Sa oled siin

Läbirääkimiste ajalugu ja põhimõtted

Eesti ühinemist Euroopa Liiduga soodustavad ajaloolised sidemed ning ühised väärtushinnangud, poliitilised ja majanduslikud põhjused. Ühinemisläbirääkimiste siht oli saavutada Eesti edasiseks arenguks kõige soodsamad tingimused. ELiga ühinemine tähendab Eesti kodanikele suuremaid võimalusi nii töötamisel, õppimisel kui liikumisel ELi piires, turvalisemat ja enamarenenud sotsiaalset keskkonda, suuremat isiklikku heaolu.

1993. a. detsembris kinnitas Euroopa Liit kandidaatriikide vastuvõtmiseks nn Kopenhaageni kriteeriumid:

  • demokraatliku riigikorra olemasolu, inimõiguste ja vähemuste õiguste kaitstus

  • toimiv turumajandus ning võime toime tulla ELi konkurentsitingimustega

  • võimelisus kanda liikmelisusega kaasnevaid kohustusi, võttes üle ELi õigustiku ning poliitikad

28. novembril 1995 esitas Eesti liitumistaotluse, tuginedes Riigikogus sama aasta augustis ühehäälselt heaks kiidetud Eesti ja EL liikmesriikide vahelisele Euroopa lepingule.
1995. a. Madridi tippkohtumisel andsid ELi liikmesriigid Euroopa Liidu Komisjonile ülesande koostada kandidaatriikide kohta aruanded, mis valmisid 1997. aastal ja milles analüüsiti eelmainitud kriteeriumide alusel kandidaatriikide liitumisvalmidust.
1997. a. Luksemburgi tippkohtumisel otsustati Komisjoni eduaruannete alusel alustada liitumisläbirääkimisi viie Kesk- ja Ida-Euroopa riigi - Eesti, Poola, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari - ning Küprosega.
31. märtsil 1998 algasid Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.

Läbirääkimiste aluseks oli Eesti valmisolek võtta omaks ELi põhimõtted ja kehtiv seadustik (pr.k. acquis communautaire) ning rakendada seda alates liitumishetkest. Läbirääkimiste lihtsustamise mõttes oli ELi seadustik (milles on umbes 12 000 õigusakti) jagatud 31 peatükiks.

Kogu läbirääkimisprotsessi saab lihtsustatult jagada nelja etappi: seaduste analüüs ehk sõelumine, seisukohtade ehk positsioonide ettevalmistamine, läbirääkimised ja liitumislepingu sõlmimine.

Sõelumisel selgitati välja erinevused ELi ja Eesti seadustes ning muutmist vajavad valdkonnad Eesti seadusandluses. Suurem osa ELi seadustikust - need õigusaktid, mis olid jõustunud 31. märtsiks 1998 - sõeluti 1999. aasta sügiseks. Sellega loodi alus kõnelustele, mis keskendusid nö sõelale jäänud probleemide lahendamisele.

Sõelumise tulemusena sõnastas Eesti igas peatükis oma seisukohad ELi õigustiku ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Seisukohtades esitati vajadusel ka ajutiste üleminekuperioodide või alaliste erandite taotlused. Seisukohad töötati välja töögruppides ning enne nende kinnitamist Vabariigi Valitsuses kiideti need heaks ka Riigikogu Euroopa asjade komisjonis. Euroopa Liidule esitatud seisukohti täiendati vajadusel läbirääkimiste jooksul täiendavate seisukohtade või lisainformatsiooniga; samuti esitati igas peatükis läbirääkimiste lõpuni seisukohti hiljem jõustunud ELi seadustiku osas.

Eesti seisukohtade põhjal töötasid ELi liikmesriigid igas peatükis välja oma ühisseisukoha. Seega oli läbirääkimiste edenemiseks vajalik, et kõik 15 liikmesriiki jõuaksid omavahelisele kokkuleppele.

Kui Eesti ja EL jõudsid kokkuleppele, et mingis peatükis probleeme pole, oli võimalik see peatükk ajutiselt sulgeda ehk kõnelused selles peatükis ajutiselt lõpetada. Läbirääkimised lähtusid põhimõttest, et niikaua kui kõik ei ole kokku lepitud, pole midagi lõplikult kokku lepitud - seega oli kuni läbirääkimiste lõpuni võimalik kõigi teemade juurde tagasi pöörduda.

Eesti pidas liitumisläbirääkimisi üheaegselt Euroopa Liidu 15 liikmesriigiga. Ametlikud läbirääkimised toimusid välisministrite või asejuhtide (ELi 15 liikmesriigi alalised esindajad ELi juures ning Eesti poolt läbirääkimisdelegatsiooni asejuht) tasemel. Euroopa Liitu esindas kõnelustel iga poole aasta järel vahetuv eesistujariik. Lisaks ELi liikmesriikidele oli läbirääkimislaua taga esindatud ka Euroopa Komisjon.


Läbirääkimiste kohta vaata veel Välisministeeriumi koduleheküljelt: /euro/

Euroopa Liidu alast infot saab ka järgmistest allikatest:


Teavituskeskused:


 

Viimati uuendatud: 21. Juuli 2009

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.