Sa oled siin

Liikmelisuse tegevusplaan - MAP

1. Vastavalt Põhja-Atlandi lepingu artiklile 10 jääb NATO liikmelisuse uks avatuks. Liikmelisust puudutaval intensiivistatud individuaaldialoogil põhinev liikmelisuse tegevusplaan (ingl. k. Membership Action Plan (MAP)) on koostatud selleks, et toetada seda kindlat lubadust edasi laieneda, sätestades tegevusprogrammi, mis peab abistama kandidaatriike nende valmistumisel võimalikuks tulevaseks liikmelisuseks. Tuleb mõista, et otsused, mille kandidaatriigid teevad saadud nõustamise põhjal, jäävad riigisisesteks otsusteks, mida tehakse ja rakendatakse üksnes kõnealuse riigi vastutusel.

2. Programmis on kandidaatriikide jaoks loetletud rida üritusi, mille hulgast nood võivad valida sellised, millest nende hinnangul on nende ettevalmistustel kõige enam kasu. Kandidaatriikide puhul, mis soovivad veelgi suurendada oma poliitilist ja sõjalist osalust alliansi töös, jääb oluliseks aktiivne osalemine programmis "Partnerlus rahu nimel" ja EAPC mehhanismides.

3. Otsuse kutsuda kandidaatriik alliansiga ühinemisläbirääkimistele teevad liitlased igal üksikul juhul eraldi ning kooskõlas Madridi tippkohtumise deklaratsiooni lõikega 8 ja Washingtoni tippkohtumise deklaratsiooniga. Osavõtt liikmelisuse tegevusplaanist, mis toimub omaeristuse teel, ei sea ühtki ajalist piirangut ühelegi sellisele otsusele ega ka võimaliku liikmelisuse tagatist. Programmi ei ole võimalik käsitleda liikmelisuskriteeriumide loeteluna.

RAKENDAMINE

4. Liikmelisuse tegevusplaan, mis on NATO avatud uste poliitika praktiline avaldus, on jaotatud viide peatükki. Need on järgmised:

I. Poliitilised ja majandusküsimused
II. Kaitse- ja sõjalised küsimused
III. Ressursside küsimused
IV. Informatsiooni julgeoleku küsimused
V. Õigusküsimused

Igas peatükis on määratletud küsimused, mis võivad tulla (mitte põhjalikule) arutusele, ning toob välja mehhanismid, mille kaudu on võimalik kõige paremini edendada ettevalmistusi võimalikuks liikmelisuseks.
Arutusele tulla võivate küsimuste loetelu ei ole liikmelisuskriteeriumide loetelu ning on kavandatud hõlmama küsimusi, mille kandidaatriigid on ise määratlenud käsitlemist vajavate küsimustena.

5. Igale kandidaatriigile esitatakse palve koostada igal aastal võimalikuks tulevaseks liikmelisuseks tehtavate riigisiseste ettevalmistuste kava, milles oleksid määratletud ettevalmistuste eesmärgid ja sihid ning mis sisaldaks konkreetset teavet rakendatavate meetmete ja vastutavate ametiasutuste kohta ning vajadusel kõnealuste ettevalmistuste konkreetsete aspektidega seotud töö täpsustatud kava. Kandidaatriikidele jääb vabadus programmi omal valikul ajakohastada. Allianss tugineb programmile kandidaatriikide edusammude jälgimisel ning tagasiside andmisel.

6. Kohtumised toimuvad Nõukogus ja muudes organites vormis 19+1 ning vajadusel NATO sõjalise juhatuse ja rahvusvahelise ametkonna (IS/NMA) ühisseminaride vormis.

7. Tagasisidet ja nõustamist pakutakse kandidaatriikidele MAPiga seotud küsimustes mehhanismide kaudu, mis põhinevad mehhanismidel, mida käesoleval ajal kasutatakse partnerite puhul, 19+1 kohtumistel ja NATO meeskonna töönõupidamistel. Neid töönõupidamisi peetakse vajadusel arutamaks MAPiga seotud konkreetseid küsimusi.

8. NATO meeskonda juhib tavaliselt asjaomane asepeasekretär, rahvusvahelise sõjaväelise ametkonna juhataja asetäitja, büroojuhataja või tema esindaja. NATO meeskond peab kandidaatriikidele antava nõu osas tihedat sidet asjaomaste NATO organitega. Asjakohane kord viimistletakse aja jooksul kooskõlas omandatud kogemustega. Kandidaatriigid peaksid töönõupidamiste taotlused esitama kirjalikult asepeasekretärile poliitilistes küsimustes. Tema vastutab liikmelisuse tegevusplaani rakendamise ning nõupidamiste ajakava koostamise eest vanemametnike (tugevdatud) poliitikakomitee (SPC(R)) üldjuhtimisel ja -kooskõlastusel.

9. Allianss esitab igal aastal igale kandidaatriigile aruande, milles annab sellist tagasisidet, mis keskendub riigi liikmelisuse tegevuskava valdkondades tehtud edusammudele. See dokument on aluseks aruteludele Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumistel kandidaatriigiga. Aruande abil selgitatakse välja täiendavaid meetmeid vajavad valdkonnad, kuid kandidaatriik võib ise valida, kas ta kohustub täiendavaid meetmeid võtma.


I. POLIITILISED JA MAJANDUSKÜSIMUSED

1. Kandidaatriikidele pakutakse võimalust arutada ja põhjendada oma valmisolekut võtta endale Washingtoni lepingu ning NATO laienemise uurimuse asjaomastest sätetest tulenevaid kohustusi. Tulevased liikmed peavad täitma Washingtoni lepingus sisalduvaid aluspõhimõtteid, nagu demokraatia, isikuvabadus ja muud selle preambulas sätestatud sätted.

2. Samuti eeldatakse kandidaatriikidelt järgmist:

a) et nad lahendaksid oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsel teel;
b) et nad tõestaksid oma ustavust õiguse ülimuse põhimõttele ja inimõigustele;
c) et nad lahendaksid rahvusvaidlused või välisterritoriaalküsimused, sealhulgas irredentistlikud nõudmised või rahvusvahelised kohtuvaidlused, rahumeelsel teel ja kooskõlas OSCE põhimõtetega ning püüdleksid heanaaberlike suhete poole;
d) et nad kehtestaksid asjakohase demokraatliku ja tsiviilkontrolli oma relvajõudude üle;
e) et nad väldiksid jõuga ähvardamist või selle kasutamist mis tahes viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega;
f) et nad aitaksid kaasa rahumeelsete ja sõbralike rahvusvaheliste suhete arengule, tugevdades oma sõltumatuid institutsioone ning edendades stabiilsust ja heaolu;
g) et nad toetaksid edaspidigi täielikult Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu ja rahupartnerlusprogrammi ning osaleksid neis;
h) et nad näitaksid, et nad on kindlad stabiilsuse ja heaolu edendamisele majandusliku liberaalsuse, sotsiaalse õigluse ja keskkonnateadlikkuse kaudu.

3. Peale selle eeldatakse kandidaatriikidelt ühinemise korral järgmist:

a) et nad ühendaksid oma jõupingutused ühiskaitse ning rahu ja julgeoleku säilitamise nimel;
b) et nad säilitaksid alliansi tõhususe, jagades vastutust, kulusid ja soodustusi;
c) et nad kohustuksid tegema heas usus pingutusi üksmeele saavutamiseks kõikides küsimustes;
d) et nad kohustuksid võtma täiel määral osa alliansi jaoks huvi pakkuvate poliitika- ja julgeolekuküsimustega seotud alliansi-sisesest konsulteerimis- ja otsustamisprotsessist;
e) et nad kinnitaksid oma ustavust alliansi jätkuvale avatusele kooskõlas Washingtoni lepingu ning Madridi ja Washingtoni tippkohtumiste deklaratsioonidega.

RAKENDAMINE

4. Kandidaatriikidelt eeldatakse, et nad kirjeldavad oma strateegiate ja praktika arendamist eespool (lõigetes 1-2) esitatud kaalutlustega kooskõlla viimisel ning esitavad oma seisukohad NATO acquis' muude osade kohta, sealhulgas NATO strateegiline kontseptsioon, Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi väljakujundamine alliansi raames, NATO-Vene põhiakt ning NATO-Ukraina eripartnerlusharta, ning tõestavad oma valmisolekut ja võimet neid täita.

5. Kandidaatriikidelt eeldatakse, et nad esitavad igal aastal teavet oma majandusliku olukorra kohta, sealhulgas andmed makromajanduse ja eelarve ning asjakohaste majanduspoliitiliste sündmuste kohta.

6. Kandidaatriikidel palutakse teha NATO meeskonnale kirjalikku kaastööd, mis esitatakse otse liitlastele nendepoolseks kommenteerimiseks. Pärast asjakohast alliansi-sisest arutelu kutsub NATO meeskond esitatud kaastöö ja asjaomaste poliitiliste küsimuste arutamiseks kokku nõupidamise. Selliseid nõupidamisi peetakse igal aastal; lisanõupidamisi võib kokku kutsuda vastastikusel kokkuleppel.

7. Igal aastal korraldatakse vanemametnike (tugevdatud) poliitikakomitee nõupidamine, andmaks üksikutele kandidaatriikidele otsest tagasisidet liitlastelt.


II. KAITSE- JA SÕJALISED KÜSIMUSED

1. Kandidaatriikide võime toetada sõjaliselt ühiskaitset ja alliansi uusi missioone ning nende valmisolek võtta endale kohustus parandada järk-järgult oma sõjalist kaitsevõimet on tegurid, mida tuleb nende NATO liikmeks sobivuse määramisel arvesse võtta. Selle oluline osa on täielik osalemine rahupartnerlusüritustes, kuna see tihendab veelgi kandidaatriikide poliitilisi ja sõjaväelisi sidemeid alliansiga, aidates neil valmistuda osalemiseks kõikides uutes missioonides. Alliansi uued liikmed peavad olema valmis jagama üldise julgeoleku ja ühiskaitse ülesandeid, riske, vastutust, eeliseid ja raskusi. Neilt tuleks eeldada, et nad ühinevad alliansi strateegilises kontseptsioonis ning muudes ministrite avaldustes sätestatud strateegiaga.

2. Ühinemisel eeldatakse kandidaatriikidelt järgmist:

a) et nad aktsepteerivad strateegilises kontseptsioonis sätestatud julgeolekukäsitlust;
b) et nad annavad oma vägesid ja kaitsevõimet ühiskaitsesse ja muude alliansi missioonide käsutusse;
c) et nad osalevad vajadusel sõjalises struktuuris;
d) et nad osalevad vajadusel alliansi ühiskaitse planeerimisel;
e) et nad osalevad vajadusel NATO esindustes;
f) et nad toetavad edaspidigi täiel määral rahupartnerlusprogrammi ja ühistegelike suhete arendamist NATO-väliste partneritega;
g) et nad püüdlevad standardimise ja/või koostegutsemisvõime poole.

RAKENDAMINE

3. Järgmised meetmed on ette nähtud abiks kandidaatriikidele oma relvajõudude kaitsevõime väljaarendamisel, sealhulgas tõhustades koostegutsemisvõimet, et neil oleks võimalik suurendada alliansi tõhusust ning näidata seega, et nad sobivad tulevaseks liikmelisuseks. Võimaluse korral tuginevad meetmed olemasolevatel programmidel.

a) Kandidaatriigid on võimelised taotlema kehtivas rahupartnerlusprogrammi korras mugandatud individuaalseid partnerlusprogramme, keskendamaks oma programmis osalemise vahetult liikmelisusega seotud olulistele küsimustele. Igas individuaalses partnerlusprogrammis tähistatakse teatavad üldvaldkonnad kui kandidaatriikide jaoks olulised ning kandidaatriike kutsutakse üles neid koostöövaldkondi asjakohaselt tähtsustama.

b) Kandidaatriikide jaoks töötatakse välja iga-aastaste andmekoja nõupidamiste kord 19+1 vormis, aitamaks kooskõlastada kahepoolset ja mitmepoolset abi ning suurendamaks maksimumini nende vastastikust tõhusust, et neid liikmelisuseks ettevalmistumisel paremini abistada.

c) Laiendatud ja kohandatud PARPi üldraamistikus ja korras töötatakse koos kandidaatriikidega välja plaanilised eesmärgid, mis hõlmavad konkreetselt valdkondi, mis on kõige otsesemalt asjaomased riikide jaoks, mis valmistavad oma väestruktuure ja kaitsevõimet ette tulevaseks ühinemiseks alliansiga. Kandidaatriikide edusammud kõnealuste plaaniliste eesmärkide saavutamisel vaadatakse läbi.

d) Osutatud plaanilised eesmärgid määratakse konsultatsioonide teel iga kandidaatriigi ja NATO vahel ning neid võidakse kohaldada pigem nende väestruktuuride mis tahes osa suhtes kui üksnes vägede suhtes, mis on deklareeritud osalema rahupartnerlusprogrammis.

e) PARPi ministrite juhtimisel määratletakse käsitlusviisid ja konkreetsed meetmed, mida kandidaatriigid MAPi raames võivad vastu võtta, oma vägesid võimalikuks tulevaseks NATO liikmelisuseks ette valmistades.

f) PARPi uurimust rakendatakse kandidaatriikide suhtes, et koguda rohkem teavet ja andmeid eri valdkondade kohta nagu kaitsepoliitika, ressursid ning käesolevad ja kavandatud kaitsekulutused.

g) Märgina läbipaistvusest julgustatakse kandidaatriike PARPi korras edastama üksikuid PARPi dokumente muudele kandidaatriikidele lisaks sellele, et need edastatakse NATO liitlastele; lisaks sellele julgustatakse kandidaatriike eelkõige kutsuma muid kandidaatriike üles osalema plaaniliste eesmärkide läbivaatamises.

h) Kandidaatriike kutsutakse üles vaatlema ja võtma osa üksnes NATO õppuste valitud, selgelt määratletud etappidest, kui Nõukogu otsustab need kehtivas korras avada. Eelkõige võetakse arvesse õppuste tõhususe tagamist.

i) Mis tahes NATO vahendeid, mis on seatud sisse selleks, et hinnata partnervägesid NATO juhitavates rahuoperatsioonides ja partnerite tegevust NATO rahupartnerlusõppustel ja -operatsioonides, kasutatakse selleks, et hinnata kandidaatriikide vägede koostegutsemisvõime ja kaitsevõime määra. Kui neid hindamisvahendeid laiendatakse hõlmamaks ka vägesid, mis jäävad väljapoole rahuoperatsioonide vägesid, kasutatakse neid kandidaatriikide abistamiseks.

j) Vägede väljaõppe ja protseduuride viimistlemiseks võidakse vajadusel kasutada simulatsioonitehnoloogiat.


III. RESSURSSIDE KÜSIMUSED

1. Uutelt alliansi liikmetelt eeldatakse, et nad eraldavad piisavalt eelarvevahendeid selleks, et neil oleks võimalik täita kohustusi, mida toob endaga kaasa võimalik liikmelisus. Kandidaatriikide riigisisesed programmid peavad sätestama struktuurid, mida on vaja selliste kaitse-eelarvete planeerimiseks ja rakendamiseks, mis vastavad kehtestatud kaitseprioriteetidele ning näevad ette väljaõppekavad, tutvustamaks isikkoosseisudele NATO praktikat ja korda, et valmistuda võimalikuks tulevaseks osalemiseks alliansi struktuurides.

2. Ühinemisel eeldatakse kandidaatriikidelt järgmist:

a) et nad eraldavad alliansi kohustuste täitmiseks piisavalt eelarvevahendeid;
b) et neil on olemas riigisisesed struktuurid kõnealuste eelarvevahenditega seotud küsimuste lahendamiseks;
c) et nad osalevad alliansi ühisrahastatavates üritustes kooskõlastatud korras jaotatud kuludega;
d) et nad osalevad alliansi struktuurides (alaline esindus NATO peakorteris; sõjaline esindus NATO juhtimisstruktuuris; vajadusel osalemine NATO esindustes).

RAKENDAMINE

3. Olemasolevate, sealhulgas rahupartnerlusprogrammi siseste mehhanismide, võimalike praktikate ja koolitussessioonide ning NATO meeskonna töönõupidamiste kaudu antakse kandidaatriikidele:

a) konsultatsioone nende riigisiseste struktuuride, korra ja mehhanismide arendamise kohta, et anda vastused eespool nimetatud küsimustele ning tagada nende kaitsekulutuste tõhusaim kasutamine;
b) abi sellise personali koolitamiseks, mida on vaja nimetatud struktuuride töötajaskonnaga varustamiseks ning tööks NATOs ja NATOga.


IV. INFORMATSIOONI JULGEOLEKU KÜSIMUSED

1. Ühinemisel eeldatakse kandidaatriikidelt, et neil on piisavad tagatised ja kord tagamaks vastavalt NATO julgeolekupoliitikale kõige tundlikuma teabe julgeolek.

RAKENDAMINE

2. Taotlusel võidakse kandidaatriikidele teha kättesaadavaks kursused personali, kehalistes, dokumentatsiooni, tööstusjulgeoleku ja INFOSECiga seotud küsimustes. Põhjendatavatel asjaoludel võidakse kandidaatriikide jaoks välja töötada individuaalprogrammid. Kui NATO julgeoleku- ja erikomiteed peavad seda vajalikuks või kasulikuks, võivad nad avaldada soovi kandidaatriikidega kohtuda.


V. ÕIGUSKÜSIMUSED

1. Selleks, et kandidaatriigid oleksid valmis võtma endale liikmekohuseid, peaksid nad uurima asjakohast õiguskorda ja leppeid, mis reguleerivad koostööd NATOs. See peaks andma kandidaatriikidele võimaluse kontrollida riigisisese õiguse ühilduvust nimetatud NATO normide ja eeskirjadega. Peale selle tuleks kandidaatriikidele anda nõuetekohast teavet liikmelisuseni viiva formaalse õigusprotsessi kohta.

a) Asjaomase korra täitmisel ühinevad uued liikmed Põhja-Atlandi lepinguga (North Atlantic Treaty; Washington, 4. aprill 1949);

b) Kutse esitamisel peaksid uued liikmed ühinema järgmiste lepetega:

i) Põhja-Atlandi lepingu osaliste kokkulepe nende vägede staatuse suhtes (Agreement between the Parties to the North Atlantic Treaty regarding the status of their forces - Londoni SOFA) (London, 19. juuni 1951);
ii) Protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud Rahvusvahelise Sõjavägede Peakorteri staatuse kohta (Protocol on the status of International Military Headquarters set up pursuant to the North Atlantic Treaty - Pariisi protokoll) (Pariis, 28. august 1952);

c) Eeldatakse, et uued liikmed ühinevad järgmiste staatuslepetega:

i) Kokkulepe Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, riiklike esindajate ja rahvusvahelise sekretariaadi staatuse kohta (Agreement on the status of the North Atlantic Treaty Organisation, National Representatives and International Staff - Ottawa leping) (Ottawa, 20. september 1951);
ii) Kokkulepe kolmandate riikide missioonide ja esindajate kohta Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (Agreement on the status of Missions and Representatives of third States to the North Atlantic Treaty Organisation - Brüsseli leping) (Brüssel, 14. september 1994);

d) Eeldatakse, et uued liikmed ühinevad järgmiste tehniliste lepetega:

i) Põhja-Atlandi lepingu poolte kokkulepe julgeoleku ja teabe alal (Agreement between the Parties to the North Atlantic Treaty for the Security of Information - Brüssel, 6. märts 1997);
ii) Kokkulepe kaitseleiutiste, mille suhtes on esitatud patenditaotlus, saladuse vastastikuse tagamise kohta (Agreement for the mutual safeguarding of secrecy of inventions relation to defence and for which applications for patents have been made - Pariis, 21. september 1960);
iii) NATO kokkulepe tehnilise teabe edastamise kohta kaitse-eesmärkidel (NATO Agreement on the communication of technical information for defence purposes - Brüssel, 19. oktoober 1970);

e) Saamaks võimalikku juurdepääsu ATOMALi teabele, eeldatakse uutelt liikmetelt, et nad ühinevad järgmiste lepetega:

i) "Aatomiteabe-alase koostöö leping" ("Agreement for Cooperation Regarding Atomic Information" - C-M(64)39 - põhileping);
ii) "Lepingu rakendamise halduskord" ("Administrative Arrangements to Implement the Agreement" - C-M(68)41 - 5. redaktsioon);

f) Kandidaatriikide riigisisesed õigusaktid peaksid võimalikult suurel määral ühilduma muu korra ja rakendustavaga, mis reguleerib koostööd kogu NATOs.

RAKENDAMINE

2. NATO meeskonna töönõupidamised näevad ette briifinguid õigusküsimustes ning arutelusid võetavate meetmete osas. Kandidaatriigid võiksid esitada teavet kehtiva õiguskorra ning meetmete kohta, mida oleks vaja võtta ühinemaks lepingutega, sealhulgas teave selle kohta, kas sellisele teguviisile on või ei ole põhiseaduslikke/õiguslikke tõkkeid.

3. Kandidaatriigid võivad samuti esitada teavet selle kohta, kas ja kuidas võivad riigisisesed õigusaktid takistada kohest ja täielikku integreerumist alliansi tegevusse. Teabe ja kogemuste vahetamine selles küsimuses võiks vajadusel toimuda kõikide kandidaatriikidega.

Viimati uuendatud: 22. Juuli 2009

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.