Sa oled siin

Eesti ja Püha Tooli diplomaatilised suhted 100

Püha Tool tunnustas Eesti Vabariiki de jure 10. oktoobril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Sellest sammust möödub käesoleval, 2021. aastal sada aastat.

Kutsume teid tutvuma Eesti ja Püha Tooli suhete ajajoonega.  See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahepoolsete suhete olulistest hetkedest saja aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

 

Eesti välisministeerium

Rooma-Katoliku Kirik Eestis

 

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

 

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

 

 

11.04.1919

Püha Tool tunnustas Eestit de facto

 

Vatikani riigisekretäri Pietro Gasparri kiri Eesti esindajale Itaalias Eduard Virgole. Foto: Rahvusarhiiv ERA.957.11.33

 

10.10.1921

Püha Tool tunnustas Eesti Vabariiki de jure

 

Vatikani riigisekretäri Pietro Gasparri kiri Eesti riigivanemale. Foto: Rahvusarhiiv ERA.957.11.33

 

 

 

25.10.1922

Peapiiskop Antonino Zecchini määrati Rooma-Katoliku Kiriku apostellikuks delegaadiks Eestis

 

Zecchini oli aastatel 1924–1931 apostellikuks administraatoriks Eestis ja seejärel taas delegaat kuni 1933. aastani, ta resideeris Riias.


Peapiiskop Antonino Zecchini. Foto: Roomakiriku kaustad

 

11.05.1931

Preester Eduard Profittlich määrati Püha Tooli apostellikuks administraatoriks Eestis

 


Piiskop Eduard Profittlich. Foto: Vikipeedia

Eduard Profittlich SJ (1890–1942) sündis Saksamaal Birresdorfis. Õppinud Valkenburgis filosoofiat ja teoloogiat, siirdus Profittlich 1922. aastal Poolasse, kus õppis doktoritasemel filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel töötas ta kogudusepreestrina Opoles, Poolas ja Hamburgis, Saksamaal. Jesuiitide ordu Saksa provints saatis Profittlichi 1930. aastal Eestisse ning järgneva kümne aasta jooksul oli tal juhtiv roll siinse katoliku kiriku ülesehitamisel.

11. mail 1931 määrati Eduard Profittlich Paavstliku Venemaa Komisjoni dekreediga apostellikuks administraatoriks. 27. novembril 1936 nimetati Eduard Profittlich Hadrianopolis di Haemimonto titulaar-peapiiskopiks ning 27. detsembril 1936 pühitseti ta Tallinnas Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirikus Riia abipiiskop Jāzeps Rancānsi (1886–1969) ja Soome piiskop Guillaume Cobbeni SCJ (1897–1985) assisteerimisel nuntsius Antonino Arata poolt piiskopiks. Paljuski tänu Edurad Profittlichi pühendunud tegevusele jõudis katoliku kiriku hingehoiutöö Eestis uuele tasemele. Võib öelda, et tema pärand eksisteerib veel tänagi katoliku kirikus. Ilma piiskopi suure tööta ning panuseta ei oleks katoliku kirik kindlasti okupatsiooniaastatele vastu pidanud.

Kahjuks piirdus peapiiskopi töö vaid kümne tegutsemisaastaga, kui Nõukogude võim ta arreteeris ja saatis Kirovi vanglasse, kus talle määrati surmanuhtlus. Kuid selle vähese ajaga suutis Profittlich teha palju. Ta oli tuntud Eesti haritlaste hulgas, tegutses kirjastamise ajal, suhtles poliitilise eliidiga ja oli üheks autoriteediks iseseisvas Eesti ühiskonnas.             

2019. aasta märtsis jõudsid peapiiskop Eduard Profittlichi õndsakskuulutamise dokumendid Rooma Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni ja kardinal Becciu kinnitas need 12. juunil 2020 kehtivaks.

 

 

 

01.07.1933

Ametisse nimetati esimene Eesti saadik Püha Tooli juures Otto Strandman

 

Pariisis resideeriv Otto Strandman andis oma volikirja üle paavst Pius XI-le 30. septembril 1933 ja oli ametis kuni 1939. aastani.

Otto Strandman. Foto: välisministeeriumi arhiiv Välisminister Ants Piibu kiri riigivanemale Otto Strandmani määramisest saadikuks Püha Tooli juurde. Foto: Rahvusarhiiv ERA.31.3.14436
 

September 1933

Piiskop Antonio Arata nimetati Püha Tooli ajutiseks asjuriks Eestis, ta resideeris Kaunases

 

Antonio Arata volikiri asjurina. Foto: Rahvusarhiiv ERA.957.7.232

 

 

 

11.07.1935

Antonio Arata nimetati Püha Tooli apostellikuks nuntsiuseks Eestis ja Lätis, ta resideeris Riias

Oma volikirja andis peapiiskop Antonio Arata üle riigivanem Konstantin Pätsile 5. detsembril 1935 ja oli ametis augustini 1940, kui ta sunniti Riiast lahkuma.


Antonio Arata auvahtkonna ees Kadriorus. Foto: Rahvusarhiiv


Nuntsius Antonio Arata volikirja esitamisel riigivanemale. Istuvad vasakult riigisekretär Karl Terras, nuntsius Antonio Arata, riigivanem Konstantin Päts, välisminister Julius Seljamaa, käsunduskindral Gustav Jonson. Seisavad vasakult: nuntsiuse sekretär Antonio Samore, protokolliülem Jaan Mölder, käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi, nooremkäsundusohvitser Oskar Põder. Foto: Rahvusarhiiv


Nuntsius Antonio Arata volikiri. Foto: Rahvusarhiiv ERA.957.7.232

 

22.12.1939

Karl Selter nimetati Eesti saadikuks Püha Tooli juures, ta resideeris Genfis, olles ka alaline esindaja Rahvasteliidu juures

 

Pärast teenistusest vabastamist 01.07.1940 jäi Karl Selter Genfi.


Karl Selter. Foto: välisministeeriumi arhiiv


Karl Selteri saadiku ametist vabastamise käskkiri. Foto: Rahvusarhiiv ERA.957.15.1

 

 

 

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre ja algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu

 

Püha Tool ei tunnustanud kunagi Eesti Vabariigi okupeerimist.


Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung 21. juulil. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940

 

Detsember 1948

Vatikani Raadio alustas eestikeelsete saadete ülekandmist

 

Eestikeelsete saadete toimetaja ja diktor oli aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 Vello Salo (1925–2019)


Vello Salo Itaalia Raadioamatööride Klubi liikmepilet aastast 1945. Foto raamatust „Siin Vatikani Raadio!“ Vello Salo lugu“

Vello Salo sündis Viljandimaal Võisiku vallas. Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna Soome armees, pärast Eestisse naasmist viidi ta Saksa sõjaväe koosseisus Saksamaale, kust õnnestus pääseda 1945 Itaaliasse. Ta õppis aastail 1946–1975 loodusteadusi, filosoofiat ja teoloogiat Šveitsis, Madalmaades, Itaalias, Saksamaal ja Jordaanias ning oli aastast 1976 teoloogiadoktor. Ta oli piiblieksegeesi professor aastail 1966–1969 Iraagis, 1976–1991 Kanadas ja 1993–2007 Eestis. Vello Salo asutas 1962. aastal Roomas kirjastuse Maarjamaa, oli 1996–2005 Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Komisjoni esimees, ning ka EÜSi liige. Aastast 2001 oli prelaat Vello Salo Pirita kloostri preester, 2008. aastal omistati talle apostelliku protonotari tiitel.

Autasud: Valgetähe II klass (1997), Soome Valge Roosi rüütlirist (2002), Riigivapi II klass (2006), TÜ Rahvusmõtte auhind (2011).

Novembris 2020 avati Pirita kloostris tema mälestustuba.


Isa Vello kuulamas paavst Franciscust Pühal Missal Vabaduse väljakul, 2018. Foto: Katoliku-Kirik Eestis

 

 

 

26.06.1986

E.E.L.K. peapiiskop Konrad Veem kohtus Vatikanis paavst Johannes Paulus II-ga

 


Konrad Veem ja Johannes Paulus II. Foto: Rahvusarhiiv

 

28.08.1991

Püha Tool taastunnustas Eesti Vabariiki

 

Taastunnustamine (6.64 MB, PDF)

 

 

 

03.10.1991

Taastati diplomaatilised suhted Püha Tooli ja Eesti Vabariigi vahel

 


Vatikani erisaadik titulaarpeapiiskop Audrys J. Backis ja välisministri asetäitja Enn Liimets allkirjastamas diplomaatiliste suhete sõlmimise dokumente. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Diplomaatilised suhted (2.61 MB, PDF)

 

06.03.1992

Esimene Püha Tooli apostellik nuntsius Eestis pärast Teist maailmasõda peapiiskop Justo Mullor Garcia andis üle oma volikirja, ta resideeris Vilniuses

 


Nuntsius Justo Mullor Garcia. Foto: välisministeeriumi arhiiv / Voldemar Maask

Järgmised nuntsiused Eestis olid (resideerisid Vilniuses):

  • Erwin Josef Ender (1997–2002)
  • Peter Stephan Zurbriggen (2002–2009)
  • Luigi Bonazzi (2009–2014)
  • Pedro López Quintana (2014–2019 )
  • Petar Rajič (2019– )

 

 

 

28.08.1993

Eesti esimene suursaadik pärast Teist maailmasõda Püha Tooli juures Tiit Matsulevitš andis üle oma volikirja paavst Johannes Paulus II-le, suursaadik resideeris Bonnis

 


Suursaadik Tiit Matsulevits. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Järgmised Eesti suursaadikud Püha Tooli juures olid:

  • Margus Laidre (1997–2000, resideeris Bonnis ja Berliinis)
  • Indrek Tarand (2001–2002, resideeris Tallinnas)
  • Priit Kolbre (2003–2006, resideeris Tallinnas)
  • Jüri Seilenthal (2007–2016, resideeris Tallinnas ja Genfis)
  • Väino Reinart (2016–2018, resideeris Tallinnas)
  • Paul Teesalu (2018–2020, resideeris Tallinnas)
  • Celia Kuningas-Saagpakk (2020–, resideerib Tallinnas)
 

10.09.1993

Tema Pühaduse paavst Johannes Paulus II apostellik visiit Eestisse

 

Paavst kohtus Kadriorus president Lennart Meri ja tema perekonnaga ning pidas Raekoja platsil missa.


Paavst Johannes Paulus II Tallinna lennuväljal. Tema kõrval president Lennart Meri, taga välisministeeriumi protokolliülem Andres Unga. Foto: Rahvusarhiiv

 

 

 

15.09.1994

President Lennart Meri ametlik visiit Vatikani

 


Paavst Johannes Paulus II ja Lennart Meri 1993. aastal Kadriorus. Foto: Rahvusarhiiv

 

23.03.2005

Titulaarpiiskop Philippe Jourdan nimetati Püha Tooli apostellikuks administraatoriks Eestis

 

Kuni 2005. aastani olid Eestisse määratud nuntsiused ka apostellikud administraatorid.

Aastatel 1996–2005 oli Philippe Jourdan Vatikani generaalvikaar ja atašee pastoraalküsimustes Eestis.


Piiskop Philippe Jourdan. Foto: Vikipeedia

Philippe Jourdan on roomakatoliku kiriku apostellik administraator Eestis. Ta on alates 2004. aastast Eesti Kirikute Nõukogu asepresident. Piiskopiks pühitseti ta septembris 2005. Ta on omandanud kõrghariduse nii insenerina (Pariisis) kui ka seejärel teoloogina (Roomas). Ta ordineeriti roomakatoliku kiriku preestriks 1988. aastal, töötas 1988–1992 ülikooli kaplanina Pariisis ning oli 1992–1996 vaimulik juhendaja Opus Dei prelatuuris Prantsusmaal. Alates 1996. aastast elab ja töötab Philippe Jourdan Eestis.

 

 

 

Mai 2005

President Arnold Rüütel Vatikanis paavst Johannes Paulus II matustel ja paavst Benedictus XVI ametisse pühitsemise tseremoonial

 


Paavst Johannes Paulus II matused.

 

01.–04.09.2009

Püha Tooli riikidevaheliste suhete sekretäri peapiiskop Dominique Mamberti visiit Eestisse

 

Peapiiskop Mamberti kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga ning pidas Tartu ülikoolis loengu.


Peapiiskop Dominique Mamberti koos Tartu ülikooli rektori Alar Karisega Tartus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

 

 

 

14.–15.12.2010

Välisminister Urmas Paeti visiit Vatikani

 

Välisminister Urmas Paet kohtus paavst Benedictus XVI-ga ja Vatikani riikidevaheliste suhete sekretäri peapiiskop Dominique Mambertiga.


Välisminister Urmas Paet kohtumas paavst Benedictus XVI-ga. Paeti taga Eesti suursaadik Püha Tooli juures Jüri Seilenthal. Foto: Fotografia Felici

 

01.05.2011

President Toomas Hendrik Ilves Vatikanis paavst Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise tseremoonial

 


President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves kohtumas paavst Benedictus XVI-ga. Foto: Fotografia Felici

 

 

 

19.03.2013

Peaminister Andrus Ansip Vatikanis paavst Franciscuse ametisse pühitsemise tseremoonial

 


Paavst Franciscus ametisse pühitsemise tseremoonial. Foto: Vikipeedia

 

27.04.2014

Paavst Franciscus kuulutas paavst Johannes Paulus II pühakuks

 


Paavst Johannes Paulus II  ja paavst Johannes XXIII pühakuks kuulutamise tseremoonia. Foto: Vikipeedia

 

 

 

06.09.2015

Maarjamaa Neitsi Maarjale pühendamise uuendamine

 

Maarjamaa 800 aasta juubeli missal Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Katedraalis Tallinnas andis apostellik nuntsius Balti riikides Mons. Pedro Lopes Quintana edasi Püha Isa sõnumi, kus paavst Franciscus saatis oma apostelliku õnnistuse kogu Eesti rahvale Maarjamaa juubeli puhul. Maarjamaa pühendamise uuendamine Neitsi Maarjale leidis aset missa lõpus enne lõpuõnnistust, kus piiskop Philippe Jourdan ja Riia peapiiskop Zbignievs Stankevics palves pöördusid Jumala poole Eesti pühendamiseks Tema Emale.

 

09.–11.05.2016

Püha Tooli riigisekretär Tema Eminents kardinal Pietro Parolini visiit Eestisse

 

Visiidiga märgiti ära Püha Tooli ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete taaskehtestamise 25. aastapäev. Kardinal Pietro Parolin kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori, peaminister Taavi Rõivase ja välisminister Marina Kaljurannaga ning pidas loengu Tartu ülikoolis.


Kardinal Pietro Parolin ja välisminister Marina Kaljurand kohtumisel välisministeeriumis. Foto: Annika Haas

 

 

 

09.02.2018

Peaminister Jüri Ratase visiit Vatikani

 

Peaminister Jüri Ratas kohtus paavst Franciscuse ja riigisekretär kardinal Pietro Paroliniga.


Peaminister Jüri Ratas kohtumas paavst Franciscusega. Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

 

07.05.2018

Arvo Pärdi autorikontsert Roomas Santa Sabina kirikus

 

Kontsert oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja paavst Fransiscuse ametisse nimetamise 5. aastapäevale. Arvo Pärdi muusikat esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.


Eesti suursaadik Püha Tooli juures Väino Reinart, Eesti suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpakk, Saksa suursaadik Püha Tooli juures Anette Schavan, Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, riigikogu esimees Eiki Nestor. Foto: Urmas Eigla

 

 

 

25.09.2018

Tema Pühaduse paavst Franciscuse apostellik visiit Eestisse

 

Paavst kohtus president Kersti Kaljulaidiga ja pidas Püha Missa Vabaduse väljakul.

https://katoliku.ee/index.php/et/katoliku-kirik/kiriku-juhtimine/paavst-franciscus/paavst-eestis


Paavst Franciscus kohtumas rahvaga Vabaduse väljakul. Foto: Katoliku-Kirik Eestis

 

21.11.2019

Püha Tooli suursaadik apostellik nuntsius peapiiskop Petar Rajič andis president Kersti Kajulaidile üle oma volikirja, ta resideerib Vilniuses

 

Nuntsius Petar Rajič koos president Kersti Kaljulaidiga volikirja üleandmisel. Foto: presidendi kantselei

 

 

 

28.11.2019

President Kersti Kaljulaidi ametlik visiit Vatikani

 

President Kersti Kaljulaid kohtus paavst Franciscuse ja Vatikani välisministri peapiiskop Paul Gallagheriga.


President Kersti Kaljulaid kohtumas koos Eesti delegatsiooniga paavst Franciscusega: Foto: presidendi kantselei / Mattias Tammet

 

30.–31.01.2020

Püha Tooli välisminister peapiiskop Paul Richard Gallagheri visiit Eestisse

 

Peapiiskop Gallagher pidas Püha Missa Peeter-Pauli kirikus ning kohtus riigikogu esimehe Henn Põlluaasa, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solmani ja justiitsminister Raivo Aegiga.


Peapiiskop Paul Gallagher kohtumas välisminister Urmas Reinsaluga. Foto: välisministeerium

 

 

 

25.09.2020

Riigikogus moodustati Eesti – Püha Tooli parlamendirühm

 

Parlamendirühma eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ja Püha Tooli suhete arendamisele ja hoidmisele, esimeheks on Mihhail Lotman.


Mihhail Lotman. Foto: IRL

 

04.12.2020

Eesti suursaadik Püha Tooli juures Celia Kuningas-Saagpakk andis paavst Franciscusele üle oma volikirja. Suursaadik Kuningas-Saagpakk resideerib Tallinnas

 


Suursaadik Celia Kuningas-Saagpakk paavstile volikirja esitamas. Foto: Vatican News

 

 

 

13.07.2021

Välisminister Eva-Maria Liimetsa visiit Vatikani

 

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Püha Tooli välisministri Paul Richard Gallagheriga.


Välisminister Eva-Maria Liimets kohtumas peapiiskop Paul Gallagheriga. Foto: välisministeerium

 

 

Viimati uuendatud: 11. Oktoober 2021

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.