Sa oled siin

4. ÄRIKESKKOND

Üldiseloomustus

 

Läti ärikeskkond tervikuna on viimastel aastatel tugevasti arenenud seoses aktiivse seadusloomega, EL õigussüsteemiga harmoneerumisega ning äritegevuse häirete monitooringuga. Ilmunud on rida veebilehti ja kirjalikke materjale äritegevuse hõlbustamiseks Lätis (näiteks www.doingbusiness.org Maailmapanga grupilt). Läti valitsus on järjepidevalt astunud uusi samme bürokraatlike tõkete vähendamiseks ja ettevõtluse aktiviseerimiseks. Maailmapanga ärikliima hinnangu-listis Doing Business 2014 paigutus Läti 189 riigi hulgas aastal 23. kohale. Kõik ärimehed rõhutavad Lätis kohatud sõbralikku suhtumist, kuid mainivad ka suurt erinevust ettevõtte toimimise tingimuste vahel Eestis ja Lätis. Mitmete Eesti ettevõtjate arvates ei ole Lätis, võrreldes Eestiga äritegevuses otsustavaks mitte niivõrd suhteliselt vähesed erinevused kahe riigi seadustes, kuivõrd erinev mentaliteet ja seaduste rakendamine. Lätis ja Eestis töötavate juristide arvates tekitab praegu kõige rohkem vääritimõistmisi ja otseseid raskusi Läti turul tegutsemiseks mahajäämus seaduste rakendamisel. Eesti ettevõtjate hinnangul on Lätis bürokraatiat rohkem kui Eestis. Palju olulisem kui Eestis, on Lätis aga isiklik suhtlemine. Vähem küsimusi on võimalik lahendada interneti vahendusel.

Läti õigussüsteemis on peamine tähtsus seaduste tekstidel. Kohtulahenditel (pretsedentidel) on teisene kaal. Siiski on aastate jooksul kohtulahendite roll hakanud kasvama ning nende jälgimine on vajalik.  Parlamendis või valitsuses vastu võetud õigusakt jõustub tema ilmumisel väljaandes Latvijas Vēstnesis. Seaduse või regulatsiooni täielik mõistmine eeldab läti keele veatut valdamist, teksti tõlkimist või vastava asjatundja abi, sest vaid osa õigusaktidest on tõlgitud inglise keelde. Mõned juhendid ja kommentaarid on saadaval ka vene keeles.

Tähelepanu nõuab õigusaktide muutuste jälgimine, sest õigusaktid, eriti aga alama astme regulatsioonid, muutuvad kiiresti. Kõige sagedasemad on õigusaktide muutused ja täiendused maksude ja tööohutuse alal. Õigusaktide tõlkeid kasutades (s.h veebilehtedel avaldatud õigusaktide puhul) on vajalik veenduda, et tegu oleks uusima tõlkega või redaktsiooniga, mis sisaldaks kõiki tehtud muudatusi. Paljudel juhtudel on õigusaktide inglise keelde tõlkimine jäänud ajast maha.

Kõik ametlikud teated ilmuvad väljaandes “Latvijas Vestnesis”. Tasulist infot saab ka erakapitalil tegutsevast registrist Lursoft (http://www.lursoft.lv). Mitmed Eestis tegutsevad advokaadibürood on loonud oma filiaalid ka Riias ning võivad  huvilisele anda ettevõtluse alast nõu, selgitada ettevõtte asutamise nüansse Lätis ja osutada abi võimalike vaidluste puhul ka oma Eestis asuvas büroos ja eesti keeles.

Eesti ärikogukond Lätis

 

Lätis on moodustatud mittetulundusühing Eesti Kaubanduskoda Lätis (EKL), mis  on korraldanud ettevõtjate seminare ning koosviibimisi. EKL eesmärgiks on toetada ja edendada Eesti firmade arengut Lätis, aidata kaasa uute ärisidemete tekkimisele Eesti ja Läti firmade vahel ning pakkuda avalikku tuge Eesti kogukonnale Lätis. Lähemat informatsiooni leiab EKL kodulehelt www.eesti.lv.

Lisaks tegutseb Läti Eesti Selts, mis on 1908. a. Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena ja mille tegevus taastati 1988. a. 

Elamis- ja tööload

 

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes soovivad Lätis viibida kauem kui 90 päeva poolaastas, peavad registreerima Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis elamisõiguse.

Täpsem info Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti veebilehelt: http://www.pmlp.gov.lv/en/

Kolmandate riikide kodanikud, kes kavatsevad Lätis tegutseda kauem kui 90 päeva poolaasta jooksul, peavad taotlema elamis- ja tööluba: http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/residence-permits/  

Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtib alates 1997. aastast sotsiaalkindlustuse leping. Välja arvestatud maksudest kogunevate pensionisummade ja muude sotsiaalsete hüvitiste kohta on soovitav nõu küsida Eesti või Läti Maksu- ja Tolliameti spetsialistidelt.

Täpsem info:

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde
www.ocma.gov.lv

Ettevõtlusvormid

 

Füüsilisest isikust ettevõtja (individuālais komersants - IK) on kohustatud end registreerima, kui tema ettevõtluse aastakäive ületab 284 600 eurot või tema tegevus vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:

  • ettevõtja on üheaegselt palganud rohkem kui 5 töötajat;
  • aastakäive majandustegevusest ületab 28 500 euro piiri.

Äriühingu asutamine

 

Äriühingute asutamist, registreerimist, juhtimist ja ümberkujundamist ning äriregistri tegevust reguleerib alates 2000. aastast äriseadustik (Komerclikums), mida pidevalt on  muudetud ja täiendatud. Äriseadustik sarnaneb oma põhimõtetelt Eesti äriseadustikule.

Äriseadustiku ingliskeelne tekst on leitav Läti ametliku seaduste avaldamise lehel http://m.likumi.lv/. Viide äriseadustikule http://www.vvc.gov.lv/export/sites/default/docs/LRTA/Likumi/The_Commercial_Law.doc (DOC).

Kuna äriseadustik muutub pidevalt ning valitsus püüab mitmesuguste täiendavate tingimuste ja maksumuudatustega soodustada ettevõtluse arengut, siis soovitame uurida aktuaalset informatsiooni ettevõtteregistri kodulehelt http://www.ur.gov.lv ja teistest ettevõtlust puudutavatest andmekogudest http://www.liaa.gov.lv/en

Osaühingu (sabiedrība ar ierobežotu atbildību - SIA) asutajaks võib olla üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut, kuid mitte rohkem kui 50. Nõutav minimaalne osakapital on 2 800 eurot, millest asutamise hetkeks peab olema sisse makstud vähemalt 50%. Osaühingu juhtorganid on osanike üldkoosolek ja juhatus, osaühingul võib olla ka nõukogu. Võimalik on asutada ka osaühing, mille osakapital on väiksem kui 2 800 eurot.

Aktsiaseltsi (akciju sabiedrība – AS) asutajateks võib olla kas üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut. Minimaalne aktsiakapital on 35 000 eurot. Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, juhatus ja nõukogu. Nõukogu moodustamine on kohustuslik. Nii nõukogus kui juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget.

Täisühingu (pilnsabiedrība – PS) saavad asutada kaks või enam isikut, kes vastutavad äriühingu kohustuste tekkimisel kreeditoride ees kogu oma varaga. Muud asutamislepingu sätted on seaduse järgi jäetud suhteliselt vabalt osanike otsustada.

Usaldusühing (komandītsabiedrība – KS) saavad asutada kaks või enam isikut, kellest vähemalt üks vastutab äriühingu tekkivate kohustuste eest oma osaluse ulatuses ning ülejäänute vastutus on piiramatu.

Filiaal ja esindus - välismaal registreeritud ettevõte võib avada Lätis oma filiaali (filiāle) või esinduse. Filiaal registreeritakse äriregistris. Filiaal ja esindus ei ole juriidilised isikud. Esindusel puudub tehingute tegemise õigus kolmandate osapooltega.

Koperatiivühing - 2007. a oktoobris võeti vastu seadus põllumajanduskooperatiivide kandmisest Ettevõtteregistrisse. Kooperatiivi juriidiline tunnustamine on aluseks võimalusele taotleda EL fondide toetust külas (alevis) osutatavate teenuste, arenguprojektide käivitamise jne. puhul.

Ettevõtlusvormide registreerimiseks on saadaval hetkel vaid lätikeelsed vormid http://www.ur.gov.lv/.

väikeettevõte - Alates suvest 2010 saab individuaalkommersant, individuaalettevõte, taluniku või kaluri majapidamine, samuti füüsiline isik, kes on Maksuametis registreeritud majandustegevuse teostajana või osaühing, mille kõik liikmed on füüsilised isikud registreerida ennast väikeettevõtte maksumaksjaks. Väikeettevõttes võib töötada kuni 5 inimest ning ettevõte käive ei tohi ületada 100 000 EUR aastas. Väikeettevõte maksumäär on 9%. Vastav seadus on kättesaadav ka inglise keeles http://www.vvc.gov.lv/export/sites/default/docs/LRTA/Likumi/Micro-enterprise_Tax_Law.doc (DOC).

Täiendav info:

Eesti Kaubanduskojalt Lätis (EKL), kellele saate asjaajamise hõlbustamiseks saata oma kirjaliku päringu. Vt. http://www.eesti.lv

Läti Äriregister
Uzņēmumu reģistrs
E-post: info@ur.gov.lv; riga@ur.gov.lv
http://www.ur.gov.lv/

Läti Arenguagentuur
Latvijas Investīciju un attīstības aģentūra
E-post: invest@liaa.gov.lv 
http://www.liaa.gov.lv/

Äriseadustik (läti keeles) http://www.likumi.lv/doc.php?id=5490

Äriõigus (inglise keeles, kahjuks ei sisalda viimaseid muudatusi!) http://www.vvc.gov.lv/advantagecms/LV/tulkojumi/meklet_dokumentus.html?query=Komerclikums&Submit=Mekl%C4%93t&resultsPerPage=10

Äriühingu asutamist puudutav info (inglise keeles) http://www.liaa.gov.lv/invest-latvia/investor-business-guide/operating-environment

Litsentsid

 

Litsentse väljastavad järgmised institutsioonid ja asutused:

  • Läti Pank - valuutavahetus;
  • Rahaturujärelvalve komisjon - krediidiasutused, kindlustusseltsid, pensioni- ja investeerimisfondid, väärtpaberivahendus;
  • Rahandusministeerium ja tema allasutused - loteriid, hasartmängud; investeerimispangad;
  • Maksu- ja Tolliamet - alkoholi- ja tubakatoodete tootmine, import ja kaubandus; tehnilise piirituse tootmine; kütuste (naftasaaduste) tootmine, import, müük ja hoiustamine; käibemaksu tagastamine füüsilistele isikutele;
  • Tervishoiuministeerium (farmaatsia alase tegevuse litsentsikomisjon) - apteegid, ravimikaubandus, narkootiliste ainete ja ravimitega seotud valdkonnad;  
  • Veterinaariaravimite kaubandus, kalandus, taimekaitse (Põllumajandusministeerium, asjaomane litsentsikomisjon, Kalaamet või kalanduse litsentsikomisjon);
  • Keskkonnaministeerium, (Radiatsiooni-ohutuskeskus) - radiatsiooniga seotud tööd; ehitus;
  • Maa-amet - geodeesia, topograafia, kartograafia, kinnisvara hindamine;
  • Majandusministeerium - metallijäätmete kaubandus; gaasi hoiustamine ja jaotamine, elektri ülekanne ja jaotamine, elektri- ja soojusenergia tootmine;
  • Transpordiministeerium – reisijate ja kaupade vedu raudteel, lennutransport, üleriigiline reisijate ja kaupade vedu maanteel, reisijate ja kaupade vedu merel, veealused tööd; postiteenused, traadita sideteenused;
  • Haridusasutused (Haridus- ja Teadusministeerium);
  • Ringhäälingu Nõukogu - ringhääling, kaabel TV-raadio. 

Nimetatud loetelu ei ole lõplik. Litsentside taotlemine võib olla aeganõudev, seetõttu ei ole mõttekas jätta seda viimasele minutile.

Maksud

 

Läti maksusüsteemi aluseks on “Seadus maksudest ja lõivudest”. Läti on seisuga november 2014 sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud ühtekokku 56 riigiga nende seas Hiina, Hollandi, Eesti, Islandi, Kanada, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi, Suurbritannia, Ukraina, Saksamaa, Iiri, Usbeki, USA, Armeenia, Prantsusmaa, Horvaatia, Malta, Moldova, Singapuri, Slovakkia ja Valgevenega. Täpsem informatsioon asub Läti Maksu- ja Tolliameti kodulehel aadressil: https://www.vid.gov.lv/.

Maksumaksja on Läti seadusandluse kohaselt Läti füüsilised ja juriidilised isikud ning  äriga tegelevad välismaalased ja välismaa juriidilised isikud sarnastel tingimustel, mis levinud Euroopa Liidus. Maksu mittemaksmise või sellega hilinemise korral on ette nähtud viivis, rahaline trahv või administratiivtrahv. Rahalise trahvi suurus on seotud eksimuse korduvusega, mittemakstud summa suurusega. Kolmandast eksimusest alates on trahv sama suur vähemmakstud summaga. Administratiivtrahv määratakse põhiliselt tuludeklaratsiooni esitamiste hilinemise eest.

Üksikisiku tulumaksu määr on 23% ja tulumaksuvaba määr on 75 eurot kuus. Mitteresident on Lätis maksukohuslane, kui ta viibis aasta jooksul Lätis rohkem kui 183 päeva. Mitteresidendid maksavad tulumaksu kõigilt Lätis teenitud tuludelt, kui riikidevahelised lepingud ei sätesta teisiti. Dividendide pealt on maks 10%; intressimaksetelt 10%; intellektuaalse omandi müügilt 15%; kinnisvara müügilt 2%.

Ettevõtte tulumaksu määr on 15%. Teatud kulusid on lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Taludele ja põllumajandusettevõtetele kehtivad mitmed maksu-soodustused. Laevandusettevõtted võivad maksta ettevõtte tulumaksu asemel tonnaažimaksu.

Käibemaks - ettevõtted, mille käive 12 kuu jooksul on vähemalt 50 000 eurot, peavad registreeruma käibemaksukohuslastena. Käibemaksumäär on 21%. Alandatud käibemaksumäär on 0% (näiteks kultuuriürituste piletid) ja 12%. Täpsemat informatsiooni käibemaksu kohta leiab aadressilt: https://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=4448&hl=2.

Kolmandate riikide residentide poolt ostetud ja eksporditud kaupade ning tarbitud teenuste pealt makstud käibemaksu on võimalik tagasi taotleda.

Väikeettevõtete (milles töötab vähem kui 5 inimest) muutub käibemaksukohuslaseks kui käive ületab 100 000 eurot.

Käibemaksukohuslaseks saab end registreerida ka välisettevõte (vajalik esitada väljavõte Eesti Maksu- ja Tolliametilt). Käibemaksu arvestuseks tuleb esitada dokumendid Maksu- ja Tolliametile (http://www.vid.gov.lv/). Oluline dokument on rendileping, milliselt aadressilt osutatakse teenust.

Aktsiisimaksude aktuaalseid määrasid naftasaadustele, tubakale ja alkohoolsetele jookidele on soovitav järgi vaadata Läti Maksu- ja Tolliameti kodulehelt aadressilt: http://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=2982&hl=2.

Sotsiaalmaks - Läti residendi juures töötavatele isikutele kehtib sotsiaalmaksumäär 35,09%, millest tööandja poolt tasutav määr on 24,09% ja töötaja poolt tasutav määr 11%. Läti resident, kes töötab mitteresidendi juures, maksab sotsiaalmaksu 35,09%. Alates 1. jaanuarist 2006. aastast võivad EL riigi kodanikust välismaalase juures töötavad Läti kodanikud ja tööandja eelneva ametliku teatamisega kokku leppida kumb maksab sotsiaalmaksu. Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks on 28,20%.

Kinnisvaramaks on 1,5% maa ja ehitise katastriväärtusest. Sellele lisandub maks eluasemelt 0,2%, 0,4% või 0,6% sõltuvalt eluaseme väärtuse suurusest.

Loodusvarade maksu maksavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegelevad loodusvarade kasutamisega omades vastavat litsentsi. Maks hõlmab nii ressursimaksu, pakendimaksu, jäätmemaksu, automaksu kui ka saastetasusid.

Täiendav info:

Läti Arenguagentuur
Maksu- ja Tolliamet
Rahandusministeerium (maksuseaduste tekstid inglise keeles) ja http://www.likumi.lv

Töötasu

 

Töötasu tuleb maksta kaks korda kuus, kuid pooltevahelisel kokkuleppel võib maksta kord kuus. Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist 2014. a 320 eurot, alates 01.01.2015 360 eurot. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses.

Euroopa Liiduga ühinemise järgselt migreerus hinnanguliselt 100 000 Läti tööealisest elanikkonnast tööle välismaale. Neist põhiosa Iirimaale ja Inglismaale. Sellest tingituna tekkis mitmetel erialadel tööjõupuudus Lätis. Riigist lahkumine on viimasel ajal peatunud. Pigem on täheldada lahkunute tagasipöördumist Lätti viimasel ajal. Kui 2004 kuni 2007/2008 toimus palkade kiire kasv, siis täna on pigem surve tööjõu tasu alanemisele seoses raskete aegadega majanduses. Läti keskmine brutopalk oli 2014. a oktoobris 775 eurot, netopalk 566 eurot.

Tollipoliitika

 

Läti, kuuludes Euroopa Liitu, on üle võtnud Euroopa Liidu tollipoliitika õigussüsteemi ja regulatsioonid. Kaubavahetuses riikidega väljastpoolt Euroopa Liidu tolliruumi rakendatakse Ühtset Tollitariifi Common Customs Tariff.

Täiendav info: Maksu- ja Tolliamet

Vabamajandustsoonid 

 

Lätis on neli vabamajandustsooni. Neist kaks on erimajandustsoonid – Rezekne ja Liepaja – ja  kaks vabasadamat – Ventspilsi ja Riia. Tsoonid on loodud 20 aastaks ehk kuni aastani 2017.

Liepaja ja Rezekne on vabamajandustsoonid, mis annavad mitmeid soodustusi kinnisvara-, sotsiaalmaksu ja tulumaksu osas. Soodustuste saamiseks peab ettevõte olema registreeritud tsooni võimude juures.

Vabasadamad on vabatsoonid, mis on loodud, et arendada laevandust, kaubandust, sh eriti transiiti läbi Läti sadamate. Vabamajandustsoonide soodustustega on vajalik uuesti tutvuda vahetult enne äri alustamist.

Viimati uuendatud: 4. Detsember 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.