Sa oled siin

Dannebrog 800

  • Taani kuninganna visiit 15.-16.06 Eestisse ning sellega seotud sündmused tähistavad eelkõige häid suhteid Taaniga ning mõlema riigi olulisi sündmusi – Dannebrog 800 kõrval tähistab Taani visiidiga ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ning Eesti lipu 135. sünnipäeva. 

  • Taani kaunil lipul on meie 135-aastaseks saava sini-must-valgega sama sünnimaa. Taanlastele on ajalooliselt Eestiga seotud lipp väga tähtis ning lipu 800. aastapäev annab põhjuse tuua esile ja rõhutada häid suhteid ja tähistada seda, mis on meie vahel positiivne. Oleme uhked selle üle, mis meid ühendab. 

  • Taani panus meie lähiajaloos sündmustes on väga suur – Taani ei ole tunnustanud kunagi Eesti okupatsiooni, Taani aktiivne toetus meie taastunnustamisele ja riigi ülesehitamisse on olnud hindamatu.

  • Taani vabatahtlike kompanii on võidelnud õlg-õla kõrval eestlastega Vabadussõjas ning täna kaitsevad Taani sõjalennukid meie ja NATO piire. Taani sõdurid on täna Eestis meie kutsel, mis kinnitab vankumatuid liitlassuhteid ja koostööd.

  • Oluline on vaadata kahe riigi koostööle tulevikku suunatult. Oleme sarnaselt digimeelsed riigid, samuti on ruumi muuta meie majandussuhteid veelgi tihedamaks. 

  • Eesti ja Taani on täna liitlased, samameelsed paljudes olulistes küsimustes ja omavahel väga heades suhetes.

 

 

Taani kuningas Valdemar II alustas suurt ristiretke Eestisse täpselt 800 aastat tagasi, aastal 1219. Olles maabunud tollase Lindanise lähedal, asuti ehitamalinnust. Tänapäeval tuntakse seda Tallinna nime all – see tuleb sõnadest „Taani linn“.

Taanlased kinkisid meie pealinnale kauni nime, kuid legend räägib, et Eestist on pärit taanlaste ristilipp. Nimelt kohtusid 1219. aasta 15. juuni hommikul taanlased ja eestlased lahinguväljal. Päeva raugedes olla laskuv päike värvinud taevalaotust aina punasemaks, kuni otsustava hetkeni, mil ühtäkki taevas avanes. Purpursest taevast laskus alla valge rist. Selles tundsid ristirüütlid ära oma lipu ning pidasid seda Jumala saadetud märgiks, mis andis neile jõu lahingu võitmiseks.  Nüüdseks on suursugune lipp juba vanim järjepidevalt kasutusel olnud riigilipp maailmas.

Tänapäeval elavad eestlased ja taanlased üksmeeles – olles kaks Läänemere ääres asuvat sarnase suurusega riiki, kellel on ühine ajalugu ja väärtushinnangud.

Toredat Dannebrogi 800. aastapäeva!

 

TAANI-EESTI LUGU JA SUHTED
1219-2019

  • Legendi järgi langes Taani lipp Dannebrog taevast alla lahingus eestlaste ja taanlaste vahel Lindanise all 15. juunil 1219 ja just see ilmutus andis taanlastele jõu lahingu võitmiseks.
  • Esimest korda mainiti Tallinna kirjalikult 15. juunil 1219. aastal Liivimaa Henriku kroonikas. Põhjuse selleks andis Taani kuningas Valdemar II sõjakäik ja taanlaste raske võit eestlaste üle. Pärast taanlaste vallutust hoogustus Tallinna kui linna areng.
  • Tallinn sai endale linnaõigused Lüübeki linnaõiguse alusel Taani kuningas Erik Plovpenningi (Adraraha) allkirjaga, kes 15. mail 1248 kinnitas, et Tallinna linnakodanikel on nüüdsest „samad õigused, mis on Lüübeki linnakodanikel.“
  • Tallinna linna väike vapp, mis on ühtlasi Harjumaa vapp, ulatub Taani aega ja kujutab Dannebrogi risti.
  • Taani vabatahtlikud võitlesid Eesti vabaduse eest Vabadussõjas – 3. aprillil 1919 saabus Eestisse 184 meest, kes moodustasid Taani Balti Abikompanii jalaväerügemendi. Lisaks töötasid Vabadussõja välihospidalis Valgas  Taani arstid ja halastajaõed.

  • Taani tunnustas Eesti iseseisvust 5. veebruaril 1921. Aasta hiljem – 1922. a. nimetati Taani saadikuks Eestis Flemming Lerche, kes resideeris Helsingis.
  • 1918–1919. a. esindasid Eestit Taanis mitmed kultuuriinimesed, näiteks kirjanik Eduard Vilde ja lavastaja Karl Menning.
  • Taani ei tunnustanud sarnaselt enamuse teiste lääneriikidega nõukogude okupatsiooni Eestis.
  • Taani Kuningriik oli Islandi järel teine riik, kes 1991. aasta augustis (24.08.1991) taastas Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted. Esimene suursaadik Otto Borch lähetati Kopenhaagenist Eestisse 26. augustil 1991. Alates 2017. aasta septembrist on Taani suursaadikuks Eestis Kristina Miskowiak Beckvard.
  • 1990. aasta detsembris avati Taanis Eesti esimene välisesindus peale II maailmasõda – Balti Infokeskus Kopenhaagenis. Esimene Eesti Vabariigi suursaadik Taanis oli Arvo Alas (1991–1996), seejärel esindasid Eestit Jüri Kahn (1996–2001), Taavi Toom (2001–2006), Meelike Palli (2006–2011) ja Katrin Kivi (2011–2015). Alates 2015. aasta augustist on Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Taanis Märt Volmer.
  • Tema Majesteet kuninganna Margrethe II ja prints Henrik viibisid Eestis riigivisiidil 27. – 28.07.1992.
  • Taani oli Põhjamaadest esimene, kes 1993. aastal sõlmis Eestiga viisakohustuse kaotamise lepingu.
  • 15.06. 1994 langes Dannebrog Tallinna kohal taevast alla nii, nagu legendi järgi juhtus 775 aastat tagasi. Seekord tuli lipp kahe Taani Jäägrikorpuse seersandi kätest hoituna ja koos sini-must-valge lipuga Eesti langevarjuri käes.
  • Rahvusvahelisel tasandil väljendas Taani mitmete aastate vältel korduvalt oma tugevat toetust Eesti liitumisele Euroopa Liidu ja NATOga. Seda kinnitas ka tõsiasi, et esimese riigina ratifitseeris just Taani 4. juunil 2003 Eesti ELi liitumislepingu.
  • Head suhted on ka kahe riigi parlamentide vahel, aastate jooksul on toimunud nii kõrgetasemelisi visiite kui ka mitmeid töiseid kohtumisi. Riigikogu koosseisus on tegev Eesti-Taani parlamendirühm, mille esimeheks on Yoko Alender.
  • 2007. aastal alustas Tallinnas tegevust Taani-Eesti Kaubanduskoda (DECC).
  • Taani ja Eesti kaitsekoostöö algas Eesti taasiseseisvumise esimestest päevadest. Täna kuuluvad mõlemad riigid uhkusega NATO liikmeskonda ning teevad koostööd. Taani 400 sõdurit viibisid Tapal liitlaste suurendatud kohaloleku/eFP raames 2018. aastal ja naasevad jälle 2020. aastal.
  • Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid viibis Taanis visiidil 26.09.2017, kohtudes Kopenhaagenis Taani kuninganna Margrethe II-ga ja peaminister Lars Løkke Rasmusseniga.
 

Taani ja Eesti suhetest saab rohkem teada:

Viimati uuendatud: 12. Juuni 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.