Sa oled siin

KKK arengukoostöö projektide toetamise kohta

Korduma kippuvad küsimused

 

Kuidas tõlgendada projekti abikõlblikkuse perioodi?

 

Projektitegevused ei tohi olla alanud enne abikõlblikkuse perioodi algust. Seda tingimust on siseriiklikus õiguskorras piiratud, sätestades, et kõik projekti tegevused ja kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulude tekkimiseks loetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ kuludokumendi koostamise kuupäeva.

See tähendab, et kuludokument peab igal juhul jääma abikõlblikkuse perioodi. Lisaks peab kindlasti tegevus olema tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vastavalt nimetatud määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks.

Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on arve, ei pea leping ilmtingimata olema sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi sees (kuna arvete olemasolul ei käsitle me lepingut kuludokumendina). Antud juhul tuleb aga jälgida seda, et projekt on ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum.

Lepingute puhul, mille osas on osaliselt tegevustega alustatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust, tuleb toetuse taotluses või taotluse rahuldamise otsuses kindlasti piiritleda ära tegevused, mida rahastatakse projektist ning mis jäävad projektist välja - tõmmates sellega selge ajalise ja ruumilise piiri abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste vahele. Projekti kulusse võib kanda vaid nende tegevuste kulu, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse perioodi.

Kas mõne teise fondi või asutuse poolt eraldatud toetust võib näidata projekti kaasfinantseeringuna?

 

Võib, kui toetus on antud taotlejale sihtotstarbeliselt sama projekti läbiviimiseks. Oluline on silmas pidada, et projekti raames tehtavate kulutustega võib alustada peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist (välisministri käskkiri) . See tähendab, et kui olete mõnest teisest fondist või programmist saanud projekti elluviimiseks toetust ja soovite näidata seda kaasfinantseeringuna, võite kaasfinantseeringuna näidatava toetuse kasutamist alustada alles peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist Välisministeeriumis.

Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

 

Käibemaks on abikõlbulik kulu juhul, kui teie organisatsioon ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. Sel juhul on projekti eelarvest lubatud tasuda projekti raames ostetavate kaupade või teenuste hinnale müüja poolt lisatud käibemaks. Kui teie organisatsioon on käibemaksukohustuslane ja te saate hiljem käibemaksu tagasi, siis ei ole käibemaks abikõlbulik kulu.

Kas taotlev organisatsioon peab projekti jaoks eraldi arvelduskonto avama?

 

Taotluse esitamise ajaks eraldi uut arvelduskontot avama ei pea. Kui projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus, on organisatsioonil soovitav leida võimalus toetussumma kandmiseks eraldi arveldusarvele. Nii on toetussumma kasutamisel hea silma peal hoida ning see lihtsustab hiljem ka aruannete koostamist.

Kuidas toimub lähetuskulude hüvitamisel valuutakursi kõikumistest tingitud kulude katmine?

 

Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korra järgi arvestatakse lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Juhul, kui Euroopa Keskpanga poolt pole välisvaluutat noteeritud, soovitame  kasutada vastava riigi keskpanga veebilehel toodud noteeringut euro suhtes. Kursivahest tingitud kulu on võimalik katta ettenägematute kulude rea arvelt.

Pikaajaliste lähetuste puhul võib ühe võimalusena lähetatav esitada jooksvaid aruandeid, mille alusel makstakse lähetatule avanssi. Siinkohal tuleb muidugi järgida ka raamatupidamise tekkepõhisuse printsiipi.  Lähetuse lõpparuandes toodud valuutakursi ja jooksvates aruannetes esitatud päevakursside vahed  on võimalik katta ettenägematute kulude rea arvelt. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist on ühe võimalusega paljudest võimalikest ning kõikidele asutustele/organisatsioondele ei pruugi väljapakutud variant sobida.  Juhul, kui teie raamatupidajal on muid ettepanekuid, palume sellest ka rahastajat teavitada.

Kas erisoodustusmaks on abikõlblik?

 

Vastavalt kehtivale määrusele loetakse abikõlblikeks kuludeks kõik riiklikud maksud, mida Eesti või välisriik ei tagasta, sh ka tulumaks erisoodustuselt. Kõik sellised maksud on võimalik eelarvesse projektitaotlust koostades lisada (eelarve rida 10).

Kas Eestisse lähetatud välispartnerile makstava päevaraha pealt tuleb arvestada ka erisoodustusmaksu?

 

Kui päevarahasid makstakse mitteresidendile (arengukoostööprojektide puhul sihtriigi kodanikele või teistele konkreetse projektiga seotud välisriigi kodanikele), kes on Eestisse lähetatud nende tavapärasest töökohast, on lähetuse tasud maksustavatavad Eestis üksnes juhul, kui nad on viibinud siin vähemalt 183 päeva 12 kuulise perioodi jooksul (Tulumaksuseadus § 29 lg 1). Seega ei kuulu alla 183 päeva Eestis viibinu mitteresidendi tulu tulumaksuga maksustamisele (Tulumaksuseadus §  31).  Samas soovitame konsulteerida antud küsimuses juba taotluse koostamise etapis maksunõunikuga.

Millal tuleb tellida projektiaudit?

 

Toetuse saaja peab tellima projektiauditi projektile, mille taotluses esitatud kogumaksumus ületab 30 000 eurot, kui arengukoostöö komisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Komisjoni asjakohase ettepaneku alusel võidakse riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingus ette näha projektiauditi tegemine ka sellise projekti korral, mille kogumaksumus  jääb alla sätestatud määra. Projektiauditi kulud on abikõlblikud kulud ning need tuleb planeerida taotlusega koos esitatavas eelarves.

Kas sarnaselt projekti eelarvele tuleb toetuse ja omafinantseeringu piirmääradest kinni pidada  ka lõpparuandes?

 

Üldjuhul tuleb projekti lõpparuande esitamisel jälgida, et määrusega kehtestatud piirmäärade nõue oleks täidetud. Need on omafinantseering min 5% (sellest mitterahaline 50%), personalikulud max 20%, ettenägematud kulud max 5%, üldkulud max 7%. Miks see nii on?  Projektitaotlust avatud taotlusvoorus esitades on kõiki projekte hinnatud ühtsetel alustel – elik kõigile kehtivad samad reeglid. Seega ei ole põhjendatud olukord, kus projektide lõppedes on osadele projektidele antud teatav eelis teiste ees.

Samas ei käsitle me antud nõuet ka karistusena, kui tõesti on suudetud lennupileteid soodsamalt soetada või muid tegevusi kokkuhoidlikult läbi viia, võtame me projekti eluviijapoolseid selgitusi kindlasti arvesse. Lisaks on võimalik vabanenud summad suunata ümber lubatud eelarvemuudatuste ulatuses ka teistele tegevustele (teistele kuluridadele), mis toetavad projekti tegevusi ning aitavad kaasa projekti mõju suurendamisele.

 

 

Viimati uuendatud: 5. Veebruar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.