Sa oled siin

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union).

ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950. aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.

EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid).

ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.

Euroopa Nõukogu ajalugu

Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa institutsioon. Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö võtsid hiljem eeskuju nii EL, OSCE kui ka NATO. Alates organisatsiooni loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli üks esimesi rahvusvahelisi institutsioone, kes avas pärast Berliini müüri langemist oma uksed Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Olles muutunud poliitilisest üha enam õigusorganisatsiooniks, on EN siiani eesrinnas uute rahvusvaheliste lepingute koostamisel, et võidelda nüüdisühiskonna probleemidega, nagu küberkuritegevus, tervishoiuteenuste kuritegevus, rahvusvaheline terrorism ja inimkaubandus. Seni viimane ENi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimus 2005. aastal Varssavis.

 

Viimati uuendatud: 12. Mai 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.