Sa oled siin

Eesti osalemine rahvusvahelises humanitaarabipoliitikas

Humanitaarabi andmine katastroofi tõttu kannatanud riikidele ja territooriumitele on Eesti välistegevuse oluline osa, mis peab olema seostatud nii katastroofiennetuse, rahuvalve, tsiviil-sõjalise koostöö, kliima kui kestliku arengu raamistikega. Humanitaarabipoliitikas lähtub Eesti humanitaarabi andmise põhimõtetest, nagu inimlikkus, erapooletus, sõltumatus ja neutraalsus, rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning Euroopa humanitaarabipoliitika alusdokumendist – Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas (PDF). Samuti peab Eesti humanitaarkriisidele reageerimisel oluliseks militaar-tsiviilinstitutsioonide tihedamat koordinatsiooni.

Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises humanitaarabipoliitikas Euroopa Liidu ja ÜRO organisatsioonide vahendusel ning kasvatab järjekindlalt oma panust erinevatele looduse poolt põhjustatud ja inimtekkeliste humanitaarkriisidele reageerimisel ning rahvusvahelise humanitaarabisüsteemi toetuseks.

Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu aktiivsust rahvusvahelise humanitaarabi süsteemi tõhustamisel ja koordinatsiooni parandamisel. EL on üks maailma suurim humanitaarabi andja: Euroopa Komisjon ja liikmesriigid annavad koos üle kolmandiku ülemaailmse hädaabi rahastamiseks mõeldud rahalistest vahenditest. Peamisteks prioriteetideks ELi koostöö raames on olnud kriisidele reageerimise võimekuse, sihtriikide vastupidamisvõime ning abi efektiivsuse suurendamine ning arengukoostöö, humanitaarabi ja elanikkonnakaitse poliitikate omavaheline seostamine.

Eesti peab humanitaarabi andmisel oluliseks ÜRO agentuuride keskset ja tõhusat koordinatsiooni. Praegune abiandmise süsteem peaks veelgi paremini kohanema muutunud oludega maailmas ja suurenenud humanitaarabivajadustega. Oluline on panustada senisest oluliselt rohkem kriiside ennetamisele (sh konfliktijärgsete riikide taastumine st rahuehitus, katastroofiohu ennetamine). 2014. aastal liitus Eesti OCHA ehk ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimise Ameti doonorite toetusrühmaga (ODSG), mis on Eestile ÜRO humanitaarabi süsteemis väga prestiižne ja nähtav koht. See on loomulikuks sammuks peale Eesti pikaaegset poliitilist seismist rahvusvahelise humanitaarabi  parema ning tõhusama toimimise eest. ODSG liikmelisus võimaldab Eestil panustada 27 liikmesriigi suurdoonoritega kõrvuti rahvusvahelise humanitaarabi poliitika kujundamisse, olla nähtav ning aktiivne Eestile ühes välistegevuse olulises valdkonnas (humanitaarabi andmine relvastatud konflikti või looduskatastroofi tõttu kannatanud riikidele ja territooriumitele).

Aastatel 2015-2017 oli Eesti teistkordselt ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) liige. Eesti on oma profiili ja nähtavust humanitaarabi valdkonnas alates ECOSOCi humanitaarsegmendi asepresidendiks olemise ajast aastatel 2009-2010 oluliselt tõstnud. Humanitaarabipoliitikas on meile olulised humanitaarprintsiibid ja Genfi humanitaarkonventsioonide järgimine tsiviilisikute kaitseks sõjaliste konfliktide ajal, s.h. humanitaarabi ligipääsu võimaldamise olulisus ja humanitaartöötajate turvalisuse tagamine. Enam tähelepanu tuleb pöörata sisepõgenike ja pagulaste teemale:  nende võimalustele oma elu juhtida ning laste haridusteed jätkata.

Oluliseks sündmuseks ECOSOCi kuulumise ajal oli 2016. a. toimuv Maailma Humanitaartippkohtumine Istanbulis (World Humanitarian Summit WHS), kus soovitakse jõuda uuele kvaliteedile humanitaarkriiside lahendamisel ja leevendamisel. Tegemist ei ole valitsusvahelise poliitilise protsessiga. WHSi protsess peab toetama 2005.a. ja 2010.a. humanitaarabisüsteemireforme (klastrite-süsteem, ÜRO Hädaabi Keskfond CERF, Transformative Agenda) ning olema seostatud nii katastroofiennetuse, rahuvalve, tsiviil-sõjalise parema koordinatsiooni, kliima ja kestliku arengu raamistikega. WHSi ettevalmistus algas 2014.a., kokku toimub 8 regionaalset konsultatsiooni ja mitmeid ekspertkohtumisi. Keskendutakse neljale peamisele teemale: 1) kuidas olla efektiivsem? 2) kuidas saaksime kogukondi paremini ette valmistada tulevasteks hädaolukordadeks? 3) kuidas saab humanitaarabi olla innovaatilisem? ja 4) kuidas viia humanitaarabi konfliktipiirkondadesse? Lisainfo. Twitteris jälgitav #ReShapeAid. WHSi edasine protsess ja iga-aastased raportid on leitavad: https://www.agendaforhumanity.org/ 

Alates 2007. aastast on Eesti ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti täidesaatva komitee (UNHCR ExCom) liige ning valiti teist korda ÜRO Lastefondi UNICEFi nõukogu liikmeks perioodiks 2014.-2016 ning UNICEFi büroo asepresidendiks 2015. aastal. Lisaks panustab Eesti igaaastaselt ÜRO Hädaabi Keskfondi CERF ning ÜRO hindamis- ja koordineerimismeeskonna UNDAC missioonidesse, toetades sellega OCHA keskset rolli humanitaarkatastroofides abivajaduste kaardistamisel ning ühtse reageerimise koordineerimisel. 2015.a. märtsil liitus Eesti Sendais ÜRO vabatahtliku katastroofiriski vähendamise raamistikuga, mis kergendab oluliselt rahvusvahelist koostööd ja arendustegevusi elanikkonnakaitse, keskkonnakaitse, arengukoostöö ning humanitaarabi valdkondades.

Eesti on panustanud hea humanitaardoonorluse põhimõtete levikule, olles 2009/2010 koos Iirimaaga suurimaid humanitaarabi doonoreid ühendava grupi grupi eesistujad. Hea humanitaardoonorlus (Good Humanitarian Donorship ehk GHD) on 37 humanitaarabi andvat riiki ühendav initsiatiiv, mille liikmed on heaks kiitnud 23 humanitaarabi andmise head tava ehk nn hea humanitaardoonorluse põhimõtted. Kõik EL-i liikmesriigid on ühinenud hea humanitaardoonorluse põhimõtetega „Euroopa humanitaarabi konsensuse“ (nõukogu deklaratsioon) kaudu, mis seab mh oma eesmärgiks GHD põhimõtetest lähtumise. Vt GHD põhimõtteid siit.

Organisatsioonidest pikemalt:

  • Euroopa Komisjoni Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse peadirektoraat (DG ECHO)

ECHO koordineerib ELi humanitaarabi- ja elanikkonnakaitsepoliitikat ning rahastab eri partnerite (valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid) vahendusel humanitaarabi andmist. Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja elanikkonnakaitse volinik on Christos Stylianedes.  ECHO peadirektor on Claus Sorensen. EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vaheline keskne strateegiline ja poliitiline foorum humanitaarabi valdkonnas on Euroopa Liidu Nõukogu Humanitaar- ja toiduabi töörühm (COHAFA), mis kohtub kord kuus Brüsselis. Elanikkonnakaitse valdkonnas on selliseks foorumiks elanikkonnakaitse töörühm PROCIV. Eesti täitis 2018. aasta juulist detsembrini Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rolli, mis tähendas ka töörühmade juhtimist.

Eesti toetab Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kriisidele ühtset reageerimist ja koordinatsiooni ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, mis hõlmab kogu katastroofitsüklit ennetamisest ja valmisolekust kuni sellele reageerimiseni. 2001. aastal algatatud mehhanism, mille eest ECHO vastutab, edendab Euroopas koostööd riiklike elanikkonnakaitseorganite vahel. Praeguseks on mehhanismiga liitunud 31 riiki; peale ELi kõigi 28 liikmesriigi osalevad selles Island, Norra ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Mehhanism loodi selleks, et osalevad riigid saaksid pakkuda looduskatastroofide ja inimtekkeliste õnnetuste ohvritele koordineeritud abi nii Euroopas kui mujal. Brüsselis ECHO peakontoris asub ka Hädaabi koorineerimiskeskus ERCC.

Lisaks on EL hiljuti käivitanud humanitaarabi vabatahtlike korpuse (EU Aid Volutneers) ehk - vabatahtlike saatmise programmi humanitaarabi vajavate riikidesse. Programmi on oodatud osalema kõik vabatahtlike lähetamisega või humanitaarabi, arengukoostööga tegelevad MTÜd Eestis. Lisainfo.

  • ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs ehk OCHA)

Koordinatsiooniamet loodi 1991. aastal eesmärgiga tõhustada humanitaaroperatsioonide koordineerimist. Samal ajal loodi ka hädaolukordade koordineerija koht (Emergency Relief Coordinaator), millele nimetatud isik on ka OCHA juht asepeasekretäri staatuses. Selleks on kuni 31.05.2015 paruness Valeri Amos. OCHA peakorter asub New Yorgis, kuid Genfis on OCHA mitmed tähtsad osakonnad, nagu Katastroofiohu vähendamise amet (UN Office for Disaster Risk Reduction ehk UNISDR), Hädaolukordade teenuste harukontor (OCHA Disaster Preparedness, Emergency Services Branch ehk ESB) ja ÜRO agentuuride vaheline alaline komitee (Inter Agency Standing Committe ehk IASC) sekretariaat, mis koordineerib ÜRO agentuuride tööd. ESB arendab, mobiliseerib ja koordineerib OCHA rahvusvahelisi kiirreageerimisteenuseid suurte hädaolukordade korral. Sinna alla kuulub ka ÜRO Hädaolukordade hindamise koordinatsioon (United Nations Disaster Assessment Coordination ehk UNDAC), kus Eesti osaleb Päästeameti koolitatud spetsialistidega. OCHA töötab välja ka ÜRO agentuuride ja NGOde ühendatud abipalveid ehk Consolidated Appeals Process (CAP). Neid esitletakse Genfis ja New Yorgis.

  • ÜRO lastefond (United Nations Children’s Fund ehk UNICEF)

ÜRO Lastefond on ÜRO egiidi all tegutsev rahvusvaheline laste abistamist korraldav organisatsioon, mis toetab enam kui 190 riigis läbiviidavaid programme. UNICEF tegevus hõlmab muuhulgas alushariduse andmisega seotud küsimusi, laste vägivalla eest kaitsmist ning HIV/AIDS-iga seotud temaatikat. UNICEF reageerib ka humanitaarkriisidele astudes keerulistes olukordades välja laste kaitseks. Fond saab oma vahendid üksnes vabatahtlikest annetustest.

Eesti toetab UNICEFi nii vabatahtlike annetustega kui osaleb aktiivselt organisatsiooni töös. Perioodil 2011-2013 oli Eesti UNICEF täidesaatva nõukogu (Executive Board) liige ning 2012. aastal ka UNICEF-i büroo asepresident. Eesti valiti  teist korda Nõukogu liikmeks perioodiks 2014.-2016 ning on UNICEFi büroo asepresident 2015. aastal. UNICEFi koduleht.

  • ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (United Nations High Commissioner for Refugees ehk UNHCR)

Amet loodi 1950. aastal, et aidata kaasa Euroopa sõjapõgenike olukorra lahendamisele. Tänapäeval tegeleb UNHCR pagulaste problemaatikaga üle maailma, juhtides ja koordineerides rahvusvahelist tegevust pagulaste kaitsel ja nende abistamisel, samuti kohapealse abi pakkumisel pagulaslaagrites. UNHCR humanitaartegevus on olnud läbi aastate tõhus ja üldtunnustatud ning tuginenud täielikult vabatahtlikele annetustele.

Eesti on toetanud UNHCR tegevust alates 2001. aastast. Alates 2007. aastast on Eesti ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti täidesaatva komitee (UNHCR ExCom) liige. Eesti esindamisel UNHCR juures teeb alaline esindus Genfis koostööd Siseministeeriumiga. UNHCR koduleht

  • Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (International Committee of the Red Cross ehk ICRC)

Alates organisatsiooni asutamisest 1863. aastal on ICRC pakkunud humanitaarabi enamikus maailmas aset leidnud konfliktides. Samuti on ICRC’il rahvusvahelisest humanitaarõigusest (IHL) tulenevalt mandaat kaitsta sõjavange ning haavatuid, haigeid ja tsiviilisikuid. Lisaks konfliktiohvrite abistamisele propageerib Punase Risti Komitee kinnipidamist rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning selle riigisisest järgimist. ICRC töö põhineb neljal 1949. aasta Genfi konventsioonil, 1977. aasta kahel lisaprotokollil ja 2005. aasta lisaprotokollil (sätestab uue, neutraalse embleemi), liikumise statuutidel ja rahvusvahelistel punase risti liikumise konverentsidel (viimane 2011. aasta lõpus) vastuvõetud resolutsioonidel. ICRC on sõltumatu (st riikidest ja ÜRO süsteemist) ja neutraalne organisatsioon. ICRC rahalised vahendid põhinevad rangelt vabatahtlikel annetustel. Eesti on toetanud ICRC tegevust alates 1998. aastast.

Eesti ühines Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollidega 1993. aastal. Sellega tunnustas Eesti ICRC mandaati tsiviilelanike kaitsmisel ja abistamisel sõjalistes konfliktides. Eesti esindamisel ICRC juures teeb Eesti alaline esindus Genfis koostööd Eesti Punase Risti ja Siseministeeriumiga, samuti humanitaarõiguse arengu vallas Kaitseministeeriumiga.

  • Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies ehk IFRC)

Tegemist on 1919. aastal Pariisis loodud maailma suurima humanitaarorganisatsiooniga, kuhu kuulub 187 rahvuslikku seltsingut üle maailma. IFRC sekretariaat asub Genfis. Föderatsioon ja tema liikmed korraldavad humanitaarsituatsioonides, eriti looduskatastroofide järel, esimesena päästeoperatsioone, sest nad on mitmetes regioonides kohapeal esindatud ning valmis koheselt reageerima. IFRC koduleht Eesti Punase Risti koduleht

  • Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (International Organization for Migration ehk IOM)

1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon on ÜROst eraldiseisev ning juhtiv valitsustevaheline migratsioonialane organisatsioon, mis teeb tihedat koostööd nii valitsuste, valitsusvaheliste kui ka valitsusväliste partneritega. IOMil on 132 liikmesriiki, lisaks 17 riiki vaatleja staatuses ning kontorid enam kui 100 riigis. IOM on seisukohal, et korrapärane ja humaanne ränne on kasulik nii migrantidele kui ka ühiskonnale. Eesti astus IOM liikmeks 2004. aastal. Eesti esindamisel IOM juures teeb Eesti alaline esindus Genfis koostööd Siseministeeriumiga.

 

Viimati uuendatud: 12. Märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.