Sa oled siin

EESTI JA PORTUGALI MAJANDUSSUHTED

Viimati uuendatud: 22.08.2016

Perspektiivseiks koostöövaldkonniks on turism, IKT, teadus- ja arendustegevus, aga ka taastuvenergia tootmise ja toiduainetetööstusega seonduv. 2011. a mais asutas grupp portugali ärimehi Luso-Balti Kaubanduskoja eesmärgiga arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Septembris 2011 käis Koja juhatus Eestis kontakte loomas. Portugali vaevanud majandus- ja rahanduskriisi ajal ninge sellele järgnenud kasinusaastatel oli ühingu tegevus pärsitud. 2014. a alanud tagasihoidlik majanduskasv Portugalis võimaldas Luso-Balti Kaubanduskojal taas aktiivsemalt tegutsema hakata. 2015. a õnnestus Kojal Põhja-Portugalis asuva Viseu Koja ruumides saada omaette bürooruum.

Mais 2012 korraldas saatkond koos Luso-Balti Kaubanduskoja ja AICEP-iga äriseminarid Portos ja Lissabonis, kus Eesti majanduskliimat tutvustas EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe.

Mais 2013 viibis Lissabonis Riigi Infosüsteeemide Ameti delegatsioon. Kohtuti partneritega Portugali Administratsiooni Moderniseerimise Agentuurist, teemaks e-riik ja võimalused vastastikku kogemusi vahetada.

Mais 2014 korraldas Eesti saatkond Lissabonis koostöös lennufirma TAP Portugal ja EAS-iga Lissabonis Eestit kui turismisihtkohta tutvustava seminari.

Oktoobris 2015 külastas saatkond koos Eesti Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase ja kommunikatsioonijuhi Tarmo Otsaga Lissabonis paiknevat Euroopa Mereohutuse Agentuuri (EMSA - European Maritime Safety Agency). Kohtuti asutuse peadirektori makku Myllyga ning muuhulgas arutati koostöö tihendamist kahe institutsiooni vahel.

Viimasel neljal aastal on saatkond oma infolauaga osalenud Portugali suurimal kontaktmessil portugal Exportador, mis toimub igal aastal novembri teises pooles.

Novembris 2015 toimus Balti riikide esindusjuhtide ühisvisiit Portugali kaitsetööstuse ettevõtteid ühendavasse IdD-sse (Portugese Platform for Fefence Industries). IdD-d esindajad tutvustasid oma liidu tegevust ning Balti riikide esindajad tutvustasid oma riikide kaitsetööstuse sektoris toimuvaid arenguid. Kohtumise käigus allkirjastati koostöölepe Luso-Balti KTK ja IdD vahel.

Kaubavahetus

Eesti ja Portugali vaheline kaubavahetus on viimasel viiel aastal vähehaaval kasvanud. Kui 2010. a oli käive 12,7 mln eurot, siis 2015. a 22,5 mln eurot (0,1% kogukäibest), seejuures on kasvanud nii eksport kui ka import. 2012. a oli Portugal Eestile 49., 2013. a 50. , ja 2014. a 44. ning 2015. a 45. kaubanduspartner. 2016. a esimese kuue kuu tulemused näitavad käibe tagasihoidliku kasvu jätkumist - 11,8 mln eurot võrreldes 2015. a 10,8 mln euroga. Kaubanduskäive moodustas jätkuvalt 0,1% kogu Eesti väliskaubnaduse käibest. Eksport suurenes 5,9 mln euroni (2015. a 6 kuud 4,8 mln eurot). Import samal perioodil kahanes 5,9 mln euroni (2015. a 6 kuud 6 mln eurot).

Kaubavahetus aastatel 2011-2016 6 kuud (mln eurot):

Aasta Eksport Import
2011   7,1   9,4
2012   8,6 10,3
2013   9,1 10,3
2014 10,8 11,6
2015 10,3 12,2
2015 (6 kuud)   5,9   5,9

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2015. a.:

  • Puit ja puittooted - 45%
  • Masinad ja seadmed - 15,5%
  • Paberimass ja tooted sellest - 9,2%
  • Metall ja metallitooted - 7,8%

Peamised impordi kaubagrupid 2015. a.:

  • Metall ja metallitooted - 22%
  • Tekstiil ja tekstiiltooted - 13,2%
  • Plasttooted - 12,4%
  • Paberimass ja tooted sellest - 9,8%

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.03.2016. a Portugali otseinvesteeringute positsioon Eestis -(miinus) 6,7 mln eurot. Investeeritud on paljudesse erinevatesse sektoritesse: põllumajandusse, töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Samal ajal olid Eesti otseinvesteeringute positsioon Portugalis ligi 3 mln eurot. Investeeritud on töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvarasse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2016. a seisuga registreeritud 33 Portugali osalusega ettevõtet. Aastaga on see number tublisti kasvanud, sest aprillis 2015. oli registreeritud vaid 13 Portugali osalusega ettevõtet.

Turism

Aasta-aastalt on suurenenud Eestit külastanud Portugali turistide arv ning ka Portugal turismisihtkohana pakub eestlastele üha rohkem huvi. Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna. Viimasel kolmel aastal on Portugali turiste Eestis majutatud keskmiselt 3 500 aastas. Lisaks Tallinna pakkusid enim huvi veel tartumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa. Portugallastele meeldib osta reisipakette ristluslaevadele ning sellest tulenevalt on paljud neist Tallinna külastanud just selliste reiside raames, paraku reeglina vähem kui 24-tunniks.

Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke kohalikke elanikke, kes oskavad võõrkeeli (inglise keelt ja vanem generatsioon prantsuse keelt).

Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tšarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse ning kevadel-sügisel Madeirale.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Portugali residentide mitmepäevakülastuste koguarv vähenenud, kui 2014. a oli see 7028, siis 2015. a vaid 5091.

Samal meetodil saadud andmete põhjal on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Portugali kasvanud. 2013. a oli see 12 772, 2014. a juba 18 519 ning 2015. a 17 824.

2015. a numbrite vähenemise põhjuseks mõlemal suunal tuleb pidada asjaolu, et juulis 2014. a Lissabonist Tallinnasse lendamist alustanud Portugali lennufirma TAP lõpetas kahjuks otselennud jaanuaris 2015.

Viimati uuendatud: 22. August 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.