Sa oled siin

Rahvusvahelise kaubandussüsteemi põhimõtted

GATTile põhinev kaubandussüsteem oli rajatud neljale lihtsale põhimõttele (mis kandusid hiljem edasi WTOsse, kus neid laiendati teenustele ja intellektuaalomandi kaitsele):

Esimene reegel – tunnistades, et liikmesriikide jaoks on oluline järgida avatud ja liberaalset kaubanduspoliitikat, lubab neil siiski kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu, tingimusel, et kaitset rakendatakse üksnes tariifide kaudu ning hoitakse madalal tasemel. Seepärast keelab see reegel riikidel kasutada koguselisi piiranguid, v.a erijuhtudel. Koguseliste piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdati Uruguay voorus.

Teine reegel näeb ette tariifide ja muude kaubandustõkete vähendamise ja kaotamise mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Sel moel vähendatud tariifid on tariifiridade kaupa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis. Nendes loendites toodud määrasid tuntakse seotud määradena. Riigid on kohustatud mitte tõstma tariife oma kontsessioonide loendis näidatud seotud määradest kõrgemale.

Kolmas reegel kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või kuhu eksporditakse. See reegel väljendub enamsoodustus-režiimi põhimõttes (most favored nation principle). Tähtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul.

Neljandat reeglit tuntakse võrdse kohtlemise reeglina (national treatment). See reegel ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust.

Kuna maailma kaubandussüsteemi laiendamisel ja tugevdamisel kaasamängivate teemade ning probleemide arv ja iseloom oli 1990ndateks märkimisväärselt laienenud (teenused ja investeeringud, põllumajandustoodete kaubanduse reguleerimine, järjest laiemalt kasutusele tulevad mittetariifsed piirangud, intellektuaalomandi kaitse, kaubandustülide lahendamise vajalikkus) ning GATT lepingupõhine süsteem osutus liiga nõrgaks, et laienevat kaubandussüsteemi hallata, otsustati 1995. aastal Uruguay voorus, Marrakeši lepingu alusel laiendada ja institutsionaliseerida GATT Maailma Kaubandusorganisatsiooniks (World Trade Organization, WTO). 1947. aastal allkirjastatud GATT on WTO lepinguliseks osaks ja reformitud kujul kasutusel GATT 1994 nime all.

Laiahaardelise ja tugevama struktuuriga WTO ülesandeks on valvata kasvava ning areneva mitmepoolse kaubandussüsteemi toimimise üle. Rahvusvahelist kaubandusalast reeglistikku arendatakse pidevalt edasi, kuna kaubandussüsteemi toimimisele on oluline, et reeglid vastaksid maailmakaubanduse muutuvatele tingimustele ning kataksid tekkivaid uusi valdkondi ja probleemküsimusi. WTO on seega foorum läbirääkimiste jätkamiseks kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimiseks tõkete eemaldamise kaudu ning kaubandusega seotud valdkondades uute reeglite väljatöötamiseks.

WTO multilateraalne regulatsioon põhineb asutamislepingul ja kolmel aluslepingul: GATT ja selle siduslepingud, teenustekaubanduse üldleping (GATS – General Agreement on Trade in Services) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS – Trade Related Intellectual Property Rights). Lisaks on WTO all nn. mõnepoolsed kaubanduslepinguid, mille osalisteks on vaid mõned WTO liikmed, näit. tsiviilõhusõidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft), riigihankeleping (GPA - Government Procurement Agreement) ja infotehnoloogia leping (ITA – Information Technology Agreement). WTO lepingutega seondub tugev ühine vaidluste lahendamise mehhanism, mille kaudu organisatsiooni liikmed kehtestavad oma õigusi ning lahendavad lepingute täitmisel tekkivaid erimeelsusi. WTOsse jõudvad vaidlused tulenevad harilikult ettevõtete või nende liitude poolt valitsustele edastatud teabest raskuste kohta, millega nad puutuvad kokku oma toodete turustamisel välisturgudel. Lisaks on WTO osaks ka kaubanduspoliitika ülevaatuse mehhanism (TPR - Trade Policy Review Mechanism), mis annab võimaluse regulaarsete ajavahemike tagant saada liikmesriikide kaubanduspoliitikast laiahaardeline ja süstemaatiline ülevaade.

Uuel aastatuhandel on WTO pidanud tegelema uute väljakutsete ja laiema probleemide valdkonnaga. 20. sajandi lõpus hakkas kiiremini laienema kahepoolsete ja regionaalsete kaubanduslepingute süsteem. Viimasel kümnendil on WTO agendasse järg-järgult lisandunud selliseid uusi teemasid nagu toiduga varustatus, elektrooniline kaubandus, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, investeeringutega seotud kaubandusaspektid, säästlik ja jätkusuutlik areng. Samas on laienev agenda ning maailmamajanduses kaasarääkivate riikide arvu kasv ja mitmekesistumine WTO jaoks kaasa toonud ka uued väljakutsed.

Viimati uuendatud: 21. Mai 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.