Sa oled siin

Lennart Meri 90

29. märtsil tähistame Lennart Meri 90. sünniaastapäeva ja meenutame teda kui esimest välisministrit ja presidenti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Lennart Meri särav isiksus, lai silmaring, teadmised diplomaatiast ja välispoliitikast ning võime näha oma koduõuest kaugemale, lõid tugeva vundamendi kaasaegsele Eesti välisteenistusele ja andsid tänaseni kestva suuna Eesti välispoliitikale.

Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti Vabariigi diplomaadi Georg Meri perekonnas. Juba lapsena, olles isaga välismaal, koges ta diplomaadi elu võlusid ja valusid. Tema kooliaastad möödusid Pariisis, Berliinis, Tallinnas ja Tartus.

1941. aastal tabasid Meride perekonda, nagu paljusid Eesti perekondasid, Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid – kogu nende pere arreteeriti ja saadeti välja (asumisele) Venemaale. Tagasi kodumaale jõuti alles 1946. aastal.

Meri alustas õpinguid Tartu ülikoolis ja paralleelselt tuli töö Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1956. aastal järgnes töö Eesti Raadios toimetajana ja Tallinnfilmis režissöörina. Lisaks veel mitmete väärtteoste tõlkimisele sai üheks tema elutööks Siberi ja soome-ugri rahvaste uurimine ja nende elu jäädvustamine nii filmis kui raamatutes.

Väga oluline oli Lennart Meri roll Kirjanike Liidu juhatuse sekretärina 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal.

1990. aastal nimetati Lennart Meri välisministriks. Välisministrina pidi ta kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Tema juhtimisel asutati valitsusvälise asutusena Eesti Instituut. Meri osalusel loodi Eesti infopunktide võrgustik mitmete välisriikide pealinnades ja kui päev saabus, muutus see Eesti saatkondade ja konsulaatide esimeseks võrguks. Selle tegevuse tulemusel alustasid ka tööd esimesed Eesti diplomaadid.  Tema kuulsad kõned ja silmatorkav, vaimukalt terav, Eestile tähelepanu tõmbav käitumine, said alguse just välisministri ametis ja saatsid teda ka läbi presidendiaastate.

Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes valiti ta 6. oktoobril 1992. aastal iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.

Lennart Meri - CV

HARIDUS

1935–1938 Berliini 164. rahvakool
1938–1939 Pariisis Janson de Sailly lütseum
1939–1941 Jakob Westholmi poeglaste humanitaargümnaasium
1941–1944 tarkust jagas ema
1944–1946 Jaranski keskkool Siberis
1946–1948 Tallinna 10. keskkool
1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, ajaloo eriala.

AMETIKOHAD

1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusala juhataja ja õpetaja Tartu kunstikoolis
1955–1961 Eesti Raadio kirjanduslik kaastööline ja kuuldemängude toimetaja
1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige; mõni aasta hiljem kinematografistide liidu liige
1964–1970 Tallinnfilmi stuudio toimetuskolleegiumi liige ja režissöör
1976–1978 tagasi Tallinnfilmis
1986–1989 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse sekretär
1988 asutas valitsusvälise asutusena Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks
1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992 (aprill–september) Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1992–1996, 1996–2001 Eesti Vabariigi president

KIRJANIK, TÕLKIJA, FILMITEGIJA

Enne välisministri ja presidendi ametit ka kirjanikuna, tõlkijana, filmitegijana tegutsenud Lennart-Georg Meri kuulus nende suurte maailma riigitegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuomadustele oskasid end ka selgesõnaliselt ja mõjusalt nii kirjas kui kõnes väljendada.
Lennart Meri teoseid:
1959 „Kobrade ja karakurtide jälgedes“
1961 „Laevapoisid rohelisel ookeanil“
1964 „Tulemägede maale“
1974 „Virmaliste väraval“
1976 „Hõbevalge“
1977 „Lähenevad rannad“
1981 soomekeelne brošüür šamanismist
1984 „Hõbevalgem“
1989 „1940. aasta Eestis“, autorite kollektiiv
Meri on tõlkinud Remarque’i, Graham Greene’i, Vercors’i, Solženitsõni, Boulle’i jt teoseid.
Eraldi raamatuna on avaldatud president Meri kõnede kogumik.
Lennart Meri dokumentaalfilme:
1971 „Veelinnurahvas“
1978 „Linnutee tuuled“
1985 „Kaleva hääled“
1989 „Toorumi pojad“
1997 „Šamaan“

 

Viimati uuendatud: 27. Märts 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.