Sa oled siin

Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete kehtestamise kronoloogia 1918-1940

Aastatel 2020–2022 tähistab Eesti paljude riikidega de iure tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. juubelit

Allpool on välja toodud Eesti Vabariigi de iure tunnustamise kronoloogia teiste riikide poolt alates 1920. aastast. Enamike riikide juurde on lisatud ka alusdokument ja andmed välisesindajate määramise kohta. Dokumendid ja fotod pärinevad Rahvusarhiivist. Kronoloogia on koostanud Heini Vilbiks (asjaajamise talitus), teksti koostaja Kadri Linnas (avalike suhete osakond). 

Diplomaatiliste suhete sõlmimise määratlemisel on käesolevas ülevaates lähtutud põhimõttest, et igal suveräänsel ja teiste riikide poolt de iure tunnustatud riigil on õigus välja saata diplomaatilisi esindajaid ja ka teiste riikide omi vastu võtta.De iure tunnustamine ja diplomaatiliste suhete sõlmimine on seega omavahelises seoses, kuid mitte jäigas seoses,“ nendib Eero Medijainen oma raamatus „Saadiku saatus“.

Loe Eesti Vabariigi tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimise kohta pikemalt. 

 

Venemaa
02.02.1920

Tunnustas de jure 02.02.1920 Tartu rahu sõlmimisega (356.58 KB, PDF).

Diplomaatilised suhted sõlmiti 30. 03.1920 rahulepingu ratifitseerimiskirjade vahetamisega.

  • I saadik Maksim Litvinov, volikirjad 13.01.1921, resideeris Tallinnas. I esindaja Tallinnas Isidor Gukovski 02.1920.
  • Eesti I saadik Tõnis Vares nimetati 26.01.1921, volikirjad 14.02.1921, resideeris Moskvas. 

 

Soome
08.06.1920

Tunnustas de jure 08.06.1920 (tunnustas de facto 08.08.1919).

 

Soome välisministri kiri Eesti saadikule Helsingis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Emil Erkki* Reijonen nimetati 10.1921, volikirjad 11.11.1921. Saadik resideeris Tallinnas.
  • Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 05.10.1920, volikirjad 26.10.1920, resideerus Helsingis (alates 12.1918 esitaja).
Poola
31.12.1920

Tunnustas de jure 31.12.1920.

Poola välisministri kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Waclaw Dobrzynski, volikirjad 08.12.1923 (alates 10.1922 oli asjur). Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja Bronislaw Bouffal alates 10.1919 Tallinnas.
  • Eesti I saadik Aleksander Hellat, nimetati 30.12.1921, volikirjad 21.02.1922. Saadik resideeris Varssavis (alates 06.1921 peakonsul.
Argentina
10.01.1921
  • Tunnustas de jure 10.01.1921.

Argentiina asjuri Londonis kiri Eesti esindajale. Foto: Rahvusarhiiv

Prantsusmaa
26.01.1921

Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 01.03.1918)

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik André Gilbert nimetati 05.04.1921, volikirjad 16.06.1921, resideerus Tallinnas
  • Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 28.02.1921, volikirjad 19.05.1921, resideeris Pariisis (alates 02.1918 esitaja).

 

Itaalia
26.01.1921

Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 29.05.1918).

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Agostino Depretis, volikirjad 21.02.1921. Saadik resideeris Tallinnas (alates 04.1920 diplomaatiline agent).
  • Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 28.02.1921, volikirjad 25.06.1921. Saadik resideeris Pariisis. I esitaja Eduard Virgo alates 12.1918.
Jaapan
26.01.1921

Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 02.06.1919).

 Jaapani saadiku Pariisis kiri riigivanemale (Jaapan teatas lisaks liitlaste ühisele tunnustamisele ka eraldi 08.03.1921). Fotod: Rahvusarhiiv

Jaapani saadiku Pariisis kiri riigivanemale (Jaapan teatas lisaks liitlaste ühisele tunnustamisele ka eraldi 08.03.1921). Fotod: Rahvusarhiiv

Belgia
26.01.1921

Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 07.06.1920).

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Bernard de l’Escaille, volikirjad 15.06.1922. Saadik resideeris Varssavis.
  • Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 14.12.1923 (alates 03.1921 asjur). Eesti saadik resideeris Pariisis. 
Suurbritannia
26.01.1921

Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 20.03.1918).

Liitlasriikide Kõrgema Nõukogu esimehe Aristide Briandi kiri Eesti esindajale Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Ernest Wilton, volikirjad 29.04.1921. Saadik resideeris Riias.
  • Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 25.01.1922, volikirjad 28.03.1922. Saadik resideeris Londonis. I esitaja Ants Piip alates 02.1918.
Norra
05.02.1921

Tunnustas de jure 05.02.1921.

Norra konsuli teadaanne välisminsitrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Andreas Urbye, volikirjad 10.06.1922. Saadik resideeris Helsingis.
  • Alates 20.04.1921 asjur Eduard Virgo. Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 04.05.1928 Saadik resideeris Stockholmis. I esitaja Karl Menning alates 01.1920. 
Rootsi
05.02.1921

Tunnustas de jure 05.02.1921.

Rootsi konsuli kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Ulf Torsten Unden, volikirjad 04.02.1922. Saadik resideeris Riias. 
  • Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 01.05.1928. Eesti saadik resideeris Stockholmis. I esitaja Karl Menning alates 01.1920. 
Taani
05.02.1921

Tunnustas de jure 05.02.1921.

Taani konsuli kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Flemming Lerche, volikirjad 14.07.1922. Saadik resideeris Helsingis.
  • Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 04.05.1928. Eesti saadik resideeris Stockholmis. Asjur Eduard Virgo töötas Stockholmis alates 20.04.1921.

 

Portugal
06.02.1921

Tunnustas de jure 06.02.1921.

Teade Eesti esindajalt Pariisis kirja kohta Portugali saadikult. Foto: Rahvusarhiiv

Ungari
24.02.1921

Tunnustas de jure 24.02.1921 (tunnustas de facto 18.01.1921).

Ungari esindaja kiri välisministrile. Fotod: Rahvusarhiiv

Rumeenia
26.02.1921

Tunnustas de jure 26.02.1921.

Rumeenia saadiku Taanis kiri Eesti konsulile Kopenhaagenis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik oli Alexandru Florescu, volikirjad 01.07.1924. Saadik resideeris Varssavis.
  • Eesti I saadik Aleksander Hellat nimetati 06.10.1922. Eesti saadik resideeris Varssavis (alates 06.1921 peakonsul). 
Leedu
02.03.1921

Tunnustas de jure 02.03.1921.

  • I saadik Jonas Aukštuolis, volikirjad 13.01.1925. Saadik resideeris Riias. I esitaja Jonas Šliupas määrati 08.1919. 
  • Eesti I saadik Julius Seljamaa nimetati 16.02.1925. eesti saadik resideeris Riias (alates 1923 asjur). Alates 01.1921 töötas asjur August Torma (Schmidt) Kaunases (volikirjad 12.03.1921).

 

Läti
02.03.1921

Tunnustas de jure 02.03.1921.

Läti välisministri kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Jānis Seskis alates 04.1921 resideeruv minister, saadik alates 08.1922, volikirjad 07.05.1921. Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja Janis Ramans alates 12.1918.
  • Eesti I saadik Aleksander Hellat nimetati 22.03.1921 (alates 10.1920 esitaja). Eesti saadik resideeris Riias. I esitaja Theodor Tallmeister alates 18.07.1919.
Holland
05.03.1921

Tunnustas de jure 05.03.1921 (Tunnustas de facto 16.06.1920).

Hollandi välisministri kiri Eesti saadikule Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Willem van Rappard, volikirjad 09.06.1922, resideeris Kopenhaagenis
  • Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 23.05.1922, resideeris Londonis
Hispaania
08.03.1921

Tunnustas de jure 08.03.1921. 

 Hispaania välisministri kiri Eesti esindajale Pariisis. Fotod: Rahvusarhiiv

  • I saadik Joaquin de Ezpeleta, volikirjad 06.12.1921, volikirjad 15.06.1928. Saadik resideeris Helsingis.
  • Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 25.05.1928 (alates 1925 peakonsul). Eesti saadik resideeris Pariisis.
Šveits
22.04.1921

Tunnustas de jure 22.04.1921.

 Kiri Šveitsi saadikult Saksamaal Eesti esindajale Berliinis. Fotod: Rahvusarhiiv

  • Eesti I saadik August Torma nimetati 10.05.1931. Eesti saadik resideeris Roomas. Alates 02.1921 asjur Karl Menning, kes resideeris Berliinis. 
Austria
26.06.1921

Tunnustas de jure 26.06.1921.

Berliini saadiku Menningi telegramm. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Nicolas Post, volikirjad 14.07.1924. Saadik resideeris Varssavis.
  • Eesti I saadik Karl Menning nimetati 15.06.1925 (alates 02.1921 asjur). Eesti saadik resideeris Berliinis.
Saksamaa
09.07.1921

Tunnustas de jure 09.07.1921.

Protokoll Saksa saadiku visiidist ja isiklikust teadaandest välisministrile. Foto: Välisministeerium

  • I saadik Bruno Wedding alates 11.06.1923, volikirjad 14.07.1923. Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja August Winnig määrati 12.1918
  • Eesti I esitaja Eduard Vilde alates 11.1919. I saadik Karl Menning nimetati 29.08.1923 (asjur alates 02.1921). Eesti saadik resideeris Berliinis.
Vatikan (Püha Tool)
10.10.1921

Tunnustas de jure 10.10.1921 (tunnustas de facto 11.04.1919).

 Vatikani riigisekretäri kiri riigivanemale. Fotod: Rahvusarhiiv

  • Asjur Antonio Arata määrati 09.1933, volikirjad nuntsiusena 05.12.1935. Asjur resideeris Riias. 
  • Eesti I saadik Otto Strandman nimetati 01.07.1933. Eesti saadik resideeris Pariisis. 

 

Ukraina (Sotsialistlik Nõukogude Vabariik)
25.11.1921

Tunnustati vastastikku iseseisvust sõpruslepingus, mis sõlmiti 25.11.1921. 

 

Brasiilia
05.12.1921

Tunnustas de jure 05.12.1921. 

Brasiilia saadiku Prantsusmaal kiri Eesti saadikule Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

 

Tšehhoslovakkia
29.12.1921

Tunnustas de jure 29.12.1921. 

Tšehhoslovakkia esindaja Prantsusmaal kiri Eesti saadikule Pariisis. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Václav Girsa, volikirjad 18.06.1927. Saadik resideeris Varssavis.
  • Eesti I saadik Otto Strandman nimetati 11.07.1927. Eesti saadik resideeris Varssavis. I asjur Karl Menning alates 02.1921, resideeris Berliinis. 

 

Island (Taani unioonis)
30.01.1922

Tunnustas de jure 30.01.1922.

Taani konsuli kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

 

Kreeka
19.05.1922

Tunnustas de jure 19.05.1922.

 Kreeka välisministri kiri välisministrile. Fotod: Rahvusarhiiv

  • I saadik Kimon Kollas, volikirjad 18.12.1937. Saadik resideeris Varssavis.
  • Eesti esitaja Aleksander Hellat nimetati 18.01.1922. Aleksander Hellat resideeris Varssavis. 

 

Bulgaaria
20.05.1922

Tunnustas de jure 20.05.1922. 

Telegramm Eesti saadikult Pariisis Bulgaaria peaministrilt saadud kirja kohta. Foto: Rahvusarhiiv

 

Ameerika Ühendriigid
28.07.1922

Tunnustas de jure 28.07.1922.

Ameerika Ühendriikide konsuli kiri välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

  • I saadik Frederick Coleman nimetati 20.09.1922, volikirjad 20.11.1922. Saadik resideeris Riias.
  • Eesti I saadik Ants Piip nimetati 03.11.1923. Saadik resideeris Washingtonis, volikirjad 31.12.1923. Eesti saadik resideeris Washingtonis.
Luksemburg
22.02.1923

Tunnustamise kuupäevaks loetakse 22.02.1923, millal Luksemburgi välisminister saatis kirja sooviga sõlmida Eestiga leping tööstus- ja kaubamärkide kaitse kohta. 

 

 

Hiina
17.08.1923

Tunnustas de jure 17.08.1923.

Hiina saadiku Itaalias kiri Eesti asjurile Roomas.

  • Diplomaatilised suhted on ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 21.12.1937.

 

Türgi
23.01.1924

Tunnustas de jure 23.01.1924.

Türgi saadiku Nõukogude Liidus kiri Eesti saadikule Moskvas. Foto: Rahvusarhiiv

  • Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 01.12.1924. I saadik Nuri Batu, volikirjad 19.09.1935. Saadik resideeris Tallinnas. Alates 1929 kattis Eestit asjur Riias.
  • Eesti I saadik Johannes Markus nimetati 24.10.1939. Eesti saadik resideeris Budapestis. 

 

Kuuba
02.05.1924

Tunnustas de jure 02.05.1924.

Eesti esindaja Stockholmis teade välisministeeriumile Kuuba esindaja telegrammist. Foto: Rahvusarhiiv

 

Mehhiko
19.04.1926

Tunnustas de jure 19.04.1926.

Mehhiko saadiku Rootsis kiri Eesti esindajale Stockholmis. Foto: Rahvusarhiiv

  • Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 28.01.1937

 

Afganistan
06.12.1930

Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 06.12.1930.

Iraan (Pärsia)
31.10.1931

Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 03.10.1931. 

  • I saadik Fatoullah Khan Pakrevan, volikirjad 19.10.1932. Suursaadik resideeris Moskvas.
 

Eesti liitus 1918. aastal Euroopa ja maailma diplomaatiaga ning tagantjärele võib märkida, et seda tehti edukalt. Oma raamatus „Saadiku saatus“ tõdeb Eero Medijainen, et „ … välisministeeriumi ja saatkondade rajamine oli Eesti üks suuremaid saavutusi enne 1940. aastat“.

Nii nagu Eesti diplomaatia ajalugu algas 1917. aastal enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist, nii asutati ka Eesti esimesed välisesindused aastatel 1918–1919 enne Eesti Vabariigile de iure tunnustuse saamist ja nende riikidega ametlike diplomaatiliste suhete sõlmimist. Sama stsenaarium kordus ka 1990. aastal, kui Lennart Meri hakkas ENSV välisministriks saades kohe asutama Eesti kultuuri- ja infopunkte, millest said tulevaste, juba iseseisva Eesti Vabariigi, saatkondade eellased.

On oluline märkida, et välisministeerium tegutses aastatel 1940 – 1991 ainukese riikliku institutsioonina läände jäänud Eesti diplomaatide töö kaudu, hoides seeläbi Eesti Vabariigi järjepidevust. Näiteks Ernst Jaakson oli Eesti diplomaatilises teenistuses 79 aastat järjest ning töötas Eesti esinduses Ameerika Ühendriikides aastatel 1929 – 1998 ehk sai võimaluse olla ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi teenistuses. Ka Lennart Meri ise oli diplomaadi poeg ja enne Teist maailmasõda koos perega nii Berliinis kui ka Pariisis elanud.

 
Viimati uuendatud: 1. Juuli 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.