Sa oled siin

7. PRAKTILISI SOOVITUSI ETTEVÕTJALE

Viimati uuendatud: 26.07.2016

Ärikultuur

USA ärikultuurist rääkides on raske teha universaalseid üldistusi. Erinevused piirkondade ajaloos, kultuuritaustas või kasvõi kasutatavates looduslikes ressurssides ja juhtivates majandusharudes, mõjutavad märgatavalt äri- ja suhtlusstiile.

Siiski võib ameeriklastest rääkides pidada üheks ühendavaks jooneks tugevat ettevõtlusvaimu ja orienteeritust kiire tulemuse saavutamisele. Kogu ühiskonna ja selle üksikute liikmete riskivalmidus on kõrge ning  ettevõtlusvaimu toetav. Seejuures tähendab ettevõtlusvaimu olemasolu äri erinevate tahkudega arvestamist ja ka ebaõnnestumise või pankrotiga lõppev katse ei jäta inimesele tingimata hädavarese silti, pigem loetakse seda õpetlikuks kogemuseks.

Iseloomulik on inimeste suur mobiilsus erinevate sektorite vahel – kiiret liikumist ettevõtlusest riigiteenistusse, sealt ettevõtlusliidu või ülikooli teenistusse ei tuleks võtta kui järjekindluse puudumise või ebaedukuse märki. Seda nn „pöördukse“ (revolving door) fenomeni peetakse üsna õigustatult üheks USA majanduse konkurentsivõime aluseks, kuna võimaldab inimestel saada erinevaid kogemusi ja aitab nii era- kui ka avaliku sektori otsustajatel teha otsuseid mitmekülgsele infole ja kogemusele tuginedes.

Tavaliselt peetakse läänerannikult pärit ettevõtjate stiili üsna sundimatuks ja mitteametlikuks, samal ajal kui idaranniku tavasid hinnatakse rangemateks ja konservatiivsemateks. Lõunaosariikidest pärit inimeste ühisjoonena tuuakse välja nn lõuna külalislahkust (southern hospitality), mille kajastuseks ärikultuuris peetakse lähedaste suhete rõhutamist ja tähelepanelikkust. Kindlasti peaks edukate suhete loomiseks püüdma arvestada inimeste ja ettevõtete tausta ning  tavadega. Massikultuurist silma jäänud stereotüüpe  või põgusatest varasematest kontaktidest  ameeriklastega saadud kogemusi ei  tohiks pidada piisavaks. Sageli osutuvad ettevõtte kohta eelinfo andjana oluliseks  allikaks ettevõtte erinevad infomaterjalid paberil ja veebilehel. Neis kasutatud stiil ja info võib anda vajalikku lisateavet, mis aitab esimese kontakti või kohtumise muuta edukaks.

Ärikohtumised

USA suhtlus- ja kohtumiskultuuri saab üldiselt pidada üsna vabaks ja mitteametlikuks, isegi sedavõrd, et Põhja-Euroopa reserveeritusega harjunud inimestel on sageli raskusi sarnases stiilis oma partneritele vastamisega. Ameeriklaste viisakusväljenditeks ja –küsimusteks tuleks siiski igati valmis olla – nendele vastamata jätmine või vaid võimalikult napi vastuse pomisemine võib tekitada ärisuhtele pöördumatut kahju juba enne kohtumise tegelikku algust. Samuti tuleks lisaks teise poole küsimustele vastamisele omapoolse huvi näitamiseks kindlasti arendada ka ise vestlust ja esitada küsimusi. Tavaliselt on kohtumisele eelneva  vestluse puhul kõige kindlamateks teemadeks ilm, sageli kohalikud liiklusolud, reisitingimused kohtumisele tulles jmt.

Kohtumise ametlikule osale eelnevat jutuajamist ei tohiks aga võtta ka liiga tõsiselt. Hoolimata kohtumispartneri näilisest huvist teie käekäigu, perekonna vms vastu, on  tegemist siiski vaid viisakusküsimustega, millele põhjalikku vastust ei oodata. Ärikohtumisele minnes, peaks alati olema läbimõeldud vastused konkreetsele küsimusele: „Kuidas ma saan teid aidata?“

Tingituna USA demograafilisest kirevusest ja avatusest maailmale, pole ameeriklaste jaoks aktsendiga ja napi sõnavaraga rääkiv kohtumispartner tavaliselt eriliseks probleemiks. Samas võib puudulik ärialase inglise keele oskus siiski takistada ameeriklaste jutu kõigi detailide mõistmist. Vahel võivad segadust tekitada ka jutus olukordade näitlikustamiseks kasutatavad muudest valdkondadest, näiteks meelelahutusmaailmast, laenatud terminid, mis võivad vabalt algselt pärineda mõnest USA-s tuntud teleseriaalist või ka näiteks ameerika jalgpallist või pesapallist. Igatahes ei tohiks olla tagasihoidlik selgituste palumisega, juba keskmisel tasemelgi võõrkeele oskus on reeglina midagi sellist, mida osatakse hinnata ja arusaamise parandamiseks püütakse siis mõnikord rääkida kasvõi aeglaselt ja kõvema häälega.

Kohtumiste toimumine lepitakse tavaliselt kokku üsna varakult  - järgmiseks päevaks paigutatakse kohtumisi vaid erandolukorras, nädal aega kokkuleppimise ja toimumise vahel on üsna tavaline. Kuigi suurlinnade liiklusprobleemide korral ei pruugi see osutuda lihtsaks, peaks kohtumisele jõudma kokkulepitud ajaks ja hilinemise korral on viisakas sellest telefonitsi teada anda.

Kuigi ameeriklaste puhkused on eurooplastega võrreldes lühikesed ja ka riiklike pühade puhul on nende järgimine ettevõtete enda otsustada, on erinevaid äripäevadel tähistatavaid (enamus USA riiklikke tähtpäevi ongi seotud konkreetse kuupäevaga, vaid hoopis tavaliselt tööpäevaks oleva nädalapäevaga. Isegi kuupäevaliselt fikseeritud püha sattumisel nädalavahetusele antakse vabaks nädalavahetusele eelnev või järgnev päev) riiklikke tähtpäevi aasta peale jaotatuna siiski üsna palju. Neist kõige üldisemalt tähistatavad ja seega kindlasti arvesse võtmist väärt Eesti kalendrist erinevad pühad on mai viimasel esmaspäeval tähistatav Sõdades Langenute Mälestuspäev (Memorial Day), USA Iseseisvuspäev 4. juulil (Independence Day) ja Tänupühad (Thanksgiving) novembri neljandal neljapäeval (tänupühade puhul on puhkepäevaks üldiselt ka reede). Tegelikult võib ka pühadele eelnevatel või järgnevatel päevadel olla inimeste tabamine raskendatud, sest levinud on puhkusepäevade pühadega kombineerimine. USA riiklike pühade (st. pühad, mil vähemalt valitsusasutused on suletud) kuupäevade kohta saab lähemat infot veebilehelt http://www.opm.gov/fedhol/

Ärikohtumiste aeg ja vorm on varieeruv.  Levinud kohtumise vorm on hommikusöögid,  mis tavaliselt algavad 8.30-9.00 ja kus kohtumise lahutamatuks osaks on kerge ja lihtne hommikueine. Hommikused kohtumised on siiski rohkem tavaks kas juba pikaajaliste partnerite puhul või ettevõttesiseselt peetavatel töökohtumistel. Kõige enam levinud kohtumiste ajaks on lõunale eelnev või järgnev aeg. Lõuna- või õhtusöögi vormis ärikohtumised on rohkem levinud kas esimesel nö kompamiskohtumisel (mille eesmärgiks on näidata välja oma tõsised kavatsused või püütakse avaldada muljet ) või ka toimiva partnerlussuhte puhul koosolekuruumist erineva atmosfääri tekitamiseks. Ei tasuks olla ka üllatunud, kui lõunaaega jääva kohtumise puhul pakutakse koosolekul olijatele samas ruumis plastiktaldrikutel ja papptopsidest võileiva- ja salatilõunat. Kuigi see võib tunduda harjumatu, on tegemist levinud tavaga, mis näitab ameeriklaste praktilist meelt ja oskust hinnata aega.  Söögikorraga ühildatud ärikohtumise puhul peaks arvestama, et erinevalt eestlaste puhul üsna tavalisest vaikimisest söögilauas, jätkavad ameeriklased ka süües elavat vestlust ning kui vestluskaaslane keskendub ainult söömisele, ei pruugita seda mõista.

Enne ärikohtumise sisulise osaga alustamist on kombeks vahetada visiitkaarte, mille valmistamisel tuleks arvestada nii selle vormi kui sisu sobilikkusega. Usaldusväärselt ei mõju õhukesel paberil ja ebamäärases formaadis visiitkaardid, samuti võivad võõristust tekitada ebatraditsiooniliselt värvikirevad kaardid. Ingliskeelsete kaartide trükkimisel ei pruugi eestikeelse ametinimetuse tõlge olla arusaadav  ja võib mõjuda eksitavalt.  Seepärast võib keerukamate ametinimetuste tõlkimisel soovitada loovat mõtlemist – alati pole esmatähtis sõna-sõnaline tõlge, vaid tööülesannete või ametlikus hierarhias oleva positsiooni võimalikult täpne ja rahvusvaheliselt arusaadavalt kirjeldamine. Ameeriklaste visiitkaartidel olevatest sageli kõrgetest või ka arusaamatutest ametinimetustest ei tohiks ennast lasta segadusse viia ja võib rahulikult küsida täpsustavaid küsimusi konkreetsete tööülesannete ja positsiooni kohta ettevõttes. 2-3 inimese ettevõttes pole näiteks presidendi tiitlit just kuigi keeruline saavutada, suurte ettevõtete puhul tuleks alati arvestada, et näiteks asepresidendi (vice president) ametikohti võib ettevõttes olla mitusada. Nii võib näiteks mõne rahvusvaheliselt tuntud panga asepresident olla oma tööülesannetelt mitte strateegiliste otsuste tegija, vaid  pangakontori juhataja.

Ärikohtumiste puhul hoitakse USA-s tavaliselt sõbralikku, poolfamiliaarset ja praktilist stiili. Ka juhul, kui oma kohtumispartneriga on tutvutud alles vahetult enne kohtumise algust, eelistatakse sageli eesnimede kasutamist. Mõnikord öeldaksegi tutvustamisel vaid eesnimi, vahel isegi lühendatud- või hüüdnimi (Tim, CJ, Kip jne). Eksimuste vältimiseks tuleks nimede kasutamisel siiski pigem oodata ära teise poole suhtlusstiili valik ja alles seejärel soovi korral samuti eesnime kasutades vastata. Enne kohtumispartneri eelistuste selgumist on kindlasti turvaline valik, kui kutsute teda perenime järgi, lisades selle ette sobiva tiitli – “Dr”, “Mrs”, “Ms” või “Mr”. Kui naisterahva perekonnaseis pole teada, siis tuleks tema tiitlina kasutada “Ms” (hääldada “Mi:z”). Nii ärikohtumiste kui ka telefonikõnede lõpetamisel tasub teist poolt kohtumise/kõne eest tänada nime mainides – isegi kui telefonivestlus oli napp või tuli nime meeldetuletamiseks otsida  välja visiitkaart, näitab see lugupidamist ja tähelepanu pööramist partnerile.

Riietuses võib ärikohtumistel üsna üldlevinuks pidada nn smart casual stiili, mille puhul mehed reeglina kannavad viigita heledaid või tumedaid pükse, pintsakut ja triiksärki, sageli ilma lipsuta. Kuna kohtumistel kasutatav riietumisstiil varieerub sageli sõltuvalt konkreetse inimese soovidest ja taustast või ka ettevõtte tavadest, siis on vähemalt esimese kohtumise puhul meestel soovitav kanda klassikalist ülikonda ja naistel kostüümi. Mõnikord püüavad ameeriklased mitteametlikkust ja vaid kohtumise sisule ning eesmärgile keskendumist rõhutada demonstratiivselt vaba käitumisega, pintsaku seljast heitmise, otse purgist karastusjookide joomisega jne. Sellisel puhul peab oma käitumismudeli kujundama vastavalt konkreetsele situatsioonile ja sisetundele. Ühest küljest võib kohtumise õhustikule mõjuda halvasti kui ühe poole vaba riietuse ja käitumise taustal on teine pool ülimalt reserveeritud.  Teisalt mõjuks jälle koomiliselt ameeriklastest kohtumispartnerite käitumise ülipüüdlik jäljendamine.

Oluline on teada, et tavaolukorras peetakse USA-s ärikohtumise puhul viisakaks mobiiltelefoni välja lülitamist ja kohtumislaua taga kõne vastu võtmist ja ruumist kõneks väljumist ei peeta heaks tooniks. Samas kasutatakse mobiiltelefoni suurema inimeste arvuga kohtumistel sageli üsna vabalt ka kohtumiste ajal tekstisõnumite ja e-kirjade saatmiseks-vastuvõtmiseks.

USA-s on tavaline, et ettevõtetes kehtib “no smoking” poliitika ja siseruumides pole suitsetamine lubatud. Seega ei tohiks kindlasti suitsetamist alustada enne selleks loa ja sobiliku koha küsimist.

Kohtumiste jaoks ollakse tavaliselt ettevalmistatud ja nende käigus püütakse jõuda kiiresti asja tuumani (to the point). Samasugust asjalikkust oodatakse ka kohtumispartneritelt. Väga üldise, asjasse mittepuutuva või arutelu põhiliiniga vaid kaudselt seotud jutu rääkimist peetakse üldiselt ebaprofessionaalsuse tunnuseks. Niisama sõbralike kohtumiste pidamist ilma nähtava eesmärgi või resultaadita ei peeta mõttekaks. Nagu mõnikord öeldakse, ei soovi USA ettevõtjad tegemist teha vaid ringivaatajatega (“tirekickers” – võrdlus on võetud autopoodidest, kus ei armastata ridamisi autosid vaatavaid, kuid ilma reaalse ostusoovita kliente). Tuleb arvestada, et enamus USA ettevõtetest tegutseb vaid siseriiklikult ning välismaaga asjaajamise kogemused paljudel ettevõtetel puuduvad. Seetõttu peab välisettevõte USA konkurentide edestamiseks suutma samaaegselt müüa paremat kaupa või teenust ning suutma järgida ärisuhetes kohalikke tavasid.

Lühikohtumised, püstijala vestlused

Lisaks varem kokkulepitud ametlikele kohtumistele on läbimõeldud tegevus oluline ka erinevatel konverentsidel, kontaktüritustel, vastuvõttudel jmt olukordades, kus juhus võib teid viia lühikeseks hetkeks kokku potentsiaalse kliendi või partneriga.

Selliseid võimalusi uute kontaktide loomiseks või ka vanade värskendamiseks tuleks püüda maksimaalselt kasutada. Ameeriklased on tavaliselt suhtlemisaldid ja uudishimulikud, mistõttu on ka võõraste inimestega vestluse alustamiseks universaalseks viisiks lihtne küsimus “How are you?”. Teie jaoks tundmatu inimese pöördumisest ei tohiks ära ehmuda, vaid kasutada seda vestluse alustamiseks ja selgitamaks, kas vestluspartneri puhul võib tegemist olla huvitava kontaktiga. Kuigi taolistel kohtumistel on oluline osa ka tühjast-tähjast rääkimisel (small-talk), püütakse siiski aega kasutada ratsionaalselt. Kasutu vestluse puhul võidakse see lõpetada kiiresti ja mõnikord isegi üsna ebaviisakalt. Tavaliselt püütakse ruttu saada teada, mis valdkonna või ettevõtte inimesega on vestluspartneri näol tegemist (“What do you do?”).  Vestluspartneri küsimustele vastates pole mõtet arvata, et tagasihoidlikkus on igas olukorras voorus. Kui teie vestluspartneri järgmine jutuajamine toimub teie konkurendiga, kes oskab oma ettevõttest jätta parema mulje, siis on teie võimalus väga tõenäoliselt kadunud.

Arutelu põhiteemalt mitte eemaleviiva hea nalja tegemine aitab nii lühemate kui ka pikemate kohtumiste ja vestluste puhul harilikult vestlust elavdada ja vestluspartneri tähelepanu köita  ning on seetõttu kindlasti soovitatav. Samas ei ole ameeriklaste hulgas levinud pikkade jutustavate anekdootide rääkimine ning nalja teemaks ei tohiks kindlasti olla rassi-, usu- või rahvusküsimused.

Kohtumiste järel on tihti tavaks saata kohatud inimestele lühikene paarirealine meeldiva kohtumise eest tänav ja võimalikele edaspidistele kohtumistele viitav e-kiri. Selliselt on võimalik ennast viisakalt ja mitte pealetükkivalt meelde tuletada ning jätta avatuks  võimalus ka järgmisteks kontaktideks. Oluliste ja sisukate kohtumiste järel võiks e-kirja asemel kaaluda kohtumise eest tänava ja edaspidise koostöö soovi väljendava kirja saatmist paberil.

Tuleks arvestada, et põgusa kohtumise järel öeldav lauset ebamäärase lubadusega uuesti kontakti võtta (“let’s be in touch”) või kunagi lõunat süüa, külla kutsuda vms ei saa reeglina võtta kui märki püsivate suhete sisseseadmisest. Seepärast ei tohiks omapoolse huvi korral jääda ootama ühenduse võtmist.

Mitmesugust

Traditsiooniliselt on enamike pankade jaoks lahtiolekuajaks olnud E-R 9-15, kuid viimasel ajal on see traditsioon muutumas ning vähemalt suurlinnades ja suuremate pankade puhul on kontorid avatud kella viieni õhtul ning lühendatud ajaga ka laupäeval. Enamike pangakontorite juures on ka kontorite kinnioleku puhul ligipääsetavad rahvusvahelisi pangakaarte aktsepteerivad pangaautomaadid.

Kasuta info otsimiseks Interneti võimalusi. Väga palju tasulist  informatsiooni on võimalik hoolsa otsimise ja loova mõtlemise korral võimalik leida tasuta Internetist.

Kui helistades suundub kõne kõneposti, tuleks  oma soovide ning kontaktide kohta täpse teate jätmise võimalust kindlasti kasutada. Kõneposti kasutavad peaaegu kõik ja sinna teate jätmine on mõnikord  ainus võimalus helistatavaga kontakti saamiseks. Lisaks ei pruugi poolik või üldse edastamata jäänud kõneposti teade helistajast usaldusväärset muljet jätta. Samas tuleb arvestada, et ka varasema tutvuse ja kõneposti jäetud teate järel ei saa teise poole tagasi helistamises olla kindel ning mitmekordset helistamist ei võeta halva toonina. Sageli helistatakse tagasi alles mitme kõneposti teate järel, mõnikord mitte kunagi.

Erinevateks asjaajamisteks, pangaarvete avamiseks, telefoni-, elektri-, gaasi-, interneti-, TV- jne teeninduslepingute sõlmimiseks valige piisavalt aega ja kannatust. Tuleb arvestada, et Eestis üldlevinud ja  rakendatud lahendused ei pruugi USA-s erinevatel põhjustel töötada. Isegi kui see peaks tähendama ootamatuid ebamugavusi, ei tohiks kohalikke olusid valimatult kritiseerida – esiteks vajab objektiivse kriitika tegemine kohalike olude põhjalikku tundmist, teiseks on ameeriklased reeglina oma riigi patrioodid ja nende jaoks harjumuspäraste lahenduste kritiseerimine võib mõjutada negatiivselt omavahelisi suhteid.

Kohalike ettevõtjatega suheldes tuleks võtta arvesse USA äritavasid ja –loogikat. Eriti oma aktsionäride  võimalikele küsimustele vastama pidavate börsiettevõtete puhul tuleb arvestada, et tulemusi koostööst soovitakse oma ettevõtte jaoks saavutada võimalikult ruttu.

USA turule sisenemisel ei maksa oodata kiireid tulemusi. Arvestades kohalikke konkurentsitingimusi ja Eesti ettevõtete väiksust USA partneritega võrreldes tuleks oma esialgsetes kavades reeglina arvestada pikaajalise kohustuste võtmise ja pika tasuvusajaga.

Viimati uuendatud: 26. Juuli 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.