööjõu kättesaadavus (sh. välismaalt). 2019. aasta esimese kuue kuu jooksul leidsid tööandjad, et 62 700 juhul ei leidnud nad ametikoha täitmiseks kvalifitseeritud töötajat. Antud probleem piirab riigi ühist heaolu, kuna kvalifitseeritud tööjõupuudus takistab majanduskasvu. Valitsus on tulnud välja initsiatiiviga, et ettevõtted võivad viia osa oma tegevusest üle välisriikidesse, kus on tööjõudu rohkem saadaval. Teisalt on omavalitsustel programmid töötute rehabiliteerimiseks ja tööturule toomiseks, et vältida linnaosade getostumist.

Väliskaubandus ja investeeringud

Aeglase majanduskasvu projektsooni (0,5 protsenti järgnevatel 2020. ja 2021. aastal) üks teguritest on võimalik ekspordi vähenemine, kuna kardetakse nõudluse vähenemist peamistelt kaubanduspartneritelt. Taani suurimad ekspordisektorid on keemiatööstuse tooted (ravimid), masinad ja seadmed ning toiduainetööstus. Üksikutest tööstustoodetest võib tuua esile tuulegeneraatoreid, mööblit, arvutiseadmeid, fiiberoptilisi seadmeid, kuuldeaparaate ja helitehnikat. Märkimist väärivad kategooriad nagu sealiha, kala ja muude mereandide ning nafta ja gaasi eksport. Teenuste ekspordis domineerib transport (sh. meretransport), mis käib käsikäes toodete ekspordivõimega, samuti turism, infotehnoloogia, litsensitasud, ehitus.

2018. aastal eksportis Taani tooteid ja teenuseid kogusummas 1,180 miljardit Taani krooni, samal ajal oli teenuste ja toodete impordi kogusummaks 1,091 miljardit Taani krooni. Taani impordib kõige enam Saksamaalt, Rootsist ja Hollandist. Euroopale järgneb Hiina ja USA. Impordis domineerivad masinad ja seadmed, autod ja metallid aga ka toiduained ja vein ning tarbekaubad, nagu riided ja jalatsid.

Eksport on näidanud pidevat tõusu alates 2009. aastast, aeglustudes 2016. ja 2018. aastal. Taani ekspordipartneritest 5-6 suuremat partnerit moodustavad poole toodete ja teenuste ekspordimahust. Esikuuikusse kuuluvad Saksamaa, Norra ja Rootsi, Suurbritannia, USA ja Hiina. Taani suhtub suure uhkusega võimesse stabiilselt eksportida maailma jõukaima majandusega riigi USA turule ja kõige kiiremat arengut näitava Hiina turule, mis kindlustab paljudele tööstusettevõtetele aina enam tellimusi. Samal ajal kui tellimused Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse kahanevad.

Umbes kuuendik Taani kaupade ekspordist leiab aset väljaspool Taani piire. Ekspordi statistika arvestamisel omab suurt vahet, kas taoline kaup, mis on toodetud Taani tehastes Hiinas ja müüdud otse USA-sse ehk ei ületa kunagi Taani piire, läheb arvesse ekspordina. Rahvusvahelise kaubavahetuse statistikas klassifitseeritakse ekspordiks ainult Taani piiri ületanud kaubad, mis tähendab, et kaupade eksport näib siin olevat madalam kui Taani maksebilansis. Sõltumata ekspordistatistika tüübist on Saksamaa kõige olulisem Taani eksporditurg. Taani piiri ületavate kaupade põhjal on USA Taani suuruselt kuues eksporditurg. Kui arvestada väljaspool Taani piiri müüdud kaupu, on USA Taani suuruselt teine eksporditurg.

Võrreldes 2017. aastaga oli 2018. aasta Taani ekspordi osas loid. Kaubandussõdadest, Brexitist ja nõrgast Saksamaa majandusest tulenev rahvusvaheline ebakindlus vähendas eksporti Suurbritanniasse, Hiina ja Rootsi. 2018. aasta kokkuvõttes kasvas kaupade eksport 0,8 protsenti, teenuste eksport 0,2 protsenti. Maksebilansi ülejääk vähenes 2018. aastal, kuna eksport aeglustus, samal ajal kui sisenõudlus püsis kõrge ja seega ka import välismaalt. Taani maksebilanss lõppes 2018. aastal 133,7 miljardi Taani krooni ülejäägiga. Jooksevkonto ülejääk oli 39,6 miljardit Taani krooni vähem kui 2017. aastal ja on väikseim alates 2012. aastast. Kui ülejääk arvutatakse proportsioonina SKP-st, oli maksebilansi ülejääk alates finantskriisist väikseim. 2019. aasta esimese 10 kuu statistika näitab 7,5% tõusu ekspordis ja 4,6% tõusu impordis võrdluses 2018. aastaga sama perioodiga. Rohepöörde laines tegi 2019. aastal 27% hüppe tuulegeneraatorite turbiinide ja osade müük, samas vähenes 2% võrra orgaanilise toidu eksport.

Viimati uuendatud: 29. Jaanuar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.