Sa oled siin

MAJANDUSE ISELOOMUSTUS

Viimati uuendatud: 03.08.2015
 

Majandusareng

Leedu viimaste aastate majanduskasvule vajutas tugeva pitseri 2008. aastal läänemaailma tabanud finants- ja majanduskriis. Kui kriisieelsetel aastatel kasvas makromajandus jõuliselt, 2007. aastal näiteks 11,1% SKP-st, siis 2009. aastal oli Leedu SKP juba rekordilises, ligi 15%-lises languses. Tänu kasinusmeetmetele õnnestus Leedul majanduslangusest siiski üsna kiiresti välja rabeleda, sest juba 2010. aastast pöördus SKP taas tõusule ning 2011. aastal saavutati märkimisväärne, 6,1%-line majanduskasv. Ka järgnenud aastatel (2012-2014) on kasvutrend jätkunud, kuigi mõnevõrra aeglasemas tempos kui kriisile eelnenud perioodil. Peamised riskid on hetkel seotud väliskeskkonnaga, eeskätt ekspordiväljavaadete halvenemisega. Positiivse poole pealt panustab SKP kasvu tugevnev sisenõudlus ja eratarbimine. Leedu majanduskasv ületab EL liikmesriikide keskmist ning prognooside kohaselt jätkub selline tendents tõenäoliselt ka lähiaastatel.

Olulise tunnustusena viimaste aastate reformide ning vastutustundliku rahanduspoliitika eest sai Leedust 2015. aasta 1. jaanuaril eurotsooni 19. liige. Maailma Majandusfoorumi (WEF) poolt 144 riigi kohta koostatavas konkurentsivõime edetabelis kerkis Leedu 2014/2015. aasta raportis seni kõrgeimale, 41. kohale (Eesti 29. koht). Maailmapanga Doing Business raporti alusel oli Leedu 2014. aastal 189 riigi seas 24. kohal (Eesti 17. koht).
 

Leedu majanduse põhinäitajad (%)

  2010 2011 2012 2013 2014
SKP jooksevhindades (mld eurot) 28,0 31,2 33,3 35,0 36,3
SKP kasv 1,6 6,1 3,8 3,3 3,0
Tarbijahinnaindeksi muutus 1,3 4,1 3,1 1,0 0,1
Töötuse määr 17,8 15,4 13,4 11,8 10,7
Ekspordi kasv 32,7 28,8 14,4 6,5 -0,6
Impordi kasv 34,5 29,3 9,0 5,3 1,2
Valitsemissektori koguvõlg 36,2 37,2 39,8 38,8 40,9
Valitsemissektori eelarve puudujääk -6,9 -9,0 -3,2 -2,6 -0,7

Allikas: Leedu Statistikaamet

Inflatsioon

2014. aasta lõpus, vahetult enne Leedu euroga liitumist, oli inflatsiooni näitaja varasema aasta sama perioodiga võrreldes 0,1%. Viimase viie aasta jooksul on aasta keskmine inflatsioon järk-järgult vähenenud. Euroga liitumine selles osas märkimisväärset pööret endaga kaasa ei toonud – mõningane hindade kallinemine registreeriti teenuste sektoris, peamised esmatarbekaubad Leedu Statistikaameti kohaselt hoopis odavnesid.

Käesolevaks, 2015. aastaks prognoosivad nii Leedu Pank kui Rahandusministeerium kuni 0,4%-list deflatsiooni.

Eelarve

Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009. a. aastal riigieelarve vastuvõtmisel ligi 15%-lise kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil, mistõttu valitsussektori võlatase kriisile eelnenud perioodiga võrreldes sisuliselt kahekordistus. Praeguseks ulatub Leedu riigivõlg 40,9%-ni SKP-st. Eelarve puudujääk on viimastel aastatel oluliselt vähenenud: kui 2011. a. moodustas see -9,0% SKP-st, siis mullu juba -0,7% SKP-st. Riigirahanduse olukorra vastavusse viimine Maastrichti kriteeriumitega oli oluline eeldus eurotsooniga liitumiseks.

Alllikas: Leedu Statistikaamet (PDF)

Välisinvesteeringud

Välisinvesteeringute maht moodustas 2014. aasta lõpus Leedu Statistikaameti esialgsetel andmetel 12,1 miljardit eurot, millest valdav osa oli pärit EL riikidest (84%). Investeeringute maht per capita oli 4134 eurot ühe elaniku kohta. Otseinvesteeringuid tuli riikide lõikes enim Rootsist (26%), Madalmaadest (11%), Saksamaalt (9%), Norrast (7%) ja Poolast (6%). Suurimate investorite TOP10-sse mahub ka Eesti, kust on pärit 5% Leetu tehtavatest otseinvesteeringutest. Sektoritest tehti suurimaid investeeringuid finants- ja kindlustustegevusse (25%), tööstusesse (21%), kinnisvarasse (14%) ning hulgi- ja jaekaubandusesse (12%).

Ka Leedu investeeringud välismaal liiguvad suures osas EL riikidesse (92%). 2014. aasta andmetel investeeriti Leedust enim Madalmaadesse (21%), Poola (13%), Lätti (13%), Küprosele  (10%) ja Eestisse (7%). Otseinvesteeringute kogumaht välismaal moodustas 2,2 miljardit eurot. Üle poole (52%) suunati kutseharidus-, teadus- ja tehnikaalastesse tegevustesse, järgnes tööstussektor (18%), hulgi- ja jaekaubandus (8%), finants- ja kindlustus- (7%) ning kinnisvara-alane tegevus (5%).

Allikas: Leedu Statistikaamet

Väliskaubandus

2014. aastal eksporditi Leedust välismaale kaupu 24,4 miljardi euro väärtuses, mida oli eelmise aastaga võrreldes 0,6% vähem. Leedu päritolu kauba eksport vähenes veelgi enam, 6,7% võrra. Peamised ekspordiartiklid olid mineraalkütused, masinad ja seadmed ning mööbel. Ekspordi langus tulenes peamiselt kütuste ekspordi märkimisväärsest vähenemisest (-24,4%). Leedu olulisimateks ekspordipartneriteks on traditsiooniliselt Venemaa, Läti, Poola ja Saksamaa. Ekspordinäitajaid mõjutas olulisel määral Venemaa-suunaline eksport, mis langes 2014. aasta augustis Venemaa poolt kehtestatud impordipiirangute tõttu Leedu päritolu kauba lõikes 16,3% (piima- ja lihatoodete ekspordi arvelt). Leedu päritolu kaupu eksporditakse enim EL riikidesse (70%): Saksamaale, Lätti, Madalmaadesse ja Poola.

Import Leetu kasvas mullu 1,2%, kokku imporditi kaupu 26,5 miljardi euro eest. Olulisimad kaubaartiklid olid mineraalkütused, masinad ja seadmed ning plasttooted. Peamised impordi sihtriigid kattuvad peamiste ekspordipartneritega: Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti.

Allikas: Leedu Statistikaamet
 

Tööhõive

Leedu tööjõud koosneb umbes 1,3 miljonist inimesest. 2014. aasta lõpuks moodustas Leedus registreeritud töötuse määr 10,7% töövõimelisest elanikkonnast. Tööpuuduse osakaal on viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, sealhulgas noorte seas.

Märgatavat mõju tööjõuturule oskustööliste ja spetsialistide puudumise näol avaldab arvukas, peamiselt 25-35-aastaste inimeste suundumine tööotsinguile välismaale, eelkõige Ühendkuningriiki ja Iirimaale. Samas täheldatakse kojuvoolava rahahulga kahanemist, mis viitab sellele, et noored leedulased pole enam nii tihedalt kodumaaga seotud. Valitsus töötab välja meetmeid, millega tööjõu lahkumist pidurdada ja leedulasi kodumaale tagasi meelitada.

2015. aasta 1. juulist tõusis miinimumpalk Leedus 325 euroni kuus, mis on Eestiga (390 eurot) võrreldes siiski oluliselt madalam.

Viimati uuendatud: 3. August 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.