Sa oled siin

2. MAJANDUSE HETKESEIS

Euroopa Komisjoni 2017. aasta maikuu hinnangu kohaselt kasvab Belgia majandus järjekindlalt (2016. a 1,2%, 2017. a prognoos 1,5%, 2018. a 1,7%) tänu tööturu taastumisele ja soosivale investeerimiskeskkonnale ning soodsatele tingimustele maailmamajanduses. Ka töötus püsib allpool EL-i keskmist taset ning eelarve puudujääk peaks 2017. aastal langema alla 2% SKP-st. Inflatsioon on 2017. aastal prognooside kohaselt 2,3%, järgmisel aastal 1,5%.

Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus (Danone, InBev, Coca-Cola, Unilever, Nestlé, jne), biotehnoloogia (7% kogu Euroopa biotehnoloogiaettevõtetest asuvad Belgias; tegutsevad enamasti klastrites koostöös ülikoolide ja uurimiskeskustega, nt Eurogentec), transport ja logistikatööstus (peamised keskused Antwerpen, Zeebrugge, Liège, Gent, Zaventemi lennujaama ümbrus, jne), autotööstus (Opel, Ford, Audi, Volvo, Van Hool ja Truco), kosmose- ja lennundustööstus (belglaste know-how’ga seotud Airbus, Boeing, F-16, Rafale, SPOT satelliidid, jne), farmaatsiatööstus (hõlmab ca 10% Belgia ekspordist).

Põhilised Belgiat puudutavad majandusprognoosid (%)

Allikas SKP kasv
2015
SKP kasv
2016
Inflatsioon
2015
Inflatsioon
2016
Belgia Pank 1,5 1,2 0,6 1,8
OECD 1,5 1,23 0,56 1,9
Euroopa Komisjon 1,5 1,2 0,6 1,8

Ülevaade

Belgia valitsus on võtnud kasutusele mitmesuguseid meetmeid majanduse elavdamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks. 2008. a majanduskriisi ajal esitas valitsus kava lähtudes Euroopa Komisjoni Euroopa majanduse elavdamise plaanist, mille tagajärjel vähendati näiteks palgafondide maksu, et soodustada ettevõtlust, suurendati töötu abirahasid ja vähendati uusehitiste ning hotellide ja restoranide käibemaksumäära. Meetmed on olnud edukad ning hetkel on Belgia majanduse jaoks peamisteks riskideks välised faktorid – näiteks arvestades ekspordi tähtsust Belgia majanduses, võib Suurbritannia lahkumine EL-ist mõjuda Belgia kaubandusele halvasti, samuti on Belgia spetsialiseerunud eelkõige toodetele, milles rahvusvaheline konkurents on küllaltki kõrge. Valitsus on seadnud ka eesmärgid vähendada sissetulekute maksustamist ning viia läbi korporatsioonimaksureform, lisaks tõsta tubaka- ja energiaaktsiise, laiendada aktsiaturu tehingute maksu ja uuendada fiskaalregulatsioonisüsteemi.

Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma kahekümnes kaupade eksportija; ekspordi järgi elaniku kohta üheksas): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; kaupade ja teenuste eksport moodustab 82% SKP-st (2016, OECD raport). Suhtes SKP-ga on Belgia väliskaubanduse protsent EL-i liikmesriikidest kõrgeim. Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib üle 80% oma toodangust (tekstiil, kemikaalid, metallurgia, autod, kommunikatsiooniseadmed). Sektorite lõikes on tegemist teenustele orienteeritud majandusega (78,1%); töötleva tööstuse osakaal on 21,1% ja põllumajanduse osa moodustab 0,8% SKP-st (2014). Belgia ekspordib 76% oma kaupadest Euroopasse. Võrreldes 2014. aastaga tõusis Belgia eksport Euroopa riikidesse 1,7% võrra (2015, BFTA).

Belgia majandusvabadust on 2017.a. hinnatud 67,8% (langus eelmise aastaga võrreldes 0,6%), mis paigutab Belgia maailmas 49. kohale. 44 Euroopa riigi seas on Belgia 22. positsioonil (Euroopa keskmine on 66,9%, maailma keskmine 60,7%).

Teatud probleeme tekitab Belgiale kahe suurema regiooni – Flandria ja Valloonia – majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on üldise majandusolukorra muutumise tõttu (kaevanduste sulgemine, rasketööstuse hääbumine) jäänud avatuma ja uuendusmeelsema Flandria varju, mille areng tänu sadamatele ja logistikatööstusele on viimastel aastakümnetel olnud progressiivsem. Näiteks majanduskasvu osas edestas Flandria 2016. aastal Vallooniat; Flandria majanduskasv oli 1,4% ja Valloonia 1,1%. Ka tööpuuduse poolest on Flandria väiksema näitajaga kui Valloonia (2016. a vastavalt 8,3% ja 13,3%), kuid töötuse segmenteeritus on regiooniti väga erinev – Flandrias on suur probleem vanemaealiste tööhõivega, samas kui Valloonias on enim töötuid (ja mittetöötavaid) noored, äsja kooli lõpetanud mehed ja naised. Töötus on eriti kõrge Brüssel-pealinna regioonis – 17,6%.

Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, teemandid, elektroonika, jm). Zeebrugge sadam on juhtivaid uute autode ümberpaigutamise keskus, mille teenuseid kasutavad paljud autotootjad.

Belgias on mitmed autode koostetehased, mis asuvad enamasti Flandrias (Volkswagen Drogenbosis, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis, lisaks Van Hool busside tootmine (tegemist on suurima iseseisva tootjaga selles vallas) ja Truco; siin asub ka Toyota Euroopa keskus, sh logistika-, varuosade- ja teeninduskeskus. Samas on autotööstuses viimasel ajal olnud enim koondamisi, mistõttu on oluliselt suurenenud töötute meeste osakaal Flandrias.

Belgia on tuntud ka kui maailma juhtiv teemantide ja vaipade eksportija; riigist eksporditakse veel eelkõige mitmesuguseid sõidukeid, farmatseutikat, orgaanilisi kemikaale, masinad, sh arvuteid jpm.

Konkurents regioonide vahel on tugev. Olukorda teravdab asjaolu, et väliskaubandusele orienteeritud Belgia kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase (formaalne) osakaal ekspordis ületab 75%. See on tekitanud riigis ka sisepingeid: suuremat lisaväärtust loovad ja seetõttu ka suuremat maksuhulka föderaaleelarvesse andvad flaamid sooviksid rohkem kulutada oma regiooni tarbeks ja vähendada föderaaleelarve kaudu lõuna poole kantavat raha. Viimast eesmärki täidab föderaalriigi reformimise kava, mille arutamisega jätkuvalt tegeldakse.Belgia valitsus on võtnud kasutusele mitmesuguseid meetmeid majanduse elavdamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks. 2008. a majanduskriisi ajal esitas valitsus kava lähtudes Euroopa Komisjoni Euroopa majanduse elavdamise plaanist, mille tagajärjel vähendati näiteks palgafondide maksu, et soodustada ettevõtlust, suurendati töötu abirahasid ja vähendati uusehitiste ning hotellide ja restoranide käibemaksumäära. Meetmed on olnud edukad ning hetkel on Belgia majanduse jaoks peamisteks riskideks välised faktorid, näiteks arvestades ekspordi tähtsust Belgia majanduses, võib Suurbritannia lahkumine EL-ist mõjuda Belgia kaubandusele halvasti, samuti on Belgia spetsialiseerunud eelkõige toodetele, milles rahvusvaheline konkurents on küllaltki kõrge. Valitsus on seadnud ka eesmärgid vähendada sissetulekute maksustamist ning viia läbi korporatsioonimaksureform, lisaks tõsta tubaka- ja energiaaktsiise, laiendada aktsiaturu tehingute maksu ja uuendada fiskaalregulatsioonisüsteemi.

Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma kahekümnes kaupade eksportija; ekspordi järgi elaniku kohta üheksas): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; kaupade ja teenuste eksport moodustab 82% SKP-st (2016, OECD raport). Suhtes SKP-ga on Belgia väliskaubanduse protsent EL-i liikmesriikidest kõrgeim. Suur osa Belgia ettevõtteid ekspordib üle 80% oma toodangust (tekstiil, kemikaalid, metallurgia, autod, kommunikatsiooniseadmed). Sektorite lõikes on tegemist teenustele orienteeritud majandusega (78,1%); töötleva tööstuse osakaal on 21,1% ja põllumajanduse osa moodustab 0,8% SKP-st (2014). Belgia ekspordib 76% oma kaupadest Euroopasse. Võrreldes 2014. aastaga tõusis Belgia eksport Euroopa riikidesse 1,7% võrra (2015, BFTA).

Belgia majandusvabadust on 2017.a. hinnatud 67,8 protsendile (langus eelmise aastaga võrreldes 0,6%), mis paigutab Belgia maailmas 49. kohale. 44 Euroopa riigi seas on Belgia 22. positsioonil (Euroopa keskmine on 66,9%, maailma keskmine 60,7%) .

Teatud probleeme tekitab Belgiale kahe suurema regiooni – Flandria ja Valloonia – majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on üldise majandusolukorra muutumise tõttu (kaevanduste sulgemine, rasketööstuse hääbumine) jäänud avatuma ja uuendusmeelsema Flandria varju, mille areng tänu sadamatele ja logistikatööstusele on viimastel aastakümnetel olnud progressiivsem. Näiteks majanduskasvu osas edestas Flandria 2016. aastal Vallooniat; Flandria majanduskasv oli 1,4% ja Valloonia 1,1%. Ka tööpuuduse poolest on Flandria väiksema näitajaga kui Valloonia (2016. a vastavalt 8,3% ja 13,3%), kuid töötuse segmenteeritus on regiooniti väga erinev – Flandrias on suur probleem vanemaealiste tööhõivega, samas kui Valloonias on enim töötuid (ja mittetöötavaid) noored, äsja kooli lõpetanud mehed ja naised. Töötus on eriti kõrge Brüssel-pealinna regioonis – 17,6%.

Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, teemandid, elektroonika, jm). Zeebrugge sadam on juhtivaid uute autode ümberpaigutamise keskus, mille teenuseid kasutavad paljud autotootjad.

Belgias on mitmed autode koostetehased, mis asuvad enamasti Flandrias (Volkswagen Drogenbosis, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis, lisaks Van Hool busside tootmine (tegemist on suurima iseseisva tootjaga selles vallas) ja Truco; siin asub ka Toyota Euroopa keskus, sh logistika-, varuosade- ja teeninduskeskus. Samas on autotööstuses viimasel ajal olnud enim koondamisi, mistõttu on oluliselt suurenenud töötute meeste osakaal Flandrias.

Belgia on tuntud ka kui maailma juhtiv teemantide ja vaipade eksportija; riigist eksporditakse veel eelkõige mitmesuguseid sõidukeid, farmatseutikat, orgaanilisi kemikaale, masinad, sh arvuteid jpm.

Konkurents regioonide vahel on tugev. Olukorda teravdab asjaolu, et väliskaubandusele orienteeritud Belgia kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase (formaalne) osakaal ekspordis ületab 75%. See on tekitanud riigis ka sisepingeid: suuremat lisaväärtust loovad ja seetõttu ka suuremat maksuhulka föderaaleelarvesse andvad flaamid sooviksid rohkem kulutada oma regiooni tarbeks ja vähendada föderaaleelarve kaudu lõuna poole kantavat raha. Viimast eesmärki täidab föderaalriigi reformimise kava, mille arutamisega jätkuvalt tegeldakse.

Riigivõlg ja kaubandus

Avaliku sektori võlg 2017. aasta II kvartali seisuga oli 452 miljardit eurot. Võlg elaniku kohta on 39 964 eurot ja see moodustab SKP-st peaaegu 106%.

Pangandus- ja rahandussüsteemi stabiliseerimiseks võttis valitsus kasutusele erinevaid meetmeid (võlakirjad, rekapitaliseerimine), mis põhjustasid riigivõla kasvu (võla suhe SKP-sse kasvas vahemikus 2007-2017 19%). Majanduskriisiga võitlemiseks koostas valitsus Belgia stabiilsusprogrammi 2009-2013, mis nägi ette iga-aastast 1%-list kokkuhoidu SKPst alates 2010. aastast. Eesmärgiks oli saavutada 2015. aastaks tasakaalustatud eelarve, kuid veel 2017. a on eelarve puudujääk veidi alla 2% SKP-st.

Riigi intressikoormus on tõusnud 2016. a. 11,9 miljardi euroni. Intressikoormus on püsinud IMF-I andmetel 2016. a umbes 2,7% juures SKP-st. Alates 1990. aastast, mil intressikoormus oli suhtes SKP-ga kõrgeim, on see langenud keskmiselt 0,5% SKP-st aastas.

Import maksustatakse käibemaksuga, mille tavamäär on 21% (rakendub nt tubakatoodetele, autokütusele, alkoholile, jalanõudele, kohvikutele-restoranidele, keemilisele puhastusele); madaldatud maksumäär 12% kehtib taimsetele ravimtoodetele, margariinile ja tasulisele televisioonile; madaldatud maksumäär 6% kehtib baastoiduainetele (sh piim, liha, kala, juur- ja puuviljad), ravimitele, ajalehtedele ja ajakirjadele, raamatutele, transpordile, näitustele ja kontsertidele, hotellimajutusele, kunstiteostele ja antiigile, jm. (Utiili kogumine ja töötlemine, samuti ajalehed ja ajakirjad, mille ilmumissagedus ületab 48 numbrit aastas, on käibemaksust vabastatud.) Kulla kui investeerimisvahendi pealt võetakse maksu 1%. Tubakale, alkoholile ja mootorikütusele rakendub aktsiis ja jookidele pakendamistasu.

2016. aastal eksportis Belgia kaupu 359,5 miljardi euro eest, juurdekasv oli eelmise aastaga võrreldes 0,5%, ning importis 336,1 miljardi euro eest, mis oli eelnevast aastast 0,6 % võrra väiksem (andmed BFTA-st rahvusliku kontseptsiooni järgi.[1]

Põhiosa ekspordist (2016. a. 77%) läheb Euroopasse, sellest 56,8% Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Maailmas on Belgia peamisteks ekspordi sihtriikideks Saksamaa (16,7%), Prantsusmaa (15,4%) ja Holland (11,2%). Peamisteks impordimaadeks olid 2016. aastal Holland (16,1%), Saksamaa (13,6%) ja Prantsusmaa (9,5%).

Belgia suurimad ekspordiartiklid on täpsemalt keemiatooted (2016. a. 23,8% koguekspordist), transpordivahendid (11,8%), masinad ja seadmed (10,8%) ning plastikmaterjalid (7,9%). Nimetatud tööstusharud on ka Flandria suurimad ekspordiartiklid. Valloonide olulisimad eksporditööstusharud on metall ja metallitooted, keemiatooted, masinad ja seadmed ning plastik- ja kummitooted. Siiski moodustas 2015. a Vallooni regiooni ja Brüsseli pealinnaregiooni eksport alla veerandi Belgia koguekspordist, vastavalt 14,6% ja 2,3% – seega langeb üle kolmveerandi ekspordimahust (83,1% Belgia ekspordist) Flandria ettevõtete arvele. (Belgia Panga andmed, rahvusliku kontseptsiooni järgi, BFTA raport 2016).

Alates 1. jaanuarist 2002 on väliskaubandus Belgias ametlikult regioonide kompetentsis. Kuni 2002. aastani oli väliskaubanduse kompetents regioonide ja keskvõimu vahel jagatud: keskvalitsus tegeles reklaami, suurte kaubandusmissioonide ja multilateraalsete aspektidega ning regioonid ettevõtete toetamise ja kaubandusesindajatega. Nüüd teevad põhilise osa tööst regionaalsed agentuurid.

Föderaalse väliskaubandusameti asemele loodud Belgia väliskaubanduse agentuur (BFTA) alustas tööd 2003. a. märtsis ning selle tegevust arendades ja laiendades töötab valitsus tihedas koostöös regioonidega. Väliskaubanduse agentuuri ülesanne on korraldada ühiseid kaubandusmissioone ühe või enama regiooni initsiatiivil või föderaalvõimude eestvõttel; koguda ja väljastada välisturge puudutavat informatsiooni, uuringuid ning dokumente väliskaubanduse eest vastutavatele regionaalsetele üksustele; kaitsta riigi üldisi majandushuve. Agentuur korraldab ka nn unitaarseid kaubandusmissioone (kõikidele regioonidele ühtsed), mida juhib kroonprints Philippe ning koordineerib föderaalvalitsuse väliskaubanduse minister.

Ekspordi/investeeringute krediteerimine

Belgia ärimeeste ekspordi/impordi ja investeerimistehinguid garanteerib (krediteerib) riiklik ekspordi/investeeringute garanteerimise amet Delcredere | Ducroire. Äririski Eestis on hinnatud A-le (kategooriad A, B ja C) ehk madalaks. Eestile on omistatud lühiajalisteks operatsioonideks riskikategooria 1 (7st; 1 madalaim - 7 kõrgeim), ka keskmiste ja pikaajaliste operatsioonide katmisel on Eesti 1. riskikategoorias (samuti kokku 7). Kui riigi riskikategooria on madal ja nõudlus ületab Delcredere | Ducroire võimalused, tuleb appi riigi reservfond.
https://www.credendo.com/

[1] Belgia Pank väljastab väliskaubanduse andmed kahes versioonis: rahvusliku ja Euroopa Liidu põhimõtte järgi arvutatuna. Liidu põhimõtte järgi kogutud andmed järgivad kaupade füüsilist liikumist ning sisaldavad kõiki imporditud kaubapartiisid, mis tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu ning liiguvad edasi teistesse liikmesriikidesse; samuti neid, mis tulevad liikmesriikidest liikumaks edasi Euroopa Liidust välja. Seega lähevad arvesse ka Belgiasse mitte sisse kirjutatud firmade tehingud ning kaup, mis imporditakse taaseksportimise eesmärgil. Saadud andmeid kasutavad üldjuhul vaid Euroopa Keskpank ja Eurostat. Rahvusliku põhimõtte järgi koostatud statistika toetub majandusliku residentsuse printsiibile – välisettevõtete sooritatud tehinguid ei arvestata. Rahvuslikku kontseptsiooni kasutatakse laiemalt, sellele toetuvad ka IMF ja OECD.

Viimati uuendatud: 14. Juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.