Sa oled siin

IV Ülevaade majandussektoritest

Pangandus ja finantsteenused on Gruusias üks enimarenenud valdkondi, enamus pankadest pakuvad kvaliteetset ning mitmekesist teenust. Arenguriikidele omaselt on Gruusia laenuturul raha kallis (eluasemelaenud 17-20%, ärilaenud 20-40%). Viimase, samuti mitmete vahendajate olemasolu ning transpordi kalliduse tõttu on äritegevuse marginaalid enamasti vahemikus 20%-200%. Välisinvestorid kaasavad suuremate projektide jaoks raha fondidest/pankadest väljastpoolt Gruusiat.

Vaatamata hoiuste ja investeeringute ajutisele väljavoolule ning rahvusvaluuta 15% devalveerimisele 2008. a lõpus, on pankade kapitaliseeritus heal tasemel ning rahaturg sh rahvusvaluuta lari kurss stabiilne. Keskpanga järelvalve tugevnenud. Pärast augustisõda aastal 2008 toetasid rahvusvahelised finantsinstitutsioonid panku enam kui 500 mln USD väärtuses ning 2009. aasta lõpust alates on märgata laenuturu mõningast elavnemist, mh eluasemelaenude veidi aktiivsemat väljastamist. Välisosalused (EBRD, IFC) pankades on viimasel ajal suurenenud, mis on laenamist mõnevõrra stimuleerinud. Ülevaade pankade finantstulemustest: http://www.nbg.gov.ge/index.php?m=404&lng=eng.

Transport, kommunikatsioonid ning infrastruktuur on Gruusias kiiresti arenev valdkond, kus liiguvad mh suured doonorrahad. Transiidikoridori arendamise eesmärgil ehitatakse doonorrahade eest Ida-Lääne suunalist ning Adžaariat Armeeniaga ühendavat automagistraali, millega paralleelselt toimub Aserbaidžaanist Türgisse kulgeva Marabda-Kartsakhi raudteeühenduse ning Türki suunduva 1000 kv elektri ülekandeliini ehitus. Samuti on töös Tbilisi raudteejaama linnast väljaviimine. Poti ning Batumi sadamatest liigub läbi oluline osa regiooni konteinervedudest ja naftatransiidist (lisaks Baku-Cheyhan naftatorule). Gruusiast kulgeb läbi ka Venemaalt tulev ja Armeeniat varustav transiitgaasijuhe. Gruusia hangib oma gaasi põhiosas Aserbaidžaanist, olles sõlminud soodsa gaasiostulepingu Aseri tootjatega. Gaasi ning elektri jaotusvõrgud on erastatud, põhivõrk kuulub riigile. Elektrienergiabilanss on Gruusial positiivne ning kasvav, olles bartertehingutena suvel eksportija ja talvel importija. Potentsiaalikaim ja tasuvaim on hüdroenergia, mille varudest on kasutusel vaid 20%, sektoris on tegev ka Eesti kapital. Lennujaamad Tbilisis ning Batumis ehitas Türgi TAV ning sai 15-aastase opereerimisõiguse, valitsuse eesmärk on arendada ka Kutaisi ja Poti lennujaamu.

Toimub linnade vee- ja kanalisatsiooni infrastruktuuri kaasajastamine, veepuhastusseadmete ehitus, mida koordineerib ning rahastab MDF (Municipal Development Fund www.mdf.org.ge) Teede infrastruktuuri haldab Regionaalarengu ja Infrastruktuuriministeeriumi teedeosakond info@georoad.ge http://georoad.ge/index.php?que=eng

Riigihankeid korraldatakse enamasti tsentraalselt, suuremates omavalitsustes-linnades on kohaliku tähtsusega hangete jaoks vastavad struktuuriüksused. Riigihangetel osalemiseks välisfirmadele piiranguid ei ole, peatöövõtja peab esitama 1% pangagarantii, tööde teostaja (ka allhankija) peab kasutama 70% ulatuses kohalikku tööjõudu, soovitatav on osaleda (ajalugu omava) emafirma alt. Riigihangete seadus: http://procurement.gov.ge/files/_data/eng/legalacts/Law_of_Georgia_on_State_Procurement.pdf (PDF)

Jooksev koondinfo riigihangete kohta: http://procurement.gov.ge/index.php?lang_id=ENG&sec_id=1

Ehituses ja projekteerimises on seotud 4-5% tööjõust ning sektor moodustab 5,3% SKT-st. Ehitus ja projekteerimine on litsentsivaba, va eritööd (gaas, elekter). Aastane ehitusmaht on hinnanguliselt 2 500 000 m2. Viimase aasta jooksul on suurimad projektid Tbilisis on araablaste rahastatav ja türklaste ehitatav Uptown Tbilisi (kuni 70 000 m2 kaubandus, meelalahutus ja äripinda); vastvalminud Radisson SAS; külmutatud Adjara, Kempinski, Park Hyatt jt hotelliprojektid. Tbilisi raudteejaama asemele valmib Hollandi ja Gruusia investorite rahadega kaubanduskeskus. Erastamisel on mitmed haiglad, riigiettevõtted, lisainfot http://www.privatization.ge/ Valminud ning töösolevate projektide osaline ülevaade on kättesaadav Invest in Georgia kodulehelt.

Ehitus: siseviimistlusmaterjalid ning kommunikatsioonid veetakse sisse peamiselt Türgist, suuremad objektid on samuti projekteeritud ning ehitatud türklaste poolt, aknad ja uksed toodetakse osaliselt kohapeal. Masinatele eelistatakse pigem odavat käsitsitööd. Ehitised tuleb projekteerida vastu pidama 8 pallisele maavärinale. Viimistlus on nn „valge karp“, ehitushinnaga 400-700 USD m2. Müügihinnad 1000-1500 USD. Pakkumis- ja müügihinnad erinevad palju, kauplemine on ostuprotsessi lahutamatu osa. Olemasolevat tootmispinda on vanade tehasehoonete näol suhteliselt palju, kuigi selle seisukord ning hind võib olla turule sisenejale ülejõu käiv.

Infotehnoloogia ja IT infrastruktuur on muutumas üha kättesaadavamaks, kodumaiseid arvutitootjaid ei ole. Viimastel andmetel (2011) kasutab igapäevaselt Internetti 28% küsitletutest. Pealinnas on kasutajate hulk kordi suurem. Andmeside põhilisi teenusepakkujaid on kaks (üks neist võrgufirma), lisaks mobiilifirmad. Tegevust alustavad traadita võrkude arendajad. Omamaine IT tarkvaraarendus on koondunud paari-kolme firma kätte (nt UGT, veebidisainist Orange Graphic), pakutav IT haridus on nõrk ning enamasti on tegu nn iseõppinutega. Suurettevõtetes on levinud Microsofti lahendused, suured r/v raamatupidamistarkvaratootjad. Riigis puudub IT infrastruktuuri arengukava, mistõttu arendavad riigiasutused infrastruktuuri ja teenuseid oma vajaduste ning enamasti doonorvahendite põhiselt.

Edukaimad IT lahendusi ning teenuseid: Rahvastikuregister, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeeriumi tervishoiu-agentuur; Siseministeerium jt. Elektrooniline pangandusteenus on olemas, kuid vähelevinud ning –arenenud. Elektroonset isikutuvastuslahendust ei eksisteeri. IT infrastruktuuri, sh valitsuse kodulehtede turvalisus on probleem, seda näitas 2008. a. augustisõja ajal teostatud edukate rünnakute hulk nt Riigiportaali, Presidendi ja Välisministeeriumi vastu. Arvutikasutajate hulgas, sh valitsusasutustes on laialt levinud piraattarkvara kasutamine.

(Jae)kaubandus moodustab 13,9% kogu majandustegevusest ja meenutab Eestit 90ndate keskel, kus suured poeketid polnud välja arenenud, kaubale kehtivad miinimumstandardid on rakendumata. Valdavalt on levinud Türgi, Hiina ja Iraani kaup, aga ka Vene ja Ukraina toodang. Turule sisenevad firmad levitavad kaupa väikeste logistikafirmade kaudu või on sunnitud vedama toodangu laiali suhteliselt vähepopulaarsetesse ning väheusaldusväärsetesse kettidesse. Suurfirmad loovad omaenda logistikaharu. Levinud on kauba krediidile/realiseerimisele andmine, mida tuleks võimalusel vältida. Mida lähemale ise lõpptarbijale toodang viia, seda parem. Laialiveo eest küsitakse 10-30% vahendustasu. Turundus on täielikult tootja/tarnija kulul ning õlul. Reklaamifirmad on arengufaasis, põhiline auditoorium (80-90%) on televisioon. Eesti ning teiste Balti riikide kaupade maine on hea, turul on tegutsenud pikemat aega Leedu piima, õlletootja ja leivatehas ning Läti magusatootja.

Põllumajandus-toiduainetööstus. Põllumajanduseks sobilikku maad on Gruusias alla 10% kogupinnast, samas tegutseb põllumajanduses 50% tööjõust ja annab 8% SKT-st - killustununa väiketalunike ning majapidamiste vahel on tööstusharu suunatud põhiliselt siseturule. Toodangu kvaliteet kannataks eksporti, kuid tootmissisend on kallis ning toodang maailmaturu jaoks tundmatu. Tööstuse toorainet veetakse suures osas sisse (nisujahu, piimapulber, liha, talviti ka köögivili; kohvi ja tee). Piimatoodang on u 700 000 tonni aastas, keskmine toodang lehma kohta on u 2000 kg (vrd Eestis kuni 10 000 kg). Põhitoiduks on nisusai (nisutoodang vaid 80 000 tonni aastas). Tarbitakse ohtralt omamaist puu- ja juurvilja, mis on lõpptarbijale suhteliselt kallis. Kuna säilitus- ja pakendamiskeskused viimatinimetatud toodetele puuduvad, on müügihooaeg lühike ning ekspordivõimalused piiratud. Alkohoolsete jookide osas eelistatavad tarbijad traditsioonilise (valge) veini kõrval üha enam õlut ning viina. Levinud on restoranikultuur, kus tarbitakse oluline osa toiduainetest. Toiduained on ketipoodides 20-50% kallimad kui turul, samas olulist kvaliteedivahet v.a. lihatoodete ning valmistoodete osas pole. Levinud on (eksi)arvamus, et võrreldes poekaubaga on turult ostetav kaup värskem ja maitsvam. Veterinaar- ja Toidukontrolli teostab Põllumajandusministeeriumi allasutus, (National Agency) piiril kontrollib sisseveetavat toodangut Rahandusministeerium-toll.
 

Viimati uuendatud: 14. Juuni 2012

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.