Sa oled siin

Eesti panus rahvusvahelisse koostöösse koroonaviiruse leviku tõkestamisel

Märtsis 2020 ülemaailmseks pandeemiaks kuulutatud COVID-19 leviku edukaks tõkestamiseks on oluline, et ühiselt panustaksid nii kodanikud kui ka valitsused. Viiruse leviku kontrolli alla saamiseks ning kõikide tervise kaitsmiseks on oluline saavutada leviku pidurdumine ühtviisi kõikides riikides.

 

Humanitaarabi ja arengukoostöö

 

Eesti on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja tagajärgede leevendamiseks eraldanud humanitaarabina Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioonile (IFRC) 25 000 eurot, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hädaabifondile (CFE) 50 000 eurot ning ÜRO Hädaabi Keskfondile (CERF) 100 000 eurot.

Samuti reageeris Eesti ÜRO ülemaailmsele humanitaarabi üleskutsele ning eraldas selle raames 100 000 eurot WHO-le, et takistada viiruse levikut ja leevendada selle tagajärgi maailma vaeseimates riikides, kus esineb konflikte ning tervishoiusüsteemid on nõrgad. Eraldi tähelepanu pööratakse haavatavate ühiskonnagruppide, nagu vanurite, puuetega inimeste, naiste ja laste toetamisele nendes piirkondades.

Lisaks on Eesti 2020. aastal toetanud ÜRO Humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA)  vahendusel Ukrainat, Süüriat, Malit, Iraaki ja Palestiinat kokku 525 000 euroga, mis on kas otseselt või kaudselt mõeldud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.  
Koroonaviiruse tagajärgede leevendamise eesmärgil on 24. aprilli seisuga plaanis toetada humanitaarabi ja arengukoostööprojektide kaudu idapartnerluse riikidest Gruusiat, Moldovat, Ukrainat ja Valgevenet, Lääne-Balkani riikidest Montenegrot ja Põhja-Makedooniat, Lähis-Idas Süüriat ning Aafrika mandril Liibüat, Ghanat ja Keeniat ning lisaks veel Afganistani.

 

NATO liitlaste toetamine

Eesti ühines Itaalia ja Hispaania toetamisel teiste NATO liikmesriikidega, saates mõlemasse riiki kokku 60 000 näomaski ja desinfitseerimisvahendeid. Samuti toetas Eesti Punase Risti kaudu mõlemat riiki 100 000 euroga.

 

Konsulaarabi koordinatsioon

Kui kriis puhkes, tegi Eesti reisipiirangutele operatiivselt reageerides koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, sh NB8 Põhja-Balti riikidega,  et võimaldada nii enda kui ka teiste ELi riikide kodanikel kiiresti koju pääseda. Näiteks aidati Leedu, Läti ja Soome kodanikel Hispaaniast, Portugalist, Rootsist ja mujalt Euroopast pöörduda tagasi koju Nordica ja reisibüroode erilendudega ning koostöös Tallinkiga ka erakorralise laevaliiklusega. Samuti toetasid Eesti saatkonnad meie lähinaabrite kodanikke, teavitades neid koju naasmise võimalustest.      

 

Digitaliseerimine

Eestil on ainulaadne pikaajaline kogemus digitaalsete avaliku sektori teenuste loomisel ning koroonakriis on näidanud, et digitaliseerimine on kõikidel ühiskonna tasanditel ühtviisi oluline. Lisaks otsesele materiaalsele toetusele on Eesti valmis toetama riike ka digitaliseerimise valdkonnas, lähtudes oma kogemustest. Näiteks korraldas Eesti riigis eriolukorra välja kuulutamisega samal päeval kriisile uuenduslike lahenduste leidmiseks veebipõhise häkatoni, millest kasvas välja 12 000 osalejaga ülemaailmne üritus The Global Hack, ning praegu on plaanis korraldada ka Euroopa-Aafrika kriisihäkaton. Samuti on mõned riigid ja liidud nagu Vahemere Liit ja Smart Africa pöördunud Eesti välisesinduste poole konsultatsioonideks digikogemuste vallas. Arengukoostöö raames annab Eesti koroonakriisiga võitlemiseks e-tervise ja e-hariduse lahendusi sellistele partnerriikidele nagu Ukraina, Gruusia, Keenia ja Ghana.

 

Viimati uuendatud: 4. Mai 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.