Läänemeremaade Nõukogu on Läänemere piirkonna riikide erinevate tasandite koostöö foorum eesmärgiga tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd prioriteetteemadel nagu jätkusuutlik areng, ühiskondlik turvalisus ja piirkonna identiteet.
Liikmesriigid ja vaatlejad
Vaatlejastaatuses on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Ühendkuningriik.
Koostöö
Koostöö toimub peamiselt ühisprojektide kaudu valdkondades nagu kestlik areng, piiri- ja päästekoostöö, teadus- ja arendustegevus, noored, haridus, kultuur, lastekaitse, võitlus inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega.
Koostöövõrgustike loomine ja praktilised ühistegevused aitavad luua inimeste vahelisi sidemeid, soodustada üksteisemõistmist ja usaldust ning tagada stabiilsust.
19. mail 2020 toimunud Läänemeremaade Nõukogu videokohtumisel võeti vastu Bornholmi deklaratsioon (PDF), millega viidi lõpule Läänemeremaade Nõukogu reformid eesmärgiga suurendada organisatsiooni tõhusust ja nähtavust.
Vilnius II deklaratsioon
1. juunil 2021 võtsid Läänemeremaade Nõukogu riikide välisministrid vastu Vilnius II deklaratsiooni (PDF), mis sisaldab Läänemerepiirkonna visiooni aastani 2030 – millisena näeme oma regiooni ja koostööd 10 aasta pärast. Tahame, et Läänemerepiirkonnas valitseks demokraatia ja õigusriik, siin jälgitakse inimõigusi ja põhivabadusi, tehakse mitmetasandilist koostööd, kaasates noori. Läänemere keskkonnaseisund peaks olema paranenud, riigid liiguvad jõudsalt kliimaneutraalsuse, rohe- ja sinimajanduste poole, kasutades muuhulgas digi ja uute tehnoloogiate võimalusi. Tagatud on elanikkonna kaitse, sh lastekaitse ja inimkaubanduse vastane võitlus, toimub elav haridus-, teadus-, kultuuri ja turismikoostöö.
Visiooni poole aitab liikuda uus Läänemeremaade Nõukogu tegevuskava (PDF) 2021-2025.
Eesistumine
Läänemeremaade Nõukogu tööd juhib igal aastal roteeruv eesistujariik. Alates 1. juulist 2021 on eesistuja Norra, alates 1. juulist 2022 on selles rollis Saksamaa. Eesti juhatas Läänemeremaade Nõukogu tööd viimati 2014–2015 ning järgmisel korral teeb seda 2026.
Norra eesistumise prioriteedid on:
- Roheülemineku kiirendamine innovatsiooni ja parimate praktikate jagamise kaudu valdkondades nagu tööstus, kestlik transport, puhas energia, ringmajandus;
- Regionaalse koostöö edendamine noorte, kodanikuühiskonna ja Läänemerepiirkonna kohaliku tasandi koostöövõrgustike kaudu;
- Elanikkonna- ja lastekaitse, organiseeritud kuritegevuse, sh inimkaubanduse ja küberkuritegevuse vastase võitluse edasiviimine.
Kevadel 2022 täitub 30 aastat Läänemeremaade Nõukogu loomisest – see annab põhjuse pidulikuks tagasivaateks ja väärikaks tähistamiseks.
Norra juhib oma eesistumise ajal Läänemeremaade Nõukogu kestliku arengu ja merenduse, lastekaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ekspertgruppe, samuti elanikkonnakaitse võrgustiku tööd. Samaaegselt on Norra Läänemere organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse rakkerühma eesistuja.
Eesistumist läbivalt kavatseb Norra otsida sünergiaid teiste piirkondlike koostöö võrgustikega ning kaasata tegevustesse noori.
Norra eesistumist tutvustav videoklipp.
Projektid
Eesti jaoks on oluline Läänemeremaade Nõukogu tegevuse lisaväärtus, samuti suund projektipõhisusele. Alates 2012 tegutseb Läänemeremaade Nõukogu juurde loodud projektifond, mis aitab Läänemere piirkonna kestlikke koostööprojekte kaasrahastada. Aastate jooksul on toetatud üle 40 projekti. Fondi maht vahemikus 2020-22 on 1 miljon eurot.
2021. aastal saavad fondist toetust 8 projekti kogusummas veidi alla 400 000 euro. Neist 5 Eesti partneritega projekti puudutavad lastekaitset, haavatavate ühiskonnagruppide sotsiaalset sidusust, kestlikku mereturismi ja kriisikommunikatsiooni.
Projektifondist loe lähemalt siit.
Samuti panustab Läänemeremaade Nõukogu Euroopa Liidu Läänemere strateegia projektide elluviimisse, teeb koostööd arvukate teiste piirkondlike organisatsioonide ning strateegiliste partneritega ja toob riikide eksperdid kokku erinevatesse valdkondlikesse võrgustikesse.
Läänemere piirkonna koostöövõrgustikud
- Läänemere Riikide Subregionaalne Koostöö (BSSSC)
- Läänemere Linnade Liit (UTC)
- Läänemere piirkonna territoriaalse planeerimise koostöö (VASAB)
- Läänemereregiooni piirikontrolli koostöö (BSRBCC)
- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM)
- Läänemere parlamentaarne konverents (BSPC)
- Läänemere piirkonna ülikoolide võrgustik (BSRUN)
- Läänemere noorte platvorm (BSYP)
- Läänemere piirkonna ametiühingute võrgustik (BASTUN)
- Läänemeremaade kultuuripärandi komitee (BRHC)
- Kultuurikoostöö võrgustik Ars Baltica
Läänemeremaade Nõukogu koostööd toetab rahvusvaheline sekretariaat Stockholmis.
Läänemeremaade Nõukogu kodulehekülg
Strateegilised dokumendid
- Läänemerepiirkonna visioon aastani 2030 (PDF) (Vilnius II deklaratsioon)
- Läänemeremaade Nõukogu tegevuskava 2021-25 (PDF)
- Välisministrite 2020 Bornholmi deklaratsioon (PDF)
- Läänemeremaade Nõukogu pikaajalised prioriteedid 2014 (PDF)
- 2010 Vilniuse deklaratsiooni elluviimise dokument 2014 (PDF)
- Vilniuse deklaratsioon 2010 – Läänemerepiirkonna visioon aastani 2020 (PDF)
