Sa oled siin

1. ÜLDANDMED

Asukoht: Lääne-Euroopa; Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa vahel.

Pindala: 30 528 km². Belgia Rahvusliku Geograafia Instituudi andmeil on Belgia riigipiiri pikkus 1 482,1 km (sellest Põhjamerega 73,1 km, Hollandiga 459,6 km, Saksamaaga 153,4 km, Luksemburgiga 150,4 km ja Prantsusmaaga 645,6 km).

Rahvastik: 11,25 mln elanikku (seisuga 01.01.2016).

Belgia on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt ca 365 elanikku/km2), kuid asustustihedus on ebaühtlane: 50 in/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni ca 6500 in/km2 Brüsselis. Linnades elab u. 97,8% ja Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi (mittekodanikke) oli 2015. a 11,2% elanikkonnast. Eeldatav eluiga (2015) meestel 78,6 ja naistel 83,5 aastat.t.

Riigikord: parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Föderaalriik alates 1993. a.

Riigipea: Kuningas Philippe (alates 21.07.2013. a)

Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele - 21.07.1831).

Riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel.

Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège'i provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%).

Riigilipp: must, kollane ja punane – võrdsete vertikaalsete triipudena (tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega).

Omad lipud on ka regioonidel ja kõikidel keelekogukondadel.

Religioon: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusu ja anglikaani kirikut, islamit ning judaismi.

Raha: euro (käibel alates 01.01 2002, varasem rahaühik Belgia frank 1€ = 40,34BEF)

Pealinn: Brüssel 01.01.2016 seisuga elanikke 1,18 mln; ametlikult Brüssel-pealinna regioon, mis koosneb 19 kommuunist.
Brüsselis on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi.

Suuremad linnad (seisuga 01.01.2016):

Antwerpen - 515 542 in.
Gent – 256 262 in.
Charleroi – 201 761 in.
Liège – 196 077 in.
Namur – 110 453 in.

Valitsus: Föderaalvalitsuse peaminister on prantsuskeelse liberaalse partei Reformiliikumine (Mouvement Reformateur, MR) esindaja Charles Michel (alates 11.10.2014). Valitsusse kuuluvad veel flaami rahvuslik partei Uus Flaami Allianss (Nieuw-Vlaamse Alliantie, N-VA), Kristlikud Demokraadid ja Flaamid (Christen-Democratisch en Vlaams, CD&V), Avatud Flaami Liberaalid ja Demokraadid (Open Vlaamse Liberalen en Democraten, Open Vld).

Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik, kus on kolm keelekogukonda ja täidesaatev võim jaguneb föderaal-, regionaal- (Flandria, Valloonia, Brüssel-pealinn) ning kogukonnavalitsuste (prantsuse, hollandi ja saksa kogukond) vahel.

Valimised: Üldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast, tavaliselt on osalus üle 90%. Kahekojalise Föderaalparlamendi Esindajatekoja 150 saadikut valitakse proportsionaalse esindatuse alusel, Senati 60 liikmest 50 määratakse kogukondade ja regioonide parlamentide ning 10 teiste senaatorite poolt.

Föderaalvalimised on alates 2014. a iga viie aasta järel (viimati 25. mai 2014, varem toimusid iga nelja aasta tagant) ja langevad kokku Euroopa Parlamendi (EP) valimistega. Kogukondade ja regioonide parlamente valitakse samuti iga viie aasta tagant ning needki langevad kokku EP valimistega. Lisaks toimuvad iga kuue aasta järel provintsi ja kohalike omavalitsuse nõukogude valimised (viimati 2012. aastal).

SKT (nominaalne ja elaniku kohta): 2016. aastal olid näitajad vastavalt 416,2 mld ja ligikaudu 36 801 eurot. 2017. a SKT-ks prognoositakse 435,6 mld eurot.

SKT aastane juurdekasv: Belgia majandus taastub aeglaselt varasemast kriisist tänu paranenud tööturule ja arenevale investeerimiskliimale. Euroopa Komisjoni hinnangul oli 2015. a oli SK kasv 1,5% aastas, 2016. a 1,2% ning 2017. a prognoositakse 1,5% kasvu.

Tööpuudus: 2016. aastal oli keskmiselt 7,8%. Tööpuudus on Belgias siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2016. a detsembris 8,2%) ja oli regiooniti erinev: Flandrias 4,8%, Valloonias 10,5% ja Brüsseli-pealinna regioonis keskmiselt 16,8%.

Inflatsioon: 2016. a. 1,8%, 2017. a. prognoos on keskmiselt 2,3%.

Riigieelarve: Riigieelarve tuludeks oli 2016. a planeeritud 214,1 ja kuludeks 225,1 mld eurot, puudujääk 11,05 mld eurot, mis oli 2,6% SKT-st. Euroopa Komisjoni prognooside kohaselt kahaneb defitsiit 2017. a aga 1,9%-ni.

Riigivõlg: Keskvalitsuse võlg on 2017. aastaks prognoositud 105,6% SKT-st.
 

Viimati uuendatud: 14. Juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.