Euroopa Kohus ja Eesti tegemised

Lembit Uibo
Euroopa Liidu Kohtu büroo direktor
Riigi esindaja Euroopa Liidu Kohtus


2009. aasta 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmena viieaastaseks. Selle tagasihoidliku juubeli puhul on hea tõdeda, et möödunud aasta oli Eestile oluline tähis enese tunnetamisel ja teostamisel Euroopa Liidus kui õigusriigis. Õigusriigi põhimõte on üks Euroopa Liidu nurgakividest - ega siis asjata ei nähtud juba Kopenhaagenis 1993. aastal ette, et sellest põhimõttest kinnipidamine on kandidaatriigile Euroopa Liiduga ühinemisel vajalikuks tingimuseks.

2009. aastasse jäävad esimesed kohtuotsused asjades, milles Eesti kaebas Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu Kohtusse. Need on vaidlused suhkrutrahvi (kohtuasi T-324/05) ja kasvuhoonegaaside kvootide (kohtuasi T-263/07) üle. Kasvuhoonegaaside kvootide asjas rahuldas kohus Eesti hagi, suhkrutrahvi kaasuses aga jättis rahuldamata. Muuseas, ka statistika mõttes on tegemist väga hea tulemusega, sest keskmiselt rahuldatakse ainult ligikaudu 20% komisjoni vastu esitatud hagidest.

Need kaks kohtuasja on Eestile kindlasti märgilise tähtsusega, sest neis ilmnevad Euroopa Liidu õigusriigina toimimise olulised tahud: arusaam, et on täiesti normaalne, kui vaidlused lahendatakse kohtus ning et kohtud kontrollivad võimu õiguspärasust. Nimetatud kohtuasjad on lisanud ka annuse tervet pragmatismi suhtlemisel Euroopa Komisjoniga. Esmapilgul võib ju tunduda vastuoluline, et Eesti kaebab kohtusse komisjoni, institutsiooni, kelle liitlasena ta ennast tavaliselt positsioneerib. Eesti jaoks on ju tugev ja veenev komisjon Euroopa Liidu tõhusa toimimise tagatiseks. Kui aga heita pisut teravam pilk Euroopa Liidu köögipoolele, võib selguda, et üllaste ideede varjus põrkub palju konkureerivaid vaatenurki ja arusaamu. Nende üle tulebki mõnikord lasta otsustada kohtul.

Euroopa Liidu Kohtu ette jõuab erisuguseid asju paljudest valdkondadest: mõni on tehnilist laadi, mõni aga väga põhimõtteline küsimus, mille lahendamisel on juura ja poliitika vahele selget joont tõmmata üsna keeruline.

Suhkrutrahvi vaidlus keskendus sellele, kas kodumajapidamistes hoitav suhkur tuleks arvata üleliigsete laovarude hulka. Eesti leidis, et kodumajapidamistes hoitav varu pole spekulatiivne ja arvestades varude moodustumise asjaolusid, sh eestlaste väga levinud traditsiooni kasutada suhkrut hoidiste tegemiseks, tuleks see üleliigsete laovarude hulgast välja jätta. Kasvuhoonegaaside kvoodivaidluses oli fookuses samuti põhimõtteline küsimus, nimelt kui suur on selles valdkonnas komisjoni pädevus. Eesti etteheide oli, et komisjon on direktiiviga ette nähtud pädevuse piiridest väljunud ja hakanud Eestile ette kirjutama, milliseid energiaallikaid millisel määral peaks Eesti kasutama.

Kahtlemata on Eesti-sugusele väikeriigile oluline, et Euroopa Liidu õigust peavad järgima kõik liikmesriigid ja institutsioonid ning et nn „keskvõimu“ - Euroopa Komisjoni, aga ka Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi õigusakte on võimalik kohtus vaidlustada. Euroopa Liidu Kohtu ees on kõik liikmesriigid võrdsed ning loeb juriidilise argumentatsiooni kaalukus – pole tähtsust, kui suur on liikmesriik ja mis on tema häälte arv näiteks nõukogus. Seega pakub Euroopa Liidu Kohus väikesele liikmesriigile tema huvide kaitseks väga tõhusa foorumi.

Seda foorumit on Eesti püüdnud võimalikult aktiivselt kasutada. Sellest annavad märku ligi viiskümmend kohtuasja, milles Eesti on erinevate menetluste raames Euroopa Liidu Kohtule oma seisukohad esitanud. Kindlasti vajab siin eraldi äramärkimist eelotsuse menetlus, mis on üks olulisemaid menetlusi Euroopa Liidu Kohtus, aidates kaasa Euroopa Liidu õiguse ühetaolisele kohaldamisele kogu Euroopa Liidus. See võimaldab siseriiklikul kohtul enda ees oleva vaidluse lahendamisel Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel Euroopa Liidu Kohtult nõu küsida. Viimase tõlgendus Euroopa Liidu õiguse sätetest on kõige autoriteetsem ja kuulub kohaldamisele igas liikmesriigis. Kui jätta Euroopa Liidu õiguse sätete sisustamine liikmesriikide kohtutele, siis oleks tõlgendused erisugused. Sellisel juhul ühistest reeglitest vast rääkida ei saakski, sest igas liikmesriigis valitseks Euroopa Liidu õigusest oma arusaam.

Eelotsuse menetluses ilmnevad väga hästi Euroopa Liidu õigusloome protsessi rahvusvaheliste läbirääkimiste jooned. Nüüdseks istuvad Euroopa Liidu Nõukogus läbirääkimislaua taha 27 liikmesriigi esindajad ning igaühel neist on ühes või teises valdkonnas kaitsta oma huvid ja seisukohad. Omad huvid on ka õigusloomes osalevatel teistel institutsioonidel, nii Euroopa Komisjonil kui ka Euroopa Parlamendil. Suurte kompromisside tulemusena valmivadki sageli mitmeti mõistetavad ja lünklikud õigusaktid, mida asub sisustama Euroopa Liidu Kohus. Kui riik tahab oma arusaama mingist õigusaktist kaitsta, peab ta kohtu foorumil ka aktiivselt sõna võtma. Pole tähtis millise liikmesriigi kohus tõlgendamisel nõu küsib, sest kohaldama peab seda Euroopa Liidu Kohtu antud tõlgendust kõigis liikmesriikides ühtmoodi. Seetõttu on oluline, et ka Eesti hoiaks silma peal kõigil kohtuasjadel, mis erinevatest liikmesriikidest Euroopa Liidu Kohtusse jõuavad. Eriti nüüd, kui oleme juba üle viie aasta aktiivselt osalenud Euroopa Liidu õigusloomes ning seetõttu on meil kindlasti ka oma arusaamad, mida kaitsta.

2009. aasta tõi ka esimesed Euroopa Liidu Kohtu otsused eelotsuse menetlustes, milles tõlgenduse küsijad olid Eesti kohtud. Hea meel on tõdeda, et Euroopa Liidu õiguse olulist rolli on tajunud – küll väikese viiteajaga – ka Eesti õigusemõistjad. Eestist teele läinud ja Eesti olukorda puudutavate eelotsuste puhul on aga eriti positiivne see, et neis kõigis õnnestus Eesti valitsusel oma seisukohta kaitsta. Euroopa Kohtu otsused sedastasid, et riigi käitumine ja võetud meetmed on olnud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eriti tasub rõhutada siseriiklikus suhkruvaidluses kerkinud küsimust selle kohta, kas Eesti üleliigse laovaru tasu seadus järgib Euroopa Liidu õigust. Kuigi Riigikohtu varasema seisukoha järgi oli see Euroopa Liidu õigusega vastuolus, leidis Euroopa Kohus, et seadus on Euroopa Liidu alusmääruste nõuete kohane.

Mainimist väärib ka esimene Eestist esitatud eelotsuse menetlus, mis käsitles Eestis põllumajandustoetuste määramise korra vastavust Euroopa Liidu reeglitele. Selle esitas Riigikohus, kes huvitava nüansina pakkus välja ka oma arvamuse, leides, et see kord ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Seega pidi Eesti valitsus kaitsma seisukohta, mis vastandus Riigikohtu arvamusele. Euroopa Liidu Kohus leidis, et kõne all olev kord on õiguspärane. See juhtum peegeldab ilmekalt meie õigusmaastiku Euroopa Liiduga kaasnevat uut korraldust, mis võimaldab Eesti valitsusel Euroopa Liidu õiguse küsimustes kaitsta Euroopa Kohtu ees ka Riigikohtu seisukohast erinevat seisukohta.

Eesti kohtute esitatud eelotsuse menetlustes valitsuse seisukoha esitamine on reeglina vältimatu, sest vaidlus käib ju Eesti õigusaktide ja praktika kooskõla üle Euroopa Liidu õigusega. Teistest liikmesriikidest Euroopa Liidu Kohtusse jõudvate kohtuasjade puhul püüame kohtu ees sõna võttes kaasa rääkida neis asjades, milles tehtav otsus võib vahetult puudutada ka Eesti huve. Valdkondi, kus Eesti on teistest liikmesriikidest pärinevates asjades Euroopa Liidu Kohtu ees sõna võtnud, on erinevaid: ametiühingute tegutsemisvabadus, ELi õigusakti avaldamise nõuded, merereostuse piiramine, andmekaitse, ELi kodakondsus, maagaasi siseturg, geneetiliselt muundatud organismid, mitteresidentide maksustamine, terrorismivastane võitlus, ravimite reklaamimine ...

Kirjeldamaks mõnda sellist kohtuasja lähemalt, siis esitas Eesti näiteks oma seisukohad väga laia kõlapinda leidnud vaidlustes, mis käsitlesid Rootsi ja Soome ametiühingute ettevõtjatevastast tegevust. Ühel juhul takistas Rootsi ametiühing Läti ettevõtjal „Laval“ Rootsis tegutsemist (kohtuasi C-341/05) ja teisel juhul Soome ametiühing Viking Line’i tegevust, kes soovis tuua oma kahjumit tootva reisilaeva Eesti lipu alla ning palgata laevale kas Eesti või Eesti-Soome segameeskonna (kohtuasi C-438/05). Tähelepanuväärsed on need kaasused seetõttu, et kohtuotsus võinuks märkimisväärselt mõjutada Põhjamaades väga tugevalt väljakujunenud tööjõuturu reguleerimise põhimõtteid, eriti ametiühingute kõigutamatut positsiooni tööjõuturu poolte vaheliste suhete reguleerimisel. Asi läks isegi nii emotsionaalseks, et Rootsist kostis nõudeid astuda negatiivse kohtuotsuse puhul Euroopa Liidust välja. Kuivõrd Euroopa Liidu ühisturu tõketeta toimimine on üks Eesti poliitilisi prioriteete, siis kaitses Eesti seisukohta, et ka ametiühingud peavad järgima ühenduse õiguses isikute vaba liikumise ja asutamisvabaduse kohta rakendatavaid põhimõtteid. Euroopa Liidu Kohtu otsused mõlemas asjas olid kooskõlas Eesti seisukohtadega. Need kaasused on heaks näiteks selle kohta, et Euroopa Liidu Kohtus lahendatakse sageli vaidlusi, millel on märkimisväärne poliitiline mõõde.

Kui sügavale liikmesriigi traditsioonilistesse pädevusvaldkondadesse võivad Euroopa Liidu Kohtu otsuste tagajärjed ulatuda, selgub kaasusest (C-135/08), milles on otsust oodata 2010. aastal. Nimelt esitas Saksamaa eelotsuse taotluse, mille näol on tegemist esmakordse juhtumiga, kus eelotsuse menetluses on avaldatud arvamust, et liikmesriigi otsustuspädevus oma kodanikkonna määramisel võiks teatud juhtudel olla Euroopa Liidu õigusega piiratud. Eesti pidas oluliseks esitada Euroopa Liidu Kohtule seisukoha, mille järgi on riigi kodakondsuspoliitika, eriti oma kodanikkonna kindlaksmääramise reeglid, liikmesriigi poliitilise valiku küsimus.

Nende mitmekesiste näidete najal on ilmne, et Välisministeeriumi Euroopa Liidu Kohtu viieliikmeline büroo, kes korraldab Eesti esindamist Euroopa Liidu Kohtus, ei saa üksinda tuvastada kõiki olukordi, mis nõuaksid Euroopa Liidu Kohtu menetlusse astumist. Näiteks jõuab Euroopa Liidu Kohtusse igal aastal umbes 300 eelotsuse taotlust, kuid kokku tuleb silma peal hoida aastas ligikaudu 1100 Euroopa Kohtusse jõudval kohtuasjal. Siinkohal on väga oluline teiste ministeeriumide roll, kes peavad andma infot selle kohta, millistel nende valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu menetluses olevatel asjadel võib olla Eestile oluline mõju. Seepärast tegutseb Välisministeeriumi juhtimisel ministeeriumidevaheline töörühm ja on loodud andmebaas, mille kaudu edastab Välisministeerium Euroopa Liidu Kohtust saabuva info asjaomastele ministeeriumidele. Ministeeriumidel lasub kohustus märku anda, kui mingi kohtuasi nende valdkonnas nõuab Eesti huvide kaitset. Käesoleval aastal korraldas Euroopa Liidu Kohtu büroo mitu koolitust meie partnerministeeriumides, mis peaks kaasa aitama Eestile oluliste kaasuste tuvastamisele ja võimaldama Euroopa Liidu Kohtus kaitsta Eesti huve senisest aktiivsemalt.

Kokkuvõtvalt võib 2009. aastaga igati rahule jääda. Võib julgelt öelda, et esimese viie aastaga on laotud tugev vundament selleks, et riigi esindamine Euroopa Liidu Kohtus ka edaspidi edukas ja veelgi aktiivsem oleks. See aasta tõi palju Eesti jaoks häid ja olulisi Euroopa Liidu kohtu otsuseid, mis avardasid ka laiemalt teadlikkust riigi huvide kaitsmise võimailikkusest ja vajadusest Euroopa Liidu Kohtu foorumil. Kindlasti innustavad need kohtuasjad ka Eestit üha rohkem omaks võtma käitumismalle, mis on ühele Euroopa Liidu liikmesriigile omased, igati aktsepteeritud ja vajalikud.
 

Viimati uuendatud: 19. Jaanuar 2011

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.