Sa oled siin

EESTI JA LEEDU MAJANDUSSUHTED

Viimati uuendatud: 09.01.2017

 

Majanduslepingud

Eesti ja Leedu kaubandussuhteid reguleerib alates 1. maist 2004. a., mil nii Eesti kui Leedu said Euroopa Liidu liikmeteks, EL õigustik. Sellest kuupäevast alates lõppes vabakaubanduslepingute kehtivus, mille alusel varasemalt toimus kaubavahetus Eesti, Läti ja Leedu vahel. Peale 1. maid 2004. a. jäid kehtima alltoodud Eesti ja Leedu ning kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepingud.

Kahepoolsed lepingud (Eesti-Leedu):

  • Eesti ja Leedu vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping – jõustus 08.02.2006
  • Eesti ja Leedu vaheline lennundusalane kokkulepe – jõustus 05.09.1995
  • Eesti ja Leedu vaheline investeeringute kaitse ja vastastikuse soodustamise leping – jõustus 20.06.1996

Kolmepoolsed lepingud (Eesti-Läti-Leedu): 

  • Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe – jõustus 01.06.1999
  • Kaubandusliku meresõidu kokkulepe – jõustus 19.01.2000
  • Turismikoostöö kokkulepe – jõustus 26.06.2002

Kaubavahetus

Eesti ja Leedu majanduslikud kontaktid on arenenud kiires tempos. Leedu on oma geograafilise läheduse tõttu ning paljudes valdkondades arenguvõimalusi pakkuva turuga Eestile jätkuvalt hea majandus- ja kaubanduspartner.

Eesti-Leedu kaubavahetus aastatel 2010-2016 9 kuud (mln eurot)

Aasta Käive          Eksport      % koguekspordis Import       % koguimpordis
2010 1 162,8 437,1 5,0%    725,0  7,8%
2011 1 594,1 553,1 4,6% 1 041,0  8,2%
2012 1 817,2 657,6 5,3% 1 159,6  8,2%
2013 1 940,5 716,4 5,8% 1 224,1  8,8%
2014 1 789,8 637,5 5,3% 1 152,3  8,4%
2015 1 928,6 676,5 5,9% 1 252,1  9,6%
2016 9 kuud 1 479,3 531,3 6,0%    948,0  9,5%

Import on arvestatud saatjariigi järgi.

Kaubavahetus Leeduga moodustas 2015. a andmete põhjal 7,7% Eesti kaubavahetusest (5. kaubavahetuspartner). Eesti eksportis Leetu kaupu 676,5 mln euro eest. Selle näitajaga oli Leedu Eestile suuruselt viies eksporditurg (5,9 % koguekspordist). Impordi lähteriikidest oli Leedu 2015. a kolmandal kohal (9,6% koguimpordist). Leedu import Eestisse moodustas 1,3 mld eurot.

2016. a esimese üheksa kuuga moodustas kaubavahetus Leeduga 7,9%, kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,9% (5. kaubavahetuspartner). Eesti eksportis Leetu kaupu ligi 531,3 mln euro eest, kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,4%. Selle näitajaga oli Leedu Eestile suuruselt viies eksporditurg (6% koguekspordist). Impordi lähteriikidest oli Leedu kolmandal kohal, kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Leedu import Eestisse moodustas ligi 948 mln eurot (9,5% koguimpordist).

Olulisemad ekspordiartiklid Leetu 2015. a (% kogusummast):

  • masinad ja seadmed - 16,9%
  • transpordivahendid - 16,2%
  • loomsed tooted - 10,8%
  • keemiatooted - 9,4%

Olulisemad impordiartiklid Leedust 2015. a (% kogusummast):

  • mineraalsed tooted - 28,8%
  • masinad ja seadmed - 16,2%
  • keemiatooted - 14,1%
  • valmistoidukaubad ja joogid - 9,8%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Investeeringud

Eesti investeeringud Leedus

Leedu on Eesti jaoks väga oluliseks otseinvesteeringute sihtriigiks. Seisuga 30.09.2016 on Leetu investeeritud 1,4 mld eurot ehk 22,4% kõigist otseinvesteeringutest välismaal, mis annab pingereas esikoha.

Peamised sektorid on: finants- ja kindlustustegevus (20% otseinvesteeringutest), kinnisvaraalane tegevus (16%), töötlev tööstus (15%) ning elektrienergiaga varustamine (12%).

Suurimaid investeeringuid teinud Eesti ettevõtetest võib välja tuua Balti Laevaremonditehase, mis omandas kokku kolm laevaehitus- ja laevade projekteerimisega tegelevat ettevõtet (Vakaru Laivu Gamykla, AB Baltijos Laivu Statykla ning UAB Baltic Engineering Centre’i), samuti Olympic Casino ja Merko Ehituse, mis arendavad edukat tegevust oma tütarettevõtete kaudu. Eesti taastuvenergia tootja Nelja Energia on teinud märkimisväärseid investeeringuid Šilute tuulepargi rajamiseks Loode-Leedus.

Leedu investeeringud Eestis

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 30.09.2016 seisuga 623,6 miljonit eurot, mis moodustas 3,5% kõigist otseinvesteeringutest Eestisse. Sellega oli Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas 6. kohal.

Peamised sektorid on: kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (45%), hulgi- ja jaekaubandus (38%) ning finants- ja kindlustustegevus (12%).

Suurematest investeeringutest võib ära märkida Paljassaare kalatööstuse ostu kalatöötleja Vičiunai poolt. Lisaks võib nimetada Leedu suurima kauplusteketi omaniku Vilniaus Prekyba sisenemist Eesti turule (tegutseb Maxima kaubamärgi all), Tallinna Külmhoone omandamist Leedu investorite poolt ning CD- ja DVD-plaate tootva ettevõtte Baltic Optical Disc tehase rajamist Eestisse.

Eesti Kaubanduskoda Leedus

2009. a aprillis alustas oma tegevust Eesti Kaubanduskoda Leedus (EKKL) - http://www.estcham.lt/, eesmärgiga tagada Leedus tegutsevate Eesti ettevõtete parem infovahetus ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse. EKKL ülesandeks on Leedu ettevõtlust ja kaubandust puudutava informatsiooni kogumine ja analüüsimine, Eesti eksportööride nõustamine ja kaasabi osutamine äripartnerite leidmiseks Leedus. Kaubanduskojaga on oodatud liituma kõik ettevõtted, mis juba omavad ärihuvisid Leedus või kavandavad siseneda Leetu kui uuele turule.

Viimati uuendatud: 9. Jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.