Sa oled siin

ÄRIKESKKOND

Viimati uuendatud: 27.08.2015

Leedu äriõigus tugineb tsiviilseaduse traditsioonile, mis tähendab, et seadused on õiguse esmaseks allikaks ja pretsedentidel ei ole nii suurt tähtsust kui anglo-ameerika kultuuriruumis. Suur osa äriõigust puudutavatest seadusaktidest võeti vastu ja kohandati Leedu saamisel Euroopa Liidu liikmeks.

Elamis- ja tööload

Üldjuhul peab välismaalasel, kes ei ole EL liikmesriigi kodanik, Leedus töötamiseks olema tööluba. Eesti kodanikud tööluba ei vaja.  Töötamine on tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ja töötamine töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada talle Leedus elamiseks väljastatud elamisloa kehtivusaega.

Tööluba väljastatakse töölepingu esitamise alusel. Juhul, kui välismaalase alaline töökoht asub välismaal, siis ajutise töölepingu esitamise alusel.

Välismaalasele makstav töötasu ei tohi olla madalam kui Leedu residentidele samalaadse töö eest makstav töötasu.

Erandid tööloa nõudest

Ilma tööloata saavad Leedu Vabariigis töötada:

  • EL kodanikud;
  • Välismaalased, kes omavad Leedu alalist elamisluba;
  • Välismaalased, kes omavad Leedu ajutist elamisluba järgmistel alustel:
    - Leedu Vabariigi kodakondsuse taotlejad;
    - Leedu päritolu;
  • taasühinenud perekonna osapool (Leedus alalist või ajutist elamisluba omava välismaalase perekonnaliige, kes ei ole EL kodanik, kuid omab pereliikmena Leedus elamisluba);
  • Leedu kodaniku kasulaps või selle hooldaja;
  • isik, kes on vastavalt Leedu Vabariigi seadustele riigi kaitse all või põgenik.

Täiendav info: Välismaalaste seadus

Tööloa taotlemine, selle kehtivus ja tühistamine

Töölubasid väljastab ja tühistab Leedu Sotsiaal- ja Tööministeeriumi juures asuv Riiklik Tööbörs. Tööloa väljasstamine sõltub olukorrast Leedu tööturul ja nõudlusest vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti järele. Tööluba väljastatakse välismaalasele vaid juhul, kui Leedus puudub temaga võrdse kvalifikatsiooniga spetsialist.

Välismaalase taotlus tööloa saamiseks vaadatakse läbi kahe kuu jooksul alates selle esitamisest Riiklikule Tööbörsile. Leedus töötada sooviv välismaalane (või tema tööandja) peab hankima tööloa Leedus töötamiseks juba enne riiki sisenemist. Riigilõiv aastase tööloa eest on 121,64 eurot ja kuni kahe aastase tööloa puhul 150,60 eurot.

Tööluba väljastatakse kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest kuni kahe aasta pikkuseks perioodiks olenevalt töölepingu pikkusest. Tööloale on märgitud taotleja amet ja teda palganud ettevõtte nimi.

Välismaalasele, kes soovib Leedus saada hooajalist tööd, väljastatakse tööluba kuni kuueks kuuks alates kuupäevast, mil ta esmakordselt siseneb Leedu Vabariiki.

Välismaalasele, kes saabub Leetu ametialasele väljaõppele, väljastatakse tööluba üheks aastaks, mida erijuhtudel võib pikendada, näiteks, kui väljaõppe kestus on pikem kui üks aasta ja tööloa pikendamine on vajalik soovitud kvalifikatsiooni omandamiseks.

Tööluba on võimalik tühistada järgmistel põhjustel:

  • tööluba on omandatud pettuse teel;
  • töölepingu katkemine tööandjaga;
  • välismaalase ajutise elamisloa tühistamisel.

Täiendav info: Leedu Riiklik Tööbörs

Euroopa Liidu riikide kodanike töötamine Leedu Vabariigis

EL kodanikud eraldi tööluba töötamiseks Leedu Vabariigis ei vaja, kui neil on Leedus registreeritud tööandjaga sõlmitud tööleping. Nad võivad Leedus viibida kolme kuu vältel poolaastas alates riiki sisenemisest.

Kui EL kodanik elab ja töötab Leedus ning soovib seda teha pikemalt kui kolme kuu jooksul poolaastas, siis peab ta taotlema EL kodaniku tõendit tähtajalise elamisõiguse kohta Leedus, mille väljaandmist korraldab Siseministeerium. Kui tööperiood jääb lühemaks kui kolm kuud poolaastas, siis nimetatud tõendit taotlema ei pea.

EL kodaniku tähtajalise elamisõiguse tõendi taotlemiseks töötamise eesmärgil tuleb pöörduda elukohajärgse Migratsiooniameti filiaali poole ja esitada palutud dokumendid.

Kui ajutine elamisluba mitte-EL kodanikule väljastatakse tavaliselt üheks aastaks, siis EL kodaniku tähtajalise elamisõiguse tõend kehtib viis aastat. Väljastamisotsus tehakse kümne päeva jooksul ning riigilõiv selle eest on 8,60 eurot.

Täiendav info: Leedu Migratsiooniamet

Ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Enne ettevõtlusvormi valimist tuleks otsustada, kas ettevõte kujuneb põhi- või kõrvaltegevuseks, kas eesmärgiks on tegutseda lühiajalise projektina või luua pikema perspektiiviga ettevõte ning milliseid riske soovitakse võtta.

Leedus enimlevinud ettevõtlusvormid on järgmised:

Lisaks tegutsevad Leedus vastavalt ettevõtteseadusele veel järgmist tüüpi ettevõtted:

  • investeerimisettevõte (investicinė bendrovė);
  • riigiettevõte (valstybės įmonė), piiratud vastutusega riigi omandis ettevõte;
  • munitsipaalettevõte (savivaldybės įmonė), piiratud vastutusega omavalitsuse omandis ettevõte;
  • põllumajandusühistu (žemės ūkio bendrovė – ŽŪB), mille puhul vähemalt 50% tuludest moodustavad sissetulekud põllumajandustoodete müügist või agraarteenuste osutamisest;
  • ühistud (kooperatinė bendrovė – KB), mille asutajateks peavad olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut, kes kõik on ka ühistu liikmed;
  • mittetulundusühingud (ne pelno organizacijos).

Äritegevuse alustamise erisused

Äriühingu asutamine võtab Leedus aega kuni kaks nädalat. Alustaval ettevõtjal tuleb äriühingu normaalseks toimima hakkamiseks arvestada suurema bürokraatia ja lisakuludega kui Eestis. Ettevõtte asutamisel ei ole väheoluline ka kohaliku keele oskus.

1) Ettevõtte asutamisdokumentide ettevalmistamine 1-3 tööpäeva 0-290 eurot
2) Ajutise pangakonto avamine algkapitali sissemaksmiseks 1 tööpäev 0-5 eurot
3) Notariaalne kinnitus asutamisdokumentidele, taotluse esitamine ettevõtte registreerimiseks Registrikeskuses 2 tööpäeva 58-260 eurot
4) Ettevõtte registreerimine Registrikeskuses; maksumaksjana Maksuametis ja Sotsiaalkindlustusametis arvele võtmine 3 tööpäeva 31-57 eurot
5) Ajutise pangakonto ümbervormistamine jooksevkontoks 1 tööpäev tasuta
6) Käibemaksukohuslasena arvele võtmine 3 tööpäeva tasuta

Allikas: https://www.lietuva.lt/en/business/investment_and_trade_profile/business_operation_costs

Ettevõtte registreerimine

Üldjuhul on soovitav ettevõtte registreerimiseks pöörduda sellega tegelevate advokaadibüroode poole. Üldisemate küsimuste korral on võimalik saada abi ja soovitusi Eesti Suursaatkonnalt Leedus.

Leedu advokaadibürood ja Leedus juba tegutsevad välisinvestorid soovitavad ettevõtte asutamisel Leedus valida kahe piiratud vastutusega äriühingu tüübi: aktsiaseltsi ja osaühingu vahel.

Osaühing

Osaühingul (uždaroji akcinė bendrovė, UAB) on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingule ärinime valimisel peab arvestama, et see ei oleks eksitav ega kattuks tuntud äriühingute või kaubamärkide nimetustega. Kui ärinimes soovitakse kasutada sõna „Lietuva”, siis on selleks vajalik eriluba, mille väljastab Leedu Justiitsministeerium.

Osaühingu asutamisel Leedus on kasulik teada:

  • Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, Leedu Ettevõtteseaduse kohaselt tohib osanikke olla maksimaalselt 249;
  • Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot, osakapitali ülemmäära suurus ei ole piiritletud;
  • Kapitali sissemakse peab olema vähemalt ¼ suuruses osas rahaline. Ülejäänud sissemaksed võivad olla ka mitterahalised, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahaliste sissemaksetena saab käsitleda vara, mille kohta tuleb esitada selle hindamise akt;
  • Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingule ajutine pangaarve mõnes Leedu kommertspangas. Sellele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Leedu ettevõtteregistrisse  ehk registreeritud Registrikeskuses;
  • Kõik asutajad peavad olema sissemakse täielikult tasunud enne avalduse esitamist Registrikeskusele osaühingu registrisse kandmiseks;
  • Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega;
  • Juhatuse või nõukogu ametisse nimetamine ei ole kohustuslik, kõik ettevõtte juhtimist puudutavad otsused võib teha osanike üldkoosolek;
  • Osaühingu aktsiaid ei tohi müüa avalikul pakkumisel. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele eelisostuõigusena või kolmandatele isikutele kirjaliku ostu-müügilepingu alusel, mis on notariaalselt kinnitatud. Eelnevalt on osaluse müügiks vaja juhtkonna kirjalikku nõusolekut. Põhimõtteliselt saab müüki keelata vaid juhul, kui osaühingu aktsionäride arv kasvab müügi tulemusel suuremaks kui 250.

Osaühingu asutamiseks Leedus tuleb kõigepealt esitada Leedu notarile kinnitamiseks järgmised dokumendid:

  • äriühingu registreerimise taotlus koos asutajate andmetega;
  • põhikiri, milles on ära toodud ka äriühingu nimi (notar kontrollib, kas selle nimega äriühingut juba registreeritud ei ole) ja selle tegevusalad;
  • kirjalik nõusolek hoone omanikult, millisel aadressil ettevõte registreeritakse ehk garantiikiri tegevusruumide olemasolu kohta. Võimalik on ka äriühingu registreerimine mõne registreerimist korraldava advokaadibüroo juurde;
  • asutamiskoosoleku protokoll või selle väljavõte äriühingu loomise, selle juhtorganite valimise ja nende pädevuse kohta;
  • väliskapitali osalusega äriühingu puhul (kui osanikuks on välismaal tegutsev äriühing) tuleb esitada dokumendid, mis kinnitavad osaniku reaalset majandustegevust teises riigis (nt. Eesti Äriregistri tõend);
  • panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu ajutisele arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta;
  • osanike nimed, isikudokumentide koopiad, aadressid, nende osaluse suurus.

Osaühingu registreerimiseks Registrikeskuses (Registrų centras) tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Äriühingu põhikiri, notariaalselt kinnitatud;
  • Asutamisleping (või asutamisotsus, kui osaühingul on vaid üks asutaja) koos põhikirjaga. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad, kelle allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud;
  • Taotlus Registrikeskusele, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed. Äriühingu allkirjaõiguslike isikute allkirjanäidised;
  • Tõend registreerimise eest riigilõivu tasumise kohta;
  • Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu ajutisele arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel tuleb lisada audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta.

Aktsiaselts

Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.

Vastavalt Leedu äriseadustikule võivad aktsiad olla erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.

Aktsiaseltsi asutamisel Leedus on kasulik teada:

  • Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut;
  • Minimaalne aktsiakapital on 40 000 eurot;
  • Kapitali sissemakse peab olema vähemalt ¼ suuruses osas rahaline. Ülejäänud sissemaksed võivad olla ka mitterahalised, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Mitterahaliste sissemaksete hindamiseks peab olema koostatud sellekohane hindamisakt, hindamist peab kontrollima audiitor. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas;
  • Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel ajutine pangaarve, mille arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Registrikeskuses;
  • Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne Registrikeskusele avalduse esitamist;
  • Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole;
  • Juhatuse või nõukogu ametisse nimetamine ei ole kohustuslik, kõik ettevõtte juhtimist puudutavad otsused võib teha ettevõtte osanike üldkoosolek;
  • Aktsiaseltsi aktsiaid võib müüa avalikult börsil vastavalt väärtpaberiturgu reguleerivatele seadusaktidele. Aktsiaseltsil on lubatud emiteerida ka võlakirju. Aktsiate võõrandamise tehingud on võimalikud vaid nende täieõiguslike omanike poolt või nende notariaalselt kinnitatud volituse alusel;
  • Aktsiate ülevõtmine hüvitise eest: Leedu äriseadustik näeb ette võimaluse põhiaktsionäril, kellele kuulub üldkoosoleku vähemalt 95% aktsiatest, õiglase rahalise hüvitise eest üle võtta vähemusaktsionäride aktsiad. Pärast ülevõtmise otsustamist tuleb aktsiaseltsi juhatusel esitada Leedu Väärtpaberiregistrile avaldus, mille alusel register korraldab aktsiate ülekandmise põhiaktsionärile ning hüvitissummade ülekandmise vähemusaktsionäridele.

Aktsiaseltsi asutamiseks Leedus tuleb kõigepealt esitada Leedu notarile kinnitamiseks järgmised dokumendid:

  • Äriühingu registreerimise taotlus koos asutajate andmetega;
  • Põhikiri, milles on ära toodud ka äriühingu nimi (notar kontrollib, kas selle nimega äriühingut juba registreeritud ei ole) ja selle tegevusalad;
  • Kirjalik nõusolek hoone omanikult, millisel aadressil ettevõte registreeritakse ehk garantiikiri tegevusruumide olemasolu kohta;
  • Asutamiskoosoleku protokoll või selle väljavõte äriühingu loomise, selle juhtorganite valimise ja nende pädevuse kohta;
  • Juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, elukohad. Juhul, kui juhatuse liikmeid on rohkem kui kaks, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe. Juhul, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete andmed. Juhul, kui nõukogu liikmeid on rohkem kui kaks, valivad nõukogu liikmed endi hulgast juhatuse esimehe;
  • Väliskapitali osalusega äriühingu puhul (kui osanikuks on välismaal tegutsev äriühing) tuleb esitada dokumendid, mis kinnitavad osaniku reaalset majandustegevust teises riigis (nt. Eesti Äriregistri tõend);
  • Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle audiitori poolt koostatud hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed;
  • Osanike nimed, nende osaluse suurus.

Aktsiaseltsi registreerimiseks Registrikeskuses tuleb registrile esitada järgmised dokumendid:

  • Äriühingu põhikiri, asutamisotsus ja asutaja tegutsemisluba  - peavad olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud;
  • Asutamisleping (või asutamisotsus, kui osaühingul on vaid üks asutaja) koos põhikirjaga. Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad, kelle allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud;
  • Taotlus Registrikeskusele, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed;
  • Äriühingu allkirjaõiguslike isikute allkirjanäidised;
  • Panga teatis rahalise sissemakse tegemisest osaühingu arveldusarvele. Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt ja osaühingule üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed;
  • Audiitorite nimekiri (nimi, isikukood, elukoht ja audiitori tunnistuse number) koos audiitorite kirjaliku nõusolekuga;
  • Tõend aktsiate registreerimisest Leedu Väärtpaberiregistris. Aktsiate registreerimiseks väärtpaberite keskregistris peab kõigil omanikel eelnevalt olema avatud väärtpaberikonto. Registreerimiseks tuleb esitada taotlus, aktsionäride nimekiri, juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised, põhikiri, asutamisleping või asutamisotsus.

Registrikeskus peab tegema otsuse äriühingu registreerimise kohta kolme tööpäeva jooksul alates dokumentide vastuvõtmisest. Kui kasutatakse advokaadibüroo abi, siis kogu ettevõtte loomise protsess ei tohiks Leedus teoreetiliselt aega võtta üle kahe nädala. Ettevõtte registreerimisel järel Registrikeskuses tuleb see registreerida Maksuametis (vajadusel ka käibemaksukohuslasena), avada pangaarve, tellida ettevõtte pitsat ja palgata raamatupidaja.

Äriühingu juhtimine

Vastavalt Leedu äriseadustikule juhib äriühingu tegevust üldkoosolek (visuotinis akcininku susirinkimas)  ja tegevdirektor (vadovas), viimane määratakse ametisse korraga kuni neljaks aastaks. Ettevõtte juhtimiseks võib valida ka nõukogu või juhatuse, kuid seadus selleks ei kohusta.

Ükski Leedu seadus ei sea äriühingu juhtkonna liikmetele piiranguid residentsuse osas. Seega võivad äriühingut juhtida välisriigi kodanikud. Ettevõtte tegevjuhiga peab olema sõlmitud tööleping. Kui nõukogu ja juhatuse liikmed või tegevdirektor kavatsevad seoses äriühingu juhtimisega viibida Leedus kauem kui 180 päeva poolaastas, siis peavad nad selleks hankima Leedu ajutise elamisloa või pikaajalise viisa. EL kodanikud, kes töötavad Leedus töölepingu alusel, on tööloa nõudest vabastatud.

Osaühingu juhtimist puudutavad detailid sisalduvad ettevõtte põhikirjas, mis on oma iseloomult lihtsalt osaühingu osanike vaheline kokkulepe. Leedu seadused annavad osaühingu asutajatele üsna palju vabadust sobivaima juhtimistüübi valikul ja selle võib sarnaselt kujundada aktsiaseltsi, täis-, usaldus-, või piiratud vastutusega ühingule või ka erinevaid variante omavahel kombineerides. Osaühingut juhib tavaliselt juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek  Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.

Aktsiaseltsi juhtivorganiteks on nagu Eestiski tavaliselt nõukogu ja juhatus. Tavaliselt peab nõukogu koosnema vähemalt kolmest liikmest. Sisuliselt võivad aktsionärid määrata nõukogusse vastavalt oma soovidele ükskõik kelle, nõukogu liikmed ei pea olema Leedu kodanikud või residendid, samuti pole nõudeid, mis kohustaks nõukogu liikmeteks kaasama aktsionäride, töötajate vms. esindajaid.

Äriühingu juhatus kutsub kokku osanike korralise üldkoosoleku iga rahandusaasta lõpul hiljemalt nelja kuu jooksul alates rahandusaasta lõppemisest. Üldkoosolek peab heaks kiitma otsused, mis puudutavad põhikirja muudatusi ja aktsiakapitali muutmist, kinnitab raamatupidamisaruande, kinnitab ja vabastab audiitori, seab ametisse või vabastab juhatuse liikmeid, ja juhul, kui nõukogu puudub, likvideerib või reorganiseerib ettevõtte tegevust. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui 50% aktsiakapitali valdajatest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.

Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.

Auditeerimine

Aktsiaseltsi auditeerimine on kohustuslik iga rahandusaasta lõpul. Osaühingu puhul on auditeerimine kohustuslik juhul, kui see vastab vähemalt kahele kriteeriumile järgnevatest:

  • rahandusaasta jooksul sooritatud netomüügitulud on suuremad kui 3,5 mln eurot;
  • vara väärtus ettevõtte bilansis ületab 1,8 mln eurot;
  • rahandusaasta jooksul palgalehel olevate töötajate arv on suurem kui 50.

Rahandusaasta kattub tavaliselt kalendriaastaga, kui äriühingu põhikirjas pole märgitud teisiti.

Auditi tulemused koos raamatupidamisülevaatega tuleb esitada Registrikeskusele 30 kalendripäeva jooksul üldkoosoleku toimumise päevast alates.

Litsentseerimine

Teatud tegevusaladel äritegevuse alustamiseks Leedus  tuleb taotleda litsentsi.  Kuivõrd litsentsi saab taotleda alles seejärel, kui äriühing on registreeritud registrikeskuses, siis on soovitav küsida sellekohast eelinfot juba enne registreerimist erialaliitudest.

Valdkonnad, mille puhul on kindlasti vajalik litsentsi olemasolu, on nt. ehitus, hasartmängud, meditsiin, farmaatsia, alkoholi- ja tubakakaubandus, kindlustus, turism jne.

Litsentside väljastamine ja muu sellekohane info on konkreetset valdkonda kureeriva ministeeriumi haldusalas.

Filiaali või esinduse loomine

Filiaali asutamiseks Leedus tuleb Registrikeskusele esitada järgmised dokumendid:

  • väljavõte loodava filiaali emaettevõtte registreerimisest emamaa äriregistris või tõestatud koopia emaettevõtte väljastatud tegevusloast;
  • tõestatud koopiad ettevõtte asutamisdokumentidest;
  • emaettevõtte majandustegevuse aastaaruanne;
  • tegevuslitsents, juhul, kui ettevõte vajab tegutsemiseks Leedus litsentsi.

Lisaks eelnevale on soovituslik esitada Registrikeskusele igal aastal kõik majandustegevust puudutavad dokumendid, mida filiaali emaettevõte on kohustatud esitama kodumaal.

Kui äriühing soovib asutada Leedus ettevõtte esinduse, siis peab arvestama asjaoluga, et esinduse tegevus on võrreldes filiaali tegevusega märksa piiratum. Esindus ei ole iseseisev ettevõte. Esinduse tööd juhib selle tegevjuht.

Esindus saab esindada ja kaitsta emaettevõtte huvisid Leedus, nt. sõlmida lepinguid jmt. Esindus luuakse tavaliselt suhtlemiseks juba olemasolevate emaettevõtte klientidega.

Esindus tuleb Registrikeskuses registreerida vaid juhul, kui esindus suhtleb kolmandate osapooltega. Sellisel juhul tuleb esitada Registrikeskusele sarnaselt filiaaliga igal aastal kõik needsamad majandustegevust puudutavad dokumendid, mida filiaali emaettevõte on kohustatud esitama kodumaal.

Leedu seadusaktid ei sätesta, et filiaali või esinduse juht peab olema Leedu kodanik. Leedu eraõigus näeb aga ette, et vähemalt üks filiaali või esinduse töölepinguga töötaja peab olema Leedu resident, omades vastavalt vajadusele elamis- või tööluba Leedus.

Maksud

Maksude administreerimisega tegeleb Riiklik Maksuinspektsioon, mis töötab Rahandusministeeriumi haldusalas. Käibemaksu ja aktsiise administreerib Tolliamet.

Peamised maksumäärad (%)

Üksikisiku tulumaks 15
Ettevõtte tulumaks 15*
Dividendimaks 0-15
Tööandja sotsiaalmaks (töötaja osa on 9%) 30,98
Käibemaks 21
Maamaks 0,01-4**
Kinnisvaramaks 0,3-3**

* 0% määr on rakendatav juhul, kui investori kontrolli all on viimase kalendriaasta jooksul olnud vähemalt 10% hääleõigusega aktsiatest.
** Maksumäär sõltub kohalikust omavalitsusest.

Täiendav info: KPMG (PDF), PWC (PDF)

Üksikisiku tulumaks

Üksikisiku tulumaksu määr on 15%. Juhul, kui brutopalk ei ületa 290 eurot kuus, moodustab maksuvaba tulu sellest 166 eurot. Üle 290 euro teenivate üksikisikute puhul arvutatakse maksuvaba tulu järgmise valemi abil: 166 – 0,26 x (brutokuupalk – 290).

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks Leedus on 15%. Soodsamat 5%-list määra on teatud tingimustel võimalik rakendada põllumajandusega tegelevate või väike-ettevõtete puhul. Ettevõtete tulumaksusoodustusi on võimalik taotleda ka investeerimisprojekte või teadusarendustegevusi ellu viivate ettevõtete puhul.

Viimastel aastatel jõudsalt arenenud Leedu vabamajandustsoonid on kujunenud märkimisväärseks konkurentsieeliseks välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Vabamajandustsoonidesse tehtavate kapitaliinvesteeringute puhul, mille väärtus ületab miljon eurot, vabastatakse ettevõte esimese kuue aasta jooksul tulumaksust ja sellele järgneva 10 aasta jooksul on maksumäär 7,5%. Lisaks puudub vabamajandustsoonides dividendi- ja kinnisvaramaks.

Rohkem infot vabamajandustsoonide kohta: http://www.investlithuania.com/business-locations-projects/#zones.

Sotsiaalmaks

Lepingulise töötaja pealt makstava sotsiaalmaksu määr ettevõtetele on reeglina 30,98%, kuid sõltuvalt raskete tööõnnetuste toimumise sagedusest ettevõttes võib see ulatuda ka 32,6%-ni. Töötaja palgast peetakse sotsiaalmaksuna kinni 9%, millest 3% suunatakse sotsiaal- ja 6% tervisekindlustusesse.

Käibemaks

Tavaline käibemaksumäär Leedus on 21%. Raamatutele ja ajakirjadele, reisijateveole, teatud majutusteenustele ning kaugküttele (kuni 31.12.2016) rakendatakse 9% maksumäära. Ravimitele ja invavarustusele kehtib soodsaim, 5%-line käibemaksumäär.

Leedus registreeritud maksustatav isik peab end käibemaksukohuslasena arvele võtma juhul, ku tema maksustatav käive viimase 12 kuu jooksul ületab 45 000 eurot. Välismaal registreeritud ettevõtted peavad end registreerima käibemaksukohuslasena Leedus alates nende tegevuse alustamisest, juhul, kui nad juhivad tegevust Leedust.

Käibemaks tuleb tasuda 25 päeva jooksul pärast maksustava perioodi lõppemist. Ettevõtted, mille käibemaks ületab kolme järjestikuse kuu jooksul 3 mln eurot, peavad käibemaksu tasuma ette.

Käibemaksu tagastamist puudutav info tuleb esitada 25 päeva jooksul pärast maksustatava perioodi lõppemist.

Täiendav info: Leedu Maksuinspektsioon

Aktsiisid

Aktiisiseaduse viimane versioon jõustus alates 1. maist 2004 ja on kooskõlas EL direktiiviga 92/12/EEC. Aktiisilõiv on kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, elektrile ja teatud kütustele.

Täiendav info: Leedu Maksuinspektsioon

Maamaks

Maamaksu suurus on kuni 4% maksustatava maa väärtusest aastas. Põllumajandus- ja metsamaa omandamisele välismaalaste poolt kehtivad Leedus teatud piirangud: EL liikmesriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul on riigilt omandatava põllumajandus- ja metsamaa üldpindala piiratud 300 hektari ja omandatava maa kogupindala 500 hektariga. Kuni 1. aprillini 2014 puudus välisriikide kodanikel õigus Leedus põllumajandus- ja metsamaad omandada.

Kinnisvaramaks

Kinnisvaramaks äriühingutele ja teistele juriidilistele ühingutele, mis omavad kinnisvara, on kuni 3% maksustava vara väärtusest aastas. Alates 2015. aastast hakkas Leedus kehtima kinnisvaramaks ka füüsilistele isikutele: 0,5% maksustatava vara väärtusest, mis ületab 220 000 eurot.

Tööturu regulatsioon

 

Kollektiivlepingud

Leedu tööturg on riiklikult vähereguleeritud, kuid paljud töötamisega seotud aspektid on seaduse asemel reguleeritud tööandjate ja töövõtjate vaheliste kollektiivlepingutega. Ehkki ametiühingute mõju Leedus ei ole suur, on neil roll kollektiivlepingute sõlmimisel. Töökoodeks näeb ametiühingute kõrval alternatiivina ka töönõukogu kui töötajate esinduskogu loomist.

Kollektiivlepingud sõlmitakse reeglina määratud või määramata tähtajaga, nende kehtivuse lõpetab ka uue kollektiivlepingu sõlmimine. Kollektiivleping sisaldab lubadust vastavalt tööandjate organisatsioonilt tagada vähemalt neid tingimusi, mis on lepingus. Samal ajal peavad ametiühingud omalt poolt hoidma töörahu senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib vaidlusalase küsimuse edasi viia töökohtusse (arbitraaži).

Töötaja töötab tööandja juures kirjaliku, kahes eksemplaris koostatud töölepingu alusel. Töötaja omab samaaegselt õigust töötada mitme tööandja juures. Töötaja võib töösuhte alguses lühiajaliselt, kuni kolm kuud, töötada ka katseajaga.

Põhitingimused

Töönädala pikkus

Töönädala kestus Leedus on 40 tundi, tööpäeva pikkus 8 tundi. Sellekohased erandid on võimalikud teatud seaduste alusel ja kollektiivlepingutes sätestatuga. Tööpäeva või vahetuse pikkus on kuni 12 tundi, ka. lõunavaheaeg. Tööea alammäär on tavajuhtudel 18 aastat, valitsuse määrusega on kehtestatud ka erandid, mis lubavad palgata töötajaid alates nende 16. eluaastast.

Teatud sektorites, nt. meditsiin, haridus, energeetika, turvateenused jne, võib tööpäeva või vahetuse maksimaalseks kestuseks olla 24 tundi. Samal ajal ei tohi nende töötajate tööaeg nädalas ületada 48 tundi ja vahetuste vahele jääv puhkuseaeg ei tohi olla lühem kui 24 tundi.

Ületunnitöö pikkus ei tohi ületada 4 tundi kahel järjestikusel tööpäeval ja 120 tundi aastas. Riiklikele pühadele eelnevat tööpäeva võib lühendada 1 tunni võrra.

Puhkused

Töökoodeksi kohaselt on Leedus võimalik võtta iga-aastast korralist puhkust või ettekavatsetud puhkust.

Korralise puhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Erandina saavad 35 kalendripäeva puhkust aastas alla 18-aastased või puudega isikud, alla 14-aastast last kasvatatavad üksikvanemad, alla 18-aastast puudega last kasvatavad vanemad ja teised seadusega soodustatud isikud. Õigus korralisele puhkusele tekib 6-kuulise tööperioodi järel.

Õigus lisapuhkusele on ka tervist kahjustavat tööd tegevatel isikutel, pikaajalistel töötajatel ja eritingimuste alusel töötavatel isikutel.Täpsem lisapuhkepäevade arv kehtestatakse valitsuse määrusega. Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt 3 päeva enne puhkuse algust. Töövõtjal ei ole õigust saada ja tööandjal välja maksta puhkusetasu kompensatsioonina, ilma, et töövõtja puhkust kasutaks. Vaid viimase 3 aasta jooksul kasutamata jäänud puhkusepäevade eest on võimalik töösuhte lõpetamisel tasu kompensatsioonina välja maksta.

Ettekavatsetud puhkus on kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus, isapuhkus, õppepuhkus, loominguline puhkus, puhkus kodanikukohustuste täitmiseks, palgata puhkus jmt. Sünnituspuhkuse kestus on 70 päeva enne eeldatavat sünnitusaega ja 56 päeva pärast seda. Sünnituspuhkusele järgneb lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele saab jääda vastavalt vajadusele ema asemel lapse isa, vanavanem või sugulane. Lapse sünni järel on lapse isal õigus saada isapuhkust kuni lapse ühekuuseks saamiseni.

Õppepuhkust võimaldatakse kõrgkooli sisseastumisel ja igal eksamisessiooni perioodil kuni 3 tööpäeva. Loomingulist puhkust võimaldatakse akadeemilise töö tegemiseks, selle kestus on määratud töölepingus või kollektiivlepingus.

Puhkust kodanikukohustuste täitmiseks võimaldatakse hääletamiseks valimistel, osalemiseks seadusandliku kogu töös, tunnistamiseks kohtus jne.

Palgata puhkust on võimalik taotleda:

  • kuni 14 kalendripäeva aastas kuni 14-aastast last kasvataval üksikvanemal;
  • kuni 30 kalendripäeva aastas kuni 18-aastast puudega last kasvataval lapsevanemal;
  • kuni 30 kalendripäeva aastas puudega isikul ja tema hooldajal;
  • abiellumisel või pereliikme surma korral vähemalt 3 kalendripäeva.

Vallandamine

Tööandjal on õigus töösuhe töövõtjaga katkestada, teatades selles kirjalikult 2-4 kuud ette. Tavaline etteteatamisaeg on kaks kuud, neli kuud teatatakse ette järgmistel juhtudel:

  • töötajal on jäänud vanaduspensionini vähem kui 5 aastat;
  • töötaja on alla 18-aastane või puudega isik;
  • töötajal on alla 14-aastased lapsed.

Kirjalikku etteteatamiskohustust ei ole juhul, kui:

  • kohus mõistab töötajale vabadusekaotuse;
  • töötaja on ametist tagandatud ametiseisundi kuritarvitamise tõttu;
  • töötaja on viimase 12 kuu jooksul mõistetud süüdi distsiplinaarkuriteos seoses töökorra rikkumisega:
  • kutsekomisjon tunnistab töötaja tervislikel põhjustel tööle sobimatuks;
  • tööandja likvideerimisel.

Katseajal võib tööandja algatusel töösuhte katkestada kirjaliku teatisega kuni 3 päeva ette. Viimasel juhul ei ole tööandjal kohustust töötajale tasu maksta.

Töötajat ei saa vallandada kui ta on puhkusel, töövõimetu või täidab kaitseväekohustust ajateenistuses. Teenistusest vabastada ei saa ka rasedaid ja alla 3-aastast last kasvatatavat lapsevanemat.

Töötaja koondamisel ettevõttest peab tööandja viimasele maksma koondamistasu 1-6 kuupalga ulatuses, olenevalt ettevõttes töötatud perioodi pikkusest.

Töötasu

Alates 1. juulist 2015. a. on Leedus kehtestatud miinimumpalk 325 eurot. Minimaalne tunnipalk on 1,97 eurot. Keskmine brutokuupalk moodustas 2014. a. 676,4 eurot. Kehtestatud elatusmiinimum on 1. jaanuarist 2015. a. 28 eurot.

Töökoodeksi kohaselt toimub töötasu maksmine kaks korda kuus. Töövõtja avalduse alusel on võimalik tasu maksta ka korra kuus. Töötasu tuleb välja maksta õigeaegselt. Viivituse korral on töövõtjal õigus alates 7. viivituspäevast nõuda viivist 0,06% päevas. Lisa- ja ületunnitöö eest on tööandja kohustatud maksma 1,5 korda kõrgema tariifi alusel. Töö eest puhkepäevadel tuleb maksta kahekordse tariifi alusel või võimaldada lisapuhkepäev.

Lisainfo: Leedu Töökoodeks (leedu keeles)

NB! 2015. aasta sügisel hakatakse parlamendis arutama kehtiva töökoodeksi põhjalikku muutmist.

Keskmise brutopalga võrdlus sektorite kaupa - 2014. a I kv vs 2015. a I kv

Sektor Keskmine kuupalk (€) Q1/2014 Keskmine kuupalk (€) Q1/2015
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 577 597
Mäetööstus 816 813
Töötlev tööstus 668 706
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 881 898
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 704 730
Ehitus 605 644
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 620 646
Veondus ja laondus 644 667
Majutus ja toitlustus 422 446
Info ja side 1112 1230
Finants- ja kindlustustegevus 1340 1388
Kinnisvaraalane tegevus 653 671
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 843 893
Haldus- ja abitegevused 556 588
Haridus 577 763
Avalik haldus ja riigikaitse 853 867
Haridus 608 624
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 654 668
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 499 545
Muud teenindavad tegevused 572 597

Allikas: Leedu Statistikaamet

Ettevõtte tegevuskulud

Kommunaalkulud juriidilistele isikutele 2015. aastal

  Maht Keskmine hind (€)
Elekter 1 kWh 0.139
Maagaas 1 m3 0.41
Külm vesi 1 m3 1.89
Soe vesi 1 m3 5.88

Allikas: Invest Lithuania

Äripindade rendihinnad 2015. aastal

Büroopinna kuurent (€/m2) A-klass B-klass
Vilnius 13.0-15.6 8.0-11.6
Kaunas 9.5-13.0 5.2-7.8
Klaipeda 8.7-11.6 5.2-7.2
     
Jaemüügipinna kuurent (€/m2) Olemasolev vaba pind A-ja B-klass Projekti alusel kohandatud
Vilnius 3.5-5.2 4.6-5.5
Kaunas 3.5-4.9 4.6-5.0
Klaipeda 3.4-4.7 4.6-5.0

Allikas: Invest Lithuania

Kaubanduspoliitika

Leedu on Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, seega ka EL riike ühendava tolliliidu liige ning rakendab seetõttu EL ühtset väliskaubanduspoliitikat. Alates 1. maist 2004. a. on Eesti Euroopa Liidu täieõiguslik liige ning Eesti ja Leedu kaubavahetus lähtub EL ühisturu põhimõtetest, mille kohaselt Eesti ja Leedu omavahelisele kaubandusele mingisuguseid piiranguid ei seata.

Viimati uuendatud: 27. August 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.