Sa oled siin

2. MAJANDUS

Viimati uuendatud: 25.07.2016

Majandusareng

USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2015. aastal 55 805 USD. Kuigi väliskaubandus on SKT mahuga võrreldes suhteliselt väike, on USA näol tegemist maailma suurima importööriga ning Saksamaa järel suuruselt teise eksportöörgia.

Majandust iseloomustab keskmisest kiirem majanduskasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse, tootmisvahenditesse ning huvi uutele turgudele laienemise vastu. Võrreldes eelnevate aastatega on majanduskasv olnud aeglasem, kuid majandus on siiski märkimisväärselt kasvanud suhteliselt nõrga majanduskasvu olukorras teistes regioonides. Vaatamata suurenenud üleilmsetele ebakindluse allikatele (nt Brexit) on USA tarbijad säilitanud kindluse majanduse olukorra suhtes. Selle üheks näiteks on ka siseriikliku nõudluse suurenemine ning madalat energiahinnad, mis muudavad mitmed energiamahukad majandusharud (nt keemiatööstus) teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelisemateks .  USA eksport on võrreldes varasemaga kahanenud, kuid peamiselt tänu dollari tugevnemisele, mis muudab USA kaubad välismaistele ostjatele kallimaks ning vähem atraktiivseks. Üleilmsetes muutlikes oludes etendab olulist rolli rahapoliitika ning keskpank saab vajadusel sekkuda, et tagada finantsstabiilsus. USA rahapoliitikas tehti 2015. aastal esimene samm rahapoliitika normaliseerimise suunas lühiajaliste baasintresside tõstmise näol 2015. a lõpus. 2016. aasta alguse volatiilsus finantsturgudel ning aasta alguse nõrgem majanduskasv on hoidnud järgmise intressitõusu tagasi. Hetkel on keskpank ooteseisundis, et jälgida arenguid finantsturgudel, sest ei soovita tekitada veelgi suuremat turbulentsi. Oluliseks majanduskasvu mootoriks on ka energiasektoris toimuvad arengud, kus USA-st kui energia importöörist on tänu uutele tehnoloogiatele kujunemas energia eksportija.

 

USA majandusmudeli edukust toetavaid komponente on mitmeid, kuid traditsiooniliseks eeliseks on olnud rikkalike loodusressursside kõrval erinevad kapitali ja tehnoloogia kasutamise ning tööjõuga seotud aspektidele. Esiteks on USA-s arenenud tööstusriikide hulgas ühena vähestest positiivne iive, mis koos tagasihoidlike riiklike sotsiaalprogrammidega võimaldab majandusel kasvada ilma seda liialt koormamata. Teise olulise tegurina tuleb välja tuua USA ettevõtete võimalused ja võimekus tõsta tootlikkust läbi investeeringute ja töötajate koolitamise uute tehnoloogiate rakendamiseks. Eriti tuleks esile tõsta oskust rakendada uusi tehnoloogiaid järjest efektiivsemalt. Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus.

USA majanduse pikaajaliste riskidena tuuakse enamuse majandusanalüütikute poolt välja viimaste aastate jooksul järjest kasvanud eelarve- ja jooksevkonto defitsiidid. Kuigi absoluutnumbrites on tegemist ajaloo suurima defitsiidiga, ei ole tegemist veel kõrgeima suhtega SKT-sse. USA-sse sissevoolav välisraha on seni võimaldanud katta jooksevkonto defitsiiti. Siiski võib mingil põhjusel pidurduv välisraha sissevool tähendada USA majanduse seismist kiiret lahendust nõudvate ebamugavate ja ebapopulaarsete otsuste ees. Kuna tegemist on nii-öelda kaksikdefitsiidiga ja erinevalt varasematest perioodidest on eelarvedefitsiidi katmiseks müüdavaid USA valitsuse võlakirju ostnud peamiselt mitte USA ettevõtted ja kodanikud, vaid teiste riikide keskpangad, siis on oluline, milliseks kujuneb nende riikide käitumine võimalikus kriisisituatsioonis.

USA majanduse põhinäitajad 2013 2014 2015
SKT (mld USD) 16 724 17 348 17 947
SKT reaalkasv (%) 1.5 2.4 2.4
Eratarbimise kasv (%) 0.2 0.4 0.5
Inflatsioon (%) 1.5 0.8 0.7
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (%) 2.8 2.9 -4.8
Kaupade ja teenuste impordi kasv (%) 2.3 3.4 -3.1
Eelarve ülejääk/defitsiit (% SKT-st) -4.1 -2.8 -2.5
Jooksevkonto bilanss (% SKT-st) -2.7 -2.2 -2.7
Üldvalitsuse netovõlg (% SKT-st) 96.8 97.5 98.3
Töötuse määr (% tööealisest elanikkonnast) 7.6 6.2 5.3

Allikad: Bureau of Economic Analysis, US Bureau of Labor Statistics, Congressional Budget Office, US Census Bureau, OECD, IMF.

Osariikide majandus

Osariikidest on California, Texas ja New York olnud järjepidevalt kõige suurema SKT-ga. 2015. aastal juhtis osariikide edetabelit California 2 448 mld USD-ga, järgnesid Texas 1 639 mld ja New York 1 455 mld USD-iga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29% kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga.

USA osariikide SKT  järjestuses 2015. aastal (10 parimat osariiki, USD, seisuga 15.07.2016)

SKP järgi järjestus Osariik SKP (mld) % kogu SKP-st Rahvaarv (mln) SKP per capita
  USA 17 947 100 324 55 904
1. California   2 448  13.6    37,2 61 924
2. Texas   1 639    9.1    27,5 59 994
3. New York    1 455    8.1    19.8 72 965
4. Florida     893    5.0    18.8 42 595
5. Illinois     771    4.3    12.8 59 472
6. Pennsylvania     684    3.8    12.7 52 925
7. Ohio     599    3.3    11.5 51 052
8. New Jersey     579    3.2      8.8 64 070
9. Põhja-Carolina     509    2.8      10.0 50 159
10. Gerogia      501    2.8      9.7 48 574

Allikas: Bureau of Economic Analysis, Department of Commerce

Väliskaubandus

1976. aastast alates on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 108 miljardi dollari tasemelt 753,3 miljardini 2006. aastal. Kiire  kasvu põhjused on erinevad ja kümnenditel muutuvad tegureid. Olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu. 2015. aastal suurenes väliskaubanduse defitsiit 15,6%-ni (48.3 mld), mille põhjustena saab välja tuua intressitõusu ootuste mõju, dollari tugevnemise ning nõrga välisnõudluse.

Täiendav info: Rahvusvaheline Kaubandusadministratsioon (International Trade Administration) - http://www.ita.doc.gov/

Import

Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu.

Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted.

2015. aasta seisuga moodustas koguimpordist 17,8% masinad ja seadmed, 17,8% transpordi vahendid (sh varuosad), 10,5% toornafta.

Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,9%), Kanada (14,8%), Mehhiko (12,5%), Jaapan (5,7%) ja Saksamaa (5,3%).

Eksport

USA on pidevalt otsinud uusi ekspordivõimalusi oma tarbekaupadele ning üheks võimaluseks on vabakaubanduslepingute sõlmimine. Hetkel läbiräägitavate lepingute (nt Transatlantic Trade and Investment Partnership Agreement) raames kokkuleppele jõudmisel tagatakse USA eksportöördidele juurdepääas EL turule. USA on maailma juhtivate eksportööride pingereas 2015. a andmetel teisel kohal kohe peale Hiinat.

2015. aastal olid olulisemad ekspordiartiklid: 33,9% masinad ja seadmed, 31,2% tööstustoodang, 12,3% tarbekaubad ja 9,8% transpordivahendid.

Olulisemad ekspordi sihtturud: Kanada (19,3%), Mehhiko (14,8%), Hiina (7,6%), Jaapan (4,1%) ning Ühendkuningriik (3,3%)

Täiendav info: http://www.census.gov

Peamised tööstusharud

Põllumajandus ja metsandus

Põllumajandus ning töötlev tööstus moodustasid 1,6% ning 20,8% USA 2015. aasta SKT-st. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel tegutseb USA-s 3,2 miljonit farmi ning sealjuures on põllumehed ka üheks oluliseks lobby grupiks. Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile. Olgugi, et põllumajanduse osakaal majanduses on väike, kuulub USA maailma suurimate põllumajandustoodete eksportijate hulka ning on mitmete põllumajandussaaduste osas ka maailma suurim tootja. Nii näiteks kasvatatakse USA-s umbes pool kogu maailma maisitoodangust ja üle 20% maailma nisutoodangust.

Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha, kartul ja puuviljad; keskläänes erinevad teraviljad  ning veise- ja sealiha; lõunas maapähklid, puuvill, tsitruselised ja suhkruroog; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad, veinid, oliivid ja tomatid.

Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses, kuid sisevetes kalapüügil märkimisväärset majanduslikku mõju ei ole. Peamisteks kalatööstuse eksporditurgudeks on Jaapan, Kanada ja EL liikmesriigid. Enim eksporditakse turska, lõhet, krabisid, kalmaare ja krevette.

Metsad katavad umbkaudu 1/3 USA territooriumist (ca 40% metsaaladest kuulub riigile, ülejäänu omanikeks on era- ja juriidilised isikud) ja kuna metsadest umbes 90% on tööstuslikult kasutatavad, siis on USA metsatööstus tugev nii koduturul kui ka mujal maailmas.

USA metsatööstus moodustab maailma metsatööstusest 25%, ent USA metsa territoorium moodustab maailma kogumahust 8%. USA kuulub nelja metsarikkama riigi hulka, olles Venemaa, Brasiilia, Kanada järel neljandal kohal. Metsa ja puidurohkuse poolest on esikohal osariigid Alaska, California, Oregon ja Põhja-Carolina. Traditsiooniliselt on USA-s olnud väga konkurentsivõimeline  Kanadast imporditud puit. Metsatööstus on märgatavalt esindatud ka kaguosa osariikides, kuid sealne tööstus ja metsad said 2005. a septembris väga tugevasti kannatada orkaani Katrina tagajärjel.

Töötlev tööstus

USA on maailma suurim tööstusriik, panustades 19% maailma tööstustoodangust (järgnevad Hiina, Jaapan). Olulisemad tööstuse valdkonnad on naftatööstus, terasetööstus, autotööstus, masinatööstus, lennutööstus, telekommunikatsioon, keemiatööstus, elektroonika, toiduainetööstus ja tarbekaubad.

Juhtival kohal maailmas ollakse tsiviil- ja militaarotstarbeliste lennukite tootmises (Boeing, Cessna, Lockheed Martin, General Dynamics).

2015. aastal moodustas töötleva tööstuse osakaal SKT-st 20%, eraldivõetuna jääb töötleva tööstuse osakaal alla 15%. Tänu odavatele energiahindadele ning töötleva tööstuse taassünnile on eriti häid tulemusi saavutatud keemiatööstuses. Sektoris on hõivatud 12,5 miljonit inimest ning 2015. aastal oli makstavaks aastapalgaks 80 000 USD.

Turism

USA on traditsiooniliselt populaarne sihtkoht välisturistide hulgas. Osariikidest on välisreisijate hulgas menukamateks sihtkohtadeks New York, California, Florida, Hawaii ja Nevada ning enim külastatud linnadeks New York, Los Angeles ja Miami.

2015. aastal saabus USA-sse 77,5 miljonit turisti, millega ollakse maailmas teisel kohal turistide poolt külastatavate riikide järjestuses. Välisturismi mõju on siiski väike võrreldes USA siseturismiga. USA turismitööstuse maht oli 2015. a andmetel 947 mld dollarit.
USA siseturismis on linnadest populaarsemateks sihtkohtadeks New York ja Nevada osariigis asuv Las Vegas ning Floridas asuv erinevate lõbustus- ja teemaparkide poolest tuntud Orlando. USA enda kodanike välisriikide külastatavuse esikohal on Mehhiko, Kanada ning järgnevad Euroopa riigid.

Mäetööstus

USA on juhtivaid maavarade kaevandajaid, sealhulgas kaevandatakse kõiki olulisi metalle, väljaarvatud mangaani ja titaani. Hoolimata olemasolevatest loodusressurssidest ei ole sageli majanduslikel või ka keskkonnakaitselistel põhjustel nende kaevandamine osutunud võimalikuks, mistõttu tuleb üha suurem osa USA tööstuse jaoks vajalikust toorainest importida. Siiski on USA maailmaturul oluline raua-, vase-, tina- ja niklimaagi tootja, samuti on USA-s suured hõbeda- ja kullavarud. Viimastel aastatel on aga mäetööstuses tootmine vähenenud ning enamus ettevõtteid on vähendanud ka uuringute programme seoses maavarade hindade langusega maailmaturul. Mäetööstuse toodete osakaal on SKP-s ulatunud lähiaastatel 4%ni ning mäetööstuses töötab 325 tuhat inimest, kaudselt on mäetööstusega seotuv veel 3 miljonit töökohta.

Nafta- ja gaasitööstus

Eelkõige (kildagaasi) kaevandamisel kasutatavad uued tehnoloogiad (hüdrauliline ning horisontaalne puurimine) on aidanud kaasa gaasi- ja nafta tootmise mahu suurendamisele Põhja-Dakotas, Bakkeni ning Marcelluse leiukohtadest kirdes. USA Energeetikaministeeriumi 2015. a hinnangu kohaselt on USA-s tõestatud naftavarusid ligikaudu 20,7 miljardit barrelit, millest ligi 80% paikneb Texase, California, Alaska ja Põhja-Dakota osariikides. 2016. a mai seisuga on USA naftatööstuse ühe kuu tootmisvõimsus 318 mln barrelit.

USA tõestatud gaasivarude suuruseks on Energeetikaministeeriumi poolt 2015. aastal avaldatud andmete põhjal umbes 9,680 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utahi, Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariikides. Hinnanguliselt on ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2015. aastal oli umbes 2,039 triljonit m3 kuus, millega rahuldati üle 80% siseriiklikust nõudlusest.

Colorado, Utah’i ja Wyoming’i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70% kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi  efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.

Energeetikasektor

Olles maailma suuruselt esimene energiatootja ja -tarbija, on USA Energiateabeameti andmetel (2015) siseriikliku üldise energianõudluse rahuldamisel: 28% osakaal maagaasil, 18% kivisöel, 35% naftal (sh ka naftatooted), 8% tuumaenergial ja 10% taastuvatel energiaallikatel. Taastuvenergia osas saaks välja tuua eelkõige päikese- ja tuuleenergia, mis on muutunud üha enam taskukohaseks. Fosiilsetest kütustest on oma turuosa maagaasile kaotamas kivisüsi. Siseriikliku energia tootmisega kaetakse 84% energianõudlusest,  ülejäänud osa (nafta) imporditakse. 2015. aastal tühistati toornafta ekspordikeeld, mistõttu on toornafta tootmine suurenenud. Peamised sihtkohad on Ladina-Ameerika (Argentiina, Brasiilia) ning Aasia riigid. Olulised arengud on toimunud ka veeldatud maagaasi ekspordis, sealjuures on USA energiaettevõtted varem kasutuses olnud impordi terminale ümber ehitanud eksporditerminalideks. Samaaegselt suureneb maailma ka konkurents, sest peagi on turule tulemas Austraalia ning ka mitmed Aafrika riigid. Langevad naftahinnad on märkimisväärselt langetanud ka LNG hindu, mistõttu jõuavad mitmed saadetised ka Euroopasse.

Energianõudluse kasvuks prognoositakse perioodil 2010-2035 0,3% aastas. Selles ajavahemikus suureneb Ameerika nafta ja gaasi tootmine, eelkõige uute tehnoloogiate, samuti täiendavate maardlate kasutuselevõtuga. Naftatootmise tõusutendentsi täheldatakse alates 2009. aastast, kui toodeti 5,5 miljonit barrelit ning 2035. a prognoositakse kuni 7,8 miljonit barrelit päevas. Gaasitootmises muutub riik varasemast importöörist gaasi eksportijaks. Suurimat kasvu nähakse eelkõige kildagaasi tootmises, kus toodang kasvab 2035. aastaks eeldatavalt 13,6 triljoni kuupjalani aastas.

Vedelate kütuste energiaimport näitab jätkuvat langustendentsi: 2009. a langes 51%-le ja 2035-ndaks prognoositakse impordi langust 42%-le. (Allikas: Energy Information Admistration http://www.eia.gov/, 2015).

Finantssektor

Ameerika Ühendriikide väärtpaberiturg on üks kõrge arenenum ja suurimaid maailmas. Turukapitalisatsiooni ja tehingute rahalise väärtuse alusel olid 2015. a seisuga maailma arvestuses esikohal kaks USA väärtpaberibörsi: NYSE Euronext (US) ja NASDAQ OMX (US). Maailmarvestuses järgneb neile kolmandal kohal Tokyo Stock Exchange Group.

On oluline ära mainida, et NYSE Euronext väärtpaberibörs on esimene piirideülene börsigrupp, mis loodi 2007. a New Yorgi aktsiabörsi (NYSE Group Inc) ja Pariisi Euronext N.V. liitmisega.

Kindlustus- ja pangandussektor

2016. aastal moodustas finants- ning pangandussektor 7,9% USA SKT-st, andes tööd 5,9 miljonile inimesele. Olulisemad on nii pangandus-, kindlustus- kui ka riskipapitali sektorid.

USA pangandus on ajalooliselt tekkinud lokaalselt ning olnud seetõttu ka tugevalt reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline.

Kinnisvaraga seotud riskantsed finantsinstrumendid said 2008. a saatuslikuks mitmele USA suurele investeerimis- ja kommertspangale, kellest tänaseks on paljud oma tegevuse senisel kujul lõpetanud. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu 85 mld USD. Juulis 2010 jõustus USA-s finantsstabiilsust suurendav seadus (”DODD-FRANK Wall Street reform and Consumer protection Act”), mille eesmärgiks oli edaspidi vältida maksumaksjate poolt suurte pankade väljaostmist. Samuti suurendas see seadus finantssüsteemi läbipaistvust.

Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad neli suurpanka (Bank of America, Chase Bank, Citi, Wells Fargo, 2016. a seisuga), on ka väikesi, vaid ühe asula või teatud sektori klientide teenindamisele keskendunud panku. 2016. aasta esimese kvartali seisuga oli USA-s 5 693 kommertspanka ning 1 711 suurpanka, kelle konsolideeritud varade väärtus on 300 mln USD või rohkem.

USA keskpank

USA-s täidab keskpanga rolli unikaalne 12 regionaalsest harupangast ja Washingtonis asuvast peakorterist koosnev Föderaalreservi süsteem. Harupankade rolliks on jälgida USA erinevate regioonide majanduse seisukorda ja tulevikuväljavaateid ning osaleda selle info baasil keskpanga rahapoliitika kujundamises. 2012. aastal alustas keskpank hüpoteegiga kaetud võlakirjade kokkuostmist (võlakirjaostude tugiprogramm), et hoida lühiajalised intressimäärad madalal. Kuna majanduse olukord on paranenud, siis lõpetas keskpank võlakirjaostude tugiprogrammi 2014. aastal. 2015. a lõpus tõsteti ka lühiajalisi baasintresse, mis tähendab USA rahapoliitika normaliseerumist.

Viimati uuendatud: 25. Juuli 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.