Sa oled siin

MAJANDUS

Majandusareng

Kuigi Taani on avatud ja arenenud majandusega riik, on majandus viimase nelja aasta jooksul vaevu kasvanud. Taani tööpuudus on suurenenud, kuid on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega endiselt madal. Taani majanduspoliitika nurgakiviks on alates 1982. aastast olnud fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Majandusnäitudele toetudes võib oodata 2015. aastaks umbes -3% jooksevkonto defitsiiti. SKP elaniku kohta ostujõu pariteetsuse alusel moodustas 2014. aastal 304 100 Taani krooni.

Taani majanduse põhinäitajad (%)

  2010 2011 2012 2013 2014
SKP 1,6 1,2 -0,7 -0,5 1,1
Eratarbimine 0,8 0,1 0,4 0,0 0,6
Avaliku sektori tarbimine 1,3 -1,4 -0,2 -0,5 1,4
Inflatsioon 2,3 2,8 2,4 0,8 0,6
Kaupade ja teenuste eksport 1,9 7,3 0,1 0,8 2,6
Kaupade ja teenuste import 0,9 7,1 0,9 1,5 3,8
Investeeringud -4,0 0,3 0,6 0,9 3,7
Jooksevkonto puudujääk, suhe SKP-sse -2,7 -2,0 -3,9 -0,9 -1,4
Valitsussektori võlg (EMU), suhe SKP-sse 42,9 46,4 45,6 45,0 -

Allikas: Taani Statistikaamet, Taani Rahandusministeerium

Majanduskasv ja inflatsioon

Taani majandus ei ole majanduskriisist veel täielikult toibunud. Majanduskasv on küll aeglane, kuid siiski märgatav. 2012. ja 2013. aastal oli majanduskasv negatiivne, kuid 2014. aastal kasvas SKP 1%, mis oli oodatust rohkem. Taani majandusse on viimastel aastatel märgatavalt panustanud eratarbimine, eksport ja investeeringud. Piirid suuremale majanduskasvule seab rahvastiku vananemine ja olukord Taani peamistel eksporditurgudel.

Inflatsioon on alates 2011. aastast järk-järgult langenud. Kui 2012. aastal oli inflatsioon 2,4 % , siis 2013. aastal langes see 0,8-le protsendile. 2014. aastal oli inflatsioon 0,6 protsenti. 2014. aasta esimeses pooles langesid toidukaupade hinnad, millele järgnes ravimite ja viimaks energia hinna langus. 2015. aastaks prognoositakse inflatsiooni langust 0-ni ja isegi negatiivset inflatsiooni.

Majandusprognoos 2015. -2016. aastaks

2015          SKP Töötuse tase Inflatsioon Maksebilanss Eelarve ülejääk/puudujääk
  reaalkasv % tööealisest elanikkonnast % aastas % SKPst % SKP-st
EL 1,7 6,5 0,4 6,5 -2,8
OECD 1,4 6,3 0,7 6,9 -2,2
IMF 1,5 7,0 2,0 4,8 -
2016          SKP Töötuse tase Inflatsioon Maksebilanss Eelarve ülejääk/puudujääk
  reaalkasv % tööealisest elanikkonnast % aastas % SKPst % SKPst
EL 2,1 6,4 1,6 6,5 -2,7
OECD 1,8 6,1 1,2 7,0 -2,3
IMF 1,5 6,8 2,0 4,9 -

Maksud

Taani maksukoormus 2013. aastal oli 38,2 % inimese kohta (samal ajal oli OECD riikide keskmine 35,9%). Taani maksukoormus ühe keskmise töötava inimese kohta langes 2000. aastast kuni 2013. aastani 5,9%. 2013. aasta seisuga on Taani oma maksukoormusega 17. riik OECD-s. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmiselt kõrgemini maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod.

2014. maksuaastal riigi ja kohaliku omavalituse poolt üksikisikule rakendatavad maksud olid: tööturumaks (8% töötulust), tervishoiumaks (8%) ning kiriku- ja kommuunimaks (varieerub 22% ja 26% vahel olenevalt kommuunist) ja tulumaks, mille madalaim määr on 3,67%, keskmine määr 6% ja kõrgeim määr 15%. Keskmise ja kõrgeima maksumääraga maksustatakse üle madalaima maksutaseme teenitud tulu, mitte kogu sissetulekut. Tulule rakenduva maksukoormuse piirmäär on 59%.

Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse ettevõtete tulu. Alates 2007. aastast 1. juulist alandati ettevõtte tulumaks 28%-lt 25%-le.

Tööhõive

Taani tööhõive oli 2013. aastal Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas – 72,6%. Majanduslangusest tulenevalt on tööpuudus kasvanud, kuid jääb siiski Euroopa Liidus madalaimate hulka. 2014. aastal oli Taanis töötuid 3,8%, mis ELi definitsiooni järgi on 6,9%.

Kõige rohkem taanlasi on hõivatud avalikus sektoris – ligikaudu 30%, teeninduses ja kaubanduses – 18%, finantsvaldkonnas – 15% ning tööstuses – 14% tööga hõivatutest.

Tulenevalt rahvastiku vananemisest on vajalikud muutused Taani tööhõive struktuuris. Mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada nii vanemaealise kui nooremaealise elanikkonna, kui ka sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu.

  2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööealised (tuhandetes) 3 618 3 620 3 615 3 613 3 616 -
Tööhõive (tuhandetes) 2 727 2 656 2 645 2 623 2 624 -
Töötuid 130 376 163 594 159 484 161 393 152 916 -
Tööpuudus (%)       4,2 4,1 3,8
Tööpuudus EL-definitsiooni järgi (%) 6,0 7,5 7,6 7,5 7,0 6,9

Allikas: Taani Statistikaamet http://www.dst.dk/en, OECD

Väliskaubandus

Iseloomulikuna väikesele avatud majandusega riigile on Taani majandus sõltuv väliskaubandusest. Taani suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, sealhulgas masinad ja seadmed; toiduained ja joogid ning kemikaalid, sealhulgas ravimid. Üksikutest tööstustoodetest võib tuua esile mööblit, tuulegeneraatoreid, arvutiseadmeid, fiiberoptilisi seadmeid, mobiiltelefone, kuuldeaparaate ja helitehnikat. Märkimist väärivad ka kala ja muude mereandide ning nafta ja gaasi eksport. Taani on nafta netoeksportija.

Impordis domineerivad masinad ja seadmed, aga ka poolfabrikaadid ja tarbekaubad, nagu näiteks joogid, tubakas, riided ja jalatsid. Taani import on võrreldes ekspordiga väiksemamahuline ja seega teenib Taani suurimat kasumit just ekspordiga.

2013. aastal eksportis  Taani tooteid ja teenuseid kogusummas 1 023,8 miljardit Taani krooni, samal ajal oli teenuste ja toodete impordi kogusummaks 915,5 miljardit Taani krooni. Võrreldes 2012. aastaga kasvas eksport 2013. aastal 1,6% ja import 0,9%. See tähendab, et eksport ja import on ületanud 2008. aasta majanduskriisi taseme.

Juba alates 1987. aastast on Taani toodete ja teenuste väliskaubandus olnud kasumis. Aastal 2013 oli väliskaubanduskasum 108,3 miljardit taani krooni, mis on 8,3% suurem kui 2012. aastal.

Taani väliskaubandus on koondunud peamiselt vähestele suurtele väliskaubanduspartneritele. Ligi 2/3 Taani ekspordist ja impordist moodustub 10 suurima partneri vahel (vt tabelit). Lisaks Norrale, Hiinale ja USA-le kuuluvad 10 suurima hulka ka ELi liikmesriigid, kellest Taani peamisteks väliskaubanduspartneriteks on Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia.

Taani eksport ja import oluliste kaubajaotiste järgi 2010-2013 (mln Taani krooni)

EKSPORT 2010 2011 2012 2013
Masinad ja seadmed 115 079 124 448 129 057 130 689
Toiduained, joogid, tubakas jms   99 268 106 734 111 357 114 397
Keemiatooted   86 403   95 667 105 200 110 426
Valmistooted ja muud kaubad   93 278 103 544 101 253   98 086
Kütused, määrded   50 040   59 667   65 259   57 813
Eeltöödeldud tooted, peamiselt poolfabrikaadid   49 698   57 418   55 027   55 471
Toorained, va kütus   24 129   27 787   28 376   30 090
Transpordivahendid   19 021   27 653   18 929   20 898
Kokku (va laevad, lennukid) 531 902 591 833 644 917 617 360
Kokku 536 917 602 580 614 457 617 870

 

IMPORT 2010 2011 2012 2013
Masinad ja seadmed 101 172 110 556 117 490 116 217
Valmistooted ja muud kaubad   86 534   91 599   91 209   88 824
Toiduained, joogid, tubakas jms   61 022   66 924   70 749   74 181
Eeltöödeldud tooted, peamiselt poolfabrikaadid   66 576   75 565   74 366   72 604
Keemiatooted   53 234   59 613   64 552   67 472
Kütused, määrded   38 787   55 514   54 027   57 496
Transpordivahendid   45 749   44 299   40 423   47 886
Toorained, va kütus   14 288   16 427   16 035   17 183
Kokku (va laevad, lennukid) 453 068 514 094 523 445 530 115
Kokku 467 362 520 496 528 851 541 862

Allikas: Taani Statistikaamet

 

Taani eksport ja import oluliste partnerite järgi 2010-2013 (mln Taani krooni)

EKSPORT (va laevad ja lennukid) 2010 2011 2012 2013
EL 344 530 385 241 381 809 384 028
Muu maailm 187 372 206 592 230 108 230 332
Saksamaa   86 319   94 111   92 635 101 152
Rootsi   73 146   77 272   79 728   74 411
Ühendkuningriik   42 439   56 753   59 195   52 978
Norra   34 234   38 255   41 007   41 346
USA   35 200   37 853   44 915   41 056
Holland   23 912   27 440   26 561   26 729
Prantsusmaa   21 704   22 442   20 550   20 147
Hiina   13 388   15 145   17 378   19 244
Soome   13 035   12 973   14 502   17 876
Itaalia   14 997   16 401   15 560   14 731
Kokku 531 902 591 833 611 917 614 360

 

IMPORT (va laevad ja lennukid) 2010 2011 2012 2013
EL 321 229 362 287 373 510 377 901
Muu maailm 131 838 151 808 149 093 152 214
Saksamaa   93 871 105 737 111 194 112 702
Rootsi   61 491   68 485   68 981   67 674
Holland   31 642   36 995   38 904   40 534
Hiina   34 604   35 610   36 829   35 807
Norra   18 589   25 267   28 117   30 779
Ühendkuningriik   26 494   31 094   28 859   28 340
Itaalia   15 964   17 959   17 215   18 589
Prantsusmaa   14 876   16 134   15 802   15 924
USA   13 911   14 445   13 714   12 671
Soome    7 678    8 791    8 878    9 095
Kokku 453 068 514 094 523 445 530 115

Allikas: Taani Statistikaamet

Välisinvesteeringud

Taani otseinvesteeringud välismaale 2013. aastal kasvasid, samas kui Taani saabunud otseinvesteeringud vähenesid. Keskmine Taani välisinvesteeringute ja Taani saabunud otseinvesteeringute tulu kasvas ja oli vastavalt 8,1% ja 7,3%.

10 suuremat investorriiki katavad üle 90% kõigist investeeringutest Taani. 2013. aasta seisuga on suurimateks investorriikideks Rootsi, Holland, Luksemburg, Jaapan, Norra, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Iirimaa ja Šveits. Välismaised ettevõtted investeerivad Taanis peamiselt finantsettevõtetesse, osakaaluga 45,3 %. Lisaks investeeritakse kaubandusse, transporti ja tööstusesse. Suurim osa otseinvesteeringutest tuleb Rootsist, mida 2013. aastal oli 150 miljardi Taani krooni väärtuses. Seda peamiselt sellepärast, et Rootsi on Nordea Bank Danmark omanik.

Kõige rohkem investeeris Taani  2013. aastal (200 miljardi Taani krooni väärtuses) Rootsi. Järgnesid investeeringud Suurbritanniasse, Hollandisse, USA-sse, Saksamaale ja Singapuri. Lisaks on 10 suurema investeeringute sihtriigi hulka jõudnud Hongkong, mis surus 10 hulgast välja Soome. Taani investeeringud BRIC riikidesse on kasvanud 11 miljardist Taani kroonist  2004. aastal 45 miljardi Taani kroonini 2013. aastal. Pool nendest investeeringutest tehti Hiinasse.

Suurimad investeerijad on Taani tööstusettevõtted, kelle investeeringute osakaal kogu investeeringute hulgast moodustab 27%. Peamiselt on tegemist toidu-, joogi- ja tubakatootmisega tegelevate ettevõtetega. Taani otseinvesteeringute kasum oli 2013. aastal rekordsuur 74 miljardit Taani krooni.

Allikas: Danmarks Nationalbank (PDF)
 

Viimati uuendatud: 9. Aprill 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.