Sa oled siin

Afganistan

Afganistan on maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamatest. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, ligi 60% inimestest on kirjaoskamatud ja 44% Afganistani lastest puudub endiselt juurdepääs haridusele. Elatustaseme näitajad Afganistanis on samuti maailma madalaimate hulgas: suur osa elanikkonnast kannatab eluasemete, puhta vee, elektri, tervishoiuteenuste ja töökohtade puudumise tõttu, eriti kehv on naiste ja tüdrukute olukord.

Suurimaks arenguprobleemiks aga on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks. Rahvusvaheliste jõudude lahkumine Afganistanist alates 2014. aastast on sealset julgeolekuolukorda veelgi halvendanud. Majanduskasvu takistavad ka infrastruktuuri puudumine, nõrk juhtimine ja valitsuse raskused kindlustada õigusriik Afganistani kõikides osades. Ent riigi ülesehitamiseks ei piisa vaid sõjalisest toetusest – õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.

Abivajadused Afganistanis on suured ning Eesti panus selle maailma ühe vaeseima riigi abistamiseks on väga oodatud. Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseid partnerriike, kuhu Eesti on panustanud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka kahepoolse koostöö kaudu. Sellele aitas kaasa Eesti erimissiooni töö Kabulis aastatel 2006–2014. Lisaks julgeolekule on Eesti arengukoostöö Afganistanis keskendunud hariduse, naiste ja laste heaolu ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamisele, läbivaks teemaks seejuures on IT-võimekuse tõstmine.

2011. aastal Bonnis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil teatas sarnaselt teistele riikidele ka Eesti valmisolekust toetada Afganistani vähemalt aastani 2024. Pidades silmas Eesti pikaajalisi kohustusi ning sõltuvalt riigi julgeolekuolukorrast ja kohapealsetest võimalustest, toimub koostöö nii rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil kui ka kahepoolselt. Välisministeerium on planeerinud 2020. aastal jätkata Afganistani tsiviilrahastamisega praeguses mahus 1 000 000 eurot (nn Tokyo raamistik). Kokku on aastatel 2002-2019 Eesti toetus Afganistanile olnud üle 13 miljoni euro.

2010. aasta Kabuli konverentsil võttis Eestis kohustuseks suunata vähemalt 50% arenguabist läbi Afganistani keskvalitsuse. Seoses sellega toetab Eesti iga-aastaselt Maailmapanga poolt hallatavat Afganistani ülesehituse usaldusrahastut ARTF (Afghanistan Reconstruction Trust Fund), mis finantseerib väga erinevaid valdkondi üle Afganistani, sh tüdrukutele võrdsema juurdepääsu võimaldamist haridusele. Lisaks toetab Välisministeerium ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) poolt hallatava LOTFA (Law and Order Trust Fund for Afghanistan) fondi kaudu kohalikke politseijõude ning ÜRO Lastefondi (UNICEF) kaudu lastehalvatuse vastu suunatud kampaaniat (Polio Eradication Initiative in Afghanistan).

Käimasolevad kahepoolsed arengukoostöö projektid Afganistaniga: 

  • Tallinna Ülikooli projekti eesmärgiks Kabuli Ülikooli ja Afganistani IT-ministeeriumi töötajate kvalifikatsiooni tõstmine läbi magistriõppe. Varasemalt on nad Kabuli Ülikoolile koostöös Tal Techiga välja töötanud kolm magistriõppekava ning valitud lõpetajatel on võimaldatud omandada doktorikraad Eestis.

  • MTÜ Mondo on Põhja-ja Ida-Afganistanis teinud mitmeid naiste, tüdrukute ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi ning IT-alase võimekuse edendamise projekte. Koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga on aastaid läbi e-õppe panustatud sünnitusabi kvaliteedi, tervishoiu ning tüdrukute hariduse parandamisse.

  • Garage48 projekti eesmärgiks on naiste kõrghariduse rikastamine IT-sektoris ja ettevõtluses läbi arendusnädalavahetuste ja ettevõtluskursuste (nn hackathon). 

Varasemalt on toetatud ka Eesti päästjate koolitust Afganistani päästjatele ning mitu gruppi Afganistani diplomaate ja riigiametnikke on käinud arengukoostöö raames lühiajalisel koolitusel Eesti Diplomaatide Koolis. Samuti on Eesti tervishoiueksperdid panustanud Helmandi provintsi tervishoiusüsteemi arendamisse.

Täpsema ülevaate kõikidest Eesti toetustest Afganistani suunal leiab Eesti arengukoostöö andmebaasist.

Eesti mitteresideeruv suursaadik Afganistanis on Marge Mardisalu-Kahar.

Viimati uuendatud: 10. Jaanuar 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.