Sa oled siin

Kreeka Vabariik - MAJANDUS

Makromajandus

 

Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on ELi liikmesriigid. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kreeka on rahvusvaheliste kreeditoride käest saanud hetkel kaks abipaketti  - esimene 110 mld eurot, sellest EL 80 mld eurot ja IMF 30 mld eurot ja teine laenuprogramm oli kokku summas 130 mld eurot.

Abiprogrammide kasutamise tingimusteks olid ulatuslikud majandusreformid, riigisektori palga- ja inimressursireform jpt. tingimused. Lihtsustati äritegevuse alustamist ja jätkuvalt parandatakse investeerimis-ja ärikeskkonda ning püütakse seeläbi taastada ka riigi usaldusväärsust. Rakendades kokkuhoiumeetmeid ja rahvusvahelist abipaketti on 2014. aastal Kreeka majandus tasunud tõusuteele. Oluline on ka fakt, et 2013. aastast on Kreeka primaarne riigieelarve positiivne. Hinnanguliselt kasvas Kreeka majandus 2014. aasta esimese kolme kvartali andmeil 0,4%. Prognoositakse, et Kreeka majandus kasvab 2015 aastal 2,9%.
 

Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %)

  2009 2011 2013 2014*
SKT -3,3% -7,1% -6,7% 0,4%
Inflatsioon 1,3% 2,1% -1,7% -1,2%
Kaupade ja teenuste eksport -20,1% 4,1% 2,1% -2,3%
Kaupade ja teenuste import -8,6% -4,4% -8,4% 0,8%
Riigieelarve defitsiit -15,4% -9,4% 2,1% 4,8%
Valitsuse võlg (% SKT-st) 127,1% 160,8% 175,1% 174%
Töötuse tase 9,4% 21,7% 27,3% 25,8%

Allikas: Invest in Greece Agency, Bank of Greece, The World Bank. * 2014. andmed I-III kvartalid


Väliskaubandus

 

Kreeka eksport moodustas 2013. aastal 27,6 miljardit (u 15,1% SKT-st), mis oli viimaste kümnendite rekord, import oli 46,8 miljardit eurot. Kreeka kaubavahetuskäibe oli 2013. aastal 74,4 mld eurot. Vaatamata sellele, et import on suurem kui eksport on kaubanduspuudujääk vähenenud 19,2 miljardi euroni võrreldes 21,7 miljardi euro suuruse puudujäägiga 2012. aastal. Kaubavahetus EL liikmesriikidega moodustas 47%. Kaubavahetuse bilanssi aitab tasakaalustada teenuste eksport sh. turism ja laevandus.

Turismi osatähtsus kreeka majanduses näitab kasvumärki – iga viies kreeklane töötab turismiga seotud sektoris, ja turism annab 18% majanduse kogutoodangust.

Eksporditavate kaupade pingereast on väga oluliseks kaubagruppideks toidukaubad, masinad, seadmed ja naftasaadused.
Peamisteks impordiartikliteks olid: masinad, seadmed, kütused ning keemiatooted.
 

Kreeka peamised kaubanduspartnerid 2013. aastal

Eksport (%) Import (%)
Türgi 12 Venemaa 14
Itaalia 9 Saksamaa 10
Saksamaa 6 Itaalia 8
Bulgaaria 5 Iraak 8
Küpros 4 Hiina 5
Gibraltar 4 Prantsusmaa 5
Ühendkuningriik 4 Holland 5

Allikas: Invest in Greece Agency, The World Bank Data

Investeeringud

 

Kreeka on jagatud 2013. aasta aprillis vastu võetud investeerimisseaduse järgi jagatud investeerimistsoonideks: http://www.investingreece.gov.gr/default.asp?pid=180&la=1

Õigusliku raamistiku kohta annab hea ülevaate The Ultimate Legal Guide to Invest in Greece. Ettevõtluse pealinnast kaugemale viimiseks on mitmeid äritegevuse alustamise toetusprogramme just ääremaade piirkondades. Piirkonna valimisel tasub kindlasti täpsemat teavet küsida nii Arenguministeeriumist, Investeerimisagentuurist kui ka kohalikest Kaubandus- ja Tööstuskodadest, millised soodustused või rahalised toetused seal parajasti kehtivad või konsulteerida kohaliku juristiga.

Lisainfo: Invest in Greece Agency e-post: info@investingreece.gov.gr

Välisinvesteeringud

 

Vaatamata tõsisele majanduskriisile olid välismaised otseinvesteeringud Kreekasse 2013. aastal siiski suhteliselt rahuldaval tasemel võrreldes eelneva aastaga. Kogu kapitali sissevool ulatus 2013. aastal 3,3 miljardi euroni ja netosissevool 1,9 miljardit eurot. Võrreldes 2012 aastaga on välisinvesteeringute maht kasvanud 63%. Meelitamaks kolmandate riikide eraisikuid Kreekasse investeerima, on 2013 aasta alguses vastu võetud valitsusprogrammi alusel eraisikutest investeerijatel õigus sada lihtsustatud korras Kreeka elamisluba. Lisainfo: http://www.mfa.gr/missionsabroad/images/stories/missions/uae/docs/permit_ependytes_en.pdf (PDF)

Välisinvesteeringud koonduvad enamasti teenindussektorisse – selle trendi dikteeris riigi finantssüsteemi areng - telekommunikatsiooni liberaliseerimine ja kaubanduse stimuleerimine. Investeeringud sektorite vahel jagunesid 2013. aastal  järgmiselt: 71% teenindussektorisse, 28% töötlevasse tööstusesse ja 1% investeeriti teistesse tegevustesse. Peamisteks alagruppideks olid telekommunikatsioon 31% ja pangandussektor 43%.

Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas - 96. koht 2013. aastal. Põhjuseks peetakse Kreeka laiaulatuslikku bürokraatiat, korruptsiooni, maksusüsteemi pidevat muutmist, paindumatut tööjõuturgu ning institutsionaalset ebastabiilsust. Suurem osa välisinvesteeringutest tuleb Kreekasse teistest eurotsooni riikidest. 2013. aastal  olid suurimad investeerijad Kreekasse Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkunigriik, Belgia, Luksemburg ja Holland. Lähitulevikus on suuremad lootused investeeringutele Venemaalt ja Ida-Euroopast, Lähis-Idast, Araabia riikidest ja Aasiast, eriti Hiinast. Kreeka ise eelistab investeerida Türki, Hispaaniasse ja Balkani riikidesse.


Majandusharud

 

Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustub teenustesektor 71,7%, tööstus 22,1% ja põllumajandus 6,2%%.

Teenustesektor

Kreeka kõige kiiremini arenev sektor on teenustesektor - turism, laevandus, pangandus.

Turism

Turism moodustab 18% Kreeka SKTst, andes otseselt või kaudselt tööd umbkaudu 900 000-le inimesele. Turismist tuleb ka riigi peamine teenustelt pärinev tulu. Turism on hetkel Kreekas kõige usaldusväärsem sektor, millele on pandud kõige suurem lootus kriisist välja tulemiseks. Turismisektori olulisuse tõttu on eesmärgiks pidev sektori arendamine. Püütakse luua eristuva ja atraktiivse riigi kujutist, et üha uusi turiste külastama meelitada. Edendatakse alternatiivseid turismi vorme nagu religiooniga seotud ja ökoturism, samuti mägironimist jm. Panustatakse mereäärse infrastruktuuri laiendamisele, turismitööstuses töötavate inimeste väljaõppe parandamisele jne.

Ateena rahvusvaheline lennujaam „Eleftherios Venizelos“ on viimastel aastatel näidanud kasvu nii reisijate kui lendude arvus. 2013. aastal läbis lennujaama 15,2 miljonit reisijat, mida oli 21,2% rohkem kui  varasemal aastal. Kokku saabus riiki 18 miljonit välisturisti, millega Kreeka oli 30. turismi sihtriik maailmas. 85% turistidest saabus Lääne-Euroopast: Saksamaalt 12,7%, Suurbritanniast 10,3%, Prantsusmaalt 6,4%, Itaaliast 5,4%. Võrreldes varasemate aastatega on suurenenud Venemaalt saabunute arv - 7,7%.

Laevandus

Kreeka on üks tähtsamaid laevandusriike maailmas. Laevandus moodustas 2013. aastal 7% Kreeka SKT-st, rahalises väärtuses 7,6 miljardit eurot,  andes tööd ligikaudu 200 000 inimesele ehk 4,5%-le tööjõulisest elanikkonnast.

Kreekas tegutseb 750 laevandusettevõtet 3 700 laevaga moodustavad ja neile kuulub 16% maailma laevandusest tonnaaži arvestuses, millega ollakse teisel kohal maailmas Jaapani järel (16,2%). Kreeka laevastikule kuulub 40% Euroopa Liidu kogutonnaažist. Kreeka kontrollib 22,5% maailma tankeritest ja 16,8% maailma puistlastilaevadest.

Pangandus

Pangasektori stabiilsus, rahastamine ja rahandustegevus on tulenevalt majanduskriisist terava surve all. Tegutsemine pingestatud olukorras avaldab jätkuvalt survet varade kvaliteedile ja kasumlikkusele.

Kreeka pangaturul toimub märkimisväärne konsolideerumine ja 2013. aasta sügiseks oli alles alla kümne arvestatava panga, neist neli omamas praktiliselt kogu laenuturgu. Halbade laenude osakaal kasvab, kuni jätkub negatiivne majanduskasv.

2014. aasta seisuga on kapitalitoetust saanud neli panka seitsmest jätkusuutlikkust pangast: Alphabank, Eurobank EFG, Natinoal Bank of Greece/NBG, Piraeus Bank. Ülejäänud kolm on: ATEbank, Hellenic Postbank ja Emporiki. Mainitud seitsme panga käes on 93% Kreeka laenuturust.

2014. aasta sügisel läbiviidud stressitestid pangandussektoris näitasid pankade nõrkus, omakapitali vähesust, kuid tulemused olid positiivsemad kui eelnevatel aastatel.

Energeetika

Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. 18. novembril 2007 avati Türgi – Kreeka - Itaalia gaasijuhe (Turkey-Greece-Italy Interconnector), mis viib Kaspia mere gaasi läbi Türgi ning Kreeka ülejäänud Euroopasse. Gaasijuhtme kogupikkus on 590 km. Gaasitoruga soovitakse tema täisvõimsusel aastateks 2014 transportida 11,6 miljardit m³ gaasi aastas. 2012. aastal valis Shah DenizConsortsum oma eelistuseks Trans Adriatic Pipeline (TAP); mis ühendab Kaspia (peamiselt Aseri) gaasi läbi Kreeka ja Albaania Itaaliaga. Oma tööd peaks TAP alustama 2018 aastal.

Seoses uute leiukohtade avastamiseks Küprose ja Kreeka enese majandusvetes on alustatud spekulatsioone erinevate ühenduste loomiseks ka nende energiaallikatega.  South Stream maagaasijuhtme rajamine oli laiaulatuslik projekt, mille eesmärgiks oli vene gaasi Lääne-Euroopasse toomine, kuid pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014 aasta kevadel on projekt seisma jäänud.

Põllumajandus

Kreeka põllumajanduses töötab ligikaudu 528 000 inimest mis moodustab 12% tööjõulisest elanikkonnast, kuid moodustab vaid 3,7% Kreeka SKT-st. Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Oliivipuude koguarv on ligikaudu 120 miljonit ehk umbes 10 puud elaniku kohta. Põllumajandussektor on ühes suureks tööandjaks majandusraskustes siplevale Kreekale – hooajatöödel osaleb põllumajandussektoris üle miljoni inimese.

Viimati uuendatud: 16. Jaanuar 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.