Sa oled siin

Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga saavutatud kokkulepped

Alljärgnev ülevaade sisaldab Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga saavutatud kokkuleppeid üleminekumeetmeteks, eranditeks või muudeks erisusteks peatükkide kaupa. Kõik alljärgnevad kokkulepped põhinevad seisuga 01.11.2002 vastuvõetud ja jõustunud Euroopa Liidu õigustikul – acquis’l. Aktid, mille suhtes üleminekumeetmeid või muid erisusi kokku ei lepitud, võtab Eesti täies mahus üle ja rakendab neid Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates.

Pärast 1. novembrit 2002 vastuvõetud ELi õigusaktid ei kuulunud käsitlemisele liitumisläbirääkimiste raames, vaid nende suhtes kujundab Eesti oma seisukohad liitumiseelse perioodi (nn. interim periood) vältel informatsiooni ja konsultatsiooni protseduuri raames (vt. lähemalt ptk 31 – lk. 19).

Eesti on valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega vaja üleminekumeetmeid äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, majandus- ja rahaliidu, statistika, sotsiaal- ja tööpoliitika, tööstuspoliitika, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduse ja teadusuuringute, hariduse, kutseõppe ja noorsoo, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia, kultuuri ja audiovisuaalpoliitika, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise, tarbija- ja tervisekaitse, justiits- ja siseküsimuste, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, finantskontrolli, finants- ja eelarvesätete, institutsioonide ning muude teemade peatükkides. Alljärgnevas kokkulepete kirjelduses on siiski käsitletud ka majandus- ja rahaliidu ning justiits- ja siseküsimuste peatükki, kuna nende peatükkide alla kuuluvad ühisrahaga ühinemine ning Schengeni täielik rakendamine ei toimu vastavalt acquis'le automaatselt alates liitumisest Euroopa Liiduga, vaid alles hiljem, vastavate tingimuste täitmisel.

Peatükk nr 1 - KAUPADE VABA LIIKUMINE
Peatükk nr 2 - ISIKUTE VABA LIIKUMINE
Peatükk nr 3 - TEENUSTE VABA LIIKUMINE
Peatükk nr 4 - KAPITALI VABA LIIKUMINE
Peatükk nr 5 - ÄRIÜHINGUÕIGUS
Peatükk nr 7 - PÕLLUMAJANDUS
Peatükk nr 8 - KALANDUS
Peatükk nr 9 - TRANSPORDIPOLIITIKA
Peatükk nr 10 - MAKSUSTAMINE
Peatükk nr 11 - MAJANDUS- JA RAHALIIT
Peatükk nr 14 - ENERGEETIKA
Peatükk nr 21 - REGIONAALPOLIITIKA JA STRUKTUURIVAHENDITE KOORDINEERIMINE
Peatükk nr 22 - KESKKONNAPOLIITIKA
Peatükk nr 24 - KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTES
Peatükk nr 26 - VÄLISSUHTED
Peatükk nr 29 - FINANTS- JA EELARVESÄTTED
Peatükk nr 30 - INSTITUTSIOONID
Peatükk nr 31 - MUUD TEEMAD

 

 

Peatükk nr 1 – KAUPADE VABA LIIKUMINE

Dioksiinisisalduse piirnormid kalale ja kalatoodetele

Juhul, kui kalade dioksiinisisalduse testid näitavad, et Eesti vetest püütava kala dioksiinisisaldus ületab ELi normide piiri, võib Eesti liitumisjärgselt erandina kuni 2006. aasta lõpuni turustada Eesti turul või kolmandates riikides kala, mille dioksiinisisaldus ületab küll ELi regulatsiooni normi, kuid ei kahjusta inimeste tervist.

Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas püsivaid orgaanilisi ühendeid (dioksiinid ja furaanid), millest osad on inimesele kantserogeensed. Eriti ohtlikuks loetakse dioksiinist reostatud veekogudest pärineva kala tarbimist. Määrus 466/2001/EÜ kehtestab kalale ja kalatoodetele dioksiinisisalduse piirnormiks 4 pikogrammi (pg TEQ) ühe grammi kala märgkaalu kohta, mille ületamisel ei lubata seda kala Euroopa Liidus tarbida.

Hinnanguliselt teenib räime- ja kilupüügiga Eestis elatist ca 7000 inimest, hõlmates nii traalpüügiga tegelevaid ettevõtteid ja rannakalureid kui ka töötleva tööstuse ettevõtteid. Juhul, kui Eesti rannikumere kala analüüsid näitavad lubatust kõrgemat dioksiinisisaldust, võib piirnormi rakendamine ilma ülalnimetatud erandita tuua Eesti kalandussektorile kaasa raskeid tagajärgi nii kala turustamise, töötlemise kui püügi vallas.

Põlevkiviõli ja sellest toodetud kemikaalid

Kemikaalide turustamiseks ELi turul on vajalik nende kandmine ELi turul olevate kemikaalide nimekirja, mille eeltingimuseks on omakorda vastavate testide sooritamine. Võimaldamaks liitumisjärgselt jätkata põlevkivikemikaalide turustamist EL siseturul, peab Eesti esitama liitumishetkeks testide tulemused, et neid kemikaale saaks teavitada uute ainetena EL kemikaalide nimekirjas.

Liitumisläbirääkimiste käigus saavutati lahendus põlevkiviõli ja sellest toodetud kemikaalide testide teostamiseks liitumishetkeks PHARE sihtotstarbelise rahastamise kaudu kogusummas 1,680,000 eurot, kus Euroopa Liidu rahaline osalus on 1 mln eurot ning Eesti osalus 680 000 eurot.

Kokkuleppe eesmärk on toetada kohaliku tööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse arengut Kirde-Eestis ning selle toodangu ekspordivõimalusi ELi liikmesriikidesse.

Turulepääsu garanteerimiseks peavad Eesti ettevõtjate toodetud kemikaalid olema Euroopa Liiduga liitumisel registreeritud ELi kemikaalide registrites (kas EINECS-is, kuhu on kantud kõik ELis teadaolevad kemikaalid kuni 1981.a, või ELINCS-is, mis sisaldab uusi kemikaale, mis on ELi turule tulnud peale EINECS-registri sulgemist 1981.a). Põlevkiviõli ja selles sisalduvad ained, kuigi neid on Eestis toodetud juba ligi 70 aastat, on Euroopa Liidu turul seni osaliselt uued ained. Uute ainete sissekandmisega ELINCS-registrisse kaasneb kohustus viia läbi aine laboratoorsed testid ja uuringud, kusjuures uuringud toimuvad reeglina keemilise aine tootja ehk ettevõtja kulul ning ELINCS-register tunnustab heade laboratoorsete tavade (GLP) sertifikaati omavates laborites sooritatud uuringute tulemusi.

 

Peatükk nr 2 – ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Tööjõu vaba liikumine

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga jäävad praegustes liikmesriikides Eesti töövõtjate suhtes kehtima siseriiklikud õigusaktid. Iga liikmesriik võib oma õigusaktide piirides lubada suuremat vabadust tööjõu vaba liikumise suhtes kui praegu, kaasa arvatud tööturu täielik avamine (tööturu täielikust avamisest uutele liikmesriikidele on liitumisläbirääkimiste väliselt teatanud Rootsi, Taani, Holland, Iirimaa ja Suurbritannia). Kahepoolsed lepingud jäävad kehtima. Eesti kodanike tööturule pääsu liikmesriikides ei tohi muuta piiravamaks kui see on liitumislepingu sõlmimise hetkel. Praegused liikmesriigid rakendavad préférence communautaire’i põhimõtet, eelistades tööturul Eesti kodanikke kolmandate riikide kodanikele. Komisjon jälgib regulaarselt tööjõuturu arenguid, eriti piiranguid rakendavates liikmesriikides.

Enne teise aasta möödumist pärast Eesti liitumist vaadatakse üle praeguste liikmesriikide siseriiklike meetmete rakendamine komisjoni raporti põhjal, mis esitatakse nõukogule. Hiljemalt kahe aasta möödudes Eesti liitumisest teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad siseriiklike meetmete rakendamist või hakkab kehtima acquis (tööjõu vaba liikumine ilma piiranguteta). Juhul, kui liikmesriik ei teavita komisjoni, rakendub acquis. Eesti võib taotleda üleminekumeetmete ülevaatamist veel ühel korral sama protseduuri järgi.

Viie aasta möödudes pärast Eesti liitumist võib praegune liikmesriik säilitada siseriiklikud meetmed veel maksimaalselt kaheks aastaks tingimusel, et antud liikmesriigi tööjõuturul esinevad või seda ähvardavad tõsised häired. Liikmesriik peab teavitama komisjoni oma soovist jätkata siseriiklike õigusaktide rakendamist, vastasel juhul rakendub acquis.

Iga praegune liikmesriik, kes rakendab acquis’d, võib 7. aasta lõpuni alates Eesti liitumisest kehtestada kaitsemeetmed määruse 1162/68/EMÜ endise artikkel 20 põhjal. Niikaua, kuni võib kehtestada kaitsemeetmeid, võib liikmesriik erandlikel juhtudel peatada acquis’ rakendamise, teavitades sellest tagantjärele (ex-post) komisjoni. Liikmesriigid, kes annavad Eesti kodanikele selle perioodi vältel välja töölube, teevad seda automaatselt.

Liitumislepingule lisatakse deklaratsioon, milles praegused liikmesriigid võtavad kohustuse püüda suurendada uute liikmesriikide kodanike ligipääsu tööturule acquis’ kiirema rakendamise kaudu.

Üleminekumeetmed kehtivad ka pendeltöötajate (commuters) kohta.

Tööjõu vaba liikumise kontekstis ei rakendata üldisi üleminekumeetmeid teenuste osutamise suhtes. Tööjõu vaba liikumise üleminekuperioodi vältel võivad aga Austria ja Saksamaa piirata Eesti firmade teenuste pakkumist Austria ja Saksamaa jaoks tundlikes teenindussektorites (vastavalt direktiivi 96/71/EÜ artiklile 1), teavitades sellest eelnevalt komisjoni. Austria poolt koostatud nimekiri sisaldab ehitussektorit, koristus- ja turvateenuseid ning sotsiaaltööd. Saksamaa poolt esitatud nimekirjas on ehitussektor, koristus- ning sisekujundusteenused. Nimekirjad lisatakse liitumislepingule.

Eesti võib praeguse liikmesriigi kodanike suhtes rakendada samaväärseid meetmeid nagu antud liikmesriik ise kasutab tööjõu vaba liikumise ja teenuste osutamise suhtes. Senikaua, kuni praegune liikmesriik rakendab uue liikmesriigi kodanike suhtes siseriiklikke õigusakte, võib Eesti kasutada kaitsemeetmeid teiste uute liikmesriikide, välja arvatud Küprose ja Malta, suhtes.

Liikmesriigid ja Eesti püüavad hõlbustada oma kodanike juurdepääsu teineteise tööturule siseriiklike õigusaktide raames juba enne liitumist.

Ühes liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Eesti kodakondsusega töötajaid peab kohtlema samamoodi nagu ELi enda kodanikke töötingimuste ja palga küsimustes, ent mitte teiste liikmesriikide tööturule pääsu suhtes. Eestis seaduslikult elavaid ja töötavaid teiste liikmesriikide kodanikke tuleb kohelda nagu Eesti kodanikke töötingimuste ja palga küsimustes.

Üleminekumeetmete ajal on juba enne liitumist liikmesriigis seaduslikult töötava Eesti kodakondsusega töötaja pereliikmetel õigus pääseda liikmesriigi tööturule. Eesti töötajat ja tema peret ei tohi kohelda rangemalt kui kolmandate riikide töötajaid. Eestis töötavat liikmesriigi töötajat ja tema peret ei tohi kohelda rangemalt kui kolmandate riikide töötajaid.

Diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine 

Euroopa Liit tunnustab kandidaatriigi kodanike poolt omandatud diplomeid, mis on välja antud siis, kui riigi territoorium oli mõne teise riigi osa. Nõukogude Liidu asutuste välja antud Euroopa Liidu üldsüsteemi direktiivides märgitud diplomite tunnustamise eelduseks on antud diplomite tunnustamine Eestis, järgides põhimõtet, et ühe liikmesriigi poolt tunnustatud diplomeid peavad tunnustama ka ülejäänud liikmesriigid.

Sektoraalsetes direktiivides käsitletud meditsiinitöötajate ja arhitektide puhul on EL nõus tunnustama pärast Eesti liitumist automaatselt nende isikute kvalifikatsiooni, kes alustasid nimetatud elukutsete õppimist enne õppekavade ja õppeaja pikkuse harmoneerimist acquis’ga. Euroopa Liit aktsepteerib Eesti ametkondade (meditsiinitöötajate puhul Tervishoiuamet) kinnitust antud diplomite vastavuse suhtes Euroopa Liidu kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Lisama peab tõendi selle kohta, et antud kvalifikatsiooniga isikud on kõne all olevas valdkonnas viimasel ajal tegevad olnud. Eesti peab tagama antud kvalifikatsioonide vastavuse Euroopa Liidu standarditele. Advokaatide puhul toimub tunnustamine iga taotleja puhul individuaalselt vastavalt liikmesriigis kehtestatud autoriseerimise korrale.

Sektoraalsetes direktiivides nimetatud elukutsete kolmandates riikides (välja arvatud Nõukogude Liidu asutuste poolt väljastatud diplomid Eesti Nõukogude Liitu kuulumise ajal, mille kohta kehtib kokkulepe) välja antud diplomite tunnustamine toimub iga liikmesriigi poolt eraldi.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

Eesti leppis Euroopa Komisjoni Võõrtöötajate Sotsiaalkindlustuse Halduskomisjonis kokku kahe Eestis makstava erihüvitise - töötu riikliku abiraha toetuse ja puudega täiskasvanu toetuse – suhtes (lisandused määruse 1408/71 lisasse II a). Neid kahte toetust hakkavad Eesti kodanikule maksma asukohariigid.

Samuti saab Eesti kohe peale liitumist esitada taotlusi sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate määruste lisade täiendamiseks, kui need taotlused on kooskõlas Euroopa Kohtu edaspidiste otsustega.

 

Peatükk nr 3 – TEENUSTE VABA LIIKUMINE

Pangahoiuste tagamise skeemide direktiivi 94/19/EÜ nõuded

Pangahoiuste tagamise skeemides rakendab Eesti Euroopa Liidu nõuetekohast 20,000 euro suurust minimaalset tagatissummat alates 31.12.2007.

Investeerimishüvitusskeemide direktiivi 97/9/EÜ nõuded

Investeerimisfirmade kaudu sooritatud investeeringute hüvitamise skeemides rakendab Eesti Euroopa Liidu nõuetekohast 20,000 euro suurust minimaalset hüvitussummat alates 31.12.2007.

Kuni EL nõuetele vastava pangahoiuste tagamise skeemide minimaalse tagatissumma ja investeeringute hüvitamise skeemide minimaalse hüvitussumma täieliku rakendamiseni Eesti poolt 31. detsembril 2007 jääb teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele õigus mitte anda Eesti rahandusinstitutsioonidele või investeerimisfirmadele tegevusluba oma territooriumil, kuni need ei ole ühinenud selle liikmesriigi hoiuste tagamise või investeerimishüvituse skeemidega, et korvata Euroopa Liidu nõutava miinimumtagatise või -hüvituse taseme ning Eestis kehtiva tagatise- või hüvitustaseme vahet. Liikmesriigi nõuet tagada seal Euroopa Liidu miinimumtagatise või -hüvituse tase saab täita ka Eestis rakendatavate pangahoiuste tagamise või investeeringute hüvitamise skeemide abil.

Nimetatud üleminekuperioodid on vajalikud nii Eesti majanduse nominaalse suuruse kui finantssüvenemise (nt eraisikute pangahoiuste väärtuse) suhtelise erinevuse seisukohalt võrrelduna Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega.

 

Peatükk nr 4 – KAPITALI VABA LIIKUMINE

Kapitali vaba liikumise piirangute kehtestamise peatumiskuupäev

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 57 (1) sätestatud kolmandate riikide suhtes säilitatavate piirangute kehtestamise peatumistähtajaks on Eesti suhtes 31. detsember 1999.

Sama kuupäeva kohaldatakse ka artikli 58 (1)(a) juurde kuuluvas deklaratsioonis nr. 7 sätestatud liikmesriikide vahelist kapitali liikumist või makseid puudutavate maksumeetmete kehtestamise peatumistähtajana.

EL asutamislepingu kohaselt on kolmandate riikide suhtes kapitali vabale liikumisele säilitatavate piirangute ning maksustamismeetmete kehtestamise peatumistähtajaks 31.12.1993. Eesti taotles enda suhtes selle tähtaja fikseerimist ühinemise seisuga, kuna 1993.a lõpuks olid noore õigussüsteemi mitmed valdkonnad veel reguleerimata või puudulikult reguleeritud. Suurem osa kitsendusi sisaldavatest Eesti õigusaktidest jõustus pärast 31.12.1993 ja neid võidakse käsitleda uute piirangutena. Pooled leppisid kokku, et selleks kuupäevaks saab Eesti suhtes 31.12.1999.

Piirangud põllu- ja metsamaa võõrandamisel

Olenemata Euroopa Liidu aluslepingute järgsetest kohustustest võib Eesti seitsme aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast jätta kehtima oma õigusaktides liitumislepingu allakirjutamise päeva seisuga kehtivad õigusnormid, mis käsitlevad põllumajandusmaa ja metsa omandamist Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja EL liikmesriigi seaduste kohaselt asutatud äriühingute, mis ei ole asutatud ega registrisse kantud oma Eestis filiaali või tütarettevõtet, poolt. Ühelgi juhul ei või liikmesriigi kodanikku kohelda põllumajandusmaa ja metsa omandamise osas vähem soodsalt kui ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval või piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku.

Teise liikmesriigi kodanike suhtes, kes soovivad alustada tegevust talupidajana ja kes on vähemalt kolme aasta jooksul püsivalt ja seaduslikult Eestis elanud ja talupidamisega tegelenud, ei kehti eelmise lõigu sätted ega muud menetlused, kui Eesti kodanike suhtes kehtivad menetlused.

Enne kolmanda ühinemisjärgse aasta lõppu korraldatakse kõnealuste üleminekumeetmete üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lühendada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi või selle lõpetada.

Kui on piisavalt tõendusmaterjali, et üleminekuperioodi lõppedes on Eesti põllumajandusmaa turul tõsiseid häireid või nende oht, pikendab komisjon Eesti taotlusel üleminekuperioodi kuni kolme aasta võrra.

Eesti taotles piirangute säilitamist põllu- ja metsamaa välismaalastele võõrandamisele, kuna maareformi ei jõuta Eesti liitumishetkeks lõpule viia ning erastamata on suur osa vaba põllumajandusmaad. Samuti oli Eesti taotluse põhjuseks suur hinnaerinevus Eesti ja liikmesriikide kinnisvaraturul, mis annab maaostu eelise välismaistele investoritele. Taotluse kehtivate piirangute säilitamiseks esitasid kõik kandidaatriigid.

 

Peatükk nr 5 – ÄRIÜHINGUÕIGUS

Ühenduse kaubamärk

Erandjuhtumil, kui tekib konflikt laiendatud ühenduse kaubamärkide ja varasemate siseriiklike kaubamärkide vahel, loetakse varasemaks siseriiklik kaubamärk, tingimusel, et see on registreeritud või registreerimiseks esitatud enne Eesti liitumist ELiga.

ELis kehtib kaubamärkide kaitse kahel tasandil: liikmesriikide siseriiklikud kaubamärgid ja kogu EL territooriumil kehtivad ühenduse kaubamärgid (alates 01.04.1996). Pärast Eesti liitumist laieneb ühenduse kaubamärkide toime Eesti territooriumile automaatselt ja need võivad sattuda konflikti Eesti siseriiklike kaubamärkidega. Vastavalt kokkuleppele on tagatud, et Eestis enne liitumist registreeritud kaubamärgid kehtivad edasi ka liitumisjärgselt. Kokkuleppe kohaselt on Eesti siseriikliku kaubamärgi omanikul, kelle kaubamärk on registreeritud või registreerimiseks esitatud enne Eesti liitumise kuupäeva, õigus kohtu kaudu keelata ühenduse kaubamärgi kasutamine Eesti territooriumil. Et vältida ühenduse kaubamärkide pahauskset registreerimist Eestis enne liitumist, võimaldab Eesti kaubamärgiseadus sellised pahausksed registreerimised vaidlustada.

Meditsiinitooted ja taimekaitsetooted

Meditsiinitoote või taimekaitsetoote patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või soodustatud isik, kelle patent või täiendava kaitse tunnistus on registreeritud EL liikmesriigis ajal, mil Eestis ei olnud võimalik omandada selle toote patenti või täiendava kaitse tunnistust, võib patendi või täiendava kaitse tunnistuse alusel keelata selle toote impordi ja turustamise liikmesriigis või riikides, kus toode omab patendi või täiendava kaitse tunnistuse kaitset, isegi kui see toode on Eestis esmakordselt turule toodud sama isiku poolt või tema nõusolekul.

EL huvides on takistada pärast Eesti liitumist Eesti kaudu nende Eestis patendiga või täiendava kaitse tunnistusega mittekaitstud ravimite ja taimekaitsetoodete turulepääsu EL liikmesriikides, kus kehtib vastavate ravimite patendikaitse. Lepiti kokku erimehhanismis, mis kaitseb liikmesriikides varem välja antud patendi- või täiendava kaitse tunnistuse omanikke Eestist pärit ravimite ja taimekaitsetoodete impordi eest.

 

Peatükk nr 7 – PÕLLUMAJANDUS

Otsetoetused

Põllumajanduse otsetoetuste maksed kasvavad vastavalt järgmisele graafikule: 2004 25%, 2005 30%, 2006 35%, 2007 40% 2008 50%, 2009 60%, 2010 70 %, 2011 80% 2012 90%, 2013 100%. Rahvuslike lisamaksetega võib Eesti maksta põllumajanduse otsetoetusi tasemel 2004 - 55%, 2005 - 60%, 2006 - 65%, alates aastast 2007 võib Eesti maksta rahvuslikke lisamakseid, mis tõstavad otsetoetuste taset EL algse üleminekuperioodi graafikuga võrreldes 30% võrra (2007 70%, 2008 80%, 2009 90%, 2010 100%). Vahemikus 2004-2006 võib rahvuslike lisamaksete maksmiseks kuni otsemaksete graafiku 40% tasemeni eraldada kuni 20% EL maaelu arengu rahastust. Maaelu arengu rahastu eraldisi tuleb Eestil endal kaasfinantseerida 20% ulatuses.

Rahvuslike lisamaksete rakendamine lühendab otsetoetuste üleminekuperioodi kolme aasta võtta.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Otsetoetused
25% 30% 35% 40% 50% 50% 70% 80% 90% 100%
Rahvuslik lisamakse
55% 60% 65% 70% 80% 90% 100%      


Teravilja baassaagikus - 2.4 t/ha

Põllukultuuride pindalatoetuste arvestamisel aluseks võetav teravilja baassaagikus määratakse baasperioodi keskmise saagikuse taseme alusel. Eestis oli 2001. aastal teravilja saagikus 2,0 t/ha.

Teravilja baaspind – 362 827 ha
 

Põllukultuuride pindalatoetuste süsteemiga hõlmatud baaspinna määramise aluseks võetakse baasperioodi keskmine külvipind. Eesti vastav näitaja oli 2001. aastal 327 390 ha.


Tootmiskvoodid, toetustega kaetud loomad ja muud pakkumist reguleerivad instrumendid

Piimakvoot 624 483 tonni aastas, sellest tootmisele 537 118 tonni ja otsemüügile 87 365 tonni; aastast 2006 lisandub reserv veel 21 885 tonni, seega kokku 646 368 tonni aastas.

Turustamiseks toodetava piima tootmismahud on EL-is piiratud kvootidega, mis määratakse baasperioodi keskmise tootmise taseme alusel. Farmis enda tarbeks või loomade söötmiseks kasutatav piim kvoodiarvestuse alla ei kuulu. Eestis toodeti 2002. aastal ca 620 716 t piima, millest läks piimatööstusesse realiseerimiseks 495 329 t ning otsemüügiks hinnanguliselt 45 000 t.

EL-i piimatootmise otsetoetus alates 2005 vastavalt EL-i otsetoetuste maksmise graafikule 2005 30% kuni 2013 100%.

Nõukogu määrusega 1255/1999/EÜ piima ja piimatoodete ühtse turukorralduse kohta nähakse ette piimatootmise otsetoetuse sisseviimine alates aastast 2005. Piimatoetuse skeemis ettenähtud ühe osa (nn rahvuslik ümbrik) piirsumma lähtub Eesti piimakvoodi suurusest. Piima lisatoetus on 2005. aastal 1 600 000 eurot, 2006. aastal 3 200 000 eurot ning 2007. aastal ja järgnevatel aastatel 4 850 000 eurot.

Eestil on õigus maksta siseriiklikku piimalehmatoetust kvoodiaastatel 2004/2005 samal tasemel nagu enne liitumist.

Piimalehma toetus on mitmete aastate jooksul olnud Eesti põllumajanduspoliitika osa. Eesti jätkab piimalehmatoetuse maksmist vastava EL-i toetusskeemi rakendumiseni.


Ammlehmade definitsiooni osas 3-aastane üleminekuperiood 2004-2006, võimaldamaks maksta ammlehma toetust ka piimatõugu lehmadele, kui nad on ristatud lihatõugu loomadega.

Sellega tagatakse, et ammlehma toetusega on kaetud maksimaalselt suur loomade arv.

Toetustega kaetud ammlehmade arv -13 416

2001. aasta lõpuks oli ammlehmade arv 800.
 

Tapatoetusega kaetud veiste arv – 107 813, vasikate arv – 30 000

2001. aastal oli tapetud veiste arv 85 500, millest hinnaguliselt täiskasvanud veiseid 63 400 ning vasikaid 22 100.

Spetsiaaltoetust saavate nuumpullide arv – 18 800

2001. aasta lõpuks oli pullide arv 26 500.

Toetustega kaetud uttede arv - 48 000

2001. aasta lõpuks oli uttede arv 22 000.

Loomaliha lisatoetus – 1 134 510 eurot

Iga-aastane loomaliha lisatoetus määratakse loomaliha tootmise näitajate põhjal baasperioodil.

Lambaliha lisatoetus – 51 000 eurot

Iga-aastane lambaliha lisatoetus määratakse utetoetust saavate loomade arvu põhjal.


Garanteeritud riiklik kogus linakiu töötlemistoetuseks – pikakiuline lina 30 t, lühikiuline lina 42 t.

Linakiu tootmismahud ei ole EL-is piiratud, küll aga toetusega kaetud kogus. Eestis toodeti 2001. aastal lühikest ja pikka linakiudu kokku 105 t. Töötlemistoetust Eestis ei maksta.

Kartulitärklise kvoot – 250 t

Kartulitärklise tootmismahud on EL-is piiratud kvootidega, mis määratakse baasperioodi keskmise tootmise taseme alusel. 2001. aastal toodeti Eestis 78 t kartulitärklist.


Maaelu areng

EL annab 2004-2006 Eestile erandina toetust kuni 5 aastat põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maade metsastamiseks. Toetusega võib katta puude istutamise ja hooldamisega seotud kulutusi, kuid mitte sissetulekukaotust.

Eesti spetsiifiline looduskeskkond, majandusolukorrast tingitud maakasutusstruktuuri muutused ning maakasutuse vähenemine tingib selle, et toetust vajab selliste maade metsastamine, mis on põllumajanduskasutusest välja langenud ega oma potentsiaali taaskasutusele võtmiseks.


Toetus elatustalude restruktureerimiseks 1000 eurot aastas.

Maksimaalselt viis aastat kestev ajutine sissetulekutoetus abistab elatustalusid ümberstruktureerimise perioodil.


Toetus põllumajandustootjatele EL nõuetega kohanemiseks järk-järgult väheneva ühiku-ühikutoetuse (max summa 200 eurot/ha) või hektaritoetuse näol 5 aasta jooksul peale liitumist.

Maksimaalselt 5 aasta jooksul makstav ajutine sissetulekutoetus abistab põllumajandustootjaid EL-i keskkonna-, hügieeni-, loomakaitse-, toiduohutuse- ja kutseohutusnõuetega vastavusse viimisel.


LEADER+ programmi raames saab Eesti rakendada nii koolitus- kui ka pilootprojektide rahastamist.

Eesti integreerib mõlemad maaelu arengu meetmed maaelu arengukavasse.


Mahepõllumajandus

Eesti saab kasutada turvast ilma piiranguteta mahepõllumajanduses 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates Eesti liitumisest. Selle aja jooksul saab Eesti edasise lahenduse leidmiseks tõstatada teema vastava komitoloogia protseduuri raames.

Kuna Eestis on suured turbaressursid, on turba kasutamine mahepõllumajanduses seni lubatud piiranguteta. EL-is on lubatud kasutada turvast ainult väetisena aianduses, puuviljeluses ja lillekasvatuses.

Eesti saab kasutada kaaliumpermanganaati pinnase ja kõikide kultuuride töötlemiseks 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates Eesti liitumisest. Selle aja jooksul saab Eesti edasise lahenduse leidmiseks tõstatada teema vastava komitoloogia protseduuri raames.

Eestis on kaaliumpermanganaadi vesilahust kasutatud traditsiooniliselt taimepatogeenide tõrjeks pinnase ja seemnete töötlemisel. EL-is on lubatud kasutada kaaliumpermanganaati ainult mahepõllumajandusliku taimekaitsevahendina puuviljapuude, oliivipuude ja viinamarjapõõsaste töötlemisel. 
 
Eestil on üleminekuperiood kuni 01.01.2006 mahepõllumajandusliku seemnekasvatuse väljaarendamiseks.

Üleminekuperiood on vajalik sordivõrdluskatsete läbiviimiseks (teravili, kartul jt), et selgitada välja Eesti tingimustes mahepõllumajandusele sobivaimad sordid (määrav on võimalikult lühike kasvuperioodi pikkus ja suur talvekindlus) ning maheseemne ja paljundusmaterjali tootmise süsteemi väljaarendamiseks.


Põllukultuurid

Eestile kinnitatakse teravilja, proteiinikultuuride ja õlikultuuride viimaseks kevadkülvi lõpetamise ja toetustaotluste esitamise tähtajaks 15. juuni.

Vastavalt ELis kehtivale korrale peab Euroopa Liidu põllukultuuride tootja ühtse põllumajanduspoliitika toetusele kvalifitseerumiseks lõpetama kevadkülvi ja esitama toetustaotluse 15. maiks. Eesti klimaatiliste tingimuste tõttu ei ole võimalik seda nõuet täita.

EL nõustus Eesti põhjendustega määrata Eestis kasvatatud odrale minimaalseks tera jämeduseks interventsiooni kokkuostus 2,0 millimeetrit. Teemat käsitletakse edasi vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.

Ühte kehtestatud kvaliteedinõuetest pole Eestis kasvatatud odra puhul bioloogilistel põhjustel võimalik täita, kuna Eestis kasvatatakse sarnaselt Soome ja Rootsiga odra varaseid kuuetahulisi sorte, mis on aga peeneteralised.


Puu- ja köögiviljad

EL nõustus Eesti põhjendustega määrata loodavate tootjaorganisatsioonide suuruseks 10 liiget ja turukõlbliku toodangu aasta läbimüügiks 0,25 miljonit eurot või suuruseks 5 liiget ja turukõlbliku toodangu aasta läbimüügiks 0,5 miljonit eurot. Teemat käsitletakse edasi vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.

Arvestades Eesti riigi väiksust ja toodangu mahtu, ei ole võimalik koondada nii nagu EL sätestab 40 tootjat ühte organisatsiooni, ega müüa liikmete teatud nomenklatuuri kohast toodangut nii suures väärtuses nagu EL-is kehtestatud - 1,5 miljon eurot (ca 2,5 miljonit EEK).

Järgnevate Eestis kasvatatavad õunasortide lisamist komisjoni määruse 920/89/EMÜ lisa III loeteludesse (tabelid 1 ja 3) käsitletakse vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist:

  • ebaühtlase kattevärvusega õunasortide loetellu (tabel 1, grupp B) 8 sorti: Krameri Tuviõun, Kulikovskoje, Meelis, Melba, Talvenauding, Tellisaare, Tiina, Veteran;
  • laiguliselt ja õrnalt värvunud õunasortide loetellu (tabel 1, grupp C) 3 sorti: Koit, Sügisdessert, Sügisjoonik;
  • suureviljalisteks loetavate õunasortide loetellu (tabel 3) 7 sorti: Koit, Meelis, Orlovski Sinap, Sidrunkollane Taliõun, Sügisdessert, Sügisjoonik, Tiina.

Eesti klimaatilised tingimused ei võimalda viljadel igal aastal nii intensiivselt värvuda kui lõunapoolsetes liikmesriikides, samuti ei kasva viljad nii suureks, kuid ülalloetletud sordid mahuvad määrusega sätestatud kriteeriumide piiresse.

Eestis kasvatatava 4 ploomisordi - Ave, Edinburgh, Liisu, Tartu Punane - lisamist suureviljaliste ploomisortide loetelusse komisjoni määruse 1168/1999/EMÜ lisasse käsitletakse vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.
Eesti klimaatilistes tingimustes ei kasva ploomid igal aastal nii suurteks kui lõunapoolsetes liikmesmaades, kuid ülalloetletud sordid mahuvad määrusega sätestatud kriteeriumide piiresse.

Veterinaaria

Eesti käsitleb lisagarantiide kehtestamise korda Aujeszky haiguse puhul vastava komitoloogia protseduuri raames enne liitumist.
Aujezsky’ haigus on sigadele nakkuv viiruslik infektsioon, mida ei ole Eestis kunagi esinenud. Eesti soovib rakendada Eestisse imporditavatele loomadele 30 päeva pikkust karantiini.

Fütosanitaaria

Eesti käsitleb teraviljaseemnes ja söödakultuuride seemnes tuulekaera 0-määra sisalduse kehtestamise korda vastava komitoloogia protseduuri raames peale liitumist.
Tuulekaera leviku tõkestamiseks ei ole põllumajandusministri määruste kohaselt tuulekaera esinemine sertifitseeritud seemnes lubatud. Eesti soovib järgida sama nõuetseda nõuet, mis on EL-i reeglitest rangem, ka EL-i liikmena.

Eesti käsitleb mitmeaastase liblikõielise ida-kitseherne Galega orientalis’e lülitamise korda söödakultuuride loetellu vastava komitoloogia protseduuri raames peale liitumist.
Söödakultuuride loetellu lisamine lihtsustab seemnete turustamist EL liikmesriikides.

 

Peatükk nr 8 – KALANDUS

Eesti kalapüügiosakute ja -õiguste säilimine

Eesti säilitab oma senised õigused ja kohustused rahvusvaheliste konventsioonide ja kalanduskokkulepete raames. Piirkondlikes kalandusorganisatsioonides esindab Eestit nagu ka teisi liikmesriike alates liitumisest Euroopa Komisjon.

Alates ühinemiskuupäevast haldab uute liikmesriikide, sh Eesti poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid Euroopa Ühendus. Nendest kokkulepetest tulenevad uute liikmesriikide õigused ja kohustused ei muutu ajal, kui nende kokkulepete sätted on ajutiselt jõus. Niipea, kui võimalik ja igal juhul enne kokkulepete kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest kokkulepetest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid kokkuleppeid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

Lepiti kokku Eesti kalapüügiosakute säilimine erinevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides (Läänemere Kalanduskomisjon, NAFO).

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 3760/92, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüsteem, kohaldatakse Eesti suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt.

Eestile eraldatavad osakud ühenduse püügivõimalustes püügilimiidiga reguleeritavate varude suhtes määratakse liikide ja piirkondade kaupa järgmiselt:

Liik
ICES või IBSFC piirkond Eesti osak (%)
Räim
III b, c, d*, välja arvatud IBSFC halduspiirkond 3
10.761
Kilu
III b, c, d*
11.455
Lõhe
III b, c, d*, välja arvatud IBSFC alapiirkond 32
2.106
Lõhe
III d* , IBSFC alapiirkond32
10.254
Tursk
III b, c, d*
1.874


* Ühenduse veed

Peale selle määrab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul kindlaks Eesti osaku ühenduse püügivõimalustest NAFO reguleerimisalal, lähtudes ühinemiskuupäevale vahetult eelnenud perioodil NAFOs kehtinud tasakaalust.

Läänemerest püütava räime suurus

Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et Eestile tagatakse traditsiooniline inimtoiduks ettenähtud väiksema suurusega räime püük traditsioonilistest vetest. Selleks viiakse määrusesse sisse täiendus vastavalt Eesti taotlusele: määruse 2495/2001/EÜ lisas II asendatakse tekst, mis puudutab räime suuruskategooriaid, allolevas tabelis kirjeldatuga.

Räime suuruskategooriate täiendamine võimaldab Eestil jätkata traditsioonilist räimepüüki, kuna seda on võimalik vastavalt täiendatud standarditele Euroopa Liidu siseturul inimtoiduks turustada.

Kaaluskaala Miinimumsuurused, mida tuleb jälgida Artikkel 7 viidatud määruste tingimustes

Liik

Suurus

Kg/kalu

Kalade arv/kg

Piirkond

Geograafiline piirkond

Miinimum suurus

Heeringas (Clupea harengus)

1

2

3

4(a)

0,250 ja rohkem

0,125 - 0,250

0,085 - 0,125

0,050 - 0,085

4 või vähem

5 kuni 8

9 kuni 11

12 kuni 20

1

2

3

ICES Vb (EÜ piirkond)

(a)

(b)

20 cm

20 cm

18 cm

20 cm

Räim (Clupea harengus) püütud lõuna pool 59° 30’

4(b)

0,036 - 0,085

12 kuni 27

     

Räim (Clupea harengus) püütud põhja pool 59° 30'

4(c)

5

6

0,057 - 0,085

0,031 - 0,057

0,023 - 0,031

 

12 kuni 17

18 kuni 32

33 kuni 44

     

Räim (Clupea harengus) püütud ja lossitud Eesti ja Läti suveräänsuse ja jurisdiktsiooni all olevates vetes

7(a)

7(b)

0,023 - 0,036

0,014 - 0,023

28 kuni 44

45 kuni 70

     

Räim (Clupea harengus) püütud ja lossitud Liivi lahes

8

0,010 - 0,014

71 kuni 100

     

 

Peatükk nr 9 – TRANSPORDIPOLIITIKA

Siseriiklikud maanteetranspordi veod

Eesti liitumishetkest Euroopa Liiduga rakendub vastastikune üleminekumehhanism siseriiklike maanteetranspordi vedude (kabotaažvedude) teostamise osas järgmiselt:

Kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul Eestis asutatud transpordiettevõtted ei saa osutada siseriiklikke maanteetranspordi teenuseid ei praegustes ega uutes liikmesriikides.

Eelnimetatud üleminekuperioodi jooksul ei saa praegustes ega uutes liikmesriikides asutatud transpordiettevõtted osutada siseriiklikke maanteetranspordi teenuseid Eestis.

Enne teise aasta lõppu peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga peavad praegused või uued liikmesriigid, kelle osas kehtis üleminekuperiood, teatama Euroopa Komisjonile, kas nad kavatsevad pikendada üleminekuperioodi veel maksimaalselt kaheks aastaks, või nad kavatsevad rakendada sellest hetkest alates täielikult EL acquis’d (acquis’ rakendamisel üleminekuperiood tühistub).

Lisaks eelnevale võib mistahes liikmesriik kabotaažvedude turu tõsiste häirete või nende ohu korral teatada Komisjonile, et pikendab kabotaažvedude üleminekuperioodi erandina veel ühe aasta võrra. Kui taolist teatist ei esitata, siis rakendub EL acquis’ (üleminekuperiood tühistub automaatselt).

Üksnes acquis’d rakendavates liikmesriikides asutatud transpordiettevõtted võivad teostada kabotaažvedusid nendes liikmesriikides, kes on samuti otsustanud acquis’d rakendada.

Aja jooksul, kui mistahes liikmesriik rakendab kabotaažvedude osas piiranguid, võib mistahes acquis’d rakendav liikmesriik toetuda kaitsemeetmete klauslile (safeguard mechanisms) juhul, kui järsult kasvanud kabotaažvedude tõttu tekivad tõsised häired tema siseturul või selle osal, näiteks kui pakkumine ületab oluliselt nõudluse või seatakse ohtu maanteetranspordi ettevõtete rahaline tasakaal või suure hulga transpordiettevõtete säilimine. Kaitsemeetmete klausel võiks olla kabotaažvedusid käsitleva määruse (EMÜ) nr. 3118/93 artiklis 7 sisalduva kaitsemeetmete klausli erivariant. Ajal, kui on võimalik rakendada kaitsemeetmeid, võivad liikmesriigid kiireloomulistel ja erakorralistel juhtudel ajutiselt katkestada acquis’ täieliku rakendamise, mille järgselt on nad kohustatud esitama põhjendatud ex-post teatise Euroopa Komisjonile. Nimetatud kaitsemeetmete klauslit võivad rakendada üksnes need liikmesriigid, kelle vahel eelnevalt kehtis üleminekuperiood.

Eelviidatud üleminekumeetmete rakendamise jooksul võivad praegused ja uued liikmesriigid järk-järgult kasvavas mahus vahetada kahepoolsete kokkulepete alusel kabotaažilube koos täieliku turu liberaliseerimise võimalusega. Ülalnimetatud üleminekuperioodide kehtestamine ei peaks viima siseriiklike kabotaažiturgude juurdepääsu suuremale piiramisele kui kehtib ühinemislepingu allakirjutamise hetkel.

Ülalnimetatud üleminekumehhanism võimaldab Eestil esimese kaheaastase üleminekuperioodi jooksul:

  • teha oma õigusaktides vajalikke muudatusi, mis võimaldaksid sisevedude turu täieliku avanemise pärast Euroopa Liiduga ühinemist;
     
  • tasakaalustatud ja ühtlustatud arengut siseriiklikke autovedusid tegevatele ettevõtetele;
     
  • vältida siseturu avanemisest tingitud võimalike kriisiolukordade tekkimist.

Üleminekuperioodi edasine kaheaastane pikendamine on samamoodi võimalik ka Eesti poolse taotluse alusel, selle vajalikkus eeldab edasist analüüsi. Samuti tuleb arvestada sellega, et kabotaažvedude turu avamine Euroopa Liidus on olnud pikaajaline protsess, mis nõuab edaspidi põhjalikku analüüsi, et vältida siseturu avanemisest põhjustatud kriisiolukordade tekkimist ühes või mitmes EL liikmesriigis.

Kokkulepe jätab võimaluse, et Eesti ja mis tahes EL liikmesriik võivad kahepoolsete lepete alusel hakata vahetama kabotaaži veolubasid. Kokkulepe ei piira transpordiettevõtete asutamisõigust teistes EL liikmesriikides.

 

Peatükk nr 10 – MAKSUSTAMINE

Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäär

Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Eesti edasi lükata kuni 31. detsembrini 2009 aktsiisimaksu alammäära kohaldamise kõige nõutavama hinnakategooria sigarettide jaehinnale (koos kõigi maksudega) tingimusel, et selle aja jooksul kohandab Eesti järk-järgult oma aktsiisimaksu määrad direktiivis sätestatud aktsiisimaksu üldise alammääraga.

Erandina direktiivi 92/80/EMÜ artikli 3 lõikest 1 võib Eesti edasi lükata suitsetamistubakale aktsiisimaksu alammäära kohaldamise kuni 31. detsembrini 2009 tingimusel, et selle aja jooksul kohandab Eesti järk-järgult oma aktsiisimaksu määrad direktiivis sätestatud aktsiisimaksu üldise alammääraga.

Ilma, et see piiraks nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustavate toodete üldise korralduse ja nende valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, säilitada sigarettidele ja suitsetamistubakale, mida võib Eestist tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisimaksu tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid võivad teha vajalikke kontrollimisi tingimusel, et kontrollimine ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist

EL direktiiviga 2002/10/EÜ kehtestati sigaretiaktsiisile fikseeritud maksumäär 64 eurot 1000 sigareti kohta lisaks senikehtinud miinimummäärale 57% kõige populaarsema hinnakategooria sigarettide jaemüügihinnast. Järsk sigarettide ja suitsetamistubaka hinnatõus ei vastaks Eesti elanike ostujõu ja sissetulekute kasvule ning oleks leibkondadele täiendavaks sotsiaalseks koormaks. Sigaretihinna tõus mõjutab suurt osa elanikkonnast, eelkõige aga hinnatundlikke maaelanikke. Hinnatõus mõjutab ka Eesti inflatsiooni tervikuna, mida tuleb piirata majanduskasvu ja stabiilsuse säilitamiseks. Järsk tubakaaktsiiside tõstmine viiks aktsiisimäärad oluliselt kõrgemale naaberriikide omadest, mistõttu muutub aktsiiside kogumine raskesti administreeritavaks ja ei tagaks soovitavaid maksutulusid. Samuti on oht musta turu ja naaberriikidest pärit salakaubanduse kasvule. Sellega seonduvalt vähenevad ka riigi maksutulud. Üleminekuperiood on vajalik aktsiisi järk-järguliseks tõstmiseks.

Soojusenergia käibemaks

Eestis võib kuni 30.06.2007 kohaldada käibemaksu alandatud määra (5%) füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdavale soojusenergiale ning füüsilistele isikutele müüdavale kütteturbale, briketile, kivisöele ja küttepuidule.

Eesti taotluse põhjuseks oli Eesti madal elatustase. Soojusenergia käibemaksumäära tõstmine 18%-le liitumishetkest tooks kaasa kõrge inflatsiooni ja mõjuks rängalt lõpptarbijate elatustasemele. Vastavalt statistikale kasutab 66% kodutarbijatest kaugkütet. Käibemaksu 18% määra kehtestamine tooks kaasa leibkondade eluasemekulutuste kasvu 3-7,1% kuus. Selle tulemusena tõuseks tarbijahinnaindeks 0,58 protsendipunkti ulatuses ceteris paribus. Hinnatõus tooks kaasa täiendava vajaduse eluasemetoetuste maksmiseks ning suurendaks sotsiaalkulutuste osakaalu riigieelarves. Järsk kütteenergia hinnatõus võib lisaks kaasa tuua keskkütte asendamise keskkonnakahjulikuma lokaalküttega gaasiboileritest või kerget kütteõli kasutavate konteinerkatlamajadest. Lisaks vajab keskkütte jaotusvõrgustik parandamist ja moderniseerimist, et muuta küttetootmine veelgi keskkonnasõbralikumaks. Üleminekuperiood on vajalik selleks, et vältida kumulatiivset hinnatõusu, mis alandaks kõige vaesemate leibkondade ostujõudu allapoole vaesuspiiri.

Käibemaksuga maksustatav käive

Kuuendat käibemaksu direktiivi 77/388/EMÜ täiendatakse artikliga 24 bis, mille kohaselt rakendades artikkel 24 lõikeid 2-6 võib Eesti anda käibemaksu erandi käibemaksukohustuslastele, kelle aastane käive on vähem kui 16 000 eurot (250 000 krooni).

Eestis peab end käibemaksukohustuslaseks registreerima ettevõtja, kelle maksustatav käive ületab 250 000 krooni (16 000 eurot) aastas. ELis on see piirmäär ainult 78 250 krooni (5000 eurot), millest väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. EL määrale üleminek suurendaks põhjendamatult administratiivseid kulutusi, mis ületaks märgatavalt lisanduvat tulu. Madalam registreerimise piirmäär vähendaks käibemaksu tulusid, kuna suureneks potentsiaalne maksutagastamise taotluste arv. Maksuameti andmetel saadakse 97% käibemaksu maksumaksjatelt, kelle käive ulatub üle 1 mln krooni aastas.

Ema- ja tütarettevõtete tulu maksustamine

Erandina direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikest 1 võib Eesti, seni kui ta võtab jaotatud kasumilt tulumaksu, maksustamata seejuures jaotamata kasumit, hiljemalt 31. detsembrini 2008 jätkata selle maksu kohaldamist kasumile, mida Eesti tütarettevõtted maksavad oma liikmesriigis asuvatele emaettevõtetele.

Direktiivi 90/435/EMÜ (nn ema- ja tütarettevõtete direktiiv) artikkel 5 lõike 1 kohaselt peab emaettevõttele jaotatav kasum vähemalt 25%-lise osaluse puhul olema vabastatud kinnipeetavast maksust (withholding tax). Eesti tulumaksuseadus näeb ette kasumi maksustamise selle väljamaksmisel tütarettevõttelt emaettevõttele. Artikkel 5(1) kohaselt käsitletakse igasugust dividendide jaotamisel võetud maksu kinnipeetud maksuna. EL järeldab sellest, et dividendide maksustamine nende jaotamisel teise liikmesriigi emafirmale, mille osalus on üle 25% tütarfirma kapitalis, on vastuolus artikliga 5(1). Poolte kokkuleppel sai Eesti üleminekuperioodi tulumaksuseaduse direktiivi nõuetega vastavusse viimiseks.

Rahvusvahelise transporditeenuse käibemaks

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõike 3 punkti b kohaldamisel võib Eesti säilitada käibemaksuvabastuse direktiivi F lisa punktis 17 osutatud rahvusvahelise reisijateveo puhul seni, kuni on täidetud direktiivi artikli 28 lõikes 4 ettenähtud tingimus või kuni mõni praegustest liikmesriikidest samasugust vabastust kohaldab, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Käibemaksu kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb rahvusvaheline reisijate transport maksustada käibemaksuga transpordi teenuse osutamise kohas. Vastavalt nimetatud artiklile tuleb rahvusvaheline reisijate transport maksustada igas riigis selle transporditeenuse osa eest, mis vastavas riigis aset leiab. Seega nimetatud artikli alusel tuleks rahvusvahelise reisijate transpordi puhul Eestisisene reisijate transport maksustada 18%-lise käibemaksumääraga, alates piiri ületamisest käsitleda seda kui eksporti ja maksustada 0%-ga.

Enne Kuuenda direktiivi vastuvõtmist kohaldas enamus liikmesriike rahvusvahelisele reisijate transpordile käibemaksumäära 0% ega maksustanud eraldi liikmesriigi sisse jäävat vahemaad. Tulenevalt praktilistest probleemidest otsustati lubada liikmesriikidel üleminekuperioodil jätkata nendes riikides kehtinud rahvusvahelist reisijate transporditeenuse maksustamist ka pärast kuuenda direktiivi vastuvõtmist. See üleminekuperiood kestab, kuni Nõukogu teisiti otsustab.

 

Peatükk nr 11 – MAJANDUS- JA RAHALIIT

Ühinemine Majandus- ja rahaliiduga

Liitumislepinguga kehtestatakse Eesti suhtes erand Euroopa Majandus- ja Rahaliidu kolmanda etapiga ühinemise ja ühisraha euro käibele võtmise osas. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 122 viidatakse EÜ asutamislepingus Eestile kui “liikmesriigile, mille suhtes on kehtestatud erand”.

Ühisraha - euro - kasutuselevõtuks peab Eesti täitma teatud lähenemiskriteeriumid, mis on kirjas Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklis 121 ja täpsustatud lepingule lisatud protokollis nr 21. Kõrvuti inflatsioonimäära, eelarvepuudujäägi ja intressimääradega seotud kriteeriumidega peab riik vähemalt kahe aasta jooksul järgima Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ette nähtud kõikumispiire. Kuigi Eesti krooni kurss on euro suhtes fikseeritud juba alates 1. jaanuarist 1999, hakatakse seda, kuidas Eesti on lähenemiskriteeriume täitnud, hindama alles liikmeks saamisest, mistõttu euro kasutuselevõtt lükkub edasi vähemalt kahe aasta võrra pärast liitumist.

 

Peatükk nr 14 – ENERGEETIKA

Elektrituru avamine

Eestil rakendab direktiivi 96/92/EÜ nõuded ja avab 35% oma elektriturust 31. detsembriks 2008. Seejärel avab Eesti oma elektrituru kõigile elektritarbijatele, välja arvatud kodutarbijad, 31. detsembriks 2012.

Käimasoleva restruktureerimisprotsessi jooksul põlevkivienergeetikale turugarantii andmine on Eesti põlevkivi eristaatuse peamine aspekt. Põlevkivienergeetika restruktureerimine omakorda on optimaalseim viis saavutamaks Eesti varustuskindluse tagamine energiaga, Ida-Virumaa tööjõuturu stabiilne areng ning elektritootmise muutmine keskkonnasõbralikumaks.

Vedelkütuse miinimumvaru loomine

Eesti moodustab 90-päevase kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru 31. detsembriks 2009.

Majanduslikel põhjustel ei ole Eesti võimeline kohustuslikku vedelkütuse miinimumvaru kiiremini looma – napib rahalisi vahendeid mahutite ehitamiseks ning vedelkütusevarude soetamiseks/hoidmiseks. Eesti kohustub looma vedelkütuse miinimumvaru järkjärguliselt vastavalt vedelkütuse miinimumvaru seaduses sätestatud graafikule.

Teadusuuringute rahastamine põlevkiviuuringute valdkonnas

Eesti põlevkiviuuringuid on võimalik sihtotstarbeliselt kaasrahastada Euroopa Liidu söe- ja teraseteaduse fondist. Võimalik on kaasrahastada uurimisprojekte kogu põlevkivitootmise ja –töötlemise väärtusketi ulatuses, st. nii põlevkivienergeetikas kui ka põlevkiviõli tootmises. (Vt. ka ptk 31)

Põlevkiviuuringute sihtotstarbeline kaasrahastamine Euroopa Liidu söe- ja teraseteaduse fondist on oluline toetamaks teaduspotentsiaali arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas. Eesti jaoks on tähtsad teadusuuringud kogu põlevkivitootmise ja -töötlemise väärtusketi ulatuses, hõlmates nii põlevkivienergeetikat kui ka põlevkiviõli ja põlevkivikemikaalide tootmist.

Elektri tootmine taastuvatest energia-allikatest

Eesti indikatiivne eesmärk taastuvenergia baasil toodetud elektri osakaaluks elektri kogutarbimisest aastal 2010 on 5,1%.

Euroopa Liit on võtnud suuna taastuvenergia baasil toodetud elektrienergia osakaalu suurendamiseks elektriturul. Direktiiv 2001/77/EÜ seab liikmesriikide elektrituru korraldusele suunised, kuidas kaasata taastuvatel energiaallikatel põhinevat elektritootmist ja soodustada selle arengut.

Direktiivis on liikmesriikidele kindlaks määratud riiklikud indikatiivsed eesmärgid taastuvenergia baasil toodetud elektrienergia osakaalu suurendamiseks 2010. aastaks. Nimetatud eesmärgid (mis väljenduvad taastuvelektri osakaalu protsendina elektri tootmises aastal 2010) on liikmesriikidele soovitusliku (mitte otseselt kohustusliku) iseloomuga. Samas peavad liikmesriigid nendest eesmärkidest lähtuma oma siseriiklike energeetika arengukavade koostamisel ja elluviimisel. Direktiivi kohaselt on Euroopa Komisjoni ülesandeks pidevalt jälgida liikmesriikides toimuvaid arenguid elektri tootmisel taastuvatest energiaallikatest ning esitada nõukogule sellekohaseid raporteid koos vajalike soovitustega edasiseks tegevuseks. Eesti on ülalnimetatud riikliku indikatiivse eesmärgi võtnud aluseks koostatavas energeetika pikaajalises arengukavas. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter moodustab praegu ca 0,2% kogu Eesti elektritarbimisest.

 

Peatükk nr 21 – REGIONAALPOLIITIKA JA STRUKTUURIVAHENDITE KOORDINEERIMINE

Eesti arvatakse EL liikmesriigiks saades EL regionaalpoliitika eesmärgi 1 (ehk vähemarenenud) sihtpiirkondade hulka (sihtpiirkond on piirkond, mis saab ELi regionaalpoliitika eesmärgi või ELi algatuse elluviimiseks koostatud programmi raames ELi struktuuriabi/rahalist toetust).

Kogu Eesti territoorium vastab tervikuna sihtala 1 kriteeriumidele (territooriumi SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest).

Eesti arvatakse EL liikmesriigiks saades Ühtekuuluvusfondist abisaavate riikide hulka ning Eesti saab Ühtekuuluvusfondi toetuste kasutamisel taotleda toetust vähem kui 10 miljoni euro suurustele projektidele.

Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide omavahelise suhte osas leiti paindlik lahendus lisaprojektide näol, mida on Ühtekuuluvusfondi alt võimalik rahastada. Eelkõige soovib Eesti Ühtekuuluvusfondist rahastada energeetikasektoriga seonduvaid keskkonnaprojekte (põlevkivituha ladestamine, investeeringud õhusaaste vähendamise tehnoloogiatesse, investeeringud taastuvenergia valdkonda) ning täiendavaid transpordiprojekte (maanteed, raudteed, väikesadamad).

Eesti majanduslik olukord vastab nendele kriteeriumidele, mis on sätestatud Ühtekuuluvusfondist abi saavatele riikidele – Eesti RKT elaniku kohta on alla 90% EL keskmisest. Eesti riigi väiksus on piisav põhjendus taotlemaks vastavalt Nõukogu määruse 1164/94 art 10-le Ühtekuuluvusfondist toetusi ka projektidele, mille kogumaht on alla 10 miljoni euro.

Eesti arvatakse ELi regionaalpoliitika raames ELi algatuse INTERREG (hõlmab piiriülest koostööd) sihtpiirkondade hulka.

Eesti 15-st maakonnast 11 on abikõlbulikud piirkonnad, sest neil on maismaapiir naaberriikidega; ülejäänud maakondadest on viiel merepiir naaberriikidega. Kogu Eesti territoorium on Soome INTERREG II komponendi A ja Phare CBC programmi sihtpiirkonnaks. Kogu Eesti territooriumil on välja kujunenud tihedad sidemed kõigi Läänemere riikide partnerinstitutsioonidega. Eesti on huvitatud osalemisest INTERREG III komponendi B (riigipiire ületav koostöö) osas kui Balti mere regiooni kuuluv maa. Eesti on osalenud koostöös EL regiooni liikmesriikidega INTERREG IIC ja PHARE poolt finantseeritud projektides mitmeid aastaid. Komponent C võimaldab tugevdada rahvusvahelist koostöövõrku Eesti regioonide, EL riikide ja naaberpiirkondade vahel.

Eesti saab osaleda ühenduse algatuses EQUAL - erinevate sotsiaalsete gruppide tööjõuturule ligipääsu soodustamine ning meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine.

Ühenduse algatusi LEADER+ (maaelu arendamine) ja URBAN (linnapiirkondade arendamine) käesoleval suhteliselt lühikesel programmeerimisperioodil (kuni 31.12.2006) ei rakendata; küll on aga võimalik vastavate tegevuste integreerimine Eesmärk 1 (struktuurifondide) programmeerimisse ning nende rahastamine vastavalt Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfondist (EAGGF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF).

Finantsvahendid

EL laienemise finantskokkuleppe sh struktuurivahenditele eraldatavate summade aluseks on Berliini finantskokkulepe EL eelarve osas aastateks 2000-2006, mis seab raamistiku rahaliste kohustuste rakendamisele tegelikkuses. Eesti suutlikkus struktuuriabi tegelikkuses kasutada sõltub siseriiklikust valmisolekust EL rahalisi vahendeid taotleda, vastavaid projekte rakendada ning kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimissuutlikkusest.

Kümnele uuele liikmesriigile eraldatakse struktuurivahenditeks alates liitumisest kuni 2006 lõpuni 21,9 miljardit eurot. See summa sisaldab ka reservi, mis eraldatakse Küprosele Põhja-Küprose probleemile poliitilise lahenduse leidmise korral.

Kümnele uuele liikmesriigile eraldatakse struktuurifondide kaudu alates liitumisest ELiga kuni 2006.a. lõpuni kokku 14,1559 miljardit eurot, sh aastate lõikes:

2004. aastal – 3,4535 miljardit eurot;
2005. aastal – 4,7547 miljardit eurot;
2006. aastal – 5,9476 miljardit eurot.

Struktuurifondide maksetest tehakse 16% ulatuses ettemakseid kahe eelarveaasta jooksul: 10% esimesel aastal ning 6% teisel aastal.

Eestile eraldatakse liitumishetkest kuni 2006.a. lõpuni struktuurifondidest:

Sihtala 1 raames 328,6 miljonit eurot.
Ühenduse algatuse Equal jaoks 3,6 miljonit eurot.
Ühenduse algatuse Interreg jaoks 9,4 miljonit eurot.

Kümnele uuele liikmesriigile eraldatakse Ühtekuuluvusfondi kaudu alates liitumisest ELiga kuni 2006.a. lõpuni kokku 7,5905 miljardit eurot, sh aastati:

2004. aastal – 2,6168 miljardit eurot;
2005. aastal – 2,1517 miljardit eurot;
2006. aastal – 2,8220 miljardit eurot.

Esialgse indikatiivse summade jaotuse põhjal saaks Eesti 2,88% - 4,39% 10 uuele liikmeriigile eraldatud Ühtekuuluvusfondi vahendite üldsummast ehk 218,6 – 333,2 miljonit eurot vahemikus 2004-2006.

 

Peatükk nr 22 – KESKKONNAPOLIITIKA

Lenduvad orgaanilised ühendid (94/63/EMÜ)

Bensiini hoidmisel ja selle jaotamisel terminaalidest teenindusjaamadesse tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite (volatile organic compound) emissiooni kontrolli direktiivi (94/63/EMÜ) suhtes lepiti kokku üleminekuperioodid 31. detsembrini 2003 ja 31. detsembrini 2006 bensiiniaurude regenereerimissüsteemide ehitamiseks sõltuvalt tanklate ja terminaalide käibest.

Osa bensiinijaamu pole veel vastavuses direktiivi nõuetega ning vastavusse viimiseks on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. Osa Eesti bensiinijaamasid vajab täiendavaid rahalisi vahendeid ökoloogianõuete täitmiseks.

Prügiladirektiiv (1999/31/EÜ)

Üleminekuperiood 16. juulini 2009 põlevkivituha uuendatud ladestamismenetluste väljatöötamiseks ja rakendamiseks, arvestades kokkulepitud vahetähtaegu.

Uute tehnoloogiate juurutamine ning direktiivile vastavate prügilate loomine, samuti põlevkivituha uuendatud ladestamismenetluse rakendamine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt väga mahukas.

Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ)

Üleminekuperiood 31. detsembrini 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks ja väljaehitamiseks järgmiste vahetähtaegadega:

  • kogumissüsteemid vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artiklile 3 rajatakse 31. detsembriks 2009 üle 10 000 elanikuga asulates ning 31. detsembriks 2010 2000 kuni 10000 elanikuga asulates;
     
  • vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artiklile 5 tagatakse 948 849 inimekvivalendi orgaanilise osa käitlemine kõikides üle 10 000 elanikuga asulates 31. detsembriks 2002 ning 2000 inimekvivalendi orgaanilise osa käitlemine kõikides üle 2000 elanikuga asulates alates 31. detsembrist 2010.

Vananenud kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite väljavahetamine ja renoveerimine on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt mahukas.

Joogivee direktiiv (98/83/EMÜ)

Üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide ja veepuhastusjaamade renoveerimiseks ja väljaehitamiseks kooskõlas kokkulepitud vahetähtaegadega.

Põhiliseks joogiveeallikaks on Eestis põhjavesi, mille looduslikud omadused ei võimalda sellest saada EL nõuetele vastavat joogivett ilma töötlemata. Seega on oluliseks investeeringuks veetöötlussüsteemide kõrval ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine. Selliste kulutuste tegemine ELiga ühinemise eelsel perioodil on ebarealistlik, kuna vee-ettevõtted peaksid sellisel juhul tõstma vee hinda tasemele, mida tarbijad maksta ei suuda.

Suurte põletusseadmete direktiiv (2001/80/EÜ)

Üleminekuperiood 31. detsembrini 2010 Ahtme ja kuni 31. detsembrini 2015 Narva ja Kohtla-Järve põlevkivil töötavate elektrijaamade õhusaaste piirnormide täitmiseks SO2 ja tolmuosakeste osas. Üleminekuperioodi jooksul saavutatakse põlevkivil töötavate katelde puhul desulfureerimise astme miinimumtase 65% ning nimetatud perioodil ei ületa tahkete osakeste heitkogused 200 mg/Nm3. Eesti peab tegema kõik võimaliku kindlustamaks, et aastal 2012 SO2 emissioonid põlevkivi kateldest ei ületa 25 000 tonni ning vähenevad seejärel kasvavalt. Samuti peab Eesti 1. jaanuariks 2008 esitama komisjonile ajakava ja investeerimisplaani norme mitte täitvate katelde järk-järgulise direktiivi nõuetega vastavusse viimise kohta vahemikul 2010 – 2015.

Üleminekuperioodi taotlus oli tingitud põlevkivi kõrgest tuhasisaldusest ning tehnilistest piirangutest elektrijaamades uue tehnoloogia kasutuselevõtul. Üleminekumeetmed on vajalikud ka planeeritud investeeringute kõrge maksumuse tõttu. Lühem ajakava selles valdkonnas oleks tinginud märkimisväärselt suuremad kulutused nii Eesti tööstusele kui ka elektrienergia kodutarbijatele.

Direktiiv põllumajanduslikest allikatest pärineva nitraadireostuse kohta (91/676/EMÜ)

Eesti võtab liitumishetkeks vastu põllumajanduslikest allikatest pärineva nitraadireostuse vähendamise tegevuskava ning rakendab seda täielikult 31. detsembriks 2008 tingimusel, et tegevuskava kohustuslikud meetmed rakendatakse uue või uuendatud karja puhul alates liitumisest ELiga.

Direktiiv ohtlike ainete juhtimisest pinnavette (76/464/EMÜ)

Eesti rakendab direktiivi nõudeid täielikult alates ELiga liitumisest ohtlike ainete I nimekirja ainete puhul. II nimekirja ainete puhul koostab Eesti teatud ainete kohta saaste vähendamise kavad kogu territooriumi ulatuses. Nimetatud programmides sätestatakse rakendamiseks õiguslikult siduv tähtaeg mitte hiljem kui kuus aastat pärast saaste vähendamise kava koostamist.

Linnudirektiiv (79/409/EMÜ) ja elupaikade direktiiv (92/43/EMÜ)

Eesti esitab liitumiseks Euroopa Liiduga loodusdirektiivi osas kaitstavate elupaikade nimekirja ja linnudirektiivi osas kaitstavate alade nimekirja ning NATURA andmebaasi. Pärast seda koostab Komisjon koos Eestiga EÜ tähtsusega alade nimekirja.

Vastavalt Eesti taotlusele jäeti loodusdirektiivi II lisast (liigid, mille kaitse eeldab spetsiaalsete kaitsealade loomist) välja järgmiste liikide Eesti populatsioonid: karu (Ursus arctos), hunt (Canis lupus), ilves (Lynx lynx) ja kobras (Castor fiber). Loodusdirektiivi IV lisast (rangelt kaitstavad liigid) jäeti välja hundi, ilvese ja kobrase Eesti populatsioonid. Samas lisati loodusdirektiivi V lisasse (liigid, mille kohta tuleb koostada liigi majandamiskava) järgmiste liikide Eesti populatsioonid: hunt, ilves, kobras.

Viis aastat pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga esitab komisjon nõukogule aruande ilvest puudutava erandi edasise jätkumise kohta, arvestades ilvese populatsiooni kestvust ning selle mõju teistele metsloomadele. Nõukogu vaatab aruande põhjal erandi läbi ning võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada erandi lõpetamise.

Karude osas võib Eesti jätkata karude küttimist loodusdirektiivi artikkel 16 (1) sätestatud olukordade ning protseduuride raames. Liitumislepingusse lisatakse asjakohane deklaratsioon: “Eesti täidab pruunkarude osas täielikult direktiivi 92/43/EMÜ nõudeid. Eesti rajab hiljemalt liitumiseks direktiivi artikkel 12-le vastava range kaitse süsteemi. Samas kui pruunkarude küttimist üldiselt ei saa lubada, võib Eesti lubada pruunkarude küttimist artikkel 16(2) ja (3) täpsustatud tingimustel ja protseduuride raames.”

Nimetatud liikide küttimise jätkamise põhjenduseks oli nende arvukus, mis õigustas nende liikide Eesti populatsioonide välja arvamist rangelt kaitstavate liikide hulgast ning jätkata nende küttimist.

Lisaks täiendustele kiskjate kaitse osas lepiti tehniliste konsultatsioonide tulemusena kokku mitmeid täiendusi muude taime- ja loomaliikide kaitse osas. Näiteks täiendatakse linnudirektiivi I lisa (liigid, mille kaitse eeldab erikaitsealade loomist) Eestis talvituva liigiga kirjuhahk. Samuti määratleti järgmised linnudirektiivi II/2 lisa liigid (liigid, mida võib määratleda konkreetses liikmesriigis jahiulukitena) Eestis jahiulukitena: suur-laukhani, hahk, aul, mustvaeras, sõtkas, laanepüü, hõbekajakas, merikajakas, naerukajakas, kalakajakas, hallrästas. Samuti täiendati Linnudirektiivi III/2 lisa liikidega, millega kauplemine on Eestis lubatud: kanada lagle. Vastavalt Eesti taotlustele tehti mitmeid täiendusi ka loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) lisadesse, näiteks määrati Loodusdirektiivi II lisas euroopa naarits (Mustela lutreola) esmatähtsaks liigiks.

 

Peatükk nr 24 – KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTES

Eesti ei taotlenud selles peatükis erandeid ega üleminekuperioode. Eesti rakendab justiits- ja siseküsimuste acquis’, Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, või osade Schengeni õigusaktide puhul hiljem, alles täielikul liitumisel Schengeniga - so. sisepiiridel kontrolli kaotamise hetkest.

Schengeni acquis’ kompetentsi kuuluvad EL välispiiride kaitse ning standardid politsei- ja justiitskoostööks. Uued liikmesriigid, sh Eesti, peavad liitumisel Schengeni acquis’ tingimusteta üle võtma. Schengeni acquis’ on jaotatud kahte ossa: need aktid, mida kandidaatriigid peavad rakendama alates liitumisest Euroopa Liiduga ning need, mida on vaja rakendada alles täielikul liitumisel Schengeniga (so. peale liitumist EL-ga). Schengeniga liitumine on seega kahe-etapiline protsess: esiteks, liitumine EL-ga (ning suurema osa Schengeni acquis’ ülevõtmine ja rakendamine) ning teiseks, ühinemine Schengeni viisaruumiga ning Schengeni sisepiiridel kontrolli kaotamine. Viimane ei toimu automaatselt ega samaaegselt koos Eesti liitumisega ELiga, vaid on seotud mitme olulise tingimusega, nagu näiteks Schengeni infosüsteemi uue versiooni valmimine (alates 2005.a.), Eesti-sisese Schengeni infosüsteemi rajamine ja selle ühildamine ühtse süsteemiga, samuti ELi välispiiridel (Eesti-Vene piiril) efektiivse kontrolli tagamine, riigisiseste nn. kompensatsioonimeetmete - nt immigratsioonikontrolli - rakendamine jpm. Otsus liikmesriigi valmisoleku kohta Schengeniga täielikuks liitumiseks tehakse EL nõukogu poolt pärast vastavate hindamismissioonide toimumist.

Schengeni acquis' rakendamise ja EL välispiiride ülesehituse kulude katmiseks moodustatakse ELis ajutine fond perioodiks 2004-2006 (lepiti kokku ptk 29 – finants- ja eelarvesätted - raames). Fondist rahastatakse investeeringuid piiriületuspunktide ehitamiseks, renoveerimiseks ja kaasajastamiseks; vajaliku tehnika soetamiseks; piirivalve koolituseks; logistika- ja tegevuskulude katmiseks jms. Fondi kogumaht liituvatele riikidele kolmeks aastaks on 750,3 miljonit eurot, mis makstakse uutele liikmesriikidele ühekordsete maksetena. Summa arvutamisel lähtuti mh. EL välispiiri pikkusest vastava riigi territooriumil. Riigid ise vastutavad finantseeritavate toimingute valimise ja elluviimise eest vastavalt rahastamisotsusele, kooskõlas EL poliitikate ja normatiividega. Summa tuleb ära kasutada 3 aasta jooksul, vastasel korral omandab need Euroopa Komisjon. Pärast kolme aasta möödumist esitab liikmesriik 6 kuu jooksul põhjaliku aruande fondi kasutamise kohta, selgitades kulutuste vajalikkust.

Eesti saab Schengeni fondist 68,7 miljonit eurot.

 

Peatükk nr 26 – VÄLISSUHTED

Terasetoodete import

Eesti taotles EL impordikvootide suurendamist Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist pärit terasetoodetele, arvestades Eesti traditsioonilist teraseimpordi mahtu, Eesti metallitööstuse dünaamilist iseloomu ja käikulastava kõrgtehnoloogilise ettevõtte kavandatavat impordinõudlust. Terasetoodete import Euroopa Liitu toimub Euroopa Ühenduse ning Venemaa ja Kasahstani vahel sõlmitud lepingute alusel. Ukraina puhul on EL kehtestanud ühepoolselt impordikogused. Eesti taotlus oli vajalik, et tagada Vene, Ukraina ja Kasahstani toormeturule spetsialiseerunud Eesti ettevõtetele vajaliku toormaterjali sissevedu.

Läbirääkimiste käigus lepiti kokku Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist pärit terasetoodete osas liitumislepingusse lisatava teksti sõnastus, millega vormistatakse juriidiline garantii, et EL-i impordikvoote suurendatakse. Ühenduse impordikvoote täiendatakse uute liikmesriikide viimaste aastate impordimahtude alusel. Selleks peab komisjon enne EL-i laienemist läbi rääkima ühenduse poolt sõlmitud kahepoolsetesse teraselepingutesse vastavate täienduste tegemise.

Eesti lisab liitumislepingusse ühepoolse deklaratsiooni, milles rõhutab, et Eestis on arenev terasetootmine. Ühenduse ning Venemaa, Ukraina ja Kasahstani vahelistes teraselepingutes fikseeritud impordimahtude täiendamise käigus tuleb arvestada Eesti impordivajadusi, mis tulenevad terasesektori laienemisest lähiajal.

 

Peatükk nr 29 – FINANTS- JA EELARVESÄTTED

Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku järgmised indikatiivsed kulukohustused ELi eelarves Eestile vahemikuks 2004-2006 (miljonites eurodes, 1999 hinnatasemel):
 

  1. Põllumajandus 254,0
  2. Struktuurivahendid 617,7
  3. Sisepoliitikad 127,2
    sh Schengeni acquis’ 68,7
  4. Ühekordne toetussumma 21,6
    Kokku: 1020,5

Hinnanguline Eesti sissemakse ELi omavahenditesse 2004-2006: 229,5

Läbirääkimiste finantskokkuleppe aluseks võeti tingimus, et ühegi uue liikmesriigi eelarve netopositsioon ei tohi liitumisjärgsetel aastatel (2004-2006) halveneda võrreldes liitumiseelse aastaga (2003).

 

Peatükk nr 30 – INSTITUTSIOONID

Euroopa Parlament

Eesti saab Euroopa Parlamendis kuus kohta nii 2004-2009 istungjärguks (vastavalt Nizza lepingule) kui ka alates liitumishetkest kuni EP valimisteni 2004. aastal.

Liitumishetkest kuni Euroopa Parlamendi järgmiste valimisteni (toimuvad 2004. a suvel) fikseeritakse nii liikmete üldarv kui ka igale liikmesriigile kuuluvate kohtade arv sama meetodiga, mida kasutati kehtiva kohtadejaotuse puhul (vt. tabelit).

 

Alates Euroopa Parlamendi 2004-2009 istungjärgu algusest kuulub igale liikmesriigile kohtade arv, mis vastab Nizza lepingule lisatud deklaratsiooniga talle eraldatud kohtade arvule (Eesti puhul 6 kohta) ja Bulgaariast ning Rumeeniast täitmata jääva 50 koha ümberjagamisest tulenevate kohtade summale (vt. järgnevat tabelit).

LIIKMESRIIK

KOHAD

Saksamaa 99
Ühendkuningriigid 78
Prantsusmaa 78
Itaalia 78
Hispaania 54
Poola 54
Holland 27
Kreeka 24
Tšehhi Vabariik 24
Belgia 24
Ungari 24
Portugal 24
Rootsi 19
Austria 18
Slovakkia 14
Taani 14
Soome 14
Iirimaa 13
Leedu 13
Läti 9
Sloveenia 7
Eesti 6
Küpros 6
Luxembourg 6
Malta 5
EL KOKKU 732


 

Liikmesriikide häälte kaal nõukogus

1. mai 2004 ja 31. oktoobri 2004 vahelisel perioodil jagatakse kvalifitseeritud häälteenamusega (QMV) hääletamise korral liikmesriikide hääled nõukogus järgmiselt:

LIIKMESRIIK HÄÄLED
Saksamaa 10
Ühendkuningriik 10
Prantsusmaa 10
Itaalia 10
Hispaania 8
Poola 8
Holland 5
Kreeka 5
Tšehhi Vabariik 5
Belgia 5
Ungari 5
Portugal 5
Rootsi 4
Austria 4
Slovakkia 3
Taani 3
Soome 3
Leedu 3
Iirimaa 3
Läti 3
Sloveenia 3
Eesti 3
Küpros 2
Luksemburg 2
Malta 2
Kokku: 124


 Ülalmainitud ajavahemikul on komisjoni poolt algatatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajalik vähemalt 88 poolthäält. Ülejäänud nõukogu otsuste puhul on vastuvõtmiseks vajalik 88 poolthäält ja 2/3-line liikmesriikide enamus.

Juhul, kui liitub vähem kui 10 uut liikmesriiki, fikseerib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise künnise, mis jääb võimalikult lähedale 71,26%-le häälte koguarvust.

Alates 1. novembrist 2004 jaguneb häältekaal nõukogus järgmiselt:

LIIKMESRIIK HÄÄLED
Saksamaa 29
Ühendkuningriik 29
Prantsusmaa 29
Itaalia 29
Hispaania 27
Poola 27
Holland 13
Kreeka 12
Tšehhi Vabariik 12
Belgia 12
Ungari 12
Portugal 12
Rootsi 10
Austria 10
Slovakkia 7
Taani 7
Soome 7
Leedu 7
Iirimaa 7
Läti 4
Sloveenia 4
Eesti 4
Küpros 4
Luksemburg 4
Malta 3
Kokku: 321


 Alates 1. novembrist 2004 on komisjoni poolt algatatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajalik 232 häält ja liikmesriikide enamus. Ülejäänud nõukogu otsuste puhul on vastuvõtmiseks vajalik 232 häält ning liikmesriikide 2/3-line enamus.

Kui otsuse vastuvõtmine nõuab kvalifitseeritud häälteenamust, võib nõukogu liige nõuda, et tehtaks kindlaks, et kvalifitseeritud häälteenamuse moodustanud liikmesriikide elanikkond moodustaks vähemalt 62% kogu EL elanikkonnast. Kui selgub, et see tingimus pole täidetud, siis otsust vastu ei võeta.

Juhul, kui liitub vähem kui 10 uut liikmesriiki, fikseerib nõukogu matemaatilisel meetodil kvalifitseeritud häälteenamuse künnise, mis jääb 71% (300-liikmelise nõukogu puhul) ja 72,27% vahele (25 liikmesriigist koosnev nõukogu).

Nõukogu eesistumine

Võimaldamaks uutel liikmesriikidel valmistuda nõukogu eesistujakoha täitmiseks, kehtib vastavalt Kopenhaageni Ülemkogu otsusele praegune eesistumiste rotatsioonikord 2006. a lõpuni. Nõukogu otsustab eesistujakohtade järjekorra 2007. aastaks ja edasi niipea kui võimalik, aga hiljemalt üks aasta pärast esimese uue riigi liitumist. 

Komisjon

Igal liituval riigil, sh ka Eestil, saab alates liitumisest olema üks voliniku koht komisjonis. Komisjonis portfellide jagamises muutusi ei tule, uute liikmesriikide volinikud on kuni uue komisjoni ametisse asumiseni portfellideta.

Nõukogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamust kasutades, sarnaselt asutamislepingu artiklile 215, ja ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga, ametisse komisjoni uued liikmed perioodiks 1. mai 2004 kuni 31. oktoober 2004. Praeguste volinike ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2004.

Uus komisjon, mis koosneb ühest volinikust igast liikmesriigist, astub ametisse 1. novembril 2004 ning selle ametiaeg lõpeb 30. oktoobril 2009.

Euroopa Ühenduse Kohus ja esimese astme kohus

Eesti nimetab liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast liitumist 1 kohtuniku Euroopa Kohtusse ning vähemalt 1 kohtuniku esimese astme kohtusse. Eesti integreeritakse olemasolevasse kohtujuristide määramise rotatsioonisüsteemi. Kohtukolleegiumide asutamise korral otsustab nõukogu nende koosseisu ning liikmete määramise Eestist ja teistest uutest liikmesriikidest.

Euroopa Kontrollikoda

Eesti nimetab pärast liitumist 1 liikme Euroopa Kontrollikotta.

Majandus- ja sotsiaalkomitee

Eesti nimetab 7 organiseerunud tsiviilühiskonna esindajat majandus- ja sotsiaalkomiteesse pärast vastava siseriikliku protseduuri väljatöötamist.

Regioonide komitee

Eesti nimetab 7 liiget regioonide komiteesse, kellest igaühel on regionaalne või kohalik valimismandaat või kes on poliitiliselt vastutavad valitava kogu ees pärast vastava siseriikliku protseduuri väljatöötamist.

Euratomi teadus- ja tehnikakomitee

Euratomi teadus- ja tehnikakomitee “ad personam” põhimõttel nimetatavate liikmete arvu suurendatakse vastavalt laienemisest tekkivale vajadusele. See võimaldab Eestil lisaliikmeid nimetada.

Euroopa Keskpank

Pärast Euroopa Liiduga liitumist saab Eestist piiratud õigusega liikmesriik, kellele on kehtestatud erand ühisraha kasutuselevõtu osas. Eesti Panga president saab liitumishetkest Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmeks ja ühisraha kasutuselevõtust alates Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeks.

Euroopa investeerimispank

Eesti saab alates liitumisest Euroopa investeerimispanga aktsionäriks ja juhatajate nõukogusse määratakse üks Eesti esindaja. Eesti saab olema esindatud ka sobiva arvu direktorite ning asendusliikmetega direktorite nõukogus, mille koosseisu ja ülesandeid võib nõukogu muuta vastavalt Euroopa Ühenduse lepingu artiklile 266, nagu seda on muudetud Nizza lepinguga. Euroopa investeerimispangaga liitumine kuulub Rahandusministeeriumi haldusalasse. /vt ka peatükk nr 31 – Muud teemad/

Komiteed

Eesti on pärast liitumist liikmesriigina esindatud kõikides komiteedes, mis on asutatud lepingutega vastavalt olemasolevatele kohaldatavatele reeglitele. Esindatus kindlustatakse komiteesid ja nende protseduurireegleid asutavate sätete tehniliste täiendustega. Pärast liitumislepingu allakirjutamist saab kandidaatriik osaleda Nõukogu töögruppides ja Komisjoni komiteedes.

Euratomi tarneagentuur (ESA)

Eesti esindajad määratakse agentuuri vastavalt olemasolevatele reeglitele. Eesti osaluse tagamiseks agentuuri pea- ja nõuandekomitees on vajalikud tehnilised täiendused agentuuri statuudis.


Teisese seadusandlusega asutatud komiteed, asutused ja muud organid:

Komiteed

Eesti on liikmesriigina esindatud kõigis EL-i teisese seadusandlusega asutatud komiteedes vastavalt olemasolevatele reeglitele.

Agentuurid

Eesti esindatus erinevates agentuurides, mis on asutatud Eesti liitumishetkeks EL-iga, tagatakse vastavalt olemasolevatele reeglitele.


Muud küsimused:

Tihedam koostöö

Tihedama koostöö asutamiseks on valik minimaalne liikmesriikide arv 8.

Geograafiline ulatus

EÜ lepingu artiklit 299 täiendatakse, lisamaks Eesti Euroopa Liidu geograafilisse ulatusse.

Keelerežiim

Liitumisest tunnistatakse eesti keelt Euroopa Liidu lepingute autentse keelena, samuti ka ametliku keelena ning töökeelena, mida kasutatakse Euroopa institutsioonides.

Euroopa avalik teenistus

Pärast liitumist rakendatakse Eesti ametnike ning muude teenistujate osas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduse muude teenistujate teenistustingimusi.

 

Peatükk nr 31 – MUUD TEEMAD

Euroopa Arengufond

Eesti liitub Euroopa Arengufondiga ning hakkab sissemakseid fondi tegema alates uuest finantsprotokollist 2005. Uue finantsprotokolli läbirääkimised toimuvad 2004. aasta jooksul.

Euroopa Arengufond on nn. eelarveväline fond, mille kaudu rahastatakse Euroopa Liidu arengukoostööd Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega (ACP riigid) ning oma liikmete ülemereterritooriumitega (OCT) vastavalt EL ja ACP vahel 23. juunil 2000 sõlmitud partnerluslepingule (Cotonou leping). Eestist saab liitumisel automaatselt Cotonou lepingu osapool.

Söe- ja teraseuuringute fond

Põlevkivi nimetus kantakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu lõppemise rahalisi asjaolusid ning söe- ja teraseuuringute fondi käsitlevasse EL liikmesriikide valitsusesindajate otsusesse kivisöe definitsiooni alla. Sellega on põlevkiviuuringute puhul võimalik saada söe- ja teraseuuringute fondi kaasrahastamist uuringuprojektidele kogu põlevkivi tootmise ja töötlemise väärtusketi ulatuses (sealhulgas näiteks põlevkivi kasutamisele keemiatööstuses).

Eesti rahaliste sissemaksete tegemise osas söe- ja teraseteaduse fondi lepiti kokku etapiviisiline osamaksete maksmine kogusummas 2,5 mln eurot alates 2006 aastast: 2006 : 15%; 2007 : 20%; 2008 : 30%; 2009 : 35%. Eesti puhul põhineb kogusumma 2,5 mln eurot arvutamise metodoloogia peamiselt põlevkivi praegusele tootmistasemele, jms tootmisnäitajatele.

Euroopa Keskpank

Eesti nõustus Euroopa Keskpanga kapitali suurendamist puudutavate Euroopa keskpankade süsteemi põhikirja muudatusettepanekutega. Vastavalt Euroopa Keskpanga põhikirja artiklile 29 leitakse iga liikmesriigi rahvusliku keskpanga osakaaljärgmiste osakaalude liitmisel:

  1. 50% vastava liikmesriigi osast ühenduse elanikkonnas eelviimasel aastal enne Euroopa keskpankade süsteemi asutamist,
     
  2. 50% vastava liikmesriigi osast ühenduse sisemajanduse kogutoodangus turuhindades, nagu see on registreeritud viimasel viiel aastal enne Euroopa keskpankade süsteemi asutamisele eelnenud eelviimast aastat.

Tulenevalt laienemisest vaadatakse üle Euroopa Keskpanga põhikiri. Vastavalt ELi ettepanekule suurendatakse liitumisjärgselt Euroopa Keskpanga kapitali, kusjuures iga uue liikmesriigi lisandumisega arvutatakse täiendava kapitali suurus sama protseduuri alusel, mida kasutati praeguste EL ja EMU liikmete puhul (st nii nagu näeb ette Euroopa keskpankade süsteemi põhikirja artikkel 29). Põhikirja muutmise ettepanek ei sisalda arvulist informatsiooni Eesti (ja teiste uute riikide) sissemaksete absoluutse ega suhtelise suuruse kohta.

Euroopa Investeerimispank (EIB)

Seoses uute riikide liitumisega muudetakse EIB nõukogu koosseisu, samuti tuleb pärast Euroopa Liiduga liitumist Eestil märkida EIB omakapitalist 115 172 000 eurot. Liitumishetkest alates peab Eesti maksma EIB-le 90,1 miljonit krooni. Kopenhaageni Ülemkogu otsustas, et aastatel 2004-2006 teeb uus liikmesriik vaid kord aastas sissemakse EIB-le (varem nähti ette 2 korda aastas). Maksed suuruses 11 mln krooni tehakse järgmise graafiku alusel: 30.09.2004, 30.09.2005, 30.09.2006, 31.03.2007, 30.09.2007, 31.03.2008, 30.09.2008, 31.03.2009.

/vt ka Peatükk nr 30 – Institutsioonid/

Kaitseklauslid

Liitumislepingusse lisatakse lisaks üldisele majanduslikule kaitseklauslile kaks erikaitseklauslit: üks siseturu kohta, hõlmates kõiki sektoraalseid poliitikaid, millel on piiriülene mõju, teine justiits- ja sisevaldkonna kohta. Üldine majanduslik kaitseklausel kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Kahe erikaitseklausli alla kuuluvad meetmed on aga kohaldatavad ainult uutele liikmesriikidele, kes ei ole suutnud täita endale liitumiskõnelustel võetud kohustusi.

Üldine kaitseklausel: kui liikmesriigil ilmnevad kolme aasta jooksul tõsised raskused majandussektoris, võib liikmesriik taotleda kaitsemeetmete rakendamist üldise majandusolukorra parandamiseks.

Siseturu kaitseklausel: uue liikmesriigi liitumisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmata jätmisel, kui see takistab oluliselt või ähvardab takistada siseturu toimimist, võib komisjon kuni kolme aasta jooksul alates liitumislepingu jõustumisest kasutusele võtta vastavad kaitsemeetmed. Siseturu kaitseklausel kehtib ka põllumajanduse kohta.

Justiits- ja sisevaldkonna kaitseklausel: Puudujääkide korral vastastikust tunnustamist kriminaalõiguses (EL lepingu jaotis VI) ja tsiviilasjades (EÜ asutamislepingu jaotis IV) puudutavate raamotsuste või teiste asjakohaste kohustuste, koostöö instrumentide ja otsuste, direktiivide ja määruste ülevõtmisel või rakendamisel võib Komisjon kuni kolme aasta jooksul alates liitumislepingu jõustumisest rakendada vastavaid kaitsemeetmeid.

Liitumiseelsete toetusfondide liitumisjärgne rakendamine ja korraldus

PHARE programmist on võimalik pärast EL-iga liitumist sõlmida lepinguid juhul, kui vastav rakendusüksus on üle läinud EDIS rakendussüsteemile (laiendatud detsentraalne süsteem, kus kogu hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise otsustamine on viidud siseriiklikule tasandile). Eestis on EDIS süsteemile üleminek planeeritud 2003. aasta sügisel. Pärast EL-iga liitumist jätkatakse PHARE abi kasutamist vastavalt senistele reeglitele. Avalike hangete osas kohaldatavad reeglid peavad vastama vastavatele EL direktiividele. Viimane PHARE programm koostatakse viimasel liitumisele eelneval täiskalendriaastal. Euroopa Komisjon võib jätta liitumisjärgselt oma esindustesse kandidaatriikides kuni 15 kuuks senised PHARE liitumiseelsete abiprogrammide rakendamist kontrollinud ametnikud.

Liitumisjärgse institutsionaalse ülesehituse üleminekumeetmete loomine

PHARE abi jätkub institutsionaalse ülesehituse toetuseks uutele liikmesriikidele kuni 2006. aastani. Alates liitumisest kuni 2006. aasta lõpuni eraldatakse rahalist toetust uutele liikmesriikidele nende haldussuutlikkuse tugevdamiseks. Toetus suunatakse peamiselt aladele, mida ei saa finantseerida struktuurifondidest, näiteks: justiits- ja siseküsimused; finantskontrolli tugevdamine; ühenduse finantshuvide kaitse ja võitlus finantsvahendite väärkasutamise vastu; siseturg sealhulgas tolliliit; keskkond; veterinaar- ja toiduohutussüsteemi tugevdamine; administratiiv- ja kontrollstruktuuride tugevdamine põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas (kaasaarvatud integreeritud administreerimise kontrolli süsteemi (IACS) arendamine); tuumaohutus; statistika; avalike institutsioonide tugevdamine, mis ei ole kaetud struktuurifondide poolt.

Liitumiseelse perioodi töökorraldus

Alates Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste lõpetamisest 13.12.2002 Kopenhaagenis kuni liitumislepingu jõustumiseni kehtib Eesti ja Euroopa Liidu vahelistes suhetes liitumiseelne (interim) periood, mis jaguneb liitumislepingu allakirjutamisele eelnevaks ja järgnevaks ajaks. Sarnaselt varasemale liitumisele rakendatakse pärast liitumisläbirääkimiste lõpetamist kuni liitumiseni informatsiooni ja konsultatsiooni protseduuri.

Liitumislepingu allakirjutamisele eelnev periood kestab läbirääkimiste ametlikust lõpust detsembris 2002 kuni liitumislepingu allakirjutamiseni aprillis 2003. Tulevaste liikmesriikide kaasamisel nõukogu töösse arvestatakse asjaolu, et samal ajal jätkatakse liitumislepingu tehnilist viimistlust ning et Euroopa Parlament ei ole oma heakskiitu lepingule veel andnud.

Liitumislepingu allakirjutamisele järgnev periood algab liitumislepingu allakirjutamisest aprillis 2003 ning kestab kuni liitumislepingu jõustumiseni 01.05.2004. Kandidaatriigid saavad liitumislepingule allakirjutamise päevast informatsiooni ja konsultatsiooni protseduuri kõrval nõukogu struktuurides aktiivse vaatleja staatuse, mis annab õiguse sõna võtta, kuid ei anna hääleõigust.. Nõukogu jätab endale õiguse kohtuda ka ilma liituvate riikideta ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning justiits- ja siseküsimuste (JSK) valdkondades. Samuti säilitavad nõukogu ja tema struktuurid eesistuja õiguse otsustada vähemalt ühe liikmesriigi ettepanekul kohtuda ilma liituvate riikideta.

Uued liikmed saavad koopiad kõigist nõukogu dokumentidest ning osalevad aktiivse vaatlejana õigusega võtta sõna acquis’ arengut puudutavates ning liitumisjärgselt neid mõjutada võivates küsimustes.

Informatsiooni ja konsultatsiooni protseduur kätkeb endas võimalust ELi seadusloomeprotsessi kaudseks mõjutamiseks lähtuvalt riiklikest huvidest, nähes ELi õigusaktide või nende eelnõudest tulenevate probleemide korral ette konsultatsioonide toimumise pärast liituva riigi poolt põhjendatud taotluse esitamist. Konsultatsioonid toimuvad liitumiseelse komitee (interim committee) raames, mille liikmeteks on EL-i ja liituva riigi esindajad. Konsultatsioonid toimuvad tavaliselt pärast EL-i tasandil nõukogu otsuse vastuvõtmiseks vajalike ühiste seisukohtadeni jõudmist.

Viimati uuendatud: 20. Juuli 2009

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.