Sa oled siin

Eesti Euroopa Nõukogus

Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993.

EV ALALINE ESINDUS EUROOPA NÕUKOGU JUURES

Représentation permanente de l'Estonie auprès du Conseil de l'Europe
16, allée Spach
67 000 Strasbourg
Prantsusmaa
tel (33) 388 36 25 71
faks (33) 388 24 02 65
e-post: Mission.CE@mfa.ee
http://www.ceest.sdv.fr

Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud:

  • 1995–1999 suursaadik Karin Jaani;
  • 1999–2003 suursaadik Ants Frosch;
  • 2003–2006 suursaadik Alar Streimann;
  • 2007–2011 suursaadik Sulev Kannike;
  • 2011–2015 suursaadik Gea Rennel;
  • alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.

Eesti ja Euroopa Nõukogu suhete ajalugu

Euroopa Nõukogu (EN) asutati  1949 Strasbourgis, Prantsusmaal.  Hetkel on Euroopa Nõukogul 47 liikmesriiki.

Eesti sai Euroopa Nõukogu erikülalise staatuse 1991 ning täisliikmeks 14. mail 1993. Eesti ja EN suhete ajalugu ulatub aga aastasse 1960, mil Balti riikide sunniviisilise Nõukogude Liidu koosseisu võtmise kahekümnendal aastapäeval võttis Euroopa Nõukogu Konsultatiivassamblee (hilisem Parlamentaarne Assamblee) vastu resolutsiooni, mis mõistis selle teo hukka.

Organisatsiooniga liitumisest alates on EN Eesti seadusandlust oluliselt mõjutanud: tagamaks  Eesti seadusandluse vastavus Euroopa Nõukogu normidega, kaasati õigusaktide väljatöötamisse sageli Euroopa Nõukogu eksperte.  

Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest oli Eesti esimene, kelle kohustuste täitmise järelevalve Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)  jaanuaris 1997 lõpetas. ENPA järelevalve ehk monitooring, mis seati sisse 1990ndatel, kujutab endast  kohustuste täitmise jälgimist, mida uued liikmesriigid endale organisatsiooniga ühinemisel on võtnud. Monitooringule järgneb järelmonitooring ehk monitooringujärgne dialoog, mis Eesti puhul keskendus kolmele valdkonnale: 1) pagulaste kohtlemine ja vanglate reform; 2) surmanuhtluse vastane kampaania; 3) eesti keele kui võõrkeele õppe täiustamine. 2000. a detsembris otsustas  ENPA lugeda Eestiga lõpetatuks ka järelmonitooringu.

Eestile oli EN konventsioonidega ühinemine ja sellele järgnev kohustuste täitmise kontroll suure tähtsusega ka Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamisel, kuna abistas mitme EL inimõiguste kaitse ja demokraatia kriteeriumi täitmisel. Seega võib väita, et Eesti õiguskord on tänu Euroopa Nõukogule  arenenud kiiremini  ning  rahvusvaheliste lepingute ja tavadega paremas kooskõlas.

Eesti esimene eesistumine Euroopa Nõukogus leidis aset maist kuni novembrini 1996. Sel ajal panustas Eesti Ministrite Komitee monitooringumehhanismi välja töötamisse ning juhtis kolme Taga-Kaukaasia riigi, Armeenia, Aserbaidžaani ja Georgia integratsiooni Euroopa õigusstruktuuridesse vahendades EN dialoogi nende riikidega.

Eesistumise ajal kinkis Eesti EN-le valge Estonia klaveri, mis tänini seisab MK fuajees ning leiab sagedast  kasutust seal korraldatavate ürituste ajal. Järgmine eesistumine ootab Eestit mais 2016.

Eesmärgid ja tegevus

Euroopa Nõukogu eesmärk on  süvendada oma liikmete üksmeelt Euroopa ühise pärandi aluseks olevate ideaalide ja põhimõtete elluviimisel ja hoidmisel. EN peamine ülesanne on tugevdada oma liikmesriikides demokraatiat, inimõigusi ja seaduse ülimuslikkust. Nende põhiväärtuste kaitse ja edendamine pole enam ammu riikide siseasi, vaid on muutunud liikmesriikide  jagatud kollektiivseks vastutuseks. EN süsteemi nurgakiviks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (PDF) ja Euroopa Inimõiguste Kohus, mille otsuste täitmise üle teostab järelvalvet EN Ministrite Komitee.

Euroopa Nõukogu on  ka  paljude ühiskonda puudutavate küsimuste foorumiks  käsitledes teemasid nagu  ühiskondlik tõrjutus, sallimatus, immigrantide lõimumine,  uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnev oht eraelu puutumatusele,  bioeetika, korruptsioon, terrorismi rahastamine, narkokaubandus jm kriminaalsed tegevused.

Lisaks on EN aktiivne ka Euroopa mitmekesise kultuuripärandi hoidmisel.

Eesti hindab Euroopa Nõukogu eelkõige kui normatiivset ehk norme loovat ja nende täitmist kontrollivat organisatsiooni. Demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid taotlevate ja inimõigusi kaitsvate  rahvusvahelise õiguse normide edendamine on üks viiest Eesti välispoliitika eesmärgist.

Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina:

  • Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine;
  • Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale.

Konventsioonid

Konventsioonid on olulisimad EN instrumendid edendamaks demokraatiat ja seaduse ülimuslikkust. Neist tähtsaim on Euroopa Inimõiguste Konventsioon, millega Eesti liitus 16. aprillil 1996.

Alates 1993. aastast on Eesti ühinenud sajakonna EN lepinguga.

Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Inimõiguste Kohus on kõrgeima astme õigusmõistmisinstitutsioon tagamaks EN liikmesriikide vastutust Euroopa Inimõiguste konventsiooni suhtes. Info Eestisse puutuvate kaasuste kohta ning juhised, kuidas EIK kaebusi esitada, on saadaval VM veebilehel.

Eestist valitud kohtunik alates 2011. aastast on Julia Laffranque.

 

Eesti eesistumine Euroopa Nõukogus 18.05-22.11.2016

 

 

Viimati uuendatud: 28. November 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.