Sa oled siin

EL – Venemaa kahepoolsed kaubandussuhted

Euroopa Liit (EL) on Venemaa suurim kaubanduspartner, samal ajal kui Venemaa on USA, Hiina ja Šveitsi järel Euroopa Liidu jaoks tähtsuselt neljas kaubanduspartner. Viimastel aastatel on kaubavahetus Venemaaga järk-järgult vähenenud. Kui 2014. aastal oli ELi ja Venemaa kaubavahetuse maht 286 miljardit eurot ja 2015. aastal 210 miljardit eurot, siis 2016. aastal oli kahepoolse kaubavahetuse koguväärtuseks 191 miljardit eurot.

2016. aastal moodustas kaubavahetuse osakaal Venemaaga ELi kogukaubavahetusest 5,5 %. Seejuures eksportis EL Venemaale 72,4 miljardi euro eest (peamised ekspordiartiklid on masinad, transpordivahendid, kemikaalid, ravimid ja põllumajandustooted) ning importis 118,7 miljardi euro eest (peamiseks impordiartikliks on tooraine, eriti nafta ja maagaas). Euroopa Liit on Venemaa jaoks ühtlasi ka olulisim investor, kuna ligi kolm neljandikku Venemaa välisotseinvesteeringutest tuleb EList.

2014. aastal otsustas EL võtta vastu otsuse sanktsioonide (sh kaubandussanktsioonide) rakendamiseks Venemaa vastu seoses Venemaa tegevusega Ukrainas. ELi sanktsioonidele reageeris Venemaa omapoolsete vastumeetmetega ja kehtestas embargo teatud ELi toiduainetele. Rohkem infot sanktsioonide kohta leiab siit.

Lepinguline baas


ELi ja Venemaa vahelised majandus- ja kaubandussuhted baseeruvad 1997. aasta detsembris jõustunud partnerlus- ja koostöölepingul (Partnership and Cooperation Agreement, PCA), mis reguleerib nii poliitilist, majanduslikku kui ka kultuurilist koostööd. Leping sisaldab näiteks vastastikuse enamsoodustusrežiimi rakendamise, asutamisvabaduse, intellektuaalse omandi kaitse, kaubanduskaitse meetmete alaseid sätteid. 2002. aastal andis EL Venemaale turumajandusega riigi staatuse (Market Economy Status) kaubanduskaitse meetmete alaste juurdluste suhtes.

2008. aasta juulis alustasid EL ja Venemaa läbirääkimisi uue raamlepingu sõlmimiseks, mis asendaks PCAd ning mille eesmärgiks on laiaulatusliku raamistiku paikapanemine ELi ja Venemaa kaubandus- ning investeeringutealases suhtluses. 2014. aastal kahepoolsed läbirääkimised aga peatati. Kaubandussuhete reguleerimise on muutnud keerulisemaks ka see, et 2015. aastal loodi Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidu alusel Euraasia Majandusliit, millega on tänaseks liitunud ka Armeenia ja Kõrgõzstan. Majandusliidu eesmärgiks on majandus- ja kaubanduspoliitika lähendamine liikmete vahel. 

Venemaa WTO-liikmelisus
 

22. augustil 2012 sai Venemaast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 156. täisliige. EL toetas Venemaa ühinemisprotsessi, eeldades, et WTO põhimõtete järgmine muudab Venemaa kaubanduse avatumaks ning parandab ligipääsu Venemaa turule. Liitumislepinguga kaasnevad kohustused turu avamiseks ja reeglite ühtlustamiseks WTO režiimiga on väga laiad. Olulised on nii tollitariifide langused, erinevate regulatsioonide ühtlustamine, investeeringute lihtsustamine, mitte-tariifsete impordipiirangute kaotamine kui ka kaubandussüsteemi läbipaistvamaks muutumine. Siinjuures peab aga arvestama, et positiivne mõju, mis tuleneb WTO liitumisega kaasneva kaubandussüsteemi liberaliseerimisest, avaldub vaid juhul, kui riik rakendab liitumisel võetud kohustusi korrektselt.

Venemaa on aga teatud sektorite kaitsmiseks kehtestanud nii enne kui pärast WTOga liitumist protektsionistlikke meetmeid (näiteks importijaid diskrimineeriv imporditud kasutatud autode kõrge maksustamine ehk nn autode taaskasutustasu; elusloomade ja sealiha impordikeeld; kokkulepitust kõrgemate imporditariifide rakendamine paberitoodetele, autoosadele, põllumajandustoodetele; ekspordipiirangud toorainele või mitmesugused tehnilised piirangud). WTO kaubanduspoliitika ülevaatuse raportis Venemaa kohta (avaldatud 2016. aasta septembris) nimetati peamiste välisinvestorite ees seisvate probleemidena näiteks korruptsiooni, läbipaistmatust, probleeme õigusriigi toimimisel, maksupoliitika liigset keerukust ja omandiõiguse probleeme.  

Venemaa liitumisprotsess Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ( OECD )


Läbirääkimised Venemaa liitumiseks OECDga algasid 2007. aastal samaaegselt Eesti, Tšiili, Iisraeli ja Sloveeniaga, kellest kõik peale Venemaa on tänaseks ka OECD liikmed. OECDga liitumise programm näeb ette laiaulatuslikke reforme, sealhulgas ettevõtluskliima parendamiseks. OECD eeldab liikmesriikidelt püstitatud standardite kasutuselevõttu ja järgimist, samuti õigusriigi põhimõtte täitmist kõigis valdkondades. 2014. aasta märtsis otsustas OECD, tulenevalt Venemaa agressiivsest tegevusest Ukrainas, peatada ajutiselt kõik Venemaa liitumisega seotud tegevused OECDs.

Põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest suhetest võib leida Euroopa Komisjoni kodulehelt.

 

Vaata lisaks

Eesti ja Venemaa suhted

Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraat: EL-Venemaa

EL-Venemaa kaubandusstatistika (PDF)

Market Access Database

Euraasia Majandusliit

Venemaa ja WTO

Viimati uuendatud: 21. Veebruar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.