EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
The incoming head of the EC was left scrambling for votes when EU lawmakers are threatening to veto his new team even before it takes office. Key EU governments are also expected to weigh in to help José Manuel Barroso, whose bid to appease critics in the EP failed, leaving the EU facing a looming crisis. Officials acknowledged that current Commission chief Romano Prodi would be ready to stay on beyond the end of his mandate if necessary. Both national capitals and Barroso's supporters seeking to persuade undecided MEPs to swing behind him ahead of next Wednesday's vote. The problem centres on Italian EU justice commissioner-designate Rocco Buttiglione, who sparked a storm by branding homosexuality a "sin" and saying a women's role was to produce children and be protected by her husband. (Afp, 22.10)
Incoming EC president José Manuel Barroso said he was confident he can defuse a row with EU lawmakers over his controversial choice for justice commissioner. "I am optimistic and I think that a balanced solution will be found," Barroso said. (Afp, 20.10)
German Chancellor Gerhard Schröder will not put pressure on EC President José Manuel Barroso in the crisis over designated EU justice chief Rocco Buttiglione, a senior official said. "Most of all that's an issue that the incoming Commission president has to settle with the EP," said a chancellory official. (Reuters, 20.10)
The political vision driving the EU is at risk if a constitution for the bloc is not adopted, French FM Michel Barnier warned. "If we don't have a constitution, the (EU) project will be fragilised and perhaps fall apart," he said. (Afp, 21.10)
EU ministers are set to discuss controversial proposals for an EU border guard when they meet next week to agree a strategy for policy on security, asylum and immigration. (Reuters, 24.10)
Britain will have its promised referendum on the EU's new constitution in early 2006, just weeks after the country ends its six-month presidency of the 25-nation bloc, The Sunday Telegraph reported. (Reuters, 24.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Lahkuv EKi president Romano Prodi võtab Suurbritannia ajalehele antud intervjuus kokku oma ametiaja pluss- ja miinuspooled, rääkides ELi tulevikuperspektiividest, Iraagi sõjast tulenevatest pingetest Tony Blairi ning Jacques Chiraci vahel, Türgi võimaliku liitumisega kaasnevatest väljakutsetest, Lissaboni kriteeriumide täitmise problemaatilisusest, Euroopa sotsioloogilis-demograafilistest arengutest, ELi-USA suhetest. Hetkeseisu Euroopas sõnastab Prodi nii: ”Praegune valik on pigem olla majanduslikult integreeritud, tihedate naabrussuhetega areaal, aga ilma militaarse rollita”. (Jasper Gerard, The Guardian, 18.10)
Kriisihetk Euroopa institutsioonides, mille põhjustas volinikukandidaat Rocco Buttiglione, ei taandu üksnes religioonist tulenevale maailmavaadete erinevusele. Küsimus on pigem poliitikas ja võimupiirides. Praegune olukord demonstreerib selgesti EP toimemehhanismi, kus vasak- ja parempoolsed saavad teineteise seisukohti boikoteerida, seejuures on tasakaalukeele roll liberaalidel. Käimasolevad sündmused näitavad ilmekalt aeglast, kuid järjekindlat europarlamendi mõjujõu kasvu teiste Euroopa institutsioonide seas. Buttiglione pihta sihitud kriitikanooled osutasid mitte niivõrd poliitilistele hoovustele kui väärtushinnangute lahknevusele. EK tulevane president José Manuel Barroso seisab kahe tule vahel: tal tuleb parlamendiga koos eksisteerida ka järgmise nelja aasta vältel, sestap ei taha ta juba alguses nõrgana paista. Käimasoleval dispuudil on üks väga positiivne külg: Brüsseli demokraatia üle on näidatud demokraatlikku kontrolli, mis peaks ühtlasi tagama Euroopa volinike kvaliteeditõusu. (Quentin Peel, Financial Times, 21.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsuse endised sotsialistidest ministrid Martine Aubry ja Jean Le Garrec ning sotsioloog Michel Wieviorka arutlevad ELi põhiseaduslikku lepet kaitstes leppe mitteratifitseerimise tagajärgede üle mõne liikmesriigi poolt. Nad on veendunud, et Euroopa võime maailma olulistes küsimustes kaasa rääkida, nagu näiteks põhiväärtuste kujundamisel, muutuks senisega võrreldes üha marginaalsemaks. Samas nõrgeneks ka Euroopa roll stabiilsust pakkuva ruumina selles sedavõrd kaootilises maailmas. Autorid leiavad, et ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimisest keeldumine ei garanteeri Prantsusmaa sotsiaalset arengut! (Martine Aubry, Jean Le Garrec, Michel Wieviorka, Le Monde, 19.10)
Firenzes kogunenud G5 (Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania) siseministrid ei leidnud üksmeelt põgenikekeskuste rajamises väljaspool ELi territooriumi. Itaalia ja Saksamaa ettepanek luua Euroopas asüüli otsivatele põgenikele “laagrid” näiteks Põhja-Aafrikas või ELiga liitumist ootavates maades tekitas tugeva vastureaktsiooni eelkõige Prantsusmaa ja Hispaania esindajates. Prantsuse siseminister Dominique de Villepini sõnul tekitaksid taolised “keskused” rohkem probleeme, kui lahendusi. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 18.10)
Taani ajakirjandus
Kemplus uue EK heakskiitmise ümber seisneb võimuvõitluses. Uued europarlamendi saadikud proovivad ELi juhtida klassikalise parlamentarismi suunas, kus täidesaatev jõud on demokraatlikult legitiimne. MEPide loogika põhineb ELi demokraatia defitsiidi leevendamise ideel. EK president José Manuel Barroso seisab dilemma ees, omades vastutust parlamendi, aga ka liikmesmaade ees, kes on oma volinikukandidaadid välja valinud. Parlamendisaadikute seisukohast pole käesolev tüli niivõrd probleem, kuna see võimaldab neile meedia tähelepanu. Skeptilised MEPid ootavad Barrosolt rohkem mööndusi. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 23.10)
Uudisteagentuurid
Incoming EC president José Manuel Barroso said that Latvia could help in the EU's policy towards states on its eastern borders. "Latvia can benefit from EU membership, but also can give a very important contribution to the EU, for instance, in the Neighbourhood Policy" towards neighbouring eastern countries, Barroso said in Riga. "The main issues in the neighbourhood policy are Russia and the energy sphere." (Afp, 19.10)
The EU Commission welcomed the Russian parliament's ratification of the Kyoto Protocol on global climate change, and urged the US to follow suit. "We are happy that the Russian Duma has decided to ratify. I would also like to thank President Putin for his personal support for this process," EC president Romano Prodi said. (Afp, 22.10)
Europe's three heavyweight states presented Iran with a last-chance proposal to reassure the world it is not secretly developing atomic weapons and Iran said talks would continue. According to a confidential text obtained by AFP and confirmed by diplomats here, Britain, France and Germany are offering valuable nuclear technology if Tehran indefinitely suspends all uranium enrichment activities and threatening possible UN sanctions if it does not. (Afp, 21.10)
The EU joined international criticism of elections in Belarus, questioning whether a referendum allowing President Alexander Lukashenko to seek a third term was fair. (Reuters, 19.10)
Polish PM Marek Belka urged the EU to isolate the regime of Belarus leader Alexander Lukashenko, who won the right to extend his term indefinitely in a referendum rejected by the West. Belka dismissed as an "electoral farce" the constitutional referendum last weekend in neighbouring Belarus. "As a member of the EU, Poland calls on the European community to recognise a truth that we know as we are closer (to Belarus): isolate the leaders, not the population," Belka said. (Afp, 20.10)
Israel's withdrawal from the Gaza Strip should be the first step in a wider pullout from Palestinian territories, the EU's foreign policy chief Javier Solana said in an interview with a German magazine. Solana said the EU would contribute to the implementation of the roadmap put forward by the EU, Russia, the UN and the US by training Palestinian security forces. (Afp, 24.10)
The EU and its member states will contribute more than $100 million to an African Union (AU) force in Sudan's troubled Darfur region, EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 24.10)
Saksamaa ajakirjandus
Oma ringreisidel on Saksamaa kantsler Gerhard Schröder pidanud tunnistama, et tänu Iraagi sõja vastasele poliitikale on Saksamaal igal pool tohutu usalduskrediit. Jah, võib olla peetakse tast tõesti lugu kusagil Tripolis või Hanois ja Pekingis, kus kommunistlikud võimurid multipolaarse maailma retoorikat väga hästi valdavad ning vana Lääne lõhenemise üle rõõmu tunnevad. Euroopas, eriti Ida- ja Kesk-Euroopas pole vaimustus seevastu sugugi nii suur. Kantsleri Euroopa-poliitika vorm ja sisu on lasknud usalduskrediidil hoopis hajuda. Saksamaa on sisemiste lahkhelide tõttu suutmatu oma julgeoleku- ja välispoliitikat kooskõlastada. Saksamaa soov haarata endale koht ÜRO Julgeolekunõukogus ei ole kooskõlas ELi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kontseptsiooniga. Kuidas on kooskõlas möödunudaastane tuum-Euroopa idee ja nüüdne üleskutse Türgi vastuvõtmiseks? Kui aga Türgist saab ELi piiririik, siis kuidas kavatseb Saksamaa täide viia naaberalade stabiliseerimise poliitikat, kui ta ei suvatse Iraagi stabiliseerimises kuidagi osaleda? Saksamaa lõhestab seda tugiala, millel ta ise seisab ja mis võimaldab tal üldse maailmapoliitikat ajada – ELi. Hiina, India ja Venemaa seadmine prioriteetide etteotsa ning USA alahindamine on senise traditsiooni murdmine, mis võib end valusalt kätte maksta. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 18.10)
Itaalia siseminister Giuseppe Pisanu on teinud jõulisi avaldusi sisserände toetuseks. “Euroopa ei tohi tunda hirmu võõraste ees! Sisseränne on vajalik!”, ütles siseminister kolm päeva pärast tulemusteta lõppenud siseministrite kohtumist Firenzes. “Sisserände lubamine ei ole mitte ainult humaanne akt, vaid see on Euroopa majandusele hädavajalik! Seda tuleb Euroopa kodanikele selgitada.” (Paul Kreiner, Der Tagesspiegel, 22.10)
Rootsi ajakirjandus
ELi välispoliitika juht Javier Solana rõhutab eksklusiivintervjuus vajadust ELi ühise välispoliitika järele. Kuigi Iraagi sõja järel tekkinud lõhe ELi riikide vahel ja ELi ning USA vahel on kahanenud, on see Solana sõnul endiselt olemas ning väljendub ka liidu muude välissuhete puhul. Eelmisel aastal, kui Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ülejäänud ELi liikmesriike trotsides avaldas toetust Venemaa tegutsemisele Tšetšeenias, võis kuulda hüüdeid välispoliitika koordineerimise järele. Ka täna on ELi-Vene suhted pingelised, iseäranis peale Beslani pantvangijuhtumit. Me ei tea täpselt, millist mõju see avaldab Vene kodanikuühiskonnale, kuid tagajärjed sarnanevad 11. septembri terrorirünnaku järel USAs toimunule. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 19.10)
Soome ajakirjandus
Euroopa vajab uut Vene-poliitikat. Senine suhtlemine on olnud ehitatud lootusele Venemaa vääramatust suundumisest lääneliku liberaalse demokraatia poole, tegevusplaani negatiivse stsenaariumi puhuks pole aga võetud vaevaks koostada. Venemaa tegelik areng viitab aga just viimasele: militaristlik ja imperialistlik retoorika on tagasi ning võimu tsentraliseerimine ulatub kõigisse eluvaldkondadesse meediast kohtuvõimuni. President Vladimir Putini populaarsus on paljuski tuginenud kõrge naftahinna toodud peadpööritavale majanduskasvule. Ka karm terrorismivastane liin on vastanud venelaste ootustele tunda end suure ja tugeva riigi kodanikena, ehkki selle varjus toimetatud sõjaline ja diplomaatiline tegevus on olnud kõike muud kui efektiivne. Euroopa võimalused lühiperspektiivis toimuvat mõjutada on minimaalsed. ELi Vene-poliitika kujundamisel on kaks võimalikku suunda: külm realism, mis möönab ühiste väärtuste puudumist ja lähtub nende asemel ühistest huvidest, või siis Putini lähikonnas tegutsevate majandusliberaalide aktiivne toetamine ning püüd demokraatide, ausate ettevõtjate ja liberaalide rolli suurendamisele otsustusprotsessides. Venemaa demokraatlikule arenguteele tagasi suunamine saab õnnestuda aga vaid siis, kui selle taga seisab transatlantiline konsensus, ehkki seninähtud mõnede liikmesriikide soleerimine ei anna siinkohal põhjust optimismiks. Euroopa peab ka suutma kehtestada õiged rõhuasetused suhetes USAga, kellega Iraagi tõttu aeg-ajalt asjatut sõnasõda on peetud. (Hiski Haukkala, Henrikki Heikka, Turun Sanomat,19.10)
Uudisteagentuurid
The Russian parliament voted to extend the existing trade agreement with an enlarged EU. Called the Partnership and Cooperation Agreement (PCA), extending political and economic ties between the EU and Russia to the bloc's new members, it passed the State Duma lower house of parliament 325 to 88 with one abstention. (Afp, 22.10)
German FM Joschka Fischer pleaded in an interview for Turkey to be admitted to the EU, saying its membership would amount to "D-Day" in the fight against terrorism. In an interview broadcast on BBC radio he said the modernisation process necessary for the secular Muslim state to join the EU "would be almost a D-Day in the war against terror".(Afp, 20.10)
There is no reason Turkey should not join the EU if it fulfils all the necessary political criteria, Danish PM Anders Fogh Rasmussen said. Speaking during an official visit to Prague, Rasmussen said he expected the December EU summit to adopt the EC recommendation and give the green light to accession talks with Ankara. (Afp, 22.10)
Romania must stick to its reform path if it is to achieve its ambition of joining the EU with Bulgaria in 2007, French PM Jean-Pierre Raffarin told the Adevarul daily newspaper. Paris supported the wrapping up of entry negotiations this year followed by the signature of an accession treaty as early as possible in 2005 and entry on January 1, 2007, Raffarin said. (Reuters, 18.10)
USA ajakirjandus
Türgi võimalik liitumine ELiga on põhjustanud palju poleemikat, eeskätt religioossest vaatepunktist. Hetkel, kui mitmed ühenduse maad seisavad silmitsi ksenofoobiaga, on raske ette kujutada positiivset reaktsiooni miljonite moslemite integreerimisele Euroopa ühiskonda. Vähem olulist rolli ei mängi ka visioon EList, mis hakkaks piirnema Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Spekulatsioone põhjustab ka teine aspekt – Türgi liitumise mõju ELi-USA suhetele. Analüütikud peavad tõenäoliseks lõhe suurenemist kahe mõjujõu vahel, millele aitab kaasa Euroopa relvajõudude tugevnemine Türgi osalusel, mis omakorda muudab NATO vähem vajalikuks. EL koos Türgiga kaugeneb ilmselt nii sidemetest Iisraeli kui USAga. Ühendriikide president George W. Bush on toetanud Türgi võimalikku liitumist ELiga ning ühtlasi saanud süüdistuste osaliseks Euroopa asjadesse sekkumise pärast. Ent võib-olla mõistab Bush Euroopat paremini kui arvatakse, võib-olla on Bushi toetus Türgile parim viis jätta moslemiriik EList välja. (Ian Bremmer, International Herald Tribune, 22.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa endine haridusminister Luc Ferry võtab Le Monde’is jõuliselt sõna Türgi ELiga liitumise kaitseks. Ta kirjutab: ”Rääkida Euroopast kui vabakaubandustsoonist on igati mõistetav ning respekteeritav. Samas lasta ühtse Euroopa ideel toetuda ühise kultuuri- ja ajaloopärandi postulaadile on kolossaalne viga nii Euroopa kui Türgi jaoks. Türgi jaoks seetõttu, et väide, nagu oleks selle islamimaa kultuuriruum näiteks Prantsusmaa omaga sobimatu, on vale ja ebakohane. Selles osas tuleb tunnistada, et veendunud gaullist Jacques Chiracil on tuline õigus. Siit edasi võiks arutleda, et prantsuse kultuurist kõige erinevam on saksa kultuur. Kõik on nende kahe liidu vastu, aga vaatamata sellele töötab Prantsuse-Saksa ”mootor” võimsalt.” (Luc Ferry, Le Monde, 22.10)
Uudisteagentuurid
None of the EU's 10 new member states yet fulfils the criteria for joining Europe's single currency, the EC said. The EU executive praised efforts by the mostly ex-communist EU newcomers, as well as by Sweden, to prepare their economies to join the 12-nation eurozone. "Satisfying the accession criteria has required a huge effort by all new member states," said EU monetary affairs commissioner Joaquin Almunia, presenting the biennial report in Brussels. "A lot of progress has been made with convergence, but the road to euro membership requires further efforts. I hope that the next report in 2006 provides a good incentive for further progress," he added. (Afp, 20.10)
The European Central Bank exhorted the 10 countries which joined EU in May and hoped to sign up to the euro in the future to ensure that their economic statistics were as reliable as possible. In an allusion to the recent scandal over erroneous Greek public deficit data, the ECB wrote in a report that the new EU member states "are invited to consider the quality and integrity of their statistics as a priority matter". In their efforts meet the criteria laid down in the Maastrict Treaty for entry into the eurozone, the EU newcomers should "ensure that a proper system of checks and balances is in place when compiling these statistics", the ECB continued. (Afp, 20.10)
European Central Bank chief economist Otmar Issing said the 10 countries that joined EU in May should not rush to join the euro or the European Exchange Rate Mechanism II (ERM II) until they were really ready. At an ECB conference, Issing said the adoption of the single currency itself would lead to further trade and financial integration for the new member states. But he added: "(This) should not be misread as a prescription to adopt the euro overnight. Early adoption of the euro is no guarantee that the benefits of closer integration would outweigh the potential cost of adjustment in the short run." (Afp, 22.10)
EU finance ministers delivered a firm slap to Greece over drastic data revisions that have shown its budget deficit to be far in excess of an EU ceiling for years. More broadly the EU is concerned at the potential for damage to the euro's credibility if the financial markets begin to question the credibility of sensitive national data. Ministers from the 25-nation bloc said they looked forward to a EC review now under way of Greece's deficit and debt figures stretching all the way back to 1997." (Afp, 21.10)
The eurozone showed a trade surplus of 3.0 billion euros in August, sharply down from a surplus of 12.8 billion euros in July on a corrected basis, the eurostat said. Overall data for the 25 European countries painted a picture of a surplus being driven, as is frequently the case, by Germany, now strongly followed by small countries such as Ireland and the Netherlands. A surplus in trade with the US has increased but with China a deficit has deepened. (Afp, 21.10)
The EU and Mercosur failed to reach a deal to create the world's biggest free-trade area. Trade representatives from EU and the four Mercosur states -- Brazil, Argentina, Uruguay and Paraguay vowed to keep trying to nail down an accord. (Reuters, 21.10)
France proposed joint EU action to blunt the economic impact of soaring oil prices after the bloc's executive arm said its 2005 growth forecast would be revised down because of high energy costs. (Reuters, 20.10
USA ajakirjandus
Euroopa Keskpank (ECB) suhtub kriitiliselt ELi uusliikmete soovi ja valmisolekusse liituda Euroopa ühisraha euroga. Peamine vastuargument, mida ECB president Jean-Claude Trichet esile tõi, on eelarvedistsipliini puudulikkus. Trichet viitas samas ELi vanematele liikmesriikidele, kes oma eriarvamustega Stabiilsus- ja Kasvupakti suhtes pole uutele maadele just eeskujulikkuse etalonid olnud. Nii EK kui ECB on keeldunud nimetamast maid, kes kriteeriumidele vastaksid. Mõlemad institutsioonid on hoopis rõhutanud eurole üleminekut taotlenud riikide erinevat ettevalmistusstaadiumi, tuues näiteks väikese Eesti range eelarvepoliitika ning Poola suure eelarvedefitsiidiga. (Carter Dougherty, International Herald Tribune, 22.10)
Saksamaa ajakirjandus
Kümme uut ELi liikmesriiki pole euro kasutuselevõtuks valmis. Nõnda ütleb Euroopa Keskpanga (ECB) hiljutine raport. Kriteeriumidele ei vasta ükski riik. Lünklik on isegi Rootsi valmisolek, kui ta sooviks eurotsooniga liituda. Näiteks eelarvedefitsiit on probleemiks Ungaris ja Poolas. Vastupidiselt on musternäidisteks Eesti ja Rootsi. Riigid peavad kõvasti tööd tegema ning tõestama, et kriteeriume täidetakse kindlalt ja igavesti. Parimad šansid tunduvad seni olevat siiski Rootsil, Leedul ja Eestil. Muidugi ei saa ka uute riikide puhul välistada selliseid üllatusi, nagu pakkus Kreeka. (Anja Struve, Die Welt, 21.10)
Slovakkia president Ivan Gasparovic kaitseb intervjuus liberaalset finantspoliitikat Lääne kriitika eest. Ida-Euroopa riikide jaoks on maksupoliitika ainus vahend, millega jõukamale Läänele järele jõuda. Just nimelt Euroopa regionaalsete arengutasemete erinevuse tõttu ei saagi ELi ühtset maksupoliitikat kunagi tekkida. (Hans-Jörg Schmidt, Die Welt, 18.10)
ELi uus eelarve kasvab 43 miljardi euro ehk peaaegu kolmandiku võrra. Netomaksjad peavad veel rohkem maksma ning veelgi vähem sellest kasu saama. Vaidlused 2007.-2013. aasta finantsplaani ümber tõotavad kujuneda kuudepikkuseks pokkerimänguks. Optimistlikel hinnangutel peaks 2005. aasta keskpaiku olema lahendus leitud. EK ei nõustu netomaksjate väidetega, nagu oleksid komisjoni nõudmised neile liialdatud. EK president José Manuel Barroso on öelnud: “Euroopal ei saa olla väheste vahenditega suuri ambitsioone!” Üle poole vahenditest voolab regionaalsetesse projektidesse (sh Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia ja Hispaania), põllumajanduse toetamise summad ei muutu. (Martin Halusa, Die Welt, 22.10)
Usutluses ajalehele märgib Euroopa majandusvolinik Günter Verheugen, et tal on tegelikult ükskõik, kas Euroopa aastaks 2010 USAst möödub või mitte. Peaasi, et praegune trend muutuks ning Euroopa majanduskliima ja -näitajad paraneks. (Christian Reiermann, Die Welt, 24.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
EK aruandest, mis käsitles euroga liitumise valmidust, kirjutasid kõik suuremad Prantsuse päeva- ja majanduslehed: Les Echos, La Tribune, Le Figaro, Le Monde ning lisaks veel ajakiri Le Nouvel Observateur ning maakonnaleht Dernières Nouvelles d’Alsace. Raporti kohaselt, mida toetas ka Euroopa Keskpank (ECB), ei täida ükski kümnest uuest ELiga liitujast Maastrichti leppega määratud majanduslikke ja seadusandlikke tingimusi Euroopa ühisraha kasutuselevõtuks. ECB juht Jean-Claude Trichet ei soovinud raportit esitledes ühegi riigi olukorda eraldi kommenteerida, kuid ette loetud tekstist torkas silma, et Eesti täidab pea kõik majanduslikud kriteeriumid, eriliselt tuleb seejuures esile tõsta Eesti inflatsiooni taset, mis jääb alla 2%, riigieelarve on plussis ning riigivõlg väga väike. Keskpanga ekspert Otmar Issing tunnistas pressikonverentsil Eesti “uskumatuid edusamme”, mis samas ei tähenda, et Eesti oleks kõik raskused ületanud. (Le Monde, 21.10)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi rahandusminister Bosse Ringholmi hiljutine avaldus Rootsi seisukohtadest ELi maksukoostöö suhtes tekitab selgusetust. Seni on Rootsi positsioon olnud selge: maksuküsimusi otsustab iga liikmesriik ise. Nüüd aga ütleb Ringholm, et EL ei tohi muutuda reguleerimatuks “Metsiku Lääne” sarnaseks maksukeskkonnaks. Siit võib järeldada, et Rootsi pooldab nüüd ELi tasandil reguleeritavat turgu. Samas Rootsi erinevad positsioonid erinevates maksualastes küsimustes viivad omakorda järelduseni, et ELi poolset reguleerimist toetatakse vaid siis, kui see Rootsile sobib (ELi liikmelisus à la carte). Selline suhtumine liikmesriikide poolt ongi põhjuseks, miks ELil on keeruline kõrvaldada siseturgu ja konkurentsi piiravaid maksubarjääre. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 20.10)
Taani ajakirjandus
Liigne tööturu reguleerimine õõnestab ELi konkurentsivõimet. Dansk Industri tegevdirektor Hans Skov Christenseni sõnul on Lissaboni strateegia probleemiks keskendumine keskkonna-alastele ja sotsiaalpoliitilistele eesmärkidele konkurentsivõime kõrval. Strateegia hõlmab kõike ja seega mitte midagi. Pole mõttekas rääkida, et tuleb leida tasakaal nimetatud eesmärkide vahel, kuna fokusseerimine konkurentsi suurendamisele on just see, mis teeb võimalikuks finantseerida heaolu ja paremat keskkonda. Vastupidine ei toimi. ELis on kahjuks juba kaua olnud prioriteetide tasakaal liigse reguleerimise kasuks. (Hans Skov Christensen, Børsen, 21.10)
Uudisteagentuurid
NATO nations have agreed a rota for leadership of its Afghanistan peacekeeping force up to 2007 to try to improve planning for the mission, which has suffered from a reluctance of some countries to contribute. Turkey, Italy, Britain and Spain have come forward to lead the ISAF for six to eight months each when the multinational Eurocorps hands over the reins in February 2005, an official said. (Reuters, 20.10)
NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer vowed to boost cooperation with the countries of Central Asia. NATO is relying on the support of the former Soviet republics in Central Asia as it prepares to expand its presence in western Afghanistan, de Hoop Scheffer said. "(Afghanistan) is and remains a priority for NATO. Stability there remains a priority for the alliance," he said. " (Afp, 19.10)
Moskva tunneb muret NATO plaanide üle paigutada oma laskemoonaladu Leedus Šiauliais asuvasse endisesse nõukogude sõjaväebaasi. Muretsemiseks ei anna põhjust mitte üksnes NATO infrastruktuuri arendamine Venemaa piiride vahetus läheduses, vaid ka fakt, et praktiliselt ilma lisakulutusteta võib endises baasis hoiustada ükskõik millist liiki alliansi relvastust, sealhulgas tuumarelva. Venemaa õhujõudude endise ülemjuhataja Pjotr Deinekini sõnul on Baltikumis mitmeid õhujõudude tugipunkte, kus on võimalik baseeruda strateegilisel lennuväel ja säilitada tuumarelva, neist tuntumad on Šiauliai ja Tartu. (Interfax, 18.10)
Saksamaa ajakirjandus
Vene liberaal Grigorij Javlinski hoiatab Läänt, et Moskva kritiseerimisega liiale ei mindaks. 100 kirja sisu on tema arvates korrektne, kuid see ei tohiks tähendada stardipauku laiaulatuslikuks Venemaa-vastaseks kampaaniaks. See oleks kontraproduktiivne. Probleemidest tuleb rääkida Vene inimestega otse, siis on sellest kõigest ehk kasugi. Javlinski kardab kõige rohkem võimalikku lõhet Lääne ja Venemaa vahel. Kõige suuremaks probleemiks Venemaal olevat eraomandi kaitse, kõik muu aga teisejärguline. (Nils Krimeier, FTD, 20.10)
ÜRO hinnangul tapeti Sudaanis veebruarist 2003 kuni septembrini 2004 üle 50 000 inimese, 1,2 miljonit on küüditatud. Täna, kuu aega hiljem on vastavad numbrid juba 70 000 ja 1,4 milj. Kui see pole massimõrv, siis mis see on? Hiina, Venemaa, Pakistan ja Alžeeria leidsid, et ameeriklaste esitatud nõudmised Sudaani valitsusele on liiga karmid. Sudaanis naftat pumpav Hiina pani veto peale. Saksa diplomaadid hoidsid end viisakalt tagasi. Mõrvad, vägistamised ja pogrommid jätkuvad. Metsikused, mida mustanahaliste kallal panevad toime araablased, ei ole kirjeldatavad. Tundub, et nii nagu pärast Ruanda ja Bosnia sündmusi, kostub aastal 2005 taas kord tühipateetiline hüüatus: “Ei iial enam!” Nõnda näeb siis välja rahutagamine ÜRO ja Euroopa moodi. (Maxeiner Miersch, Die Welt, 20.10)
Austria ajakirjandus
Gruusia välisminister märgib usutluses ajalehele, et Moskva mängib ohtlikku mängu, kui ähvardab terroristidega Gruusia territooriumil võidelda. See olevat tegelikult üksnes propaganda siseriiklikuks tarbimiseks, mõeldud Vene avalikkusele. Kuid Gruusia avalikkus võtab seda kui hoiatust, et taolised rünnakud võivad toimuda. Moskva mängib Tšetšeenias ühte mängu, Abhaasia puhul aga lähtub hoopis teistest põhimõtetest, toetades avalikult äärmuslikke separatiste. Bassajevi on Venemaa ise loonud – Abhaasias. Nüüd on ta Tšetšeenias terrorist nr 1. Sama toimub nüüd Lõuna-Osseetias. EL ja Venemaa peavad üheskoos Kaukaasia stabiilsuse eest vastutama. Eriline osa langeb siinkohal Saksamaa kantsler Gerhard Schröderile, sest temal on Venemaa president Vladimir Putiniga eriti sõbralikud suhted. (Markus Wehner, Die Presse, 24.10)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eurooplased peaksid suutma jõuda möödapääsmatu järelduseni, et neil on USAd vaja rohkem kui USAl Euroopat; et Vana Maailm suudab rahvusvahelisel tasandil midagi korda saata vaid koos Ühendriikidega; et ÜRO ei ole Euroopa riikide omavahel tülli keeramiseks või nende tagajalule ajamiseks USA vastu. Lõppude lõpuks otsitakse Londonist Varssavini oma julgeolekule garantiid just ameeriklaste külje alt ja hädas olles ei vaadata mitte Prantsusmaa (mis oleks absurdne, arvestades selle riigi finantsilist nõrkust ja närvilisust) ega Saksamaa poole, kuna kriisiolukorras tuleks mõlemal neist võtta ette palverännak Washingtoni. (Michael Stürmer, Le Monde, 20.10)
Uudisteagentuurid
Eesti kavandab aktiviseerida vastupropagandat uuema ajaloo küsimustes, sealhulgas Eesti NLi koosseisu kuulumise perioodi osas. (Interfax, 18.10)
Kommenteerides äsjatoimunud Suurbritannia visiidi tulemusi ütles Eesti peaminister Juhan Parts, et tema arvates ei usu Euroopa enam Venemaa süüdistusi Balti riikide aadressil. (Interfax, 20.10)
Venemaa suursaadiku Eestis Konstantin Provalovi sõnul jätkab Venemaa Eesti venekeelse elanikkonna olukorra tõstatamist dialoogis ELi ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. See ei ole infosõda, vaid Venemaa põhimõttekindel poliitika. Ajalehele Postimees antud intervjuus ütles suursaadik lisaks, et venelased tunnevad ennast Eestis tõrjutuna, mida on näha juba näiteks sellest, kuivõrd vähe neid on tööl ministeeriumides. (Interfax, 18.10)
Pressikonverentsil Haagis ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Eesti ja Läti on kohustatud täitma kõik Euroopa organisatsioonide (sh. OSCE ja PACE) soovitused inimõiguste osas. (RIA Novosti, 19.10)
Eesti antifašistlik komitee kutsub üles korraldama miitingut neonatsismi ning rahvustevahelise vaenu vastu 6. novembril, seda vastuseks Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgi rüvetamisele Valgas 15. oktoobril. (Interfax, 18.10)
Riigiduuma võttis vastu avalduse seoses ELi ja Venemaa Partnerlus- ja Koostööleppe (PCA) lisaprotokolli ratifitseerimisega, millega väljendatakse muret rea küsimuste lahenduseta jäämise pärast, muuhulgas Kaliningradi transiit, ning milles märgitakse, et ELiga liitumine ei toonud kaasa olukorra paranemist inimõiguste ja rahvusvähemuste osas Eestis ja Lätis. (RIA-Novosti, 22.10)
Austria ajakirjandus
Eesti on tsentraliseeritud Euroopa superriigi loomise vastu, kuid pooldab Türgi liitumist ELiga. Eesti peaminister Juhan Parts rõhutas kohtumisel ajakirjanikega Tallinnas, et Eesti ei poolda võimu koondumist Brüsselisse. “Miks me peaksime rahvuslikku eripära nivelleerima, need erisused pigem tugevdavad Euroopat”. Sama märkis ka president Arnold Rüütel. 1. mail ELiga liitunud väikesel Eestil tuleb tegemist teha lääne rünnakutega tema maksusüsteemi vastu. (Franziska Annerl, Die Presse, 22.10)
Soome ajakirjandus
Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg lükkas Eesti Päevlehele antud intervjuus ümber Interfaxi edastatud teate, nagu oleks Soome Venemaa Riigiduuma spiikerile Boris Grõzlovile tema Soome-visiidi ajal andnud lubaduse tõstatada küsimus Eesti ja Läti vähemustepoliitika osas. Blombergi sõnul ei jaga Soome Venemaa muret inimõiguste olukorra üle kõnealustes riikides. (Helsingin Sanomat, Kaja Kunnas, 23.10)
Uudisteagentuurid
Consumer prices in Estonia increased in the third quarter by 0.6% compared to the second quarter this year and by 4% on a 12-month basis, the statistics office announced. The 4% yearly increase compared to the third quarter 2003 was mostly due to higher transportation costs (up by 9%) and more expensive food and non-alcohol beverages (up by 6.1%). Prices in Estonia increased in September by 0.1% compared to August and increased by an average 3.9% year-to-year. (Afp, 20.10)
Estonian industrial production increases 0.6% in September, compared to the month before and by 5.7% on an annual basis. Compared to September 2003, production grew 5.7% in industry and 6.8% in manufacturing. The growth in manufacturing sector production was mainly influenced by the increase in the output of food, wood and furniture. (Afp, 22.10)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi ja Baltimaade vahel moodustab Läänemeri heaolulõhe, mida võib võrrelda vaese Mehhiko ja rikka USA piiril voolava Rio Grandega. Leedu on kolmest riigist vaeseim. On mitmeid näiteid varem Eestis tegutsenud ettevõtetest, mis on kolinud odavamate palkadega Leedusse. Kõrge töötus ja vaesus paneb leedulasi vaatama lääne suunas. Kuid tuleb rõhutada, et vaid väike osa Leedust, Lätist ja Eestist tulnud külastajatest Rootsis tegeleb kuritegevusega. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 18.10)
Taani ajakirjandus
10 uut ELi liikmesriiki ja Rootsi kukkusid euroeksami läbi, kui EK ja Euroopa Keskpanga (ECB) raportitest ilmnes, et ükski riikidest ei täida vajalikke tingimusi eurole üleminekuks. Eesti, Leedu ja Rootsi said parimad tulemused. Eesti ja Leedu jaoks pole tee ühisrahani pikk – on vaja vaid mõningaid pisimuutusi seadusandluses. Tõenäoliselt liituvad need riigid rahaliiduga 1. jaanuaril 2007. (Lars Ole Løcke, Politiken, 21.10)
ELi uusliikmete aktsiaturgudel on buum. Eelkõige huvitab Taani investoreid Ungari, Poola ja Tšehhi. Kuid Kristian G. Sørensen firmast Nordea Invest tõstab teiste seas esile Eestit: taanlaste huvi sealse börsi vastu ilmselt kasvab. Eesti ühines hiljuti ka põhjamaade börsikoostööga. (Nikolaj Sommer, Børsen, 18.10)
Soome ajakirjandus
Nõukogude ajast päranduseks jäänud 100aluseline avamerelaevastik ning 3000 rannakalurit on senise põhilise turu, Ukraina äralangemise järel ning püügikvoote arvestades poole suurem kui otstarbekas oleks, arvab Eesti Kalurite Liidu nõukogu esimees Andres Varik. Ukrainaga sõlmitud vabakaubandusleping kaotas ELiga liitudes kehtivuse ning Venemaa hoiab enda turu Eesti kalatööstusettevõtete kvaliteedinõuetele mittevastavusele viidates suletuna. Lääne turule väga ei loodeta, erandina on Paljassaare Kalatööstus sisenenud Soome turule kalapulkadega, millest Soome koolilapsed paistavad lugu pidavat. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 21.10)
Uudisteagentuurid
Estonians dream of twin capital city with Finland, "Talsinki". As links grow ever closer between the capitals of Estonia and neighbouring Finland, some Estonian politicians are dreaming of attaching Tallinn to richer Helsinki, even renaming the two cities "Talsinki." At a recent public meeting on Tallinn's future development, plans were floated including single tickets for public transport, close cooperation in economy and finance, a tunnel under the Baltic Sea and even a combined municipal authority for the two cities. (Afp, 21.10)
Rida venekeelseid politseinikke peab ebapiisava riigikeele oskuse tõttu ameti maha panema. Keeleinspektsiooni teistkordne kontroll näitas, et 39 politseiniku keeleoskus ei ole 2002. aastast alates paranenud, teistkordselt suunatakse eksamile 90 töötajat. Keelt mitteomandanuid ka trahviti nõuete täitmata jätmise eest. (Interfax, 21.10)
Tallinnas avatakse järjekorras viies partnerlinnade Tallinna ja Sankt-Peterburgi kohtumine. Peterburi delegatsiooni juhib kuberner Valentina Matvijenko. (RIA-Novosti, 20.10)
Eesti piirivalvurid rikkusid Vene riigipiiri Narva jõel, päästmaks uppuvaid venemaalasi. Päästetud anti üle Vene poolele. (Interfax, 20.10)
Tallinnas taasavati restaureeritud Peeter I majamuuseum. Aselinnapea Tatjana Muravjova sõnul on see sümboolne kingitus Sankt-Peterburgi 300. aastapäevaks. (Interfax, 20.10)
Suurbritannia ajakirjandus
Tüüpilistest Tallinna tutvustavatest kirjatöödest erinevalt ei käsitle artikli autor mitte ainult brittide poissmeestepidusid munakivisillutise ja keskaegsete tornidega vanalinnas, vaid annab asjatundliku tutvustuse põnevast põhjamaisest paigast, kus lisaks ülevaadetele parimaist kohvikutest-lokaalidest-restoranidest-hotellidest leiab lugeja ka viited kohalikele vaatamisväärsustele nagu näiteks Tallinna Linnamuuseum või Kadrioru park. (Laurence Shorter, The Guardian, 24.10)
Rootsi ajakirjandus
9.-10.10. avaldas Svenska Dagbladet Anna Lena Haverdahli reportaažid HIVi levikust Eestis. Reporter imestas venekeelsete elanike hooletusse jäetud elamispiirkondade, ülikõrge töötuse ja isoleerituse üle. Tegelikkuses ei ole aga töötus venelaste seas märkimisväärselt kõrge. Tallinnas asuva Rootsi saatkonna andmetel on 15-24 aastaste seas töötus 15%, mis on vaid veidi kõrgem kui Rootsis. Pikaajalise töötuse all kannatab aga vaid 3% noortest. See käib ka vene noorte kohta. Samuti ei ole “betoongetodes” elav vene vähemus tööturul tõrjutud; integratsioon eestlaste ja venelaste vahel toimub pidevalt. Kiirelt arenenud majandusest ja paranenud elustandarditest ei kirjuta Anna Lena Haverdahl sõnagi. Svenska Dagbladetil on kahju, et lugejatele on Eestist antud vale pilt. (Mikael Gripenstedt, Svenska Dagbladet, 18.10)
Tollipersonali seas Kapellskäri sadamas kerkib pinge. Narkokoer Chang on väga huvitatud autost, kus istub kaks Hollandist saabuvat “baltlast”. Lisaks peatatakse kolm veokit Eestist, ning toll hakkab neid läbi otsima. “Selles autos võib olla 50 kilo amfetamiini,” ütleb tolliinspektor Nils Löw. “Me kontrollime neid kolme veoautot, tuginedes nende suhtes erinevatel põhjustel tekkinud kahtlustele.” Inspektor on veendunud, et autodega tuuakse pidevalt sisse keelatud kaupa, ka teistest sadamatest. (Gunnar Sörbring, Dagens Nyheter, 18.10)
Kaks naist – Krystyna Poolast ja Birgit Eestist – töötavad Rootsis koduabilistena. Esimene saab palka “mustalt”, teine aga legaalselt. Kuusalust pärit ja Rootsi elama kolinud Birgit teab, et “puhtalt” töötades rikkaks ei saa, kuid ta peab oluliseks kindlustunnet. Eestis on palgad väga madalad, ütleb ta. (Elin Ekselius, Svenska Dagbladet, 19.10)
Soome ajakirjandus
Varsinais-Suomi maakonna Eesti-keskus saab 10aastaseks. Aastapäeva tähistatakse kontsertide, seminaride ning muude üritustega. 1991. aastal loodud Soome Eesti Ühenduste Liitu kuulub 40 piirkondliku ühendust kokku 3500 liikmega. (Turun Sanomat, 20.10)
HIV levib Eestis 10 korda kiiremini kui mujal Euroopas. Halvim on olukord tööpuudusest ja sellest johtuvast narkomaaniast vaevatud Ida-Virumaal, sealt Tallinnasse tööle siirdunud on nakkuse ka pealinna toonud. Kokku on HIV diagnoositud 4500 inimesel. asjatundjad pakuvad tegelikuks nakatunute arvuks ca 10 000. Eestist pärit HIVi nakkusjuhtude arvu tõusu pole Soomes hoolimata elavast liiklusest kahe maa vahel, millest osa toimub sihiga narko- ja prostitutsiooniturule, siiski täheldatud. (Tuula Koponen-Pentti, Etelä-Suomen Sanomat, 21.10)
Eestist Soome elama asunud Galina Mentsikainen on leidnud oma ettevõtlusniši. Kuus aastat tagasi rajatud õmblustöökoda alustas teenuse pakkumisega, mida veel kümne aasta eest oli Helsingist keeruline leida – rõivaparandus. Lääne-Siberis sündinud Galina isa oli ingerlane, ema tatarlanna, abiellus ta aga Tartus sõjaväelenduriga. Viimasest asjaolust johtuvalt ei saanud nad NLi lagunemise järel Eesti kodakondsust. Ent samal ajal andis Soome selleaegne president Mauno Koivisto ingerlastele tagasipöördujate staatuse, ning laste tuleviku silmas pidades asuti ümberasumist kavandama. Alguses juhuslikemate tööotsadega elatist teeninud ning soome keele õppimisega tegelenud Galina osales ettevõtluskursusel. Seal koostatud äriplaan sai aga niivõrd hea, et see tuli lihtsalt ellu viia. Nüüd on Galinal rohkem tööd kui teha jõuab ning tuleb mõelda lisapersonali palkamisele. Kurta võib ainult liigkõrge maksukoormuse üle. (Maija Alftan, Helsingin Sanomat, 22.10)