Sa oled siin

ÄRIKESKKOND

Taani äriõigus tugineb tsiviilseaduse traditsioonile, mis tähendab, et seadused on õiguse esmaseks allikaks ja pretsedentidel ei ole nii suurt tähtsust kui anglo-ameerika kultuuriruumis. Välisettevõtetele kehtivad suhteliselt soodsad maksureeglid.

Elamine ja töötamine

Taanis töötamiseks pole tööluba vaja. Alates Taani sisenemise hetkest on Eesti kodanikel õigus otsida tööd kuue kuu jooksul. Tööotsija peab suutma end ära elatada ja riigis viibimise õigus muutub kehtetuks, kui tööotsija taotleb sotsiaaltoetust. Viibimisel Taanis tööotsimise eesmärgil kauem kui kuus kuud tuleb end registreerida vastava regiooni valitsusasutuses (vt. http://www.statsforvaltning.dk), mis tagab lisaks registreerimistõendile tervisekindlustuse ja CPR numbri (ilma milleta on raske kui mitte võimatu teha paljusid igapäevatoiminguid).

Viibimisel Taanis ilma tööotsimise eesmärgita tuleb end vastava regiooni valitsusasutuses registreerida kolme kuu jooksul.

Registreerimistõend väljastatakse kui isik vastab ühele järgnevatest tingimustest:

  • omab Taanis tasustatud töökohta;
  • on üksikisikust ettevõtja;
  • omandab haridust akrediteeritud programmi raames, omades õigust Danish Student Grant Scheme (SU) stipendiumile ning piisavaid vahendeid, et end õpiaja jooksul ära elatada;
  • omab piisavalt vahendeid ning ei taotle siseriiklike toetusi;
  • on pensionile jäänud endine tööandja või üksikisikust ettevõtja.

Täiendav info:

Välismaalasteamet
Udlændingestyrelsen
E-mail: us@us.dk
http://www.nyidanmark.dk

Ettevõtluse vormid ja registreerimine

Info erinevate ettevõtlusvormide kohta on leitav siin (lk 5): http://www.investindk.com/~/media/Files/Sheets/Framework%20conditions/Establishing%20a%20Business%202015.ashx

Äritegevus on Taanis reguleeritud järgmiste ettevõtlusvormidega:

  • aktsiaselts (aktieselskab - A/S)
  • osaühing (anpartsselskab - ApS)
  • filiaal (filial)
  • täisühing (interessentskab - I/S)
  • usaldusühing (kommanditselskab - K/S)
  • usaldusaktsiaselts (partnerselskab ehk kommanditaktieselskab - P/S)
  • ühistu (andelsforetagende - a.m.b.a.)
  • füüsilisest isikust ettevõtja (enkeltmandsfirma)
  • ettevõtlusfond (erhvervsdrivende fond)
  • esindus (repræsentationskontor)

Kõik ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris. Ettevõtte registreerimine on Taanis tasuta. Registreerimisel omistatakse ettevõttele registreerimisnumber (CVR number). Välisettevõtte esindust (repræsentationskontor) ei pea registreerima.

Täiendav info:
Majandustegevuse Amet Erhvervs styrelsen
E-mail: erst@erst.dk
https://erhvervsstyrelsen.dk/

Majandusministeerium Erhvervs- og Vækstministeriet 
E-mail: em@em.dk
http://www.evm.dk/

Internetiportaal ettevõtetele (taotlusankeedid) https://indberet.virk.dk/

Ettevõtete register Det Centrale Virksomhedsregister
http://datacvr.virk.dk/data/

 

Load ja litsentsid

Majandustegevuseks on vajalikud mitmed litsentsid, load ja kooskõlastused. Sektorspetsiifilisi nõudeid on soovitav küsida vastavatest erialaliitudest. Muudest lubadest on oluline kommuuni võimude luba hoone kasutamiseks äritegevuseks. Samuti väljastavad kommuunid mitmesuguseid keskkonnalubasid.

Toidukaupade müügi järelevalvet ja toidukaupade registreerimist teostab toiduinspektsioon. Toidukaupade ja alkoholi müügilubasid väljastab politsei.

Lisainformatsioon: http://www.ens.dk/node/2038

Energiaamet Energistyrelsen
E-mail: ens@ens.dk
http://www.ens.dk/

Taani Veterinaar- ja Toiduaineteamet http://www.foedevarestyrelsen.dk/Sider/forside.aspx

Maksud

Lisainformatsioon äri alustamisest Taanis: http://www.skat.dk/getFile.aspx?Id=124308

Lisainformatsioon maksude kohta: http://www.skat.dk/getFile.aspx?Id=121617

Rahvusvahelises kontekstis on Taani hea maa, kuhu rajada tütarettevõte. On olemas eriregulatsioon juhtivtöötajate lähetuste kohta. Nende töötajate tulumaksu määr on 31% (koos tööturumaksuga), kui on täidetud teatud tingimused ja töötamisaja kestvus on 6  kuni 36 kuud. On väga soodsad tingimused uurimis-ja arendustegevuseks. Kulutused kas arvatakse maha või on võimalus amortisatsiooniks. Tulumaksu ei nõuta sisse intressimaksetelt Taanist. Dividende võib Taanist välja maksta maksuvabalt. Kapitalitulu aktsiate müügist on maksuvaba pärast 3-aastast aktsiate omamist.

Käibemaks ja aktsiisimaksud

Käibemaksu suuruseks on 25%. Ettevõte peab end registreerima Tolli- ja Maksuametis käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena peab registreerima ka äriregistris mitteregistreeritud ettevõtte, mille aastakäive ületab 50 000 DKK. Maksukohustus võib olla nii täielik kui piiratud. Kui ettevõtte asukohamaaks on Taani, on ta täismaksukohuslane. Aktsiaseltside ja osaühingute asukohamaaks loetakse Taani, kui nad on Taanis registreeritud. Muude ettevõtlusvormide puhul on määravaks juhatuse asukoht. Ettevõte, mis ei ole Taanis asutatud ega esindatud, kuid soovib siin teenuseid osutada, peab end registreerima RUT andmebaasis. Registreerimiseks tuleb täita blankett.

Käibemaksukohuslaseks registreerimisel võib Tolli- ja Maksuamet nõuda ettevõttelt järgmisi andmeid:

  • eeldatav käive Taanis;
  • koopiad Taanis sõlmitud lepingutest;
  • töötajate arv;
  • töö liik ja teenuse ostja Taanis;
  • tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta Eestis.

Käibemaksukohuslaseks pole vaja registreerida kui ettevõttel on Taanis käibemaksukohuslasena registreeritud esindaja. Samuti pole registreerimine vajalik juhul kui ettevõttel puudub alaline tegevuskoht Taanis ja teenuse ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena ning maksab käibemaksu. Igal konkreetsel juhul on vajalik kontrollida Tolli- ja Maksuametist, kas ettevõtte registreerimine on nõutav.

Aktsiisimaksud kehtivad mitmetele kaupadele nagu tubakas, alkohol, kütused ja autod.

Ettevõtte tulumaks

Kehtiv ettevõtte tulumaksumäär on 25%. Samuti maksustatakse 25%-ga kapitalitulu. Üldjuhul on aktsiate võõrandamisest saadav tulu kapitalitulu maksust vabastatud kui aktsiaid omati üle kolme aasta vastavalt EL ema-tütarettevõtte direktiivile. Dividendidelt peetakse üldjuhul kinni 25%, kuid riikidevaheliste lepingutega võivad olla sätestatud teistsugused tingimused.

Täiendav info:

Maksuamet (SKAT)
http://www.skat.dk/

Tööturu regulatsioon

Tööturu osapooled

Taanis on nii tööandjad kui ka töövõtjad võrreldes Eestiga hästi organiseerunud. Enamik kaubanduses ja tööstuses tegutsevate töövõtjate organisatsioone on Taani Töövõtjate Keskliidu (DA) liikmed, kes on sõlminud lepingu Taani Ametühingute Keskliiduga (LO). LO ühendab 18 ametiühinguliitu. Teised suuremad ametiühingute keskliidud on Teenistujate Keskliit (FTF) ja Haritlaste Keskliit (AC). Sektoripõhised lepingud sõlmitakse tööandjate ja ametiühingute erialaste liitude vahel. Üha rohkem sõlmitakse lepinguid erialaliitude regionaalkontorite poolt, mis võib tähendada, et sama erialaliidu erinevate regionaalosakondade poolt kokkulepitud töötingimused erinevad tunduvalt.

Umbes 80% Taani töötajatest kuuluvad ühte või teise ametühingusse. Selle üheks põhjuseks on kollektiivlepingutes sätestatud nõue, et enamikule töökohtadele tohib võtta vaid ametiühingu liikmeid.

Kollektiivlepingud

Informatsioon lepingute kohta: http://businessindenmark.danishbusinessauthority.dk/danish-labour-market-model

Taani tööturg on riiklikult vähereguleeritud, kuid paljud töötamisega seotud aspektid on seaduse asemel reguleeritud tööandjate ja töövõtjate vaheliste kollektiiv-lepingutega. Kollektiivlepingutega kehtestatakse:

  • palgatase (miinimumpalk);
  • tööaeg ja töötingimused;
  • kaitse vallandamise eest ja koondamise etteteatamise tähtaeg;
  • sünnituspuhkuse tingimused;
  • reeglid töötajate usaldusisiku kohta:

Oma olemuselt on Taani kollektiivlepingud sama kohustuslikud järgida kui seda on õigusaktid. Taani turule tulekul on soovitav välisettevõtetel ametiühinguid mitte alahinnata. Eesti ettevõtja, kes asutab Taanis ettevõtte või osutab teenust lähetatud töötajate direktiivi alusel, ei tohiks mingil juhul eirata ametiühingutega läbirääkimist ja kollektiivlepingute sõlmimist Taanis kehtivatel tingimustel. Juhul kui kokkulepet ametiühinguga ei saavutata järgneb sellele ettevõtte blokaad, mis võib lõppeda ettevõtte tegevuse lõpetamisega Taani turul.

Kollektiivlepingud sõlmitakse reeglina kaheks või neljaks aastaks. Kollektiivleping sisaldab lubadust vastavalt tööandjate organisatsioonilt tagada vähemalt neid tingimusi, mis on lepingus. Samal ajal peavad ametiühingud omalt poolt hoidma töörahu senikaua, kuni leping kehtib. Vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib vaidlusalase küsimuse edasi viia töökohtusse (arbitraaži).

Kui antud sektoris on sõlmitud kollektiivleping, on ettevõte lepinguga automaatselt kaetud juhul kui ta on lepingu sõlminud tööandjate organisatsiooni liige. Kui ettevõte ei ole vastava tööandjate organisatsiooni liige, saab ta sõlmida ametiühingutega lepingu, mille kohaselt ta järgib antud sektoris sõlmitud kollektiivlepingut. Sellisest kokkuleppest keeldumine võib viia ettevõtte vastu blokaadi kehtestamisele ametiühingute poolt.

Individuaalsed töölepingud

Iga töötajaga tuleb sõlmida individuaalne tööleping vastavalt töölepingu seadusele. Individuaalses töölepingus tuleks näidata ära töötasu, lisatasud ületunnitöö eest, haigus- ja muud toetused. Samuti peab töölepingus olema kirjas töökoha täpne nimetus, töövaldkond ja kvalifikatsioon. Töölepingus võib sätestada konkurentsikeelu, s.t. keelu asuda tööle konkureerivasse ettevõttesse või ettevõtte kliendi või partneri juurde. Konkurentsikeelu puhul peab olema töölepingus sätestatud selle eest makstava kompensatsiooni suurus, mis peab olema vähemalt 50% kuupalgast koos kõigi lisatasude ja soodustustega. Kompensatsiooninõue ei laiene tippjuhtidele.

Töötaja õigused

Informatsioon töötajate õiguste kohta: https://www.workindenmark.dk/~/media/Workindenmark/Publikationer/Social%20dumping/WIDK-SocialDumping-folder-TRYK-191213.ashx

Tööaeg

Tavaline töönädal on 37 tunnine, mis jaotub viiele tööpäevale. Tavaliselt jääb tööaeg vahemikku 6.00-18.00. Üldjuhul on lõunaaeg 30 minutit. Tööaeg pole reguleeritud seadusega, vaid kollektiivlepingutega. Siiski on seaduses sätestatud, et kahe töökorra vahele peab jääma vähemalt 11 tundi vahet. Erinevalt paljudest teistest riikidest pole maksimaalne ületunnitöö Taanis seadusega piiratud. Ületunnitöö eest makstakse tunnipalgale lisaks 50% tunnipalgast. Tulenevalt varasemast kohtukaasusest on tööandja kohustatud kompenseerima ületunnitöö isegi juhul kui puudub sellekohane kirjalik või suuline kokkulepe või tööandja korraldus ületunnitööks.

Lisainfo: http://engelsk.arbejdstilsynet.dk/en/Regulations/acts/Working-Environment-Act/arbejdsmiljoeloven1.aspx#afs2

Töötasu

Taani tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud ning Euroopas üks kallimaid. Seetõttu on palgakulud üsnagi suured. Samal ajal tööjõuga seotud sotsiaalmaksed suhteliselt mõõdukad. Miinimum aasta brutopalk Taanis on 375 000 DKK.

Taani keskmine kuupalk ametite järgi 2012. aastal (DKK)

Amet Mees Naine
Üldine 41 023 34 888
Juhatajad 69 772 53 937
Kutseala professionaalid 49 562 40 377
Tehnikud 44 577 36 497
Bürootöötajad 33 737 32 561
Teenindus- ja müügitöötajad 29 900 27 213
Sõjaväelased 37 851 34 298
Põllu- ja metsamajanduse ja kalatööstuse oskustöölised 29 734 28 538
Tehasetöölised 32 142 29 113
Oskustöölised 32 978 29 020
Lihttöölised 29 535 25 336

Allikas: Taani Statistikaamet

Haigustoetus

Töötajal on õigus haigustoetusele kui haiguse ajaks ei ole talle kindlustatud palga maksmine. Haigustoetuse maksmine kuni kahe nädala jooksul on tööandja kohustus kui töötaja on töötanud tema juures viimased 8 nädalat vähemalt 74 tundi. Peale kahe nädala täitumist ja muude töötajate puhul, kel pole õigust tööandja poolt makstavale haigustoetusele, kuid kes on olnud tööturul ja töötanud viimase 13 nädala jooksul vähemalt 120 tundi, maksab haigustoetust kohalik omavalitsus. Haigustoetus sõltub töötaja palgast.

Puhkus

Töötajal on kalenderaasta jooksul õigus kahele puhkusepäevale iga töötatud kuu eest. Seaduse järgi on minimaalne puhkuse pikkus 5 nädalat, kuid üldjuhul on puhkus 6-nädalane, millest vähemalt 3 nädalat on suvel. Tööandjad võivad tagada töötajale normaalpalga puhkuse ajaks, kuid sellise kokkuleppe puudumisel peavad tööandjad kompensatsiooniks maksma 12,5% palgast fondile, kes maksab välja puhkustasu puhkuseperioodi eest.

Töölepingu lõpetamine

Vastavalt seadusele peab kollektiivlepingus või töötaja töölepingus olema sätestatud etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamise korral nii tööandja kui ka töövõtja initsiatiivil. Üldjuhul on etteteatamistähtajad sätestatud sektoripõhistes kollektiivlepingutes, kuid üldjuhul on etteteatamisperiood Taanis lühem kui see on enamikus Euroopa Liidu riikides. Töötaja süü tõttu töölepingu tingimuste rikkumisel on võimalik töölepingu lõpetamine ilma etteteatamiste, kuid selleks peavad esinema töötaja süüd raskendavad asjaolud. Vastavalt tööandjate ja töövõtjate keskliitude vahelisele kokkuleppele peab tööandja põhjendama töölepingu lõpetamist töötajatele, kes on ettevõttes töötanud üle 9 kuu.

Ülikooliharidusega kontoritöötajate korral on vastavalt seadusele töölepingu lõpetamisel töövõtja initsiatiivil etteteatamistähtaeg 1 kuu ja töölepingu lõpetamisel tööandja initsiatiivil sõltuvalt töötaja staažist 1-6 kuud.

Tööohutus

Tööohutust reguleerib töökeskkonna seadus (arbejdsmiljøloven). Rohkem kui viie töötajaga ettevõttes tuleb moodustada tööohutuskomitee, kus on esindatud nii tööandjad kui ka töövõtjad. Tööohutuse üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon (Arbejdstilsynet).

Tööõnnetuse korral on töötaja vigastuste eest vastutav tööandja. Seetõttu on tööandja kohuseks ka töötajate kindlustamine tööõnnetuste vastu. Tööõnnetuse korral toimub kahjude kompenseerimine vastavast fondist vastavalt tööõnnetuste kaitse seadusele (Lov om arbejdsskadesikring) ja vastava otsuse langetab Tööõnnetuste Amet.

Töötuskindlustus

Töötuskindlustus toimib töötuskindlustuse fondi (A-kasse) kaudu. Töötuskindlustuse fondid on sektori/eriala põhised. Taanis on 29 töötuskindlustuse fondi, mis valdavalt on seotud vastava sektori ametiühinguga. Kaks fondi on ka ettevõtjate jaoks. Töötajatele on töötuskindlustuse fondiga ühinemine vabatahtlik, kuid arvestades ametiühingute liikmelisust ja töötuskindlustuse fondide seotust ametiühinguga, on ühinemine laialt levinud.

Töötuskindlustuse fondiga saavad ühineda 18-63 aastased töötajad, kes on Taani residendid või Taanis töötavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi residendid. Fondiga ühinemise eeltingimuseks on vähemalt 18–kuulise erialase koolitusprogrammi läbimine, ühinemistaotlus tuleb esitada hiljemalt kaks nädalat peale koolitusprogrammi lõppemist. Fondiga ühinenud töötajad teevad makseid vastavalt oma töötasule.

Pensionid

Pensionid jagunevad:

  • Riiklik pension;
  • Kohustuslik pensionikindlustus;
  • Kollektiivne pensionikindlustus;
  • Ettevõttepension;
  • Vabatahtlik pensionikindlustus

Kohustusliku pensionikindlustuse maksed tehakse Tööturu pensionifondi (ATP Fund).

Kollektiivne pensionikindlustus võidakse kokku leppida tööandjate ja ametiühingu vahel. Sel juhul lepitakse ka kokku tööandjate ja töövõtjate poolt tehtavate maksete suurus. Ettevõte võib maksta ka ettevõttepensioni. Vabatahtlikku pensionikindlustust pakuvad pangad ja kindlustusseltsid.

Lisainformatsioon Taani tööturu kohta:

Ülevaade Taani Tööturust (Work in Denmark) (inglise keeles)

Täiendav info:

Tööministeerium Beskæftigelsesministeriet http://bm.dk/

Tööturuamet Styrelsen for Arbejdsmarked og Rekruttering http://star.dk/

Tööõnnetuste Amet Arbejdsskadestyrelsen http://www.ask.dk/

Tööinspektsioon Arbejdstilsynet http://arbejdstilsynet.dk/da/

Konkurentsiseadus

Konkurentsiseadus lähtub Euroopa Ühenduse õigusest. Hinnakokkulepped ja konkurentsi moonutavad lepingud, otsused või tegevus on keelatud. Samuti on keelatud domineeriva positsiooni  igasugune kuritarvitamine.

Täiendav info:

Konkurentsi- ja tarbijaamet
Konkurrence – og Forbrugerstyrelsen
E-mail: kfst@kfst.dk
http://www.kfst.dk/

Intellektuaalse omandi kaitse 

Taanis on olemas seadused, mis kaitsevad kõiki intellektuaalse omandi õigusi. Taani on ühinenud ja järgib rahvusvahelisi konventsioone nii patentide, kaubamärkide, autoriõiguste kui ka teiste intellektuaalse omandi liikide suhtes. Siiski on esinenud rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide õiguste rikkumist (piraatkaup).

Täiendav info:

Patendi- ja Kaubamärgiamet
Patent- og Varemærkestyrelsen
Email: pvs@dkpto.dk
http://www.dkpto.dk

Korruptsioon

Rahvusvahelise korruptsioonivastase ühenduse Transparency International andmetel on Taani üks vähim korrumpeerunud riike maailmas. Kuigi üksikuid korruptsioonijuhtumeid esineb, on asjaajamine ja suhtlemine ametivõimudega üldjuhul korruptsioonivaba. Üksikuid probleeme on esinenud hangete ja ehituse valdkonnas. Taani on ühinenud OECD, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu kõikide korruptsioonivastaste konventsioonidega ning kriminaalkorras karistatav on ka altkäemaksu andmine välisriigi ametiisikule.

Impordipoliitika ja tollikorraldus

Taani on Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja selle eelkäija Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe GATT liige alates 1950. aastast ning Euroopa Liidu (Euroopa Majandusühenduse) liige alates 1973. aastast. Need kaks organisatsiooni ja nende seotud rahvusvahelised kokkulepped mõjutavad kõige rohkem Taani kaubandus- ja tollipoliitikat. Tulenevalt Euroopa Liidu liikmestaatusest kehtib Taanis Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika. Seetõttu puudub Taanil õigus iseseisvalt impordimakse kehtestada või muuta, vaid Taani poolt rakendatavad tollimaksud vastavad Euroopa Liidu poolt kolmandatele riikidele kehtestatud maksudele, mis on määratud Euroopa Liidu regulatsiooniga nr. 2658/87. Soodustused või maksudest vabastused on sätestatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutega. Tingituna Euroopa Liidu liikmestaatusest rakendab Taani ka Euroopa Liidu antidumpingu meetmeid.

Ka Taani tollikorraldus lähtub Euroopa Liidu normidest. Tolliküsimusi reguleerivad Euroopa Ühenduse tollikoodeks (Euroopa Liidu määrus 2913/92 Community Customs Code) ja tollikoodeksi rakendamise määrus (EL määrus 2454/93).

Teatud kaupade nagu näiteks alkohol, relvad, teatud ravimid ja kemikaalid ning teatud põllumajandustoodete sisseveoks on vajalik taotleda impordilitsentsi.

Täiendav info:

Maksuamet
SKAT
http://www.skat.dk/

Viimati uuendatud: 5. Juuni 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.