Sa oled siin

2. Kasahstan - MAJANDUS

Majanduskasv

Kasahstani majanduse kogutoodang on Kesk-Aasia riikide seas suurim ja üks kiiremini arenevaid ning SKT per capita on samal tasemel mõnede Euroopa Liidu riikidega. Kasahstani majanduskasv taastus kiiresti pärast 2009. aasta majanduskriisi, keskmine majanduskasv on 7-9% aastas. Kasahhi rahvusvaluuta tenge (KZT) on üldiselt püsinud stabiilsena. 2014. aasta veebruaris otsustas keskpank tenget 19% USA dollari suhtes devalveerida. Praegu on Kasahstani keskpanga poolt määratud vahetuskurss 380-390 tenget dollari eest.

Kasahstanis on suured söe-, nafta- ja maagaasi varud, samuti söe-, rauamaagi- ja vase lademed. Mineraalide suur rohkus (kroom, tsink, magneesium, kuld ja plii) on äratanud huvi paljudes suurtes kaevandusettevõtetes. Londoni börs aitas suurendada Kasahstani investorite madalat huvi kodumaise aktsiaturu vastu. Kasahstani SKP moodustavad maavarade kaevandus 16%, kaubandus 13% ja ehitus 11%. Riik on sõltuvuses tooraine ressurssidest, mis muudab riigi tundlikuks toormehindade muutuste suhtes. Kasahstan oli üks riikidest, mis sai kannatada finantsturukriisis 2007. aastal. Kapitali sissevool seiskus pärast 2009. aasta nafta- ja toorainete hindade olulist alanemist. Samas suutis Kasahstan tulla majanduskriisist välja oluliselt pehmemalt võrreldes Euroopa jmt riikidega tänu riigireservile (115 mld USD) ja muudele allikatele.

2019. aastal IMFi poolt avaldatud andmetel oli SKT ühe inimese kohta (GDP per capita) 8 800 USD.

SKP sektorite kaupa: teenused ligi 57%; tööstus ligi 38% ja põllumajandus ca 5%.

Inflatsioon on olnud 5% ja 7% vahel.

Väliskaubandus

Kasahstani naabruse suured turud asuvad peamiselt Venemaal ja Hiinas. Osalus tolliliidus koos Venemaa ja Valgevenega võimaldab Kasahstani päritolu toodetel hõlpsalt liikuda liidu liikmete turgudele.

Euroopa Liit, kellega Kasahstan sõlmis 21. detsembril 2015 laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu, on Kasahstani suurimaks kaubanduspartneriks.

Kasahstani peamised eksporditurud on Hiina 20%, Venemaa 9% jaItaalia 8% ning Holland 7%. Peamised ekspordiartiklid on nafta ja naftatooted.

Peamised impordipartnerid on Venemaa 36%, Hiina 18% ning Saksamaa 6%. Imporditakse peamisel masinaid, transpordivahendeid, metalltooteid ja toiduaineid.

Välisinvesteeringuid on alates 1993. aastast Kasahstani tulnud üle 120 miljardi USD. Takistuseks on olnud kodumaiste investorite eelistamine - näiteks on endiselt piiratud välismaiste ettevõtete võimalus omada põllumajandus- ja metsamaad. Ka OECD hinnangul peaks Kasahstan parandama investeerimiskliimat, eriti valdkondades, mis pole traditsiooniliselt investoritele atraktiivsed, samuti astuma samme ärikultuuri parandamiseks.

Majandusharud

Kasahstanil on rikkalikud mineraalide varud, uraanivarude poolest ollakse kolmas riik maailmas. Samuti on Kasahstanil palju gaasi ja naftat.

Süsi. Kasahstan on kivisöe varude poolest maailmas kaheksandal kohal – 33,6 mld tonni antratsiit- ja bituumensütt. Venemaa on suurimaks Kasahstani kivisöe importijaks, järgneb Ukraina. Peamised söetootmise piirkonnad asuvad Lõuna- ja Põhja-Kasahstanis (Karagandõ, Maykuben, Shubarkol, Ekibastuz ja Turgay).

Nafta. Kasahstani naftavarusid hinnatakse 30 mld barrelile. Naftasektor moodustab SKTst üle 11%, samas nafta eksport moodustab ligi 57% koguekspordist. Pärast iseseisvumist 1991. aastal, avas Kasahstan naftasektori ka välisinvesteeringutele, mis viis mitmete rahvusvaheliste suurte naftaprojektide arendamiseni. Olulised investeeringud maailma peamistelt äriühingutelt (Chevron-Texano, Exxon Mobil, Shell, TotalFinaElf, British Gas ja Statoil) on aidanud Kasahstanil märgatavalt suurendada nafta tootmist. Lääne-Kasahstanis asub ligikaudu 50% riigi naftareservidest, sealhulgas viis suurimat naftavälja (Tengiz, Karachaganak, Aktõbe, Mangistau, Kashagan ja Uzen).

Maagaas. Kasahstani maagaasi varusid hinnatakse 3,3-3,7 triljonile kuupmeetrile, 2,5 triljonit kuupmeetrit on samas tõestatud varud, enamik neist on riigi lääneosas. Umbes 70% gaasi tootmisest pärineb Kashagani ja Tengizi naftaväljadelt. Kasahstan on gaasi suur eksportija – toodetud 20,2 triljonist kuupmeetrist tarbitakse ära ainult 10,2 triljonit kuupmeetrit. Kasahstani gaasiturul valitsevad neli põhilist tootjat (CNPC-AktobeMunaiGaz, Tolkynneftegaz, Chevron-led TengizChevroil ja Karachaganak Petroleum Operating BV), kes toodavad 90% riigi kogutoodangust.

Vili. Kasahstan on maailma 12. vilja eksportija.

Transiit ja transport

Suuremad trassid on raskesti sõidetavad. Nur-Sultani ja Almatõ vaheline trass on remondis. Valmis on ainult tasuline kiirtee Nur-Sultanist Karagandani, ca 230 km. Samuti liiklus ida ja ida ja lääne vahel on kesine halbade teeolude tõttu. Uus tasuline kiirtee Almatõ ja Hiina piiri vahel vähendab sõiduaega kuuelt tunnilt kolmele.

Kasahstanis on 2012. aasta seisuga 97 lennujaama, millest 64 on pinnatud kattega. Nur-Saltanis, Almatõs, Aktaus, Šõmkendis ja Atõraus asuvad kõige tihedama liiklusega lennujaamad. Helikopteri õhkutõusmis- ja maandumiskohti on kolm.

Kasahstanis on hästi arenenud raudteevõrgustik. Kiirrongid Almatõst Petropavlovskisse (kõige põhjapoolsem linn) sõidavad umbes 18 tundi.

Pangandus

Pangandussüsteem on arenemas. Pärast ülemaailmse majanduskriisi mõjutusi 2009.-2010. aastal on riigi sihtotstarbelised toetused taas kiiremini kasvanud. Elektrooniliste panganduskanalite areng on aeglane, seda eriti eraisikute teenindamisel. Lihtsamad ülekanded ja konverteerimised on siiski interneti teel võimalikud.

Tööturg

Tööpuudus on vähenenud 5.5%’le. KZi turul on arvestatav ostujõud ja see peidab endas mitmeid võimalusi nii kaupade kui teenuste ekspordiks (kaubad ja teenused on aastaga märgatavalt kallinenud, kuna sisendid on kallinenud). Keskmine palk linnades on 470-500 eurot ja Astanas-Almatõs 600-650 eurot. Vaadates KZi jae- ja hulgikaubandust, tundub kohati, et tarbekaupade pakkumise struktuur on jaotunud pisut ebaühtlaselt, pakkudes vähem kaupa keskmise ostujõuga klientidele, kes soovivad saada siiski teatud kvaliteeti mõõduka hinnaga. Sarnaselt kaupade pakkumisega on rohkelt ruumi ka teenuste pakkumises. Teenuste osas on võimalusi nii äriteenustel ettevõtetele, mis võimaldavad hõlmata paljusid valdkondi alates konsultatsiooniteenustest, nõustamisest turunduse, ehituse jm valdkondades, logistika, side, IKT jm asjades. Puudu on kaubanduskeskustest, spaadest, meelelahutusasutustest. Võimalusi arenguks ja teenuste pakkumiseks on ka siseturismi ja riigisisese logistika valdkondades.

Töötasu

2018. aastal oli keskmine palk Kasahstanis ca 500-600 eurot, palk erineb tugevasti regiooniti, läänepoolsetes regioonides, kus on naftamaardlad, ületavad palgad 1500 euro tasme, põllumajanduslikus põhja regioonides on palgad madalamad. Samuti on palgad kõrgemad nt Nur-Saltanis ja Almatõs (tänu sinna koondunud majandus- ja äritegevusele). 

Maksud

  • Üksikisiku tulumaksu määr on Kasahstani elanikele 10%, mitteresidentidele 15%.
  • Käibemaksu määr on 12% ja kehtib müügi käibele Kasahstanis ja Kasahstani imporditud kaupadele ja teenustele.
  • Sotsiaalmaksu maksavad juriidilised isikud ja see moodustab 11% palkadest ja erisoodustustest.
  • Aktsiisimaks kehtib alkoholile (kuni 3 eurot/l), likööridele (kuni 2,5 eurot/l), tubakatoodetele (kuni 0,5 eurot/tk), bensiinile (kuni 25 eurot/tonn), toornaftale (0 eurit/tonn), gaasikondensaadile ja sõidukitele, mille mootorimaht on üle kolme liitri (0,5 eurot mootorimahu kuupsentimeetri kohta) ja mis on toodetud Kasahstanis või imporditud Kasahstani.
  • Sõidukimaks sõltub mootorivõimsusest, sõiduki raskusest või istekohtade arvust.
  • Ekspordimaks kehtib toornaftale, gaasi kondensaadile ja söele. See maks sõltub gaasi ja nafta turuhinnast (0%, kui barreli turuhind on 20 USD või kuni 32%, kui ühe barreli hind on 200 või rohkem USA dollarit).
  • Maamaks kehtib juriidilistele isikutele, kes omavad maad või õigust seda kasutada.
  • Omandimaks kehtib ainult ehitistele; juriidilistele isikutele on omandimaksu määr 1,5%.

Lisainformtasioon: https://www.heritage.org/index/country/kazakhstan

https://www.adb.org/countries/kazakhstan/economy

https://country.eiu.com/kazakhstan

Viimati uuendatud: 7. Oktoober 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.