Aastatel 2020–2022 tähistab Eesti paljude riikidega de iure tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. juubelit.
Allpool on välja toodud Eesti Vabariigi de iure tunnustamise kronoloogia teiste riikide poolt alates 1920. aastast. Enamike riikide juurde on lisatud ka alusdokument ja andmed välisesindajate määramise kohta. Dokumendid ja fotod pärinevad Rahvusarhiivist. Kronoloogia on koostanud Heini Vilbiks (asjaajamise talitus), teksti koostaja Kadri Linnas (avalike suhete osakond).
Diplomaatiliste suhete sõlmimise määratlemisel on käesolevas ülevaates lähtutud põhimõttest, et igal suveräänsel ja teiste riikide poolt de iure tunnustatud riigil on õigus välja saata diplomaatilisi esindajaid ja ka teiste riikide omi vastu võtta. „De iure tunnustamine ja diplomaatiliste suhete sõlmimine on seega omavahelises seoses, kuid mitte jäigas seoses,“ nendib Eero Medijainen oma raamatus „Saadiku saatus“.
Loe Eesti Vabariigi tunnustamise ja diplomaatiliste suhete sõlmimise kohta pikemalt.
Tunnustas de jure 02.02.1920 Tartu rahu sõlmimisega (356.58 KB, PDF).
Diplomaatilised suhted sõlmiti 30. 03.1920 rahulepingu ratifitseerimiskirjade vahetamisega.
- I saadik Maksim Litvinov, volikirjad 13.01.1921, resideeris Tallinnas. I esindaja Tallinnas Isidor Gukovski 02.1920.
- Eesti I saadik Tõnis Vares nimetati 26.01.1921, volikirjad 14.02.1921, resideeris Moskvas.
Tunnustas de jure 08.06.1920 (tunnustas de facto 08.08.1919).
- I saadik Emil Erkki* Reijonen nimetati 10.1921, volikirjad 11.11.1921. Saadik resideeris Tallinnas.
- Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 05.10.1920, volikirjad 26.10.1920, resideerus Helsingis (alates 12.1918 esitaja).
Vaata Eesti-Soome diplomaatiliste suhete ajajoont Helsinki saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 31.12.1920.
- I saadik Waclaw Dobrzynski, volikirjad 08.12.1923 (alates 10.1922 oli asjur). Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja Bronislaw Bouffal alates 10.1919 Tallinnas.
- Eesti I saadik Aleksander Hellat, nimetati 30.12.1921, volikirjad 21.02.1922. Saadik resideeris Varssavis (alates 06.1921 peakonsul.
Vaata lisaks Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete ajajoont.
- Tunnustas de jure 10.01.1921.
Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 20.03.1918).
- I saadik Ernest Wilton, volikirjad 29.04.1921. Saadik resideeris Riias.
- Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 25.01.1922, volikirjad 28.03.1922. Saadik resideeris Londonis. I esitaja Ants Piip alates 02.1918.
Vaata ka Eesti ja Suurbritannia diplomaatiliste suhete ajajoont Londoni saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 01.03.1918)
- I saadik André Gilbert nimetati 05.04.1921, volikirjad 16.06.1921, resideerus Tallinnas
- Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 28.02.1921, volikirjad 19.05.1921, resideeris Pariisis (alates 02.1918 esitaja)
Vaata ka Eesti ja Prantsusmaa diplomaatiliste suhete ajajoont Pariisi saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 29.05.1918).
- I saadik Agostino Depretis, volikirjad 21.02.1921. Saadik resideeris Tallinnas (alates 04.1920 diplomaatiline agent).
- Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 28.02.1921, volikirjad 25.06.1921. Saadik resideeris Pariisis. I esitaja Eduard Virgo alates 12.1918.
Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 02.06.1919).
- Alates 16.07.1921 diplomaatiline agent Seigo Sasaki, kes resideeris Tallinnas. Esindus suleti 11.1922. I saadik Shin Sakuma 1937, resideeris Riias.
Vaata Eesti ja Jaapani suhete ajajoont Eesti saatkonna Tokyos veebilehelt.
Tunnustas de jure 26.01.1921 (tunnustas de facto 07.06.1920).
I saadik Bernard de l’Escaille, volikirjad 15.06.1922. Saadik resideeris Varssavis.
Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 14.12.1923 (alates 03.1921 asjur). Eesti saadik resideeris Pariisis.
Vaata ka Eesti ja Belgia diplomaatiliste suhete ajajoont Brüsseli saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 05.02.1921.
- I saadik Andreas Urbye, volikirjad 10.06.1922. Saadik resideeris Helsingis.
- Alates 20.04.1921 asjur Eduard Virgo. Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 04.05.1928 Saadik resideeris Stockholmis. I esitaja Karl Menning alates 01.1920.
Vaata ka Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete ajajoont Oslo saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 05.02.1921.
- I saadik Ulf Torsten Unden, volikirjad 04.02.1922. Saadik resideeris Riias.
- Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 01.05.1928. Eesti saadik resideeris Stockholmis. I esitaja Karl Menning alates 01.1920.
Vaata ka Eesti ja Rootsi diplomaatiliste suhete ajajoont Stockholmi saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 05.02.1921.
- I saadik Flemming Lerche, volikirjad 14.07.1922. Saadik resideeris Helsingis.
- Eesti I saadik Friedrich Akel nimetati 04.05.1928. Eesti saadik resideeris Stockholmis. Asjur Eduard Virgo töötas Stockholmis alates 20.04.1921.
Vaata ka Eesti ja Taani diplomaatiliste suhete ajajoont Kopenhaageni saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 03.02.1921.
Vaata lisaks Eesti ja Portugali diplomaatiliste suhete ajajoont Lissaboni saatkonna veebilehelt.
Tunnustas de jure 24.02.1921 (tunnustas de facto 18.01.1921).
I saadik Alexander (Sandor) Kiss de Nemesker, volikirjad 07.05.1934. Saadik resideeris Helsingis. Alates juunist 1921 töötas Tallinnas asjur Mihaly Jungerth. Eesti I saadik Karl Menning nimetati 15.04.1931 (asjur alates 02.1921). Eesti saadik resideeris Berliinis.
Vaata lisaks Eesti ja Ungari suhete ajajoont Eesti saatkonna Budapestis veebilehelt.
Tunnustas de jure 26.02.1921.
- I saadik oli Alexandru Florescu, volikirjad 01.07.1924. Saadik resideeris Varssavis.
- Eesti I saadik Aleksander Hellat nimetati 06.10.1922. Eesti saadik resideeris Varssavis (alates 06.1921 peakonsul).
Tunnustas de jure 02.03.1921.
- I saadik Jonas Aukštuolis, volikirjad 13.01.1925. Saadik resideeris Riias. I esitaja Jonas Šliupas määrati 08.1919.
- Eesti I saadik Julius Seljamaa nimetati 16.02.1925. eesti saadik resideeris Riias (alates 1923 asjur). Alates 01.1921 töötas asjur August Torma (Schmidt) Kaunases (volikirjad 12.03.1921).
Vaata ka Eesti Leedu suhete ajajoont Eesti saatkonna Vilniuses veebilehelt.
Tunnustas de jure 02.03.1921.
- I saadik Jānis Seskis alates 04.1921 resideeruv minister, saadik alates 08.1922, volikirjad 07.05.1921. Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja Janis Ramans alates 12.1918.
- Eesti I saadik Aleksander Hellat nimetati 22.03.1921 (alates 10.1920 esitaja). Eesti saadik resideeris Riias. I esitaja Theodor Tallmeister alates 18.07.1919.
Vaata Eesti ja Läti suhete ajajoont Eesti saatkonna Riias veebilehelt.
Tunnustas de jure 05.03.1921 (Tunnustas de facto 16.06.1920).
- I saadik Willem van Rappard, volikirjad 09.06.1922, resideeris Kopenhaagenis
- Eesti I saadik Oskar Kallas nimetati 23.05.1922, resideeris Londonis
Vaata Eesti ja Madalmaade suhete ajajoont Eesti saatkonna Haagis veebilehelt.
Tunnustas de jure 08.03.1921.
- I saadik Joaquin de Ezpeleta, volikirjad 06.12.1921, volikirjad 15.06.1928. Saadik resideeris Helsingis.
- Eesti I saadik Karl Robert Pusta nimetati 25.05.1928 (alates 1925 peakonsul). Eesti saadik resideeris Pariisis.
Tunnustas de jure 22.04.1921.
- Eesti I saadik August Torma nimetati 10.05.1931. Eesti saadik resideeris Roomas. Alates 02.1921 asjur Karl Menning, kes resideeris Berliinis.
Tunnustas de jure 26.06.1921.
- I saadik Nicolas Post, volikirjad 14.07.1924. Saadik resideeris Varssavis.
- Eesti I saadik Karl Menning nimetati 15.06.1925 (alates 02.1921 asjur). Eesti saadik resideeris Berliinis.
Tunnustas de jure 09.07.1921.
- I saadik Bruno Wedding alates 11.06.1923, volikirjad 14.07.1923. Saadik resideeris Tallinnas. I esitaja August Winnig määrati 12.1918
- Eesti I esitaja Eduard Vilde alates 11.1919. I saadik Karl Menning nimetati 29.08.1923 (asjur alates 02.1921). Eesti saadik resideeris Berliinis.
Tunnustas de jure 10.10.1921 (tunnustas de facto 11.04.1919).
- Asjur Antonio Arata määrati 09.1933, volikirjad nuntsiusena 05.12.1935. Asjur resideeris Riias.
- Eesti I saadik Otto Strandman nimetati 01.07.1933. Eesti saadik resideeris Pariisis.
Tunnustati vastastikku iseseisvust sõpruslepingus, mis sõlmiti 25.11.1921.
Tunnustas de jure 05.12.1921.
Tunnustas de jure 29.12.1921.
- I saadik Václav Girsa, volikirjad 18.06.1927. Saadik resideeris Varssavis.
- Eesti I saadik Otto Strandman nimetati 11.07.1927. Eesti saadik resideeris Varssavis. I asjur Karl Menning alates 02.1921, resideeris Berliinis.
Tunnustas de jure 30.01.1922.
Tunnustas de jure 19.05.1922.
- I saadik Kimon Kollas, volikirjad 18.12.1937. Saadik resideeris Varssavis.
- Eesti esitaja Aleksander Hellat nimetati 18.01.1922. Aleksander Hellat resideeris Varssavis.
Tunnustas de jure 20.05.1922.
Tunnustas de jure 28.07.1922.
- I saadik Frederick Coleman nimetati 20.09.1922, volikirjad 20.11.1922. Saadik resideeris Riias.
- Eesti I saadik Ants Piip nimetati 03.11.1923. Saadik resideeris Washingtonis, volikirjad 31.12.1923. Eesti saadik resideeris Washingtonis.
Tunnustamise kuupäevaks loetakse 22.02.1923, millal Luksemburgi välisminister saatis kirja sooviga sõlmida Eestiga leping tööstus- ja kaubamärkide kaitse kohta.
Tunnustas de jure 17.08.1923.
- Diplomaatilised suhted on ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 21.12.1937.
Tunnustas de jure 23.01.1924.
- Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 01.12.1924. I saadik Nuri Batu, volikirjad 19.09.1935. Saadik resideeris Tallinnas. Alates 1929 kattis Eestit asjur Riias.
- Eesti I saadik Johannes Markus nimetati 24.10.1939. Eesti saadik resideeris Budapestis.
Tunnustas de jure 02.05.1924.
Tunnustas de jure 19.04.1926.
- Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 28.01.1937
Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 06.12.1930.
Diplomaatilised suhted ära mainitud sõpruslepingus, mis sõlmiti 03.10.1931.
- I saadik Fatoullah Khan Pakrevan, volikirjad 19.10.1932. Suursaadik resideeris Moskvas.
Eesti liitus 1918. aastal Euroopa ja maailma diplomaatiaga ning tagantjärele võib märkida, et seda tehti edukalt. Oma raamatus „Saadiku saatus“ tõdeb Eero Medijainen, et „ … välisministeeriumi ja saatkondade rajamine oli Eesti üks suuremaid saavutusi enne 1940. aastat“.
Nii nagu Eesti diplomaatia ajalugu algas 1917. aastal enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist, nii asutati ka Eesti esimesed välisesindused aastatel 1918–1919 enne Eesti Vabariigile de iure tunnustuse saamist ja nende riikidega ametlike diplomaatiliste suhete sõlmimist. Sama stsenaarium kordus ka 1990. aastal, kui Lennart Meri hakkas ENSV välisministriks saades kohe asutama Eesti kultuuri- ja infopunkte, millest said tulevaste, juba iseseisva Eesti Vabariigi, saatkondade eellased.
On oluline märkida, et välisministeerium tegutses aastatel 1940 – 1991 ainukese riikliku institutsioonina läände jäänud Eesti diplomaatide töö kaudu, hoides seeläbi Eesti Vabariigi järjepidevust. Näiteks Ernst Jaakson oli Eesti diplomaatilises teenistuses 79 aastat järjest ning töötas Eesti esinduses Ameerika Ühendriikides aastatel 1929 – 1998 ehk sai võimaluse olla ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi teenistuses. Ka Lennart Meri ise oli diplomaadi poeg ja enne Teist maailmasõda koos perega nii Berliinis kui ka Pariisis elanud.
