Sa oled siin

BALTI KETT 30 / MRP 80

23. augustil 2019. aastal möödub 30 aastat päevast, mil enam kui miljon Balti riikide elanikku ühendasid käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide vabaduspüüdlustele. Seni ühe silmapaistvaima rahumeelse poliitilise massimeeleavaldusena moodustati 23. augustil 1989 inimkett, mis kulges 675,5 kilomeetri pikkusena Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Balti kett oli üks lüli Ida-Euroopa vabanemise loos ja on senini üks ajaloo silmapaistvamaid näiteid vägivallatust protestist.

 

           Balti kett. Autor: Harald Leppikson. Eesti Rahvusarhiiv

 

  • Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest möödub tänavu 80 aastat. Pakti salaprotokolliga, mida kaua ei tunnistatud, jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit 1939. aastal Ida-Euroopa mõjusfäärideks, millega sai alguse kahe totalitaarrežiimi küüniline maailmajagamine ja väikestest riikidest ülesõitmine.
  • 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokoll viis Balti riikide okupeerimise ja annekteerimiseni.  1. septembril 1939 alustasid Saksa relvajõud allkirjastatu realiseerimist Poola ründamisega, päästes valla Teise maailmasõja.
 

Keti tegemise mõte tundus algul väga paljudele utoopiline. Aga see tehti ära.
Kui meil on mehi, kes teevad teoks utoopilised ideed, siis ma arvan, et nad
saavad hakkama ka omariikluse taastamisega. See ei ole ju utoopiline... – Andrus

 

 
  • Balti keti meeleavaldusega saavutati Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli olemasolu tunnistamine ja nende õigustühiseks kuulutamine NSVL-i poolt 24. detsembril 1989. Balti kett Toompeal. Foto: Eesti Rahvusarhiiv
  • Balti kett sai laialdaselt rahvusvahelist tähelepanu ja andis lükke demokraatlikele liikumistele mujalgi maailmas. Vähem kui kaks aastat hiljem lagunes Nõukogude Liit ja Balti riigid olid taas iseseisvad.
  • Inimketi alguspunkt oli Tallinnas Toompeal ja üle Daugava jõe Riias jõudis see Vilniusesse Gediminase torni alla välja. 
  • Meeleavalduse korraldasid Balti riikide rahvuslikud liikumised – Eestimaa Rahvarinne, Läti Tautas fronte ja Leedu Sajūdis.
  • Balti kett ning sellele eelnenud sündmused, nagu Balti apell 1979 ja Hirvepargi miiting 1987, valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette  Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.
  • 30. juulil 2009 kandis UNESCO Balti keti (dokumentatsiooni, mis jutustab selle aktsiooni ettevalmistamisest, teostamisest ja tulemustest) maailma mälu registrisse.
  • 2009. aastast alates on 23. august üleeuroopaline totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamise päev (ka musta lindi päev või kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev)
  • 2019. aasta augustis, mõned kuud enne Berliini müüri langemise aastapäeva, tähistatakse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus Balti keti 30. aastapäeva erinevate sündmustega.
 

Balti apell – Balti keti eellugu

 

1979. aasta augustis koostatud Balti apell oli 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Eestist andsid oma allkirja Mart Niklus, Enn Tarto, Erik Udam ja Endel Ratas.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon – esimese rahvusvahelise organisatsiooni seisukohavõtt Balti riikide toetuseks. See kõik innustas omakorda Baltimaade pagulasi ja vabasse maailma jäänud Balti riikide diplomaate korraldama oma asukohamaades okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu olukorda selgitavaid poliitilisi aktsioone ning tõmbama avalikkuse tähelepanu vabaduspüüetele kodumaal.

 

 

Viimati uuendatud: 13. September 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.