Euroopa Liit, Julgeolek
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Siseareng
EU leaders agreed a long-term budget that put the bloc back on track after Britain gave up part of its EU rebate to help boost aid to poor new members "This is about getting an agreement that allows Europe to move forward," British PM Tony Blair said. He insisted that an agreement on a comprehensive review of all EU spending and revenue in 2008/9 created an opportunity to modernise the budget and overhaul farm subsidies which swallow 43 % of the bloc's spending. EC President Jose Manuel Barroso said the EU had salvaged its public credibility with this accord. "What would be the signal to public opinion if we can't agree on a budget?" he asked. Polish PM Kazimierz Marcinkiewicz and several other leaders paid tribute to new German Chancellor Angela Merkel for having helped broker the deal and offering extra cash at the last minute to meet the new member states' demands. (Reuters, 17.12) "The heart of Europe, which is where the government said it wanted to place Spain once again has come up with the goods," said Spanish FM Miguel Angel Moratinos, saluting the political will shown by EU heavyweights France, Germany and the outgoing British presidency in thrashing out an accord. (Afp, 17.12)
EP head Josep Borrell criticised a budget deal clinched overnight by EU leaders, raising the spectre of a showdown at the EU assembly. „Without prejudice to the positions that will be taken by the European Parliament, I note that the position of the council is far from that of the EP," he stated. "The position of each institution is now on the table. But the accord at the council does not end the process. It marks the beginning of the last phase of negotiations between the European Parliament and the commission," he said. (Afp, 17.12)
Austria's Chancellor Wolfgang Schüssel said the EU budget agreement for 2007-2013, was a "double Marshall Plan" for the EU's ten new members. "Obviously an EU of 25 members will cost more than an EU of 15," he said. The budget proposal "provides the most important EU development plan for Central and Eastern Europe, at 40 billion euros per year," or the equivalent of a "double Marshall Plan," he added. (Afp, 18.12)
"The big cloud has been lifted from Europe," said German Chancellor Angela Merkel, credited with a key role in forging consensus between Blair and French President Jacques Chirac at an EU summit. "The EU needed this success," Hungarian PM Ferenc Gyurksany said. "Talking about a joint Europe and joint goals is not enough. We had to back this up with a budget that serves the joint goals." (Reuters, 17.12)
Germany's Angela Merkel quietly emerged as a key mediator in the diplomatic hurly-burly. "She played an extraordinarily important role behind the scenes," Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said. "It was her debut at a European summit, and she pulled it off brilliantly. She was cool, calm and very professional." Merkel "was very impressive," said Luxembourg's Prime Minister Jean-Claude Juncker. "She had a very active and extremely constructive role." "The German wallet saved the EU budget," wrote the Svenska Dagbladet. (Afp, 18.12)
"An ambitious Europe showing solidarity with each other has rallied around this budget and made a point in the political field," said French President Chirac. "Now we must go on to the next phase and think about what to do about our institutions," which are not fit for a Europe that has been enlarged to 25 countries, he said. "We must have more democratic and more efficient EU bodies," he said. (Afp, 17.12) "Our institutions are today not really adapted to an enlarged and modern Europe and we need democratic and more efficient institutions," he said. (Reuters, 17.12)
"The EU crisis has not yet been overcome with this summit," said European Industry Commissioner Günter Verheugen. "The Austrian presidency must provide an answer to the big questions. That includes in particular: how many members can the EU cope with?" Verheugen said. (Reuters, 18.12)
Majandus
The Czech Republic fears a flood of workers from new EU countries when the bloc expands in 2007 and may stop them working unless old EU members open up their labour markets, a minister said. (Reuters, 15.12)
EU Trade Commissioner Peter Mandelson said a WTO draft text on global trade liberalization was "acceptable" to the EU. "Today, Europe has gone further on its existing commitment by setting a clear date, 2013, for the elimination of export subsidies," Mandelson said. (Afp, 18.12)
Lawmakers at the EP adopted a definitive version of EU’s annual budget for 2006. The budget sets EU spending at 111.969 billion euros next year, or 1.9 % of the EU's GDP. (Afp, 15.12)
Gaasijuhe
EC Vice President Siim Kallas told Estonian newspaper Eesti Päevaleht, Schröder had dented Germany's integrity by agreeing to head the pipeline project he helped launch with Russian President Vladimir Putin. "Schröder's decision compromises Germany as a state," said Kallas, a former Estonian PM and the EC official responsible for administrative affairs, audit and fraud discharge procedures. Estonia is one of the losers in the project, which bypasses its territory. Siberian gas is to be pumped through the Baltic Sea from Russia to Germany. (Reuters, 15.12) "In the EU there is a code of conduct governing what a politician can do when he retires. Germany should do at least the same for its politicians," said EP’s Greens group leader Daniel Cohn-Bendit. "The fact that Schröder is being paid by Gazprom is unbelievable," said Cohn-Bendit, denouncing what he described as the "privatisation of politics." "This is totally unacceptable, his actions as a former chancellor have had an influence" on current events, he said. "This will only provoke fire in Poland and the Baltic states." "For that salary (1.5 million euros) he will assure that both he and Russia have political influence in Europe," wrote the daily Gazeta. "Thanks to its influential ally Germany, the Kremlin will be a lever of influence with unfriendly governments in countries in eastern Europe and the Baltics," the newspaper added. (Afp, 13.12) Russian energy monolith Gazprom defended its decision to employ Schröder, saying his contacts in the EU won him the job. The pipeline would require extensive "contacts with the bodies of the EU" and Schröder was perfectly suited to the task as a former leader of Germany, Medvedev said. (Afp, 13.12)
Välispoliitika
EP agreed to set up a probe into allegations that the CIA used European states to illegally transport and detain prisoners. Leaders of the political groups in the assembly decided to set up a temporary committee of inquiry. (Reuters, 15.12) "It's important in this European Parliament that we get to the root of the matter," said Hannes Swoboda, vice president of the Socialist group in the assembly. "We must investigate without prejudice but without being blind to the possibilities. We want to know the truth, nothing more than the truth. If we do this then we are genuinely battling against terrorism but also against torture," he said. (Afp, 14.12)
The EC announced plans to open a Baghdad office and said it was seeking EU governments' backing for a trade and cooperation agreement with Iraq. "Iraq is at a critical juncture," said EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner. Saying the EU office would open "soon," she added that the move sends "a strong signal to the Iraqi population of Europe's intention to become increasingly engaged in Iraq." (Afp, 12.12)
The EU endorsed a new strategy for aid to Africa aimed at ensuring U.N. goals are met to halve poverty and fight AIDS. "Today, Europe has given a clear signal that we are serious about changing the way we talk, work and cooperate with Africa," EU Development and Humanitarian Aid Commissioner Louis Michel said. "Our partnership is based on a strong political dialogue between equal partners. We must avoid a paternalistic approach: we are not there to substitute states but enhance their capacities, promoting ownership and good governance," he added. (Reuters, 12.12)
The EU cranked up pressure on Iran, slamming President Mahmoud Ahmadinejad's latest outbursts against Israel and warning Tehran over its nuclear programme, in draft summit conclusions. "The EU condemns unreservedly President Ahmadinejad's call for the eradication of Israel and his denial of the Holocaust," said the statement. (Reuters, 16.12)
The EU voiced deep concern about tension between Ethiopia and Eritrea, saying it would send a mission to the region amid rising fears of new conflict between the archrival Horn of Africa neighbours. "There's profound concern about that situation," said British Foreign Secretary Jack Straw. (Afp, 13.12)
The EU offered to help mediate in a long-running territorial dispute between Azerbaijan and Armenia. "If out of this something comes up which requires our engagement, you can be sure that we will be up to our obligations to our friends to help," EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 13.12)
Laienemine
EU leaders agreed to make Macedonia a candidate for membership of the bloc but said its entry would have to await a broader debate on how far the bloc should enlarge, the EU's British Presidency said. They also reinforced recent French demands that any further enlargement of the bloc should depend on a broad debate across Europe. (Reuters, 17.12)
France will send several hundred more troops to Afghanistan to reinforce security in Kabul when NATO expands operations in the country next year, Defence Minister Michele Alliot-Marie said. (Reuters, 18.12)
Poland's government said it has extended the mandate of Polish troops serving in an international security force in Afghanistan and in the Balkan region. (Afp, 13.12)
Suurbritannia ja USA ajakirjandus
Kuna eelmise nädala teisel poolel toimus Brüsselis ELi Ülemkogu, kus lepiti kokku ELi 2007.–2013. aasta eelarve osas, pööras inglisekeelne press palju tähelepanu finantsperspektiivile ja ELile üleüldse. Ilmselt kahetseb Suurbritannia peaminister Tony Blair, et ta otsis vana Euroopa toetust oma ettepanekule vähendada ELi uusliikmetele mõeldud struktuurifondide rahasid. Reetes oma Ida-Euroopa liitlased, on Suurbritannia nüüd isolatsioonis ja nõrk. Brittidel on lunastuse saamiseks enne oma eesistumise lõppu 31. detsembril veel viimane võimalus. Blair peaks naasma oma esialgse kava juurde ning pakkuma välja tõsiseid ÜPP reforme Briti tagasimakse vähendamise vastu. Mitte et selline eelarvekava vastu võetaks, kuid vähemalt lõppeks Briti eesistumisperiood õige asja eest võideldes. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 13.12) ELi eelarve saab olema oma ambitsioonides tagasihoidlik ning oma prioriteetides arhailine. Isegi kui eelarves kokkuleppele jõutakse, varjab see halvasti ELis valitsevat pessimismi ja lüüasaamismeeleolu. Eelarvevaidlused sümboliseerivad ELi 2005. aasta haiglast olekut. ELi eelarve on Euroopa solidaarsuse väljendamine rahas. Praegu otsivad seda solidaarsust rikkamatelt Lääne riikidelt 8 idapoolset liikmesriiki, kuid neile on saadetud sõnum: olge õnnelikud selle üle, mis teile antakse. ELi eelarvedebatis on puudunud täielikult arutelu eelarve üle ajaloolises kontekstis: aidata Ida-Euroopa riikidel üle saada 50 aastat kestnud kommunismiperioodist, jõukam Euroopa on hea meile kõigile. Eelarvedebatt on näidanud rahvuslike huvide tõusu Euroopas. Nüüd, mil Euroopa sõjajärgsel generatsioonil on õnnestunud taastada rahu ja jõukus sõjast laastatud kontinendil, on ELi projekt kaotamas oma emotsionaalset haaravust. (George Parker, Financial Times, 13.12) Palju ELi võimust ja funktsioonidest tuleks tagasi viia liikmesriikide rahvuslikule tasandile. Briti poliitikutel pole õnnestunud kaitsta riigi huve Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja teiste häbitult isekate Euroopa riikide hoolimatu natsionalismi vastu. Kuid vaatamata sellele peaks Tony Blair ELi Ülemkogul lehvitama valget lippu. Blair peaks julguse kokku võtma ja ohverdama pr Thatcheri tagasimakse osaliselt seetõttu, et eelarve kokkulepe on oluline laienemise seisukohalt. Kui Blair keeldub pidamast läbirääkimisi tagasimakse teemal, kahjustaks ta liite, mis on loodud Poola ja teiste Kesk-Euroopa riikidega. Briti tagasimakse on alati olnud Pyrrhose võit: see on kahjustanud Suurbritannia rahvuslikke huve ning toonud riigile ka majanduslikku kahju. Vajadus kaitsta oma tagasimakset on briti poliitikud kõrvale juhtinud palju olulisematest teemadest. Tagasimakse olemasolu on äiutanud briti poliitikud, diplomaadid ja valijad rahulollu ELi funktsioneerimise suhtes. Tagasimakse lõi illusiooni, et Suurbritannia saab ÜPP arvelt erilist toetust. Kuid ÜPP on olnud ELi kõige hävitavam ja kulukam rumalus. (Anatole Kaletsky, The Times, 15.12) ELi liidrid kogunevad Brüsselis, et avada oma eelarvekaardid. Nii saavutab haripunkti õuduste aasta (annus horribilis), mil EL on ühest jamast teise taarunud. Eelarvekokkuleppe saavutamine on oluline selleks, et EL jälle rööbastele saaks. Läbirääkimiste ebaõnnestumine ei põhjustaks kohest finantskriisi, kuid see lisaks ELile poliitilisi probleeme. (Anthony Browne, The Times, 15.12) Iga sõda toob kaasa ohvreid. Kuid protestidele vaatamata ei kuulu ohvrite hulka ELi 8 uut liikmesriiki. Suurbritannia välisminister Jack Straw ütles, et ELi eelarvest uutele liikmesriikidele minev summa on võrdne Marshalli plaani raames Euroopale läinud abi kahekordse summaga. Peamised Brüsseli võitluses kahjukannatajad on tarbekaupu tootvad arengumaad. (Simon Tisdall, The Guardian, 15.12) ELil on olnud kohutav aasta. Pärast seda kui 10 uut liikmesriiki eelmisel aastal rõõmsalt ELiga ühinesid, on ELi edasine laienemine kahtluse alla seatud. Poliitilise triumfi asemel on laienemist kujutatud kui ohtu töökohtadele ning kui rahalist koormat. Praegune atmosfäär ei loo eeldusi edukaks tippkohtumiseks. Viimase aastakümne jooksul on EK kaotanud oma mõjuvõimu, kuna liikmesriigid on seda juurde saanud. Kogu eelarvediskussioonis on EK olnud peaaegu nähtamatu. Euroopa kriis on pigem psühholoogiline kui liidu struktuuriga seotud. 20 aasta jooksul on EL läbi teinud fenomenaalseid muudatusi, mõni ime, et neid ei suudeta seedida. Neid protsesse pole suudetud liikmesriikides oma kodanikele lihtsalt korralikult ära seletada. (Quentin Peel, Financial Times, 15.12) Jumala pärast, milleks on vaja ELi eelarvet? See on liiga väike, et sel oleks tõsist majanduslikku efekti. Kui Ülemkogul eelarvekokkulepe saavutatakse, siis on see kokkulepe kokkuleppe pärast, sest ELi liidrid ei saa lasta endale ette heita veel ühte ebaõnnestunud tippkohtumist. Kui kokkuleppele ei jõuta, on tegemist ebaõnnestumisega ebaõnnestumise pärast: Prantsusmaale meeldiks mõte panna Suurbritannia järjekordse finantsfiasko süüpinki. Pole kahtlust, et ELi eelarve lonkab igal juhul. Kahtlust pole ka selles, et mõistlikum eelarve nõuaks tohutuid muudatusi nii kulutuste kui ka rahastamisallikate osas. Sapiri raport pakkus radikaalseid reforme, kuid EK võttis raporti, ütles aitäh ning pani selle sahtlisse, et seda mitte kunagi kasutada. Häbi! (The Economist, 16.12)
Saksamaa endise liidukantsleri Gerhard Schröderi uus amet – Vene-Saksa gaasijuhtme konsortsiumi aktsionäride nõukogu juht – tekitab kummastust nii siin- kui sealpool Atlandit. Nagu endistel presidentidel, on ka endistel kantsleritel õigus otsida endale uus töö. Kuid kasutades Saksamaa Roheliste partei esimehe Reinhard Bütikoferi sõnu: gaasijuhtme äri haiseb. Läänemerre rajatav gaasijuhe jätaks gaasita Poola, Ukraina ning Balti riigid ja seda mitte juhuslikult. Venemaa saavutab oma endiste sõltlasriikide üle suurema mõjuvõimu, luues innuka Saksamaa abiga gaasi transportimiseks alternatiivse võimaluse. Kedagi ei veena argument, et Läänemerre rajatav gaasijuhe hoiaks kokku transpordikulusid, sest selle ehitamine läheb kallimaks kui mõne muu gaasitrassi ehitus. Saksamaa ja tema naabrite kurvastuseks ei ole Schröder huvitatud ametist lahkunud riigimeestele tavaks saanud ajaviitest (vaestele majade ehitamisest ja loengute pidamisest), kuid kindlasti on Schröderi uus amet majanduslikult tulus. Ilmselt kattub ka Gazpromi seltsimeeste maailmavaade Saksamaa ekskantsleri omaga. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 12.12) Gerhard Schröderi teade asuda tööle Venemaa gaasigiganti Gazprom peaks Saksamaa valijates küsimusi tekitama: miks oli Schröder nii agar gaasijuhtme projekti toetaja? Gaasijuhe on Saksamaale diplomaatilistes suhetes kalliks maksma läinud – vihastas ta ju sellega oma naaberriike. Gaasijuhtme rajamise põhjus on poliitiline: Venemaa – riik, mis lõikab oma energiaallikatest poliitilist kasu – jätab tänu gaasijuhtmele gaasita nii Balti riigid kui ka Kesk-Euroopa. Schröderi töökohavahetus peaks tekitama sakslastes küsimusi ka Saksamaa ja Venemaa vaheliste suhete kohta. Kogu oma ametiaja jooksul takistas Schröder Lääne riike Venemaale survet avaldamast. Võib ainult loota, et Saksamaa uus kantsler Angela Merkel hakkab ajama uut Venemaa-poliitikat, mis ei põhineks hr Schöderi isiklikel huvidel. (Juhtkiri, The Washington Post, 13.12) Suvel, kui Saksamaal oli käima lükatud valimiskampaania, tehti Berliinis nalja, et Schröderil poleks midagi oma liidukantsleri koha kaotamise vastu, sest tal on juba uus töökoht soojas. Schröderi kabinett eitas neid jutte. Nüüd on aga fantaasiast saanud reaalsus. Varssavi on süüdistanud Schröderit selles, et ta võtab vastu oma kalli ja poliitiliselt tundlikku projekti toetamise eest. Schröderit rünnatakse ka Saksamaal, sest ekskantsler on liikunud kõrgelt poliitiliselt ametikohalt liiga kiiresti välisettevõttesse, kasutades ära strateegilisi suhteid. Kuid hr Schröder ise ei näi huvide konflikti märkavat. (Juhtkiri, Financial Times, 13.12) Tegemist pole ainult Saksamaa endise liidukantsleri otsingutega isiklikuks rikastumiseks (või siis allikate leidmiseks, et pidada üleval oma kolme eksnaist), kogu lugu peegeldab ka seda, et Vene raha rahvusvaheline mõju kasvab. Vähemalt on Vene kompaniid andnud märku, et nad premeerivad oma sõpru. (Anne Applebaum, The Washington Post, 14.12)
Saksamaa ajakirjandus
Ennustused ELi Ülemkogu ja eelarveläbirääkimiste ning WTO Hongkongi tippkohtumise tulemuste osas olid möödunud nädala kõige olulisemateks teemadeks. Olukord Afganistanis, valimised Iraagis, Saksa poliitikute ja salaluure koostöö USA Luurekeskagentuuriga ning Iraani presidendi avaldused olid samuti tähelepanu keskpunktis. Saksakeelne ajakirjandus ennustas õigesti, et Angela Merkelist võib saada Brüsseli kohtumise peamine tegelaskuju, kellele langeb osaks au vahendada eri osapooli ning luua tingimused, mis võimaldavad saavutada kompromissi. “Ülemkogu on Merkeli Euroopa-esietendus”, märgib Die Welt. (Hannelore Crolly, Cornelia Wolber, Die Welt, 16.12) “EL panustab eelarvevaidlustes täielikult Angela Merkelile”, tõdeb FTD. (Wolfgang Proissl, FTD, 16.12) “Merkel võib etendada Brüsselis võtmerolli”, ennustab Der Tagesspiegel. (Albrecht Meier, Der Tagesspiegel, 16.12)
Gerhard Schröderit kritiseeritakse Saksa-Vene gaasijuhtme ehitamiseks loodud konsortsiumi etteotsa asumise eest. Kriitikanooli tuleb kõikidest parteidest. Bundestagi SPD fraktsiooni esimees, endine kaitseminister Struck: “Mina poleks seda teinud.” Teisedki juhtivad SPD poliitikud taunisid samuti, et “mõni mees” oma poliitilistest otsustustest nüüd rahalist kasu lõikab. Samas suhtub rida poliitikuid Schröderi sammu mõistvalt ning peab seda loomulikuks. FDP esimees Westerwelle nõuab aga “aukoodeksit” kehtestamist lahkuvatele poliitikutele. FDP peasekretär Niebel küsib: “Kas Saksamaa huvid on isiklike huvide nimel maha müüdud?” Roheliste esimees Reinhard Bütikofer ironiseerib: olukord, kus Schröder nimetas Putinit “puhtaks demokraadiks” ning too premeerib teda selle eest tulusa ametikohaga, näib “puhta onupojapoliitikana”. Poola ajakirjandus tõstvat esile asjaolu, et Dresdener Bank esindaja konsortsiumi juhtkonnas on samuti sakslane, SDV salaluure Stasi minevikuga Matthias Warnig. (ban., FAZ, 12.12) Schröderi uut tööandjat Gazpromi iseloomustatakse kui riiki riigis. Putini eesmärgiks gaasi ja naftasaaduste monopoliseerimisel on nende ressursside Venemaa huvidest lähtuv rakendamine geostrateegilistel eesmärkidel. Tuumarelvade ja maavarade abil loodab Putin tõsta Venemaa taas maailma suurvõimude sekka. Gazpromi valduses on rida meediaväljaandeid, mida Putin seeläbi kontrolli all hoiab. Gazpromi ebaturumajanduslik majandamine on viinud olukorrani, kus ettevõte on 30 miljardi dollariga võlgades. Selle tõttu püüab Gazprob nüüd kõikidele klientidele gaasi maailmahindadega müüa. Läänemere gaasijuhtme ehitamise üheks argumendiks on olnud vaidlused Ukrainaga, maismaajuhet ei peetud Moskvas piisavalt turvaliseks. Saksamaa on poolavalikult märku andnud, et on huvitatud konkurentsieeliste saavutamisest maailmas Venemaa gaasiressurssidele tuginedes. Saksamaaga võistlevad juurdepääsu eest Vene gaasile Jaapan ja Hiina, samuti India. Sestap ei soovi sakslased üksnes tarnelepinguid, vaid ka seotust Gazpromiga. (Michael Ludwig, FAZ, 12.12) Putin tavatseb ikka häid sõpru kõrgete kohtadega majanduses premeerida. Nüüd on ka Schröder “Putini süsteemiga” sina-peal. Gaasijuhtme rajamiseks loodud konsortsiumi juhtkonnas on sakslaste ülekaal: viis Saksa ja neli Vene esindajat. Putin pidi Schröderit väga usaldama, et konsortsiumi juhtimise tema kätte andis. Registreeritud on aga konsortsium Šveitsi maksuparadiisis – väikelinnas nimega Zug. Venemaal ei kutsu “Putini süsteemi” iseärasused ja pakkumine Schröderile esile mingit imestust. Presidenditruud tegelased sätitakse ikka majanduslikult oluliste ettevõtete ja organisatsioonide etteotsa. Sellega järgib Putin ühtlasi Lenini kunagisi soovitusi oma parteikaaslastele. Käputäis presidendi administratsiooni kaastöötajaid kontrollib ligi 40% riigi SKTst. Gazpromi eesotsas on Putini vanad sõbrad. Sellist kaadripoliitikat laiendatakse siis nüüd ka Euroopasse. Gaasijuhtme rajamise konsortsiumi juhtkonda kuulub ka Moskva vana tuttav, 1989. aastal majori auastmes SDV salaluurekarjääri lõpetanud Matthias Warnig. 1980. aastatel tutvus Warnig Putiniga Dresdenis. Schröderi tegevuse kohta nõuab selgitusi peale parteikaaslaste, opositsiooni ja avalikkuse ka Transparency International. (Carsten Fiedler, Die Welt, 12.12) Kui endine kantsler tekitab mulje, et ta on oma ametiajal olnud välismaiste huvide käepikenduseks, kahjustab ta sellega oma riiki. Poolas kutsub Schröderi kandidatuur esile veelgi suuremat vastuseisu gaasijuhtme projektile kui see temata on. Uskumatu, kui kiiresti kaotavad endised poliitikud reaalsus- ja sündsustaju, kui valijate karistavad mõõka nende peade kohal ei ripu. Gaasijuhe ei tõsta Saksamaa energeetilist sõltumatust, vaid teeb riigi hoopis sõltuvaks Gazpromist. Alternatiivseid variante Läänemere gaasijuhtmele pole tõsiselt kaalutud. Pole ka ime, arvestades seda, kuivõrd on Saksa poliitika ja energeetika omavahel seotud olnud. Skandaalne tehing. (Juhtkiri, FTD, 12.12) Kas Warnig ja Putin kohtusid Dresdenis või mitte, pole tõestatud. Kuid nende tegevus oli sama: võitlus klassivaenlaste vastu Läänes. Dresdeni panka tööle kandideerides salgas Warnig maha oma Stasi-mineviku. Väidetavalt tutvuti Putiniga alles 1991. aastal, mil viimane oli välisinvesteeringute volinik Peterburi linnapea juures. Pärast Warnigi tööleasumist Dresdeni panka, sai sellest asutusest üks esimesi lääne finantsasutusi, kes Venemaal tegevusloa said. Warnig oskas vene keelt ning mõistis, et Venemaal on peale raha olulised ka tutvused ja meestesõprus. Seda mõistis, nagu näha, ka Schröder. (Michael Ludwig, FAZ, 13.12) Ameti kuritarvitamine, korruptsioon... Vaevalt nägi Schröder ette seda, et ta kantsleriametist nii pea ilma jääb ning kohe võimaluse saab tema poolt poliitiliselt protežeeritud gaasijuhtme projekti etteotsa asuda. Suur osa kriitikutest, eriti parteide ridadest, on nii või teisiti samuti seotud poliitika ja ettevõtlusega, sestap tundub Schröderi kriitika mõnevõrra kahepalgeline. Kuid teatud üleminekuajast (poliitikast ärisse) oleks pidanud Schröder küll kinni pidama. Taktitundelisusega pole Schröder kunagi hiilanud. (Heribert Prantl, SZ, 13.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ajakirjandus keskendus peamiselt kahele teemale: ELi Ülemkogu ja seal arutlusel olnud liidu pikaajalisele eelarvele ning Hongkongis väldanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO kaubandusläbirääkimistele.
ELi 25 liikmesriiki panid iseend hirmu tundma. Brüsselisse Ülemkogule kogunenuna järgiti pea 50 aastat vana läbirääkimismaratonide traditsiooni, mis lõppes sedapuhku keset ööd ning tõi kaasa kokkuleppe ELi pikaajalise eelarve osas. Kuigi Prantsusmaa ajakirjandus tervitab eelarveraamistiku kokkulepet, leitakse, et tõsisemad reformid peavad veel oma aega ootama. Brüsselis toimunud kauplemine ei soosi entusiasmi ning jääb ebapiisavaks euro-ükskõiksuse vastu võitlemisel. Siiski lubab kokkulepe kahju vähendada. Järgmine eesistuja Austria ei pea enam tegelema finantsperspektiiviga ning saab oma tähelepanu suunata liidu institutsionaalsetele reformidele, kaalutleda uue võimaliku laienemislaine üle, mis sedapuhku toimuks Balkanimaade suunas ning jätkata tööd Lissaboni strateegia elluviimisel, kohandamaks ELi üleilmastumisega. Kui alati kurvastav vaidlus protsentide üle välja arvata, sisendas seekordne Ülemkogu lootust. (Juhtkiri, Le Monde, 17.12)
Kõvasti sai prantslastelt kiita Saksamaa uus kantsler Angela Merkel. Juba oma esimesel Ülemkogul oskas Angela Merkel seada end kõneluste keskpunkti, näidates ühtlasi, et tema taktikaline osavus ei ole silmapaistev vaid sisepoliitikas. (Juhtkiri, Le Monde, 17.12) Le Figaro nimetab Angela Merkelit uueks Euroopa “täheks”. Merkeli saladus peitub aga tema pragmaatilises lähenemises, mida võib pidada tema Ida-Saksamaal tehtud teadustöö viljaks. Pärast esimest õnnestumist peab Saksamaa eesistumine 2007. aastal näitama, kas Angela Merkel suudab Euroopa uuesti rööpasse lükata. (Pierre Bocev, Le Figaro, 19.12) Libérationi sõnul peavad ELi 25 liiget olema tänulikud just Angela Merkelile, et kokkulepe üldse teoks sai. (Jean Quatremer, Libération,19.12) Angela Merkeli ja välisminister Frank-Walter Steinmeieri tandem töötas Ülemkogul suurepäraselt. Sakslased ei laskunud lehmakauplemisse ning tõestasid, et on täna kõige toekamad ja kindlamad ELi partnerid. (Odile Benyahia-Kouider, Libération, 19.12)
Tunnustust jagus Prantsuse pressis ka Suurbritannia valitsusjuhile. Tony Blair jätab endast maha kena pärandi: isegi kui ta ei suutnud brittide eesistumise ajal ELi reformida, nagu ta seda lubas, lahendas ta vähemasti briti tagasimakse küsimuse ning kindlustas laienemisprotsessi jätkumise, samm, mida ei saaks astuda ilma eelarveta. (Jean Quatremer, Libération,19.12) Oma järeleandmistega eelarve osas päästis Tony Blair Suurbritannia eesistumise, kuid kuue kuu jooksul ei ole täitunud Blairi soov tuua oma riik “Euroopa südamesse”. Samuti ei ole Suurbritannia Euroopa peaks. Le Monde’i hinnangul ei ole Blair end eesistumise jooksul näidanud tõelise liidrina, kes suutnuks kriisis Euroopa taas jalgele seada. Samuti leiab ajaleht, et Blairil ei õnnestunud “müüa” Suurbritannia ideed Euroopas ega ka vastupidi. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 17.12)
Prantsuse ajakirjandus oli Hongkongis toimuva ministeriaali eel pigem pessimistlik. Le Figaro kirjutas näiteks juhtkirjas, et kuigi Hongkongi läbikukkumisest kaotaks kõik, on võimalused kokkuleppe leidmiseks nullilähedased. (Juhtkiri Nicolas Barrélt, Le Figaro, 12.12) Pingelises õhkkonnas möödunud nädala viimase kolme päeva jooksul, mis Euroopas mängisid olulist rolli, toimus kaks olulist edasiminekut. Esiteks päästsid ELi riigid halva 2005. aasta õudsest lõpust, jõudes kokkuleppele liidu pikaajalises eelarves aastateks 2007-2013. Teiseks suutsid Euroopa riigid Hongkongis anda ülejäänutele võimsa signaali, tuues ummikseisust välja läbirääkimised põllumajandustoetuste üle ning seeläbi ka kogu maailma kaubanduskõneluste tsükli. Hongkongis saavutatud kokkulepe võib loomulikult kõhnana tunduda, kuid kokkuleppe sisust olulisemgi on eurooplaste žest. Põllumajandustoetuste vähendamise kokkulepe oli kõneluste jätkumise kohustuslikuks osaks. Tagades nii Brüsselis ELi eelarve raames kui ka Hongkongis üldises toetuste süsteemis põllumajandustoetuste senise toimimise jätkumise teoreetiliselt kuni 2013. aastani, on Pariis andnud oma põllumeestele vajalikud garantiid ning aja sujuvaks üleminekuks. (Juhtkiri Philippe Reclus’lt, Le Figaro, 19.12) Le Monde’i analüütik Éric Le Boucher kirjutab aga suurest riskist, et Prantsusmaa Euroopa partnerid tõukavad Pariisi 2014. aastaks liberaalse poliitika suunas. 2014 – see on juba homme. Ta leiab, et aeg on jätta tõmblemine ning endalt küsida, milline näeb Prantsusmaa põllumajandus välja 20 aasta pärast ning hakata ka selles suunas tööle. (Éric Le Boucher, Le Monde, 11.12) Maailma Kaubandusorganisatsioon ei ole surnud ning nn “Doha voor” võib jätkuda. Arvestades organisatsiooni 149 liikmesriigi väikest kompromissivalmidust, mis läbirääkimisi saatis, võib Hongkongis saavutatud kokkulepet oluliseks pidada. Pärast Seattle’i ja Cancuni ebaõnnestumisi oleks seekordne läbikukkumine olnud katastroofiline, andes maailmale signaali protektsionismi uuest võidukäigust. Seda, mida Hongkongis välditi, tuleb siiski arutama hakata: tollitariifide langusele põllumajandustoodetele Põhjas tuleks vastata parema ligipääsuga teenustele ja tööstusele Lõunas. Jacques Chirac, kes ainsana rõõmustas Hongkongist tulnud miinimumleppe üle, kuna ta arvab olevat päästnud Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika, eksib selles punktis. Miski ei ole tegelikult päästetud. Paralleelselt peavad lõunapoolsed riigid, eeskätt Brasiilia, India ja Hiina, tunnistama, et neil tuleb lõpetada oma arhailise tööstuse ning korrumpeerunud pseudo-”avalike teenuste” kaitsmine ning avada piirid. Maailmal on vaja kaubanduse avanemist ning WTOd, et seda reguleerida. (Juhtkiri, Le Monde, 19.12) Hongkongis ei saavutatud edasiminekut kaupade- ja teenusteturu liberaliseerimises. Möönduste vastu põllumajandussektoris soovis EL saavutada tõusvate riikide nagu Brasiilia järeleandmisi tolli ja tööstuse vallas. Seda ei juhtunud. Doha voor lõppeb 2006. aasta lõpus. Läbirääkimisteks on jäänud veel aasta, kuid Hongkongi kohtumine ei andnud põhjust lootuseks. (Pierre Avril, Aude Marcovitch, Le Figaro, 19.12) Politoloog Zaki Laїdi leiab, et Euroopa peaks liikuma kaubavahetuse liberaliseerimiselt arengu toetamise suunas. Mitte neid kaht vastandades, nagu demagoogiliselt teevad üleilmastumise vastased, vaid neid kaht ühendades. Kaubavahetuse liberaliseerimine üksi ei taga kunagi arengut. (Zaki Laїdi, Le Monde, 13.12)
Skandinaavia ajakirjandus
Skandinaavia ajakirjanduses leidis kõige laialdasemat kajastust ELi finantsperspektiivi temaatika ja Blairi ettepanekud ELi eelarvekava muutmise osas.
Rootsi ajakirjandus on seisukohal, et aasta 2005 läheb tõenäoliselt ajalukku kui Euroopa annus horribilis, kuna põhiseaduslepe sai tõsise tagasilöögi, suvel tülitseti finantsperspektiivi osas ja läbirääkimised Türgiga algasid problemaatiliselt. Liikmesmaade rahulolematust peeti heaks eelduseks ühise otsuseni jõudmiseks ELi eelarvekava osas ning pakuti välja teooria, et selleni jõudmine sõltub ühtsest „euroopa vaimust”. Rootsi press tõi eraldi välja Eesti peaministri ütluse, et Eesti liitus ELiga julgeoleku kaalutluste ja ühiste väärtushinnangute tõttu, mitte raha pärast. Loodeti, et samasugune eesmärk saab sihiks ka Brüsselis. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 12.12) Kardeti, et Brüsseli tippkohtumisest saab väga emotsionaalne ettevõtmine, kuna mitte ükski küsimus ei ole ELi veel nii sügavalt lõhestanud kui rahatüli. Need, kes maksavad kõige rohkem, kurtsid, et peavad nii palju kulutama, ja need, kes võtavad vastu raha ELi kassast, kaebasid selle üle, et õiglust ja solidaarsust napib. Blairi esialgne ettepanek finantsperspektiivi osas sai tugeva kriitika osaliseks, seda nimetati vastuvõtmatuks, absurdseks, küüniliseks ja lausa euroopavastaseks. Ebatavaliseks võib pidada sedagi, et eesistujamaa ettepaneku vastu olid EK ja ELi parlament. Spekuleeriti, et avaliku protesti väljakutsumine oli Blairi valitud taktika, et kodusel areenil oma vastasseisjatele näidata, et jäik ja vankumatu poliitika ei vii kuhugi. Ühtlasi muudaks tugev kriitika järeleandmiste tegemise lihtsamaks. Rootsi meedia arvas, et Blair suudab ajanappuse enda kasuks pöörata ja lõpuks lepivad ELi valitsusjuhid vastutahtmist pigem kehva lahendusega, mis on parem null-lahendusest. ELi eelarvekava vastuvõtmise edasilükkamisest ei oleks keegi midagi võitnud, pigem oleks seda tõlgendatud järjekordse märgina sellest, et ELi valitsused ei suuda ühisele kokkuleppele jõuda ja seeläbi süveneks veelgi juba praegu tõsine poliitiline usalduskriis, mis tekkis põhiseadusleppe vastu hääletamisest. Rahast tähtsamad on ELi reputatsioon ja usaldusväärsus. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 12.12) Göran Persson peab ELi eelarvekava vastuvõtmist oluliseks edusammuks Rootsile ja opositsiooni arvates on tulemus vastuvõetav. Eelarvekava on tunduvalt soodsam suvisest ettepanekust, kuigi Rootsi on jätkuvalt nende riikide hulgas, kes toob ELi kassasse sisse kõige rohkem raha. Rootsi tagasimakset vähendati, põllumajandustoetusi suurendati ja rahajaotamine toimub võrdsematel alustel kui varem - vähenes Rootsi lõhe naabrite Taani ja Soomega, kes varasematel aastatel olid Rootsist edukamad ELi toetustest osasaajad. Ainus, millega Rootsi üldse rahule ei jäänud, oli ettepanek globaliseerumisfondi osas, mis jäi jõusse. (Göran Eriksson, Svenska Dagbladet, 18.12, Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 17.12) Kõige tähtsam on see, et eelarvekava vastu võeti. Head kompromissi iseloomustab see, kui kõik osapooled saavad tagasilööke selleni jõudmisel, seega võib uut eelarvekava aastateks 2007-2013 pidada heaks kompromissiks. Loodetavasti annab see ka uue tõuke ELile. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 18.12)
Enne Brüsseli tippkohtumist kajastati Taani ajakirjanduses laialdaselt Blairi kompromissettepanekut, mille muutmist Taani koos teiste ELi riikidega nõudis, eeskätt Suurbritannia tagasimakse ulatuse osas. ELi eelarvekava vastuvõtmine sõltub Suurbritannia mööndustest, mis on tõenäoliselt väga piiratud, kuna Blairile avaldatakse kodus tugevat survet ning pisemaidki mööndusi tõlgendatakse Suurbritannia ajakirjanduses ja opositsiooni poolt kodumaa reetmisena. Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni sõnul on Taani valmis maksma ELi kassasse rohkem raha, kuid ainult siis, kui raha ei satu rikaste liikmesriikide kätte. Taani on uute liikmesmaade toetuste kärpimise vastu, kuid Taani välisminister Per Stig Møller teatas, et Taani ei esita ka protesti, kui uued liikmesmaad ise rahule jäävad uue eelarvekavaga. Taani arvates peaks uued liikmesriigid saama seda, mida neile lubati, kuid Taani aktsepteerib väiksemaid toetusi, kui riigid ise sellega nõustuvad. (Heidi Amsinck, Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 13.12; Jesper Kongstad, Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 15.12) Taani pressi arvates sümboliseerib tüli ELi eelarvekava osas selgelt seda, et EL on identiteedikriisis, mis on vaid süvenenud pärast suvist põhiseadusleppe läbikukkumist. Tekib küsimus, milles me üleüldse oleme ühel meelel ja kuhupoole liigub Euroopa koostöö? (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 13.12) Kuigi Taani sissemakse ELi kassasse suureneb, peetakse saavutatud ELi eelarvekava heaks, kuna ELi liikmeks olemise eelised on suuremad kui sisse- ja tagasimaksed. Taani oli pidevalt teadlik sellest, et kui EL laieneb, siis suureneb ka Taani sissemakse. (Thomas Flensburg, Thomas Lauritzen, Martin Aagaard, Politiken, 17.12) Kuigi uus eelarvekava ei ole perfektne, võib rõõmustada selle üle, et see üleüldse vastu võeti. Olukord oli juba väga lootusetu – ärajäänud fiasko mõjub hetkel suure triumfina. Rõõmustada võib sellegi üle, ELi valitsusjuhtidel õnnestus jõuda kompromissini. Ühine liit peaks tähendama ka seda, et püsib tahe jõuda kompromissideni. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 20.12)
Soome ajakirjandus
ELi eesistujariik Suurbritannia sai lõpuks valmis ELi eelarveraamistiku aastateks 2007-2013. Kui liikmesriikide juhid oleksid nüüd ebaõnnestunud, oleks ELi teovõime olnud endisest küsitavam. Otsustavaks sai Saksamaa roll. Saksamaa vahendas Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelisi vastuolusid ning kaitses uusi liikmesriike. Suurbritannia läbirääkimistaktikat võib pidada häbematuks, kuid kahtlemata tõhusaks. Suurbritanniale oli oma tagasimaksete üle tingimiseks ehk just nüüd parim aeg, sest teiste riikide eesistumisajal oleksid tagasimaksed vaevalt saanud sama hella kohtlemise osaliseks. Sellest hoolimata peetakse peaminister Tony Blairi Suurbritannias petturiks. Prantsusmaa sai samuti, vähemalt esialgu, oma põllumajandustoetused päästetud. Uute liikmesriikide jaoks on kokkulepe võrreldes Luxemburgi suvise ettepanekuga halvem. Riigid leppisid siiski kompromissiga, kuna soovisid kindlustada toetusrahade saamise alates 2007. aasta algusest. Nende riikide olukorda võib iseloomustada vanasõnaga ”parem varblane peos kui tuvi katusel”. Soomele on kokkulepe enam-vähem sama halb kui Luxemburgi suvine ettepanek. Maapiirkondade arengurahasid kärbitakse rohkem kui Soome valmis oleks. Soomest saab ELis selgelt netomaksja. Soome osamaks on siiski talutav, võrreldes teiste ELi rikaste riikidega, näiteks Rootsiga. Suurbritannia peab eesistumisperioodi loomulikult edukaks. Tõde on natuke tagasihoidlikum - oli ju Suurbritannia esimesena algatamas finantskriisi, mille ta nüüd enda arvates lahendas. Soome eesistumisperioodi silmas pidades on loomulikult hea, et kokkulepe saavutati. Soomele jääb lahendust ootavaid asju niigi piisavalt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.12) Soome jaoks tähendab saavutatud eelarvekokkulepe seda, et netomaks kasvab praegusest 140 miljonist eurost keskmiselt peaaegu 400 miljoni euroni, mis tähendab seda, et tulevikus maksab iga soomlane ELi liikmelisuse eest keskmiselt 75 eurot rohkem kui ühisest kassast tagasi saab. Maapiirkonna arengurahasid kärbiti kolmandiku võrra. See on märkimisväärne, kuna näiteks järgmisel aastal saab Soome neid rahasid 350 miljonit eurot. Kaotustest hoolimata kiitis Soome kokkuleppe heaks, kuigi netomaks on suurem kui Luxemburgi suvises ettepanekus, millele Soome vastu oli. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.12) ELi eelarvekokkuleppe saavutamine oli Soome peaministri Matti Vanhaneni arvates hädavajalik ELi teovõime säilitamiseks. Kokkulepet tuleb vaadelda kui investeeringut ELi tulevikku, mis maksab end kindlasti tagasi, sõnas Vanhanen. Ta märkis, et ka Soomel on kohustus osaleda ELi laienemise kuludes. Soome peab hakkama otsima rahvuslikul tasandil lahendusi, kuidas laienemismaksu riigi siseselt alates 2007. aastast ühtlustada. Soome Põllumajandustootjate Keskliit MTK (Maa- ja metsätaloustuottajain keskusliitto) ei olnud saavutatud kokkuleppega rahul. MTK arvates teeb kokkulepe Soome maapiirkonnast laienemise kinnimaksja ning ohustab põllumajanduse keskkonnatoetuste süsteemi. (Jaakko Hautamäki, Helsingin Sanomat, 18.12) EL maksab nüüd laienemise hinda. Suurbritannia kärbib oma tagasimakseid, idapoolsed Kesk-Euroopa riigid said tähelepanu, mida viimaste aastate laienemislahendused eeldasidki. Soomele ei tähendanud kokkulepe totaalset kaotust, kuid eelkõige põllumajandustingimuste tagamine eeldab nüüd põhjalikku arutelu ja uut rahvuslikku tegevuskava. Eriti tähtis on kokkuleppe saavutamine ELi põhiseadusliku leppe tulevikku puudutavate läbirääkimiste seisukohalt. Seda, et ELi eelarvelahendused on osa just nimelt laienemise eest makstavast hinnast, näitab Brüsseli otsus Makedoonia küsimuses. ELi riigid andsid Makedooniale ametlikult kandidaadistaatuse, kuid läbirääkimiste alustamise üle veel ei otsustatud. ELi praeguse koosseisu arvestades oli Brüsseli tippkohtumisel huvitav jälgida idapoolsete Kesk-Euroopa riikide seisukohti, näiteks Poola liitumist Prantsusmaaga Suurbritannia vastu. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 18.12) See aasta on olnud ELile raske. Seepärast oli kokkuleppe saavutamine ELi eelarveraamistiku üle oluline. See näitas, et laienenud EL suudab otsuseid vastu võtta, kui ta on piisavalt nurka surutud. Paljud olid valmis taganema oma nõudmistest ühiste huvide nimel. Selline käitumine on viimasel ajal haruldane ELi liikmesriikides, kus käitutakse rahvuskeskselt ning süüdistatakse ”Brüsselit” kõiges võimalikus. Kokkuleppe saavutamine on nagu väike ime. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.12)
Uudisteagentuurid
The proverb "Everything comes to him who waits" received a new meaning for Estonia when the Baltic republic was told it will have to wait another 13 years to take over the European Union's rotating presidency. The republic of was last in the order of six-month presidencies approved by EU foreign ministers for 2006-2018, documents from the meeting showed. (Reuters, 13.12)
Urmas Paet on vastu opositsioonilise Isamaaliidu ettepanekule jagada Läänemere põhi majandustsoonideks, et takistada gaasitrassi ehitust. Paet on arvamusel, et merepiiri muutmine peab olema rahvusvaheliselt kooskõlastatud. Isamaaliidu ettepanek on sisuliselt soov muuta Läänemere antud osa Eesti sisemereks. Protsess saaks olema keeruline ning siin oleksid peale Eesti ja Soome kaasatud muudki riigid. (Interfax, 13.12) Urmas Paet on arvamusel, et Venemaa pihta suunatud kriitika ületab Eestis mõistlikkuse piirid ning kutsus kohalikke poliitikuid oma kriitilisuses vältima ebakonstruktiivsust. Suhteid on võimatu arendada, kui teine pool kaotab selleks igasuguse huvi. Eesti eesmärgiks on ühtsetel väärtushinnangutel, avatusel ning konstruktiivsel partnerlusel põhineva koostöö arendamine, milles ei saaks kannatada Eesti kui EL liikmesriigi huvid. EL-Venemaa koostöö hõlmab Eesti-Vene suhteid igas valdkonnas. Eesti kaugemaleulatuvaks perspektiiviks on heanaaberlikud suhted demokraatliku Venemaaga. (Interfax, 13.12) Urmas Paet: Eesti poliitika lähtekohtadeks suhetes Venemaaga saab olema ELi Venemaa-poliitika. “Meie liikmelisus ELis tähendab seda, et meie suhted kolmandate riikidega, sealhulgas Venemaaga, on üle läinud ELi konteksti”, märgib Paet. ELi ühtset poliitikat järgides seisab Eesti siiski aktiivselt oma huvide eest, ELi välispoliitika on liikmesriikide vahel saavutatud kompromissotsuste tulemus. “Kui me räägime sellest, et EL peaks omama konkreetsemat suhtumist Venemaasse, siis ei tähenda see automaatselt seda, EL peaks üle võtma Eesti positsioonid idanaabri suhtes”, rõhutab Paet. ELi piiririigina pöörab Eesti suurt tähelepanu ELi suhetele naabritega ning selle töölõigu finantseerimisele. Eesti võib siin kaasa aidata demokraatlike protsesside jätkumisele Gruusias, Moldaavias ja Ukrainas. (Interfax, 13.12) Esinedes parlamendis ettekandega, ütles välisminister Paet, et Eesti on huvitatud heanaaberlikust koostööst demokraatliku Venemaaga. Eesti lähtub konstruktiivse partnerluse põhimõtetest. ELi ühtsest Venemaa-poliitikast võidab enim Eesti. Paet on vastu arusaamale, et edukas idapoliitika rajaneb võimalikult ulatuslikule kriitikale. (RIA Novosti, 13.12)
Eestlased peavad NATO liikmelisust riigi julgeoleku garantiiks. Sellisel arvamusel on 61% Factumi poolt küsitletutest (vastavalt 73% eestlastest ning 35% mitte-eestlastest). 45% küsitletutest on arvamusel, et Eesti julgeoleku garantiiks on heanaaberlikud suhted Venemaaga (41% eestlastest ja 55% mitte-eestlastest). Üle 40% küsitletutest arvas, et julgeolekut pakub Eestile ka EL (42% eestlastest ja 44% mitte-eestlastest). (RIA Novosti, 13.12)
Eesti suurendab oma osalust NATO rahvusvahelistes missioonides. Eesti jätkab osalemist rahuvalveoperatsioonides Balkanil ja Afganistanis, ütles välisminister Paet. “Rääkides Eesti osalemisest, peame täheldama, et Baltikumi õhuruum on praegu kaitstud NATO jõududega”, märkis Paet. “See demonstreerib NATO sisemist solidaarsust.” Paet on rahul valitsuse otsusega pikendada Eesti osalemist koalitsioonijõudude rahuvalvemissioonis Iraagis, kuna see vastab Eesti julgeolekualastele huvidele. Eesti osaleb militaar- või tsiviilmissioonides Bosnias, Kosovos, Gruusias ja Moldaavias ning planeerib missiooni Lähis-Idas. (RIA Novosti, 13.12)
Taani ajakirjandus
Eesti on taas Venemaaga tülis, kuna Venemaa sisenes Eesti õhuruumi ilma vastava loata – sel aastal on seda vähemalt neli korda juhtunud. Balti riikide õhuruum on NATO järelevalve all, kuid Vene väed nöögivad alliansi sellega, et nende sõjalennukeid avastatakse seal harva. Antud juhtumit peetakse Eesti ja Venemaa kahepoolseks tüliküsimuseks nagu ka piirilepingu konflikti, kuigi tegemist on samuti ELi piiriga. Eestlaste lootust, et EL hakkab nende eest Venemaaga läbirääkimisi pidama, ei võeta Moskvas tõsiselt. EL soovitab osapooltel isekeskis lahenduseni jõuda. Maa pärast enam ei sõdita, kauaoodatud piirileping allkirjastati mais, kuid Venemaa taganes lepingust, kuna eestlased mainisid piirileppe preambulas Nõukogude Liidu 1940. aasta okupatsiooni. Venelased peavad seda lubamatuks, et eestlased nimetavad nõukogude vabastajaid okupeerijateks. EL ei tõlgenda ajalugu Venemaaga sarnaselt, kuid nii nagu varem säästab EL ennast ning ei avalda Venemaale survet, et ajaloolist tõde jalule seada. Rahu Venemaaga ja energiavarude tarnimine on esmatähtsad ja Eesti oma kibeda ajalooga ei tohiks seda segada. Rahulolu ELiga on Eestis jätkuvalt suur, kuigi Eesti on pettunud, et NATO ja EL peavad Eesti ja Venemaa konflikte kahepoolseteks tülideks, mis ainult suurendab Venemaa jultumust ja vähendab Eesti võimalust pidada mõistlikku dialoogi Venemaaga teemadel, mis baseeruvad ajalool. (Juhtkiri, Politiken, 14.12)
Soome ajakirjandus
Eesti saatis taas Iraaki uue sõjaväeüksuse. Järjekordne sõdurite rühm jääb Iraaki juulini. Riigikogu otsustas hiljuti, et Eesti sõdurid jäävad Iraaki vähemalt järgmise aasta lõpuni. Eesti sõdurite igapäevast tegevust Iraagis juhib USA kaitsejõudude staap Centcom. Kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul oleks koalitsiooni sõdurite kiire lahkumine Iraagist vale, kuna Iraagi uus sõjavägi ei ole veel valmis tervet riiki kontrollima. Kunnase sõnul on koalitsiooni poliitiline juhtkond teinud Iraagis kaks suurt viga. Esimene viga oli Iraagi endise sõjaväe laialisaatmine ja teine see, et iraaklastele anti luba asutada kolm uut sõjaväge. Kunnas arvates on võimalik, et kui koalitsioon lahkub Iraagist liiga vara, võib Iraagi enda sõjaüksuste vahel puhkeda konflikt. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 13.12)
Venemaa ajakirjandus
N. Liidu lagunemisega algasid suveräänsete riikide vahel vastuolud. Hea tahte olemasolu korral saadi neist üle. Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes paranemist ei ole toimunud. Siiani on lahendamata venelaste õiguste ahistamise probleem, siiani kõlavad absurdsed süüdistused “okupantide” aadressil. Lisandunud on Tallinna katsed kujutada Venemaad ka soome-ugrilaste tagakiusajana. Haridus- ja teadusminister Mailis Repsil oli võimalus Marimaal oma silmaga näha suuri edusamme kohaliku rahvuskultuuri arendamisel. Ta pidi tõdema, et Eestil puudub adekvaatne info Venemaal toimuvast. Hiljuti keeldus Eesti andmast viisasid kahele Venemaa kodanikule, kes avaldasid raamatu “Setu rahvas: Venemaa ja Eesti vahel.” Teosest selgub, et Eesti Vabariik on ise vähe hooliv setudest, soome-ugri rahvakillust. (Vladimir Kazakov, Stoletie.ru, 15.12)
Uudisteagentuurid
Andrus Ansip väljendas oma rahulolu saavutatud kompromissi üle eelarvevaidlustes – see on märgiks, et laienenud ühendus on võimeline vastu võtma tulevikku suunatud olulisi otsuseid. Eesti saab seitsme aasta jooksul 52,45 miljardit krooni EL struktuurifondidest. ELi liikmesriigid panustavad ühiskassasse 1,045% SKTst. (Interfax, 17.12)
Keskkonnaminister Villu Reiljan: Võimalik gaasihinna tõstmine Venemaa poolt on eelkõige poliitiline otsus, kuigi Venemaa peab silmas ka majanduslike faktoreid. Selline otsus sunnib Eestit üle vaatama mitmeid olulisi projekte, eelkõige gaasi kompensatsioonijaama osas. Minister ei näe vajadust liituda Saksa-Vene gaasitrassiga, kuna senine energiaga varustamise moodus sobib hästi. Gaasitrassi rajamise viisi ja suhtumist naabritesse peab ta üleolevaks ning solvavaks. Balti riikidel ei ole projektile vastuseismises olulisi kaasatulijaid – Rootsi ning Soome on huvitatud antud projektist kasu saamisest. (Interfax, 15.12)
USA ajakirjandus
Skype′i kontoreid külastades tundub, nagu oleks sattunud James Bondi filmide salalaboritesse, kus hullud teadlased hauduvad plaane maailma vallutamiseks. Skype′ist on saanud Eesti kuum visiitkaart. „Me oleme IT vallas Euroopa kõige dünaamilisem riik,“ ütleb Linnar Viik. „Küsimus on, kuidas seda dünaamilisust säilitada.“ Eesti tehnoloogiatööstuse leidlikud tooted võivad interneti kaudu suurteks pojektideks paisuda. IT ettevõtjad kasvasid välja energiliste noorte inimeste hulgast, kes nägid teholoogias kiireimat võimalust Lääne riikidele järele jõuda. „Skype on näidanud maailmale, et sul võib olla suurepärane idee, vähe vahendeid ning sa võid vallutada maailma,“ räägib Sten Tamkivi, Skype′i Eesti organisatsiooni tegevjuht. Skype′i kaks asutajat pole eestlased. Skype′i peakorter on Luxemburgis, müügi- ning turundusosakonnad Londonis. Eestlaste probleemiks on kogemuste puudumine kapitaliturul, samuti väike rahvaarv: Eestil lihtsalt pole ressursse oma Microsofti arendamiseks. (Mark Lander, The New York Times, 13.12; AP, The New York Times, 15.12)
Austria ajakirjandus
Eesti: võlgade tegemine keelatud! Tasakaalustatud eelarve on Eesti majanduspoliitika nurgakivi. Ja nii see jääb, vaatamata koalitsioonide vaheldumisele. Eelarvedistsipliini osas ei saa ükski teine Euroopa riik eestlastega võistelda. Põhiseadus lihtsalt nõuab seda. Kuid kas see on kõige mõistlikum, arvestades infrastruktuuri ja sotsiaalseid probleeme, vaieldakse isegi Tallinnas. Keskkonnaminister Villu Reiljan: “Maastrichti kriteeriumid lubavad väikest defitsiiti, et tulevikku investeerida.” Suur osa ELi struktuurfondide rahadest jäävat kasutamata, sest omafinantseeringu puhul välditakse Eestis krediidi võtmist. Reformierakond omakorda väidab, et ei ole õige tulevaste põlvede arvelt võlgu teha. Investeeringuid tuleb finantseerida vaid jooksvatest sissetulekutest. Majandusminister Savisaar kurdab, et praegune maksusüsteem nõrgestab riiki. Kuid kõigele vaatamata, ükski Eesti valitsus ei söanda ühtlast tulumaksu puutuda. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 17.12)
Soome ajakirjandus
Laevakompanii Tallink kinnitas, et on huvitatud Silja Rootsi laevaliikluse ostmisest. Tallink Finland tegevdirektori Keijo Mehtoneni sõnul on ettevõte huvitatud kõigi Silja kuue Soome ja Rootsi vahel seilava laeva ostmisest, kuid võib piirduda ka osade laevadega. Detailid selguvad siis, kui ettevõte on tutvunud Silja kohta koostatud müügiettepanekuga. Tallink on eelkõige huvitatud Helsingi ja Stockholmi vahel liiklevatest laevadest Serenade ja Symphony ning Turu ja Stockholmi vahel sõitvatest Europa ja Festival. Tallink on tellinud ka kolm uut laeva, millest üks tuleb kevadel Helsingi ja Tallinna liinile. (Jenni Kimpimäki, Turun Sanomat, 15.12)
Londonis lõõmanud tulekahju hirmutab ka tallinlasi, keda on juba aastaid hoiatatud plahvatuste ja tulekahjude eest, mille võivad põhjustada suurõnnetus Kopli raudteejaamas Tallinna kesklinnas. Naftat ja keemiatooteid transportivad kaubarongid mööduvad vaid poole kilomeetri kauguselt peaministri büroost, Riigikogust ja vanalinnast. Spetsialistid on hoiatanud, et naftatsisterni plahvatus raudteejaamas hävitaks lisaks Kopli piirkonnale ka osa vanalinnast. Päästeametnikud ja ajakirjandus on arutlenud Kopli raudteejaama sulgemise teemal juba kümme aastat, kuid ohtlik raudteeliiklus jätkub endiselt. Tallinna linnavalitsus kinnitas, et toetab ohtliku raudteeliikluse lõpetamist pealinnas, kuid uus, Tallinnat mitteläbiv raudtee Paldiskisse valmib kõige varem aastatel 2010-2012. Londoni tulekahju võib omalt poolt kaasa aidata Tallinna üheks suurimaks julgeolekuriskiks hinnatud probleemi lahendamisele. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 14.12)
Venemaa ajakirjandus
Vähetuntud Eesti firma Tacona aitab Kremli esinumbritel ning nende favoriitidel naftadollareid teenida. Tacona on põhiteguriks mitme miljardi dollarilise käibega äris, omades hoopis teistsuguseid sissetulekuid kui näidatud ametlikus aruandluses. Gennadi Timtšenko on Putiniga tuttav juba sellest ajast, kui too oli Peterburi aselinnapea. Timtšenko tegeles tollal müügiküsimustega linna suurimas naftatöötlustehases. Ta on ka seotud ettevõtetega Rosneft ja Surgutneftegaz. (Grani.ru, 14.12)
Saksamaa ajakirjandus
Põhjalik turistidele suunatud artikkel Tallinnast kiidab Eesti pealinna ilu ja tutvustab seda. Nii arhitektuuri kui ka ajalugu, samuti e-Eestit. Kirjeldatakse linnaelu... Horisondi taha kaovad laevad, Soome on lähedal, soomlased tulevad meelsasti, sest alkohol on nii odav. Siis tantsivad ja laulavad nad läbi tänavate, juues plastikpudelitest konjakit ja likööri. Eestlased nimetavad neid hellitavalt “põtradeks”. Stalin vallutas aastal 1944 Eesti ning asutas siia sadu tuhandeid vene töölisi. Eestlased hoiavad nüüd nende suhtes distantsi. “Venelased”, osutab giid Nevski kaderaali sissepääsu poole rühkivatele viltmantlitele, “on lärmakad ning oma kombed unustanud. Naised näevad välja nagu värvikommid. Õudne!” Nevski kaderaal mõjub võõrastavalt, nagu oleks UFO Toompeale maandunud. Aga vanalinnas ringi kõndides tundub, nagu külastaksid nukutuba, kuhu võib samas vabalt ära eksida. Eestlased armastavad vaikust, nad on tagasihoidlikud, kuid enesekesksed. Naised on ilusad. Nende põsesarnad on kõrged ja nende kõnnak sulgkerge. Õhtuti võib neid kohata peentes restoranides, mida ei häbeneks ka New York või London. Üllatav, et neid siin nõnda palju on, üks peenem kui teine. Kes soovib sotsialismijäänuseid näha, peab sõitma loksuvate bussidega äärelinna paneelelamute vahele, kus elavad vene töölised. (Melanie Mühl, FAZ, 15.12)
Martsipaniteemaline artikkel Tallinnast, mida peetakse martsipani salajaseks pealinnaks. Lübeck on küll ametlikult nr 1, kuid eestlased on varmad seda vaidlustama. Otto Kubo martsipanimuuseumis kõlab küsimus: “Kas martsipan on pärit keskaegsest Tallinnast?” Seda, et Tallinn oli martsipani esimene turustaja, Lübeckis veel ei teata. Kuid juba aimatakse, et Lübecki monopoolsele positsioonile – “martsipani kodumaa” - aitas kaasa asjaolu, et tema lähim konkurent oli aastakümneteks suletud raudse eesriide taha. N. Liidu juhtkond hindas Kalevi vabriku toodangut väga. (Jan Pallokat, FAZ, 18.12)
Prantsusmaa ajakirjandus
Lõuna-Prantsusmaa Aude’i departemangu kohalik leht kirjutab, et Eesti ja Carcassonne’i maanurga vaheline koostöö astub Eesti suursaadiku Prantsusmaal Hr Andres Talviku visiidiga uude ajajärku. Mis on Eestil Carcassonne’iga ühist? Neid ühendab Languedocist pärit tuntud seikleja Pontus de la Gardie, kelle teekond viis teda Eestisse ning kes on maetud Tallinnasse. Ajaleht võrdleb Tallinna elavat kaubanduskeskkonda Andorraga ning tõdeb, et Tallinnas on hulgaliselt paiku, kus nii kohalikud kui ka turistid võiksid imetleda Carcassonne’i maanurga tooteid. Just sel eesmärgil kutsus kohalik juht Jean-Claude Pérez Eesti esindajaid tutvuma de la Gardie valdustega Lõuna-Prantsusmaal ning osalema ümarlauas, et arutleda koostööprojekti elluviimisega seonduvat. (Danièle Storaї, La semaine du Minervois, 8.12)
Assotsiatsiooni Touraine-Baltique korraldatud Eesti teemaline õhtu õnnestus suurepäraselt. Assotsiatsiooni üleskutsele vastas viiekümne inimese ringis, kes kõik said rahuldada oma huvi, vaadates välja pandud infomaterjale või küsides küsimusi Eesti Instituudi esindajalt Prantsusmaal Anneli Kavaldilt. Koos vaadati ka animafilmi “Lepatriinude jõulud” ning nauditi traditsioonilist eesti sööki. (La Nouvelle République, 12.12)
Rootsi ajakirjandus
Soome järgib euroopalikku trendi ja plaanib kehtestada suitsetamiskeelu restoranides. Seadus peaks jõustuma 2007 aasta juunis, kui parlament selle heaks kiidab. Hääletustulemus on enamvähem etteaimatav, kuna 60% soomlastest toetab täielikku suitsetamiskeeldu. Täieliku suitsetamiskeelu nõue levib kulutulena Euroopas – esmalt keelustati suitsetamine restoranides Iirimaal, seejärel Norras ja Rootsis. Eesti kavatseb lähiaastatel samuti suitsetamiskeelu kehtestamist, kui see läbi läheb, siis saab Eestist esimene uus ELi liikmesriik, kus järgitakse suitsuvaba trendi. (Anna-Lena Laurén, Svenska Dagbladet, 16.12)
Soome ajakirjandus
Ooperi sõbrad võivad taas külastada Eesti rahvusooper Estoniat. Kevadest saadik suletud olnud ooperi teatrisaal on pärast kapitaalremonti valmis. Avamist tähistatakse Giacomo Puccini ooperiga Tosca. Aastal 1913 valminud Estonia teatri, praeguse rahvusooperi Estonia arhitektid on soomlased Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Renoveerimise käigus on teatrisaal muudetud võimalikult sarnaseks originaaliga ka värvide osas. Soomlaste omal ajal valitud põhivärvid olid murtud valge ja kollane, kaunistustes sinine, roheline ja kuldne. Teatri kunstiline juht Arvo Volmer on rahul stiilseks renoveeritud ruumidega. Remondi finantseerimine sai võimalikuks tänu riigi poolt antud laenule. Järgmisel aastal tähistab Estonia teater sajandat hooaega. (Eija Kupiainen, Etelä-Suomen Sanomat, 15.12)
Keskkriminaalpolitsei narkotalituse endist ülemkomissari Vallo Jääratsit süüdistatakse Tallinna linnakohtus alanud kohtuprotsessil ametipositsiooni kuritarvitamises ja koostöös kurjategijatega. Jäärats end süüdi ei tunnista. Kohtuprotsess kuulutati kinniseks, kuna kohtus käsitletakse meetodeid, mida politsei kasutab kuritegude selgitamiseks. Jääratsi juhtum mõjutab politsei positsiooni Eestis. Hinnang politseile on sel sügisel uuringute kohaselt kiiresti langenud. (Jukka Harju ja Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.12)