Sa oled siin

ÄRIKLIIMA

Viimati uuendatud: 28.11.2019

 

Ärikultuur

Türklased on üldiselt väga ärilembesed ning kontakti loomine käib ruttu. Samas tõsiste kokkulepeteni jõudmine võtab aega ning kannatlikkust – eestlaslik kohe asja juurde asumine ei pruugi Türgis edu tuua. Samuti on kasulik alati sõlmida isiklikke tutvusi ja minna ise kohale, e-kirja või telefoni teel sõlmitud kontaktid ei pruugi osutuda kestvateks. Teine peamine reegel põhjamaalasele on: rääkida, rääkida, rääkida.

Türgi keeles on tavaline viisakuspöördumine eesinimi ja sellele järgnev bey ([bei]; härra) või hanım ([hanõm]; proua) – nt Mart bey, Liisa hanım. Samas kasutavad türklased Lääne partneritega automaatselt ka meile tavapärast perekonnanime pidi pöördumist.

Inglise keele tase on Türgis üldiselt nõrk. Suuremates firmades, kellel on laiem partnerite võrgustik, räägitakse inglise keelt vabalt (eriti Istanbulis), ent väiksemate firmadega koostööks ning ametialaste paberite ajamiseks on hädavajalik palgata korralik tõlk.

E-post on äriringkondades levinud suhtlusvahend, kuid kindlasti tasub alati üle helistada, meilidesse suhtutakse tihti kui sellisesse infovahetuse vormi, millele ei pea tingimata reageerima. Kõik kokkulepped on väga soovitav fikseerida paberil. Tarne- ja maksetähtaegadest peetakse üldiselt kinni, samas on türklastele omane nö inimliku mõõtmega arvestamine, mistõttu paari päeva ringis hilinemistest enamasti probleemi ei tehta.

Äri on Türgis väga personaalne. Tihti eelistatakse töötada koos inimestega, keda juba eelnevalt tuntakse või keda mõni tuttav soovitab. Seda ei tasu tingimata tõlgendada korruptsioonina (mida Türgis ka esineb), vaid pigem võtta kui aegade jooksul välja kujunenud harjumust uute kontaktide leidmiseks. Omavaheline suhtlus on türklaste jaoks väga tavapärane ja „helista sõbrale“ varianti kasutab türklane palju rohkem kui Eestis kombeks. 

Türgi ühiskonnas on hierarhial tunduvalt kaalukam osa kui Eestis ning see kehtib ka äri ajamisel. Tiitlid on väga olulised ja hierarhiast peetakse täpselt kinni, oma volitustest naljalt üle ei astuta ja neist on soovitav kinni pidada ka välismaalasel. Samas, kuna otse „ei“ ütlemist ei peeta heaks tooniks, siis antakse äraütlemise asemel tihti lubadusi asja üle edasi mõelda või kolleegidega arutada, et hiljem oleks võimalik äraütlemise põhjus mõne teise asjaolu arvele kirjutada ning seega edasine hea läbisaamine tagada.

Ärikohtumised toimuvad tavaliselt kontoris või lõuna vormis ning erinevalt levinud stereotüübist algavad suhteliselt täpselt. Tulenevalt hierarhilisest ühiskonnakorraldusest, on hilinemine aktsepteeritav ainult sotsiaalselt staatuselt kõrgema partneri puhul, mida kõrgem, seda rohkem. Kohtumisel on äärmiselt ebaviisakas asuda kohe oma pakkumisest rääkima. Sissejuhatus on sama oluline kui läbirääkimiste sisu ning alustatakse seltskondliku vestlusega. Sobivateks teemadeks on positiivsed muljed Türgist, kohaliku köögi hõrgutised, jalgpall, perekond, firma ajalugu vms. Poliitikat võiks üldiselt esimestel kohtumistel jutuainena vältida. Türgi partneri soov teie kohta rohkem teada saada on siiras – Eesti mõistes liiga isiklikku laadi tunduvad küsimused on türklaste jaoks normaalsed ning eesmärk on lihtsalt oma tulevast koostööpartnerit paremini tundma õppida. Kui kohtumine toimub söögilaua taga, siis pole üllatav, kui kohtumise sisu juurde jõutakse alles pärast magustoitu. Lõunasöögile tasub varuda vähemalt kaks tundi, õhtusöögile isegi rohkem.

Tänamine on türklase jaoks palju rohkem kui pelk „aitäh“. Väga tavaline on kingituste vahetamine ning külalise/võõrustaja suhtes igakülgse austuse näitamine. Eriti heaks tooniks on inimese tänamine kolleegide või tähtsate külaliste juuresolekul (hierarhia!).

Partnerite leidmine

Elektroonilisi kontaktipäringuid saab teha näiteks Türgi investeerimisportaalis  või Türgi majandusministeeriumi veebilehel. Samal lehel on üleval ka info Türgi firmade esindatusest erinevatel messidel nii Türgis kui välismaal.

Arvestades Türgi suurust, tasub tõsiselt kaaluda oma äri alustamist provintsi tasandil – see on mõistlik nii tootmismastaapide kui turuga kohanemise mõttes. Konkreetse piirkonna partnerite leidmisel aitavad meelsasti vastava provintsi/linna kaubandus-tööstuskojad. Türgis on kaubandus-tööstuskodadesse kuulumine kohustuslik. Nimekirja regionaalsetest kodadest leiate siit: http://www.tobb.org.tr/Sayfalar/Eng/TicaretOdalari.php

Samuti tasub kontaktide leidmisel kasutada Eesti aukonsulite abi. 

Eesti-Türgi majandussuhete edendamisele aitavad kaasa ka aukonsulid, kelle poole võib oma küsimustega julgesti pöörduda (kontaktid, nõuanded Türgi seadusandluse või kohaliku ärikultuuri kohta jne). Eestil on hetkel Türgis viis aukonsulit: Istanbulis, Antalyas, Bursas, Mersinis ja Trabzonis.

Ühendust võib võtta ka Türgi välismajandussuhete nõukogu - DEIK allorganisatsiooni Türgi-Eesti ärikomitee esimehe ht. Galip Ilter´iga kes ka ise Türgi-Eesti vahelisse äritegevusse panustab, kontakt: info@deik.org.tr.

Aadress: TOBB Plaza, Talatpaşa Caddesi 3, Kat.5,
34394 Levent, Istanbul
Tel: +90 212 3395000
Faks: +90 212 2703592

Julgustame Eesti ettevõtteid pöörduma abi saamiseks Ankara saatkonna poole. Aitame teid hea meelega Türgis partneriotsinguil ning võimalusel vahendame tugiteenuseid (juriidiline abi, raamatupidamine, personaliotsing jm) pakkuvate ettevõtete kontakte.

Eesti Vabariigi Suursaatkond Ankaras - E-mail: Embassy.Ankara@mfa.ee
Aadress: Gölgeli Sok. No:16
Gaziosmanpaşa
06700 Ankara Turkey
Tel: +90 312 40 56 970
Fax: +90 312 40 56 976

Ettevõtte asutamine

Alustav ettevõte peab laskma end kanda kohalikku äriregistrisse ja registreerima kohalikus kaubandus/tööstuskojas. Sissemakse miinimummäär on 0,04% algkapitalist ja see peab olema deponeeritud Türgi Keskpanka või mõnda Türgi riigile kuuluvasse panka (Ziraatbank, Halkbank). Ideaaljuhul võtab ettevõtte asutamine Türgis vaid ühe päeva, tegelikkuses võiks kõikide dokumentide ajamiseks arvestada siiski vähemalt nädala või rohkemaga.

Tavalisimad ettevõtlusvormid on aktsiaselts (Limitet Şirket), osaühing (Anonim Şirket) ja usaldusühing (Komandit Şirket). Välisriigi ettevõtted saavad Türgis rajada ka nn sidekontoreid (İrtibat Bürosu; liaison office) ja filiaale (Şube; branch).

Üksikasjalikumaid juhtnööre kõigist firma asutamisega seotud sammudest annab Türgi investeerimisportaali sektoripõhine käsiraamat.

Välisinvestoritele on tegevuseks avatud peaaegu kõik sektorid. Telekommunikatsioonisektoris on väliskapitali maksimaalmääraks 25% ning merenduses ja lennutranspordis 49%. Finantsteenuste ning energeetika sektoris tegutsemine nõuab valitsuse eriluba nii välismaistelt kui türgi investoritelt. Samuti kehtivad välismaalastele piirangud kinnisvara omandamisel (mitte rohkem kui 2,5 hektarit maad; hoonete puhul vastavalt iga omavalitsuse tingimustele).
Äritegemise lihtsuse edetabelis (2019) oli Türgi  2018. aastal 190 riigi seas suutnud tõusta 17 kohta - 60. kohalt 43. kohale.

Elamis- ja tööload

Eesti kodanikud võivad turismi eesmärgil Türki reisida viisavabalt (kuni 90 päeva poole aasta jooksul). Muudel eesmärkidel Türki reisimisel (õppimine, töö, rahvusvahelised autojuhid, perega taasühinemine jms) on vajalik enne reisi taotleda eesmärgikohane viisa või elamisluba.
Dokumentidega seotud küsimustes pöörduge palun Türgi Suursaatkonda Tallinnas.

Kasulikku infot elamis- ja töölubade kohta saab ka Türgi Investeerimisagentuuri kodulehelt

Maksud ja kohalik tööjõud

Ettevõtte tulumaksumäär Türgis on 20%, kuid see määr tõsteti ajutiselt 2018-2020 perioodiks 22% peale. Eraisikute tulumaks on progressiivne, varieerudes 15% ja 35% vahel.

Üldine käibemaksu määr on Türgis 18%, sõltuvalt kaubast 1%, 8% või 18%. Vähendatud 8%-line käibemaks on kehtestatud peamistele toiduainetele, meditsiinitoodetele, raamatutele (e-raamatud on maksustatud 18%-lise käibemaksuga) ja mõnedele muudele kaubagruppidele. Sümboolse, 1%-lise käibemaksumääraga on maksustatud mõned põhilised põllumajandustooted, teatdu elamispind, ajakirjandusväljaanded ja mõned muud kaubagrupid.

Naftatoodetele, gaasile, lahustitele, transpordivahenditele, tubakale, alkoholile ja luksuskaupadele kehtib lisaks eritarbimismaks.

Autoomanikud peavad kaks korda aastas tasuma automaksu (suurus sõltub sõidukist).

Pärimis- ja kinkemaksu määr on vara hinnalisusest sõltuvalt 1 – 30%.

Töönädala maksimumpikkus Türgis on 45h, üle selle tehtav töö kuulub tasustamisele 1,5-kordse palgaga või korvamisele puhkusega (1,5h iga üle aja töötatud tunni eest). Nädalavahetustel ja riigipühadel tehtud üleajatöö tasustatakse kahekordselt (Tegelikkuses peavad neist reeglitest, vähemalt SME segmendis, kinni vähesed tööandjad).

Puhkus on sõltuvalt töötaja staažist 15 – 26 kalendripäeva aastas.

Miinimumpalga suurus on ekvivalentne summaga 422,3 eurot kuus (2019).

Sotsiaalmaksu maksavad nii tööandja (15,5% töötaja brutopalgast) kui töötaja (15,5% brutopalgast).

Ingliskeelne ülevaade Türgi maksusüsteemist.

Erimajandustsoonid. Välisinvesteeringute meelitamiseks on loodud Türgi vabatsoonide süsteem, kus tehakse välisinvestoritele mitmeid maksusoodustusi ja pakutakse professionaalset abi oma äri alustamiseks. Lähemalt saab lugeda kaubandusministeeriumi kodulehelt.

TOll. Info kättesaadav Türgi Tolli- ja Kaubandusministeeriumi kodulehelt. 

Vaidluste lahendamine. Türgi seadusandluses on sätted omandi- ja lepinguõiguse kohta, samuti on olemas eraldi äriõigus ning pankrotiseadus. Samas on kohtusüsteem tugevalt ülekoormatud ning vaidluste lahendamine seetõttu väga ajamahukas.

Türgi seadus tunnistab ka siduvaid rahvusvahelisi arbitraažiotsuseid välisriigi firma ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel, ent praktikas on vähemalt üks juhtum, kus Türgi kohus on erafirma kaebusega seotud rahvusvahelist otsust eiranud.

Intellektuaalse omandi kaitse on Türgis viimastel aastatel küll märgatavalt arenenud, ent probleeme on jätkuvalt, eriti seoses kaubamärkide ning autoriõigustega kaitstud kaupade piraatlusega ning ebapiisava infokaitsega ravimitööstuse teadusuuringutes.

Piraatluse vastu võitlemiseks on seaduses sätestatud kopsakad trahvid ning rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul on piraatlus tõsine probleem.

Viimati uuendatud: 6. Detsember 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.