Sa oled siin

2. MAJANDUS

Majanduse põhinäitajad ja majandusharud

  2012 2013 2014 2015
SKP kasv % 1.9 1.3 2.5 2.9
Inflatsioon % 3.7 1.0 2.0 2.2
Töötus % 10.1 10.7 10.8 10.5
Eelarvetasakaal (% SKP-st) -3.9 -4.8 4.6 -3.3
Riigivõlg (% SKP-st) 55.6 58.2 51.0 52.5
Jooksevkonto (% SKP-st) -3.3 -1.5 -1.3 -1.4

(Euroopa Komisjoni sügisprognoos; november 2013)

 

SKP: 1 595 mld PLN (383 mln eurot) (2012. a andmetel)

Tegevusala Osakaal SKPst % (2012)
Teenused 63,8
Tööstus 32,2
Põllumajandus 4

 

Majandusvabaduse indeksis, mida koostab mõttekoda Heritage Foundation, on Poolal 50. ja Eestil 11. koht (2014). Poola on seega „mõõdukalt vabade“ ja Eesti „enamjaolt vabade“ riikide kategooriates. Heritage toob Poola puhul välja suure tõusu edetabelis viimase 20 aasta jooksul. Tagasiminekuid pole olnud. Kõige kõrgem punktisumma antakse Poolale kaubandusvabaduse kategoorias.

Eksport 143 mld eurot (2012)

Poola on maailmas 27. eksportöör, 1% osakaaluga. (Suurimad on Hiina, USA ja Saksamaa.)

Ekspordis on elektromehaanilisel tööstustoodangul 39% osakaal, järgnevad keemiatööstus (14%), põllumajandus- ja toiduproduktid (12,5%) ning metallurgiatoodang (11,7%).

Poola peamised eksportpartnerid on: Saksamaa - 25,1% (36 mld eurot); ÜK - 6,8% (9,7 mld eurot); Tšehhi - 6,3% (9 mld eurot); Prantsusmaa - 5,9% (8,4 mld eurot); Venemaa - 5,4% (7,7 mld eurot); Itaalia - 4,9% (4,9 mld eurot). EL riikide osakaal Poola ekspordis on 67%.

Poola eksport kasvas 2001-2012. aasta jooksul umbes 3,6 korda. Kõige suurem oli kasv toidu ja põllumajandustoodete seas, mille eksport kasvas 5,3 korda ja osakaal 8,4% kuni 12,5%.

Võrreldes 2011 aastaga suurenes Poola 2012. aasta eksport 9 mld euro võrra.
 

Import 154 mld eurot (2012)

Poola on maailmas 26. importöör, 1,1% osakaaluga. (Suurimad on Ühendriigid, Hiina ja Saksamaa.) Võrreldes 2011. aastaga suurenes Poola 2012. aasta import 1,5 mld euro võrra.

Impordis on elektromehaanilisel tööstustoodangul 34,8% osakaal, järgnevad keemiatööstus (17,1%), mineraaltooted (14,1%) ja metallurgiatoodang (10,5%).

2001-2012. aasta jooksul on impordis kõige rohkem suurenenud mineraaltoodete osakaal 3% võrra kuni 14,1%. Vähenenud on elektromehaaniliste toodete (4% võrra kuni 34,4%) ja kergetööstustoodangu osakaal (2,7% võrra kuni 4,7%).

Poola põhilised importpartnerid on: Saksamaa - 21,3% (32,8 mld eurot); Venemaa - 14% (14 mld eurot); Hiina - 8,9% (13,6 mld eurot); Itaalia - 5,3% (8 mld eurot); Tšehhi - 3,7% (3,7 mld eurot).

Eesti-Poola kaubandussuhted

Käibe poolest on Poola Eestile tähtsuselt kuues kaubanduspartner ning 2013. aasta üheksa kuu kaubavahetus oli 2012. aasta sama aja omast märkimisväärselt suurem, ulatudes 969 miljoni euroni 775 miljoni euro asemel. Eesti eksportis Poolasse ca 150 mln euro väärtuses kaupu ja importis 819 mln euro väärtuses.

2012. aastal tervikuna, võrreldes 2011. aastaga, oli tegemist käibe tagasihoidliku kasvuga 1% (1 045 mln eurot vs 1 035 mln eurot).

Protsentuaalselt ekspordib Eesti Poolasse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28%), puitu ja puittooteid (11.1%) ning mineraalseid tooteid (8.8%).

Vrd 2012. aastaga vähenes 2013. aastal üle poole võrra metallide ja metalltoodete eksport Poolasse. Nende osakaal ekspordis on hetkel 8,2%. Märkimisväärsed on transpordivahendite impordi kasv 277%, mineraalsete toodete impordi vähenemine Eestisse 88% ja nende ekspordi suurenemine Poolasse 763% võrra (väärtuseliselt 1,5 miljonilt eurolt 13,3 miljoni euroni).

Ainukesed valdkonnad, kus Eestil on Poolaga positiivne kaubandusbilanss, ongi mineraalsed tooted, puit- ja puittooted ning vääriskivid ja väärismetallid.

Eesti impordib Poolast palju masinaid ja seadmeid (33% - mõlemal poolel kõige suurem kaubaartikkel), transpordivahendeid (18%) ja keemiatooteid (9,5%).
 

Sektorite kirjeldused

Tööstus

Poola on kodumasinate tootmises Euroopas üks esimesi. 2012. a. toodeti kodumasinad 15,2 mln tükki. Järgnesid Itaalia (14 mln) ja Saksamaa (11 mln). Kogu EL toodang tõusis 2012. a 11% - 68 miljoni tükini. Toodangu väärtuse poolest on liider Saksamaa 3,8 mld euroga; järgneb Poola 2,8 mld euroga.

Poola mööbliettevõtted eksportisid 2012. a 6,6 mld euro väärtuses kaupa, 39% sellest Saksamaale, järgnevad Prantsusmaa (8%), Tšehhi (6%). Mööbli valmistamisega tegeleb Poolas enamasti mikrofirmad kuni 10 töötajaga. Poola on mööblitootjate seas pressi andmetel populaarne materjali külluse ja madalate tööjõukulude poolest. Suurim mööblivalmistaja Poolas on IKEA.

Autotööstuses - toodetakse umbes 0,46 mln sõidukit aastas (2012), mis on kuuendal kohal pärast Saksamaad (5,8 mln), Hispaaniat (2,2 mln), Suurbritanniat (1,9 mln), Tšehhit (1,2 mln) ja Slovakkiat (0,9mln). Poola tööstustoodangust on sõidukid umbes 7% kogu toodangust. Tehaseid omavad Poolas Fiat, General Motors ja Volkswagen.

Energeetika

Energeetikasektoris on põhiliselt tegevad Polska Grupa Energetyczna – PGE, TAURON ja Enea.

Poola elektrienergia struktuur 2012. a. (ca 38 000 MW): 50,6% kivisüsi, 33,48% pruunsüsi, 3,3% maagaas; 1,52% hüdroenergia; 6,21% biomass ja biogaas; 2,9% tuul; 1,99% muu.

2030-ndaks aastaks ennustatakse Poola elektritarbimise suurenemist ca 1/3 võrra. Allikateks on planeeritud 21% tuumaenergiast; 32% söest; 35% taastuvenergiast ja 12% gaasist (võib muutuda).

Arendatakse kildagaasi kasutust (ca tosin Poola, USA ja Kanada firmat tegelevad uuringutega), kus Poola on Euroopa riikidest kõige kaugemale arenenud. 2013. a tegeleti kildagaasi seadusandluse ettevalmistamisega, sh. makse ja riigi osalust puudutava osaga.
Hinnanguliselt on Poolass 0,7- 4 triljonit m3 (2013) kättesaadavaid kildagaasi reserve.

Vastavalt valitsuse 2009. a otsusele peaks ehitatama kaks uut aatomielektrijaama (AEJ). 2014. a võeti vastu ka riiklik tuumaenergia programm. Poolas konkureerivad AEJ ehitamise pärast põhiliselt Areva, Westinghouse ja GI Hitachi. Asukohad valitakse välja riikliku programmi kohaselt 2014. a jooksul, millele järgneb vastutava kontserni valik. Administratiivküsimused peaks lahendatama kuni 2018. a ning ehitus algama 2020. a ja lõpetatama 2024. a.

Teenused

Teenustel on Poola SKP-s domineeriv osakaal: ca 63,8%, aga Poola on veel alla OECD keskmist, mis on 70%. Antud sektoris on palgatud ca 9,1 mln inimest, ehk umbes 57% kogu tööjõust. Domineerivad mikroettevõtted (96,7%, 2012. a).

Vrd muu EL-ga iseloomustab Poola kaubandussektorit väga suur hulk jaemüüjaid (retail outlets), mida on umbes 350 tuhat. Omanike struktuur pole palju muutunud, domineerivad era- ja kohalikud firmad.
 

Vaata lisaks:

Official Information Portal of the Republic of Poland

Global Finance - Poland GDP and Economic Data

Eurostat

Statistics Poland

Poola Välisinvesteeringute Agentuuri raportid majandussektorite kohta: http://www.paiz.gov.pl/publications/sectoral_studies.

Valik messidest:
Toidumess Poznan’is (toimub tavaliselt septembris) http://www.polagra-food.pl/en/

TRAKO mess Gdanskis (raudtee ehitusega seotud tooted). Leiab aset iga kahe aasta tagant. http://www.mtgsa.pl/

Tour Salon (turism, toimub tavaliselt novembris) http://www.tour-salon.pl/en/

International Fair of Mining, Power Industry and Metallurgy (leiab aset sügiseti) http://www.ptg.info.pl/?lang=en

 

Messide kalender: Kielces (Swietokrzyska vojevoodkonna pealinn) http://www.targikielce.pl/en/calendar-of-events,1555.htm

Krakowis (Väike-Poola vojevoodkonna pealinn) http://targi.krakow.pl/

Łódz’is (Masoovia vojevoodkonnas, ca 100 km Varssavist) http://www.targi.lodz.pl/targi/nadchodzace-imprezy/
 

Viimati uuendatud: 25. Juuni 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.