29. märtsil tähistame Lennart Meri 90. sünniaastapäeva ja meenutame teda kui esimest välisministrit ja presidenti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Lennart Meri särav isiksus, lai silmaring, teadmised diplomaatiast ja välispoliitikast ning võime näha oma koduõuest kaugemale, lõid tugeva vundamendi kaasaegsele Eesti välisteenistusele ja andsid tänaseni kestva suuna Eesti välispoliitikale.
Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti Vabariigi diplomaadi Georg Meri perekonnas. Juba lapsena, olles isaga välismaal, koges ta diplomaadi elu võlusid ja valusid. Tema kooliaastad möödusid Pariisis, Berliinis, Tallinnas ja Tartus.
1941. aastal tabasid Meride perekonda, nagu paljusid Eesti perekondasid, Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid – kogu nende pere arreteeriti ja saadeti välja (asumisele) Venemaale. Tagasi kodumaale jõuti alles 1946. aastal.
Meri alustas õpinguid Tartu ülikoolis ja paralleelselt tuli töö Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1956. aastal järgnes töö Eesti Raadios toimetajana ja Tallinnfilmis režissöörina. Lisaks veel mitmete väärtteoste tõlkimisele sai üheks tema elutööks Siberi ja soome-ugri rahvaste uurimine ja nende elu jäädvustamine nii filmis kui raamatutes.
Väga oluline oli Lennart Meri roll Kirjanike Liidu juhatuse sekretärina 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal.
1990. aastal nimetati Lennart Meri välisministriks. Välisministrina pidi ta kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Tema juhtimisel asutati valitsusvälise asutusena Eesti Instituut. Meri osalusel loodi Eesti infopunktide võrgustik mitmete välisriikide pealinnades ja kui päev saabus, muutus see Eesti saatkondade ja konsulaatide esimeseks võrguks. Selle tegevuse tulemusel alustasid ka tööd esimesed Eesti diplomaadid. Tema kuulsad kõned ja silmatorkav, vaimukalt terav, Eestile tähelepanu tõmbav käitumine, said alguse just välisministri ametis ja saatsid teda ka läbi presidendiaastate.
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes valiti ta 6. oktoobril 1992. aastal iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Lennart Meri - CV
HARIDUS
AMETIKOHAD
KIRJANIK, TÕLKIJA, FILMITEGIJA
1959 „Kobrade ja karakurtide jälgedes“
1961 „Laevapoisid rohelisel ookeanil“
1964 „Tulemägede maale“
1974 „Virmaliste väraval“
1976 „Hõbevalge“
1977 „Lähenevad rannad“
1981 soomekeelne brošüür šamanismist
1984 „Hõbevalgem“
1989 „1940. aasta Eestis“, autorite kollektiiv
Eraldi raamatuna on avaldatud president Meri kõnede kogumik.
1971 „Veelinnurahvas“
1978 „Linnutee tuuled“
1985 „Kaleva hääled“
1989 „Toorumi pojad“
1997 „Šamaan“
