EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Referendum, Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
The EU's top enlargement official, visiting Latvia ahead of a crucial referendum on EU membership, urged thousands of Russian-speakers living there stateless to naturalise to avoid being left out even further in the cold after membership. "If they are not citizens of Latvia, they will not be EU citizens," Enlargement Commissioner Günter Verheugen told a news conference, after meeting Latvian leaders. "I think that Russian speakers and nationals should consider and review their attitude and I would say it's in their interest to apply for Latvian citizenship and I'm sure that's going to happen, especially with younger people," he said. (Afp, 3.09)
Enlargement Commissioner Günter Verheugen told reporters during a visit to Riga ahead of the September 20 vote. "If Latvia does not want to cooperate with the (European)Union, then the country would have to seek other cooperation partners such as Russia, Moldova and Belarus," he said. (Reuters, 3.09)
People living near the borders of the EU could find it easier to visit family across the frontier under proposals for a new type of EU visa which were unveiled by the EC. The plan is likely to have most impact on the EU's future border with Russia, Ukraine and Belarus, neighbours of formerly communist states due to join the EU next year. The proposed visa, which would be valid for between one and five years, would be available to anyone with family, property or other valid reasons to cross the border, but would not cover employment, which falls under other EU rules. The proposals also envisage creating special border-crossing points or corridors reserved for the border area residents. (Reuters, 1.09)
Poland and Russia may sign a visa agreement as early as within the next two weeks, the Polish foreign ministry said, removing a key problem for EU enlargement next year. "The agreement on visas between the two countries could be signed on September 20," Polish Foreign Ministry spokesman Jarowslaw Drozd told. Due to join the EU on May 1 next year, Poland should have new visa agreements in place with its non-EU neighbors by October 1, and new regimes have already been put in place with Ukraine and Belarus. (Afp, 5.09)
Economic success and EU membership could drive a wedge between the post-Soviet bloc states of central and eastern Europe, separating reform-minded countries from their less fortunate neighbors, Polish officials warned regional politicians. "The varying degree of transformation in the 27 countries of central and eastern Europe could draw a new dividing line between the more advanced and wealthier countries, and those which are less advanced and poorer", a report presented at the forum said. (Afp, 4.09)
Cypriot President Tassos Papadopoulos dismissed suggestions he might thwart Turkey's bid to join the EU if Ankara and the Turkish Cypriots block the reunification of his divided island. With or without a peace settlement, the internationally recognised Greek Cypriot part of the island will join the EU next May. This could torpedo Turkey's own EU ambitions. "We are a small country. We do not have the power to push the EU about. We want Turkey to be an EU member, provided of course that it behaves like a European country," Papadopoulos said. (Reuters, 2.09)
German FM Joschka Fischer said EU candidate Romania must press on with key reforms and get a grip on corruption to meet its target of winning EU membership in 2007. (Reuters, 1.09)
USA ajakirjandus
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan tegi oma Saksamaa visiidi käigus raske avalduse öeldes, et kui Türgit ei võeta ELi liikmeks võib tema riik omale sõpru otsida mujalt, näiteks moslemiriikide hulgast. (Ian Johnson, The Wall Street Journal, 4.09)
Suurbritannia ajakirjandus
Kui Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan suudaks ette näidata otsuse ühinenud Küprose liitumisest ELiga tuleval kevadel, suurendaks ta kindlasti Türgi võimalusi saada varane kutse liitumiskõnelustele. Kuid EL ei saa "lahjenda" oma poliitilisi ja majanduslikke nõudmisi Türgile isegi kui Küprosel lastaks ühineda. Liit saab vaid aplodeerida Hr. Erdogani püüetele Türgit moderniseerida. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 3.09)
Saksamaa ajakirjandus
Täna 15, varsti 25 liikmesriiki, mõne aja pärast veel Balkani riigid ja Türgi - selline ulatuslik riikide ühendus võib minetada oma atraktiivsuse. Sellist ohtu näevad paljud, eriti need, kes on skeptilised Türgi ELi liikmestaatuse suhtes. (Andreas Middel, Die Welt, 5.09)
Poola ajakirjandus
Iga teine poolakas on veendunud, et Poola on ELiga ühinemiseks puudulikult ette valmistatud. Vaid 9% vastanuist usub, et Poola on igas suhtes eurointegratsiooniks küps. Vastanuist enim (47%) on seisukohal, et lähiaastatel pole olulisi arenguid ette näha. Kaks kolmandikku vastanuist usub, et riigi olukord paraneb lähima kümne aasta jooksul ning liitumisest võidavad eeskätt nende lapsed. Oluliselt vähem küsitletuist (17%) suhtub liitumisse veel positiivsemalt ning näeb suurt arengut ette juba kahe järgneva aasta jooksul. 17% küsitletuist on aga veendunud, et liikmestaatus ELis ei muuda midagi nüüd ega hiljem. (Rzeczpospolita, 2.09)
SisearengEU foreign ministers will draw the battle lines for a season of negotiation over the bloc's first constitution when they meet on the banks of Italy's Lake Garda. A group of 15 smaller current and future members of the EU have already fired the first shot, a month before the opening of an Intergovernmental Conference (IGC), arguing that the draft text which was completed in July favours larger nations. The chief author of that document, former French president Valery Giscard d'Estaing, warned this week that Europe's citizens may reject the constitution if their leaders water it down and his plea not to unravel the 16 months of work knitting it together has been echoed by many across the bloc. (Reuters, 4.09)
The EU's Italian presidency presented a fast-track draft timetable for talks on the bloc's future constitution, which it wants finished by December to pave the way for a new Treaty of Rome. The proposal came at an informal meeting of EU foreign ministers. On the future EU constitution, Italy proposed that EU governments -- set to launch an intergovernmental conference (IGC) next month -- should seek to stick as much as possible to a draft constitution finalized in June after a year and a half of tortuous talks. (Afp, 5.09)
Senior diplomats from 15 EU states and members-in-waiting who are unhappy with a draft constitution for the enlarged bloc began meeting in Prague. The 15 states are trying to form a united front ahead of an inter-governmental conference in Rome in October where the text is due to be finalised, diplomats said. They feel the draft tabled by former French president Valery Giscard d'Estaing favours EU heavyweights like France, Britain and Germany and are planning to push for changes. The 15 notably oppose replacing the EU's rotating presidency with a more permanent president and reducing the number of EU commissioners to 15 just as membership is set to expand to 25. (Afp, Reuters, 1.09)
In a move likely to anger many smaller EU states, Italy said it wanted to plough ahead with a reform of the EU's executive powerhouse despite their objections. Italy holds the EU's rotating presidency and has the difficult task of overseeing complex negotiations aimed at giving the bloc its first constitution and reforming its institutions before expanding eastwards in 2004. Italian FM Franco Frattini told his EU counterparts that he hoped to reach an overall deal by the end of December. In unusually frank language for an EU meeting, SF Minister Anna Lindh told reporters she did not think Italy was capable of closing the negotiations, leaving the next EU president, Ireland, to pick up the pieces. (Reuters, 5.09)
Italy faced fierce resistance to its efforts to secure a swift deal on a new EU constitution, with newcomers to the European powerhouse battling to win concessions from the major states. "To enlarge Europe without agreeing on a constitution would mean having to face up to failure," he told, urging against a thorough revision of a draft constitution that was approved by a panel of European politicians earlier this year. Trying to speed up the process, he suggested that changes to the draft should only be accepted by unanimous approval. He also opposed re-opening controversial plans to streamline the EC, which runs the EU on a day-to-day basis. (Reuters, 5.09)
Italian PM Silvio Berlusconi was quoted as saying that while he wanted the future EU constitution to mention Christianity, he believed opponents of the proposal would prevail. Predominantly Roman Catholic Italy, Spain, Portugal and Poland, which is set to join the EU next May, support a mention of Christianity or God in the constitution. "We want (a reference to Christianity)...but, frankly, I don't think it will be possible," Berlusconi said in an interview with Britain's Spectator magazine (Reuters, 4.09)
German FM Joschka Fischer said he was optimistic about the prospects for a crucial forthcoming inter-governmental conference that is set to consider a constitution for the EU. Although the conference would not be easy, he said, "I hope we can succeed." (Afp, 7.09)
Paavo Lipponen, the former Finnish PM, said in an interview that he would like to become president of the EU if that post were to be created. The draft constitution of the EU, which will be debated at an inter-governmental conference later this year, proposes the post of permanent president to replace the present system of rotating offices that makes PM Silvio Berlusconi the de facto top man in Europe until the end of December. (Afp, 7.09)
German FM Joschka Fischer's decision to stay home and fight the 2006 election has boosted former NATO chief Javier Solana's prospects of becoming the EU's first full foreign minister, diplomats say. (Reuters, 2.09)
Four out of five Dutch citizens want a referendum on a future EU constitution, according to a government-organized poll made public. The poll also indicated, however, that the results of such a referendum might not be all that Europhiles might desire. In a press statement, the government said: "Eighty percent of the population are in favor of a referendum on the European constitution. At the same time, though, there is not much interest in Europe." (Afp, 5.09)
EU foreign ministers decided that the presence of former French President Valery Giscard d'Estaing at a meeting to decide on a new constitution for Europe would "not be opportune," Italian FM Franco Frattini said. Giscard d'Estaing headed the Convention on the future of Europe, which earlier this year drew up the draft of the document, and some have described him as the father of the constitution. Frattini said Giscard should not attend the intergovernmental conference "for institutional reasons" -- in other words, the foreign ministers had decided that a clear distinction should be made between the convention and the conference. (Afp, 5.09)
Pressure is mounting in the EP for Commission President Romano Prodi to hold commissioners responsible for a scandal at the EU's statistics office and force unprecedented resignations. With an eye on European elections next June, parliament has not forgotten Prodi's 1999 promise of zero tolerance of fraud when he took office after the previous EU executive was forced to resign en bloc over alleged nepotism and mismanagement. Much will depend on the outcome of several investigations into allegations that the Luxembourg-based Eurostat agency inflated contracts with outside consultants and siphoned the money into secret accounts going back as far as 1989. (Reuters, 3.09)
The EP recommended that homosexuals be allowed to legally marry and adopt children, in its annual report on human rights issues in the EU. The report also said that overall the human rights situation across the 15-member EU had deteriorated in 2002. It urged the EU to abolish all forms of discrimination, either legislative or de facto, against homosexuals, notably in preventing them from entering into same-sex marriages and adopting children. On other issues, it denounced what it called media monopolies in Europe, singling out Italy where it said media power remained under the control of the prime minister, tycoon-turned-politician Silvio Berlusconi, without parliament making any moves to adopt laws against conflict of interest. (Afp, 4.09)
Saksamaa ajakirjandus
See, et ELi põhiseaduse eelnõu mõnede paragrahvide üle ei tohiks enam vaielda, tundub imelikuna. Kui konvendi poolt välja töötatud eelnõu on "püha ja puutumatu", võiks VVK ka ära jätta. (FAZ, 2.09)
Väikeriikide põhiliseks mureks on võimu jagamine Euroopas. Nad pelgavad, et põhiseadus röövib neilt mõjuvõimalused ning tugevdab ühepoolselt selliseid suurriike nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. (Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 3.09)
Valery Giscard d'Estaing ütles VVK eel ELi põhiseaduse kohta, et annab oma Euroopa kolleegidele üle "midagi väärtuslikku ja hästi õrna". Tõepoolest valitsusjuhid peaksid eelnõuga õrnalt ümber käima, vastasel juhul lõhestaks see Euroopat. (Stefan Lucius, Süddeutsche Zeitung, 5.09)
ELi reform ning ELi ühise välispoliitika pikaajalised eesmärgid on kaks paksu poliitilist pala, millele peavad esimese vormi andma nii vana kui ka uue Euroopa 25 ministrit. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 5.09)
Šveitsi ajakirjandus
Praha kohtumise arutlusteemade hulka kuulusid ka väikeriikide roll ELis ning väikeriikide positsioonide tagamine kaasarääkimise ning otsuste tegemise protsessis. Väikeriikide üldine arvamus on, et esitatav põhiseaduse eelnõu "nõrgestab" väikeriikide sõnaõigust ning tugevdab suurriikide mõju. (Neue Zürcher Zeitung, 1.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Praegune ELi eesistuja Itaalia on viimaks ühinenud ELi põhiseaduse projekti teemalise vaidlusega ning on lubanud olla mitte ainult kõigi praeguste aluslepingute vaid ka tulevase põhiseadusliku lepingu kaitsjaks. Itaalia välisminister Franco Frattini sõnul on eesistuja selle vastu, et projekti tasakaalu ning selle põhielemente uuesti arutelu alla võtta. Itaalia, kes hakkab juhtima 4. oktoobril algavat VVK-d, väidab, et suudab tõrjuda Gircardi-vastased rünnakud, viies konverentsi läbi kiiresti ning väga kindla ajakava põhjal. Rooma sooviks saavutada liikmesriikide vahelise kokkuleppe põhiseaduse osas hiljemalt detsembris, enne selle allakirjutamist 1. mail 2004. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 4.09)
Valéry Giscard d'Estaing, kõneldes põhiseaduse projektist EP ees Strasbourg’is, ei osanud oodata oma tööle nii suurt toetust. Eesistujariik Itaalia kinnitas veendunult, et ei kavatse põhiseadust muuta. "Tuleb säilitada ühe demokraatliku institutsiooni poolt tehtud tekst," kinnitas Franco Frattini, esinedes Parlamendi plenaaristungil. VVK, mis algab 4. oktoobril Roomas, võiks vaid täiendada ja parendada põhiseaduse projekti neid osasid, milles 105 konvendi liiget üksmeelele ei jõudnud. Samal arvamusel on ka Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Beneluxi riigid. Itaalia välisministri sõnul, mida rohkem muudatusi põhiseaduse projekti teha, seda raskem on leida uut tasakaalupunkti. Rooma soovib, et VVK lõppeks hiljemalt detsembri keskel ning sellega on nõus ka EP saadikud. (Jean Quatremer, Libération, 4.09)
Itaalia eesistumine on ilmselt üllatanud isegi härra d'Estaingi ennast. 3. septembril kinnitas Itaalia Strasbourg’is härra d'Estaingile, et soovib praegust põhiseaduse projekti algaval VVK-l muuta nii vähe kui võimalik ning kutsus ka Giscard d'Estaingi VVK tööst osa võtma. Konstitutsiooniprojekti sooviks muudatusi teha praegune Komisjoni president Romano Prodi, kelle arvates tuleks igale liikmesriigile säilitada üks volinikukoht ning suurendada põhiseaduse föderaalset mõõdet. D'Estaingi kinnitusel ei tuleks aga VVK-l põhiseaduse projekti muuta, sest "ei saa muuta selle ühte osa, mõjutamata sellega kogu ülejäänud tervikut." D'Estaing tuletas meelde sedagi, et lepingu teksti peavad ratifitseerima 25 riiki. Prodi aga kinnitas tardunud naeratuse saatel, et "liikmesriigid peavad põhiseaduse teksti veel parandama", seejärel tuletas ta meelde, et Komisjonil on väga paljudes küsimustes vetoõigus. (Rafaele Rivais, Le Monde, 5.09)
Poola ajakirjandus
ELi kandidaatriigid ning väikesed liikmesriigid soovivad ELi konstitutsiooniprojekti sisse viia muudatusi. Viieteistkümne riigi esindajad kinnitasid ühist soovi garanteerida endile sarnased õigused, mida Valery Giscard d`Estaing`i juhtimisel koostatud konstitutsiooniprojekt lubab suurematele liikmesriikidele. Kutse Praha tippkohtumisele said 18 riiki, neist kaheksa kandidaatmaad (Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti, Eesti) ning kümme ELi liikmesriiki (Taani, Soome, Rootsi, Iirimaa, Portugal, Austria, Holland, Belgia, Luksemburg ja Kreeka). Kutsutuist ei ilmunud kohale Hollandi, Belgia ning Luksemburgi esindajad, kes pooldavad Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohti ning ei soovi seega põhiseaduse projektis muudatusi. Poola peaeesmärgiks on keskmise suurusega ja väikeriikide tugeva positsiooni säilitamine Euroopa Nõukogus, kristlike väärtuste rõhutamine, ELi sees NATOga konkureerivate liitlaste tekke blokeerimine ning vetoõigus kõigile liikmesriikidele kolmes võtmeküsimuses: sotsiaalpoliitikas, maksusüsteemis ning kaitsepoliitikas. Eriti oluliseks tuleb pidada Euroopa Nõukogu senise struktuuri säilitamist: oma 27 häälega on Poola seal olulisemaid liikmeid, jäädes vaid kahe häälega alla Euroopa Nõukogu suurimatele liikmesmaadele Saksamaale, Suurbritanniale, Prantsusmaale ning Itaaliale. (Barbara Sierszula, Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 2.09)
Välis- ja julgeolekupoliitikaFrance and Germany played down their differences with EU partners led by Britain who are backing a new draft UN resolution on Iraq presented by Washington. French FM Dominique de Villepin stressed that Paris was taking a "positive" approach to the US draft proposal unveiled this week, aiming to boost international support for rebuilding Iraq. (Afp, 6.09)
The EU sought to play down the threat of a new political crisis over Iraq, which rocked the bloc to its foundations before the war. But differences are crystallizing around negotiations on a new draft UN resolution, presented by the US last week to boost support for efforts to stabilize the war-shattered country, where its troops are continuing to die. (Afp, 7.09)
A compromise may be in sight in a battle between European countries over proposals for a EU military headquarters independent of NATO that have angered the US, diplomats said. Belgium said it would not back down from a proposal - agreed at a widely criticised summit with France, Germany and Luxembourg on April 29 - to set up an EU planning and command staff for operations in which NATO is not involved. (Reuters, 1.09)
Belgium insisted it is going ahead with plans to open a new autonomous European military command headquarters near Brussels next year, despite opposition from key EU states including Britain. Belgium, France, Germany and Luxembourg -- the EU states most fiercely opposed to the Iraq war -- proposed the idea shortly after the conflict, following a mini-summit in Brussels at the end of April. The plan for a new headquarters at Tervuren, just outside the Belgian capital, was immediately lambasted by leaders from more US-friendly EU states who said it would double-up with NATO. (Afp, 2.09)
The EU will assume command of the peacekeeping force in Bosnia from NATO "at the end of 2004 or early 2005" despite objections from Washington, Austrian Defense Minister Günther Platter said in a newspaper interview. The handover of the command of Bosnia-Hercegovina's Stabilization Force was originally expected to take place one year earlier, at the end of this year or the beginning of 2004. (Afp, 5.09)
The EP called for the creation of an international court for Iraq to judge crimes committed under the regime of toppled dictator Saddam Hussein. European lawmakers said in a report on the global human rights situation that the EU should set up a committee under UN auspices to investigate "war crimes and crimes against humanity committed by the Iraqi regime" to pave the way for a court to try those held responsible. (Afp, 4.09)
The EC said it rejected U.S. demands for airlines to reveal passenger information as the anti-terrorism measure could breach EU privacy rules. A spokesman for the EU executive said Washington had failed to give binding commitments that personal data could not be abused in ways that might break EU laws on confidentiality. The EU said the demand could breach data protection laws and sought assurances from Washington that the data is not abused or stored indefinitely and that sensitive information on issuessuch as religion or health problems, are not given. (Reuters, 2.09)
EKi laienemisvolinik Günter Verheugen ei näe võimalust ELi ja Venemaa vahelise viisavabaduse kehtestamiseks. “Selleks esitatud nõudmised on väga karmid ja Venemaal on neid eriliselt raske täita,” ütles Verheugen kohtumisel Eesti parlamendi spiikri Ene Ergmaga. (Interfax, 1.09)
EL jagab üha enam Venemaa muret Läti ja Eesti venekeelse elanikkonna õigusliku olukorra suhtes, teatas üks hästiinformeeritud Venemaa VMile lähedalseisev allikas. Itaalia välisminister Franco Frattini olevat kirjutanud Venemaa välisministrile Igor Ivanovile, et “EL pöörab suurt tähelepanu venekeelse elanikkonna integreerimisele Eesti ja Läti ühiskonda”. Ta nõustus Vene poole seisukohaga, mille kohaselt tuleb haridusküsimused lahendada ”vastavalt Euroopa vähemuste kaitse standarditele”. (RIA Novosti, 1.09)
Venemaa välisminister Igor Ivanov leiab, et tuleb takistada “viisaeesriide” tekkimist Venemaa ja ELi vahel ning tema arvates on viisavabaduse küsimus EL-Venemaa suhetes kõige olulisem. (Interax, 1.09)
Moskva loodab, et EL-Venemaa tippkohtumisel novembris fikseeritakse kindlad kuupäevad Venemaa ja ELi vahelisele etapiviisilisele viisavabadusele üleminekuks. (RIA Novosti, 4.09)
USA ajakirjandus
Belgia teatel minnakse vaatamata USA ja Suurbritannia vastuseisule edasi plaaniga luua tuleval aastal Brüsseli lähistele Euroopa sõjaline peakorter. Belgia peaministri Guy Verhofstadti sõnul on uue peakorteri loomine Euroopale vajalik, et autonoomselt planeerida ja viia ellu Euroopa sõjalisi operatsioone, teisisõnu, ilma USA sekkumiseta. (Craig S. Smith, The New York Times, 3.09)
Saksamaa ajakirjandus
Neil topelttosinal riikidel ei õnnestu ikkagi luua välispoliitilist ja kaitseuniooni, kuigi Euroopale on selle loomine viimasel ajal üsna hädavajalik olnud, et leida maailmas üldist tunnustust. (Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 5.09)
ELi poliitiline toimimine Lähis-Idas omab sarnaseid sümptomeid Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Ka see on paar korda olnud läbikukkumise äärel. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 5.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eurocorps tähistas äsja oma loomise kümnendat aastapäeva. 1993. aastal tegid Helmut Kohl ja Francois Miterrand ettepaneku luua Eurocorps ning siis oli sellel perspektiiv muutuda Euroopa armeeks. Kümme aastat hiljem teatab Eurocorpsi uus juhataja, prantsuse kindral Jean-Louis Py, et tal on hea meel olla ühe NATO kiirreageerimisüksuse eesotsas. Alates 2002. aastast on Eurocorpsi "tagala kindlustajaks" NATO, st, et Eurocorps on võimeline töötama koos NATO kiirreageerimisüksusega. Ametlikult võib Eurocorpsi kasutada niihästi EL kui ka NATO, kuid tegelikkuses pole EL seda veel kunagi kasutanud, ka nt. Makedoonias või Kongos, mis on ELi kaks ainsat militaaroperatsiooni. Eurocorpsi on kasutatud 1998. aastal Bosnias ja 2000. aastal Kosovos NATO vägede koosseisus. (Jean-Dominique Merchet, Libération, 5.09)
2. septembril esitles Belgia peaminister Guy Verhofstadt oma riigi Brüsselisse kogunenud saadikutele nelja Euroopa riigi - Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ühisprojekti - luua alates 2004. aastast autonoomne sõjaline üksus väljaspool NATOt. Projektile seisavad vastu USA ja Suurbritannia, kes soovivad vältida NATO ülesannete dubleerimist. Avalduse Euroopa sõjalise üksuse loomise kohta, tegid nelja riigi juhid oma kohtumisel Brüsselis juba aprillis. Augusti lõpul teatasid britid, et selline initsiatiiv nõrgestaks NATOt ning et selle tulemusel muutuks Euroopa kaitsepoliitika areng mitmetasandliseks, kus ühed riigid võtaksid sellest rohkem osa kui teised. (Jacques Isnard, Le Monde, 3.09)
Venemaa ajakirjandus
Europarlamendi liikmed teatasid kavatsusest lihtsustada mõnedele venelastele (diplomaadid, Euroopa ülikoolides õppivad tudengid ja õppejõud) viisarežiimi. Pole välistatud, et ELi võimud lubavad ülejäänud venelastele väljastada tasuta transiitviisad piiriäärsete regioonide külastamiseks (kuni 50 km piirist). Schengeni viisade saamise lihtsustamist toetavad ELi uued liikmed - Tšehhi, Poola, Ungari, Eesti ja Küpros, need riigid, kes on huvitatud vene turistidest. (Ivan Golunov, Gazeta, 4.09)
EMU, majanduspoliitikaUnemployment in the 12-nation eurozone remained unchanged in July compared to the previous month, at 8.9 percent of the active population, according to the EU statistics agency Eurostat. Year-on-year the jobless toll in the eurozone - the 15-member European Union less Britain, Sweden and Denmark - rose by 0.5 percentage points compared to the 8.4 percent registered 12 months earlier. (Afp, 2.09)
Contrary to the German government's pledge to bring Germany's public deficit back within EU limits next year, all the leading economic think-tanks in the country believe that the goal is not achievable. Berlin-based DIW, an economic research institute close to the Social Democrat SPD party, predicted in a report that the German public deficit would shoot up to 4.3 percent of GDP both this year and next year, far in excess of the EU limit of 3.0 percent. (Afp, 3.09)
French PM Jean-Pierre Raffarin said that even if France intends to break EU rules on budget deficits, it remains firmly committed to fiscal discipline. He said France "is not calling into question the Stability and Growth Pact," which states that public deficit spending by countries sharing Europe's single currency must not exceed 3% of GDP. (Afp, 6.09)
Portugal raised its public deficit estimate for 2003 to 2.94 percent of GDP, just under a three-percent limit imposed on EU nations which adopted the euro currency, national statistics institute INE said in a report on public finances. The government had previously estimated the public deficit would reach 2.4 percent this year, despite an economic slowdown which has cut into tax revenues. (Afp, 1.09)
One of Sweden's most powerful trade unionists climbed off the fence to back the euro less than a fortnight before a referendum on the currency, just as an opinion poll showed the "no" vote's lead had halved. The "yes" camp, dogged by criticism that only Sweden's business and political elite wants the euro, got a boost from Wanja Lundby-Wedin, head of the LO union which has two million members out of the nation's seven million voters. (Reuters, 1.09)
If Swedes reject the euro in a September 14 referendum it would also slam the single currency door shut for their Danish neighbours, possibly for many years to come, politicians and analysts warn. Denmark, like Britain and Sweden, belongs to the EU but has opted to stay out of the 12-nation single currency zone. Since 53% of Danes voted against adopting the euro in a referendum three years ago, the pro-euro government has done everything to make them reconsider, but a Swedish "no" vote could obliterate all their efforts. (Afp, 7.09)
Foreign investment in central and eastern Europe rose by 15% in 2002 to a record even though world investment flows were in the worst slump for 30 years, the UN said. Foreign Direct Investment inflows last year into the region rose to a record of 29 billion dollars (26.7 billion euros), the UN Conference on Trade and Development said in its report on global investment. Enlargement "is one of the most important policy developments affecting foreign direct investment in central and eastern Europe for the immediate future", the UN report said. (Afp, 4.09)
USA ajakirjandus
Eelarvedefitsiidiga võitlevad Saksamaa ja Prantsusmaa tulid välja üllatusliku plaaniga investeerida enne kümnendi lõppu Euroopa infrastruktuuridesse täiendavalt 50-70 miljardit eurot. Eurotsooni kaks suuremat majandust ei paljastanud küll plaani rahastamisega seotud detaile. Analüütikud kardavad, et Saksamaa ja Prantsusmaa majandused võivad taolise plaani elluviimise korral langeda veelgi sügavamasse madalseisu. (G. Thomas Sims, The Wall Street Journal, 5.09)
Eurotsooni aastane inflatsioonimäär tõusis kõrgemale Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse definitsioonist, ulatudes augustis 2,1%ni. Juulis mõõdeti inflatsioonitasemeks 1,9% ning majandusteadlased ootasid selle suurenemist 2%ni augustis, tingituna kõrgetest energiahindadest ning Euroopat tabanud kuumalaine ja sellest tuleneva ikalduse tagajärjel. (Brian Blackstone, The Wall Street Journal, 1.09)
Suurbritannia ajakirjandus
ELi 10 uut liiget võivad kahjustada ELi ühisvaluuta usutavust ja oma majandusi, kui kiirustavad liigselt euroga ühinemisel, hoiatab ELi kõrgem majandusametnik Caio Koch-Weser. Tema sõnul on mõned uued liitujad seadnud endile liiga optimistliku euroga ühinemise ajakava. Ametnik kinnitab, et ELi uued liikmed peavad enne rahaliiduga ühinemist tõestama oma majanduste stabiilsust. (George Par, Financial Times, 5.09)
Rootsi peaminister Göran Persson: “Ajal, mil paljud Läänemere regiooni riigid teevad edusamme, et saada ELi ja EMU täisliikmeiks, soovin ma, et Rootsi ütleks "jah" laienenud koostööle. Rootsi on olnud ELi laienemise üheks tõukejõuks. Nüüd, kui laienemine reaalselt käes on, ei tohi Rootsi nõrgendada oma positsiooni Balti koostöös ühisest rahaliidust kõrvale jäädes. Euro on juba kasutusel Soomes ja Saksamaal ning võidakse peagi käibele võtta ka Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. See on võimalus Balti koostöö elavdamiseks”. (Financial Times, 4.09)
Rootsi peaministri Göran Perssoni kinnitusel ei tule rootslastel võimalust euroga ühineda enne 2013. aastat, kui 14. septembril ühisvaluuta ära põlatakse. Persson teatas: " Kui me ootame aastani 2013, riskime me sellega, et Rootsi on kõigist euroga liituda soovivatest riikidest viimane, kes selle teoks teeb. Euroopa tuleviku kujundamine jätkub, ilma et Rootsi saaks selles kaasa rääkida. (Christopher Brown-Humes, Financial Times, 1.09)
Rootsi peaminister Göran Persson ründas kolme suuremat eurotsooni riiki, Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat, saamatuse eest valmistada korralikult ette euroga ühinemine ning seeläbi kogu eurotsooni majanduse õõnestamises. Persson on veendumusel, et need kolm suurriiki, kes moodustavad ligi 60% kogu eurotsooni majandusest, oleksid pidanud oma majandustes enne euro kasutuselevõttu korda looma. Ta leidis, et kui nimetatud riigid oleksid õigeaegselt teinud ettevalmistusi konjunktuurilanguseks, nagu seda tegid 1990-ndatel Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik, ei oleks eurotsooni majandus täna sellises viletsas seisus. Vaatamata kõigele leiab Persson, et eurotsooni kehv majandusseis ei peaks olema põhjuseks Rootsile euroga ühinemisest loobumiseks. (Christopher Brown-Humes, Financial Times, Afp, Reuters, 2.09)
Ükskõik kuidas rootslased 14. septembril otsustavad, sellel on suur mõju eurorahaga liitumise arengutele Suurbritannias. Rootslaste veendunud "ei" tähendaks, et brittide euroreferendum ei saa kindlasti teoks praeguse valitsuse võimuloleku ajal. Kui aga rootslased otsustavad ühisvaluuta kasuks, siis jääb Suurbritannia mõnes mõttes isolatsiooni, seda enam, et enamus Ida- ja Kesk-Euroopa riike soovivad euroga liituda niipea, kui nende majandused selleks valmis on. (The Independent, 2.09)
Euro vastu hääletajate võtmehirmuks on kartus, et Rootsil on palju kaotada. Jah-kampaania korraldajad süüdistavad neid väärarusaamas Rootsi üleolekust ning tegeliku "Rootsi mudeli" ignoreerimises, mis seisneb pigem heaolu laialijagamises kui selle loomises ning mittevalmisolekus oma võimalusi hästi ära kasutada. (Ian Black, The Guardian, 5.09)
Euroopa vajab kiirkorras komplekti eelarveseadusi, millel oleks majanduslikku mõtet ning mida liikmesriigid nõustuksid ka täitma. Hetkel ei ole Euroopal ei üht ega teist. See, et tragöödia peamised põhjustajad ei tunne veel omal nahal selle tagajärgi, ei anna põhjust mugavuseks. (Financial Times, 4.09)
Prantsusmaa ajakirjandus
Teist aastat järjest teatab Saksamaa, et tema eelarvedefitsiit ületab 3% piiri: 2003. aastal moodustab eelarvedefitsiit 3.8% SKPst. 2002. aastal oli eelarvedefitsiit 3.5%. Saksamaa rahandusminister Hans Eichel teatas, et hoolimata kõigist pingutustest on Saksamaal raske järgida Stabiilsus- ja kasvupakti ettekirjutusi ka 2004. aastal. Kolmanda eksimuse korral ähvardab Saksamaad rahatrahv ning sama ootab ees ilmselt Prantsusmaadki. Selles osas on aga Prantsusmaa ja Saksamaa otsustanud teha tihedat koostööd ning Brüsseli ees ühiselt vastust anda. Dresdenis toimunud mitteametlikul kohtumisel arutasid Chirac ja Schröder ühist kava, mille eesmärgiks on stimuleerida majanduskasvu. Saksamaa jaoks pole pakt mitte ainult stabiilsuse, vaid ka kasvu pakt ning seetõttu pakkusid sakslased prantslastele 19 projektist koosnevat programmi, kus koostööd tehtaks muuhulgas transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ning teaduse vallas. (Odile Benyahia-Kouider, Libération, 5.09)
Kuidas laheneb Eurostati-afäär? See on Romano Prodi juhitava Komisjoni üks põhiküsimusi sellel sügisel. Juhtumisse, mis puudutab Euroopa Statistikaametit ning selle alltöövõtjaid, suhtutakse Brüsselis väga tõsiselt. Pessimistide sõnul võib afäär endaga kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ka Roman Prodi jaoks ning paljud tõmbavad paralleele Jacques Santeri juhitud Komisjoni tagasiastumisega 1999. aastal. Nii kaugele ei ole küll veel jõutud, ent Brüsselis liiguvad spekulatsioonid ühe või teise voliniku tagasiastumise kohta. (Philippe Richard, Le Monde, 4.09)
JULGEOLEKNATO chief George Robertson urged the alliance's partners in the Balkans to work more to crack down on corruption and organized crime, but also urged the West to reaffirm its commitment to the area. "Southeast Europe is coming back into the European mainstream," he said. "A return to the dark ages of conflict is evermore implausible." (Afp, 5.09)
NATO chief George Robertson urged Hungary to change its constitution "as quickly as possible" to enable the country to deploy troops abroad more rapidly. "I have discussed today the amendments to the constitution ... in relation to troop deployment," Robertson said at a press conference in Budapest with Hungarian PM Peter Medgyessy. (Afp, 4.09)
Dutch FM Jaap de Hoop Scheffer is a front runner to succeed George Robertson as secretary general of NATO, parliamentary and media sources said. "He has a great chance. France, Germany and Belgium are out because of their positions over the Iraq conflict, Spain has Javier Solana as EU foreign policy head, Britain has had Robertson, so de Hoop Scheffer appears to be among the favourites," a close political colleague said. (Afp, 5.09)
Canadian Finance Minister John Manley said he would seriously consider taking the post of NATO secretary-general if offered but otherwise he intended to stay in government. His name has been advanced as a possible successor to Secretary-General George Robertson, and Canadian PM Jean Chretien has made phone calls on his behalf, even though the post has always gone to a European. (Reuters, 5.09)
Poland acknowledged that public support for its deployment of troops in postwar Iraq was sagging because of the unrelenting violence and said it would back a direct role for NATO in stabilising the country. (Reuters, 2.09)
Medical experts from NATO countries began a four-day meeting in Ljubljana to discuss ways of dealing with chemical, biological and nuclear attacks. Delegates to the NATO Medical Conference would discuss ways of improving cooperation between the military and civilian organisations in the event of such attacks. (Afp, 1.09)
Kaks Balti laevastiku miinitraalerit külastavad Tallinnat esmakordselt pärast Vene vägede lahkumist 10 aasta eest, osaledes 5.-15.09 Eesti vetes toimuvatel NATO õppustel “Open Spirits”. (Interfax, 2.09)
Bulgaarias algasid PfP raames rahvusvahelised õhujõudude õppused “Cooperative key 2003” (RIA Novosti, 1.09)
NATO peasekretär George Robertsoni kavatseb oktoobri lõpus Moskvasse sõita. (RIA Novosti, 4.09)
USA ajakirjandus
Ajal mil USA üritab Euroopast sõdureid värvata, et moodustada laiem rahvusvaheline väeüksus rahuvalemissiooniks Iraagis, peaks president Bushi administratsioon järele mõtlema, miks peitub liitlastes sedavõrd tugev skeptitsism ameeriklaste tegude üle. Ka neis Euroopa riikides, kes on juba Iraaki vägesid saatnud, võib kuulda sõjavastaste seisukohti ameeriklaste ohtliku harjumuse kohta alustada kiiresti sõjalisi operatsioone ning kutsuda seejärel sõbrad appi, et kord jalule seada. (William Drozdiak, The Washington Post, 7.09)
Taani ajakirjandus
Korruptsioonisüüdistusega Eesti Kaitseministeeriumi endise asekantsleri Margus Kolga palkamine BALTDEFCOLi on otsustamiseks Taani kaitseministri laual. Taani väljapaistvad poliitikud soovivad, et kaitseminister selgitaks Kolga palkamist, sest kuna Taani toetab BALTDEFCOLi projekti väga jõuliselt, siis on Taanil kanda ka teatav kaasvastutus. Brigaadikindral Michael Clemmesen ei näe Kolga palkamises mingit probleemi: "Kolga on 10 aasta vältel üles ehitanud Eesti kaitsestruktuure ning tal on suur osa Eesti NATOga ühinemise protsessis." (Lasse Ravnø, Mikael Børsting, Berlingske Tidende, 6.09)
Suurbritannia ettepanek luua NATO sees sõltumatu Euroopa sõjalise planeerimise üksus võib nõrgendada Taani mõju kaitsealaste otsuste tegemisel. Suubritannia ettepanek, mis esitatakse ELi välisministritele, on kompromiss Saksa-Prantsuse ettepanekule, mis nägi ette NATOst sõltumatu sõjalise planeerimise peakorteri loomist. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 3.09)
Venemaa ajakirjandus
Venemaa kaotab liitlasi: Astrahani oblastis Ašuluki polügoonil lõppevad Armeenia, Valgevene, Venemaa ja Tadžiki õhutõrjevägede ühisõppused. Need on viimase kahe aasta suurimad õppused SRÜ õhutõrje ühendatud süsteemi kuuluvatele riikidele. Samas kuulub sellesse süsteemi tunduvalt rohkem riike - Kõrgõzstan, Kasahstan ja Usbekistan jäid oma polügoonidele ning süsteemi formaalsed liikmesriigid Gruusia ja Turkmeenia keelduvad juba mitu aastat sellistel manöövritel osalemast. Ukraina tõhustab oma õhutõrjet samal polügoonil, kuid hiljem ja väljaspool praeguste õppuste raame. Ukraina õhutõrje vägede ülemjuhataja asetäitja Igor Romanenko rõhutas, et Ukraina ei osale ühelgi SRÜ raames toimuval õppusel. Sellega distantseerus Kiiev järjekordselt SRÜ raames toimuvast kollektiivsest tegevusest, kuigi osaleb küllalt aktiivselt kõigil NATO korraldatud rahvusvahelistel õppustel. (Vladimir Muhhin, Nezavisimaja Gazeta, 4.09)
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSESReferendum
The EU's top official for enlargement, Günter Verheugen, warned the ex-Soviet republic of Estonia it risked economic and political isolation if its voters decide against joining the bloc in a September 14 referendum. "I wonder where Estonia would find its markets, where it would find its investors, and I wonder who would protect the political and economic interests of Estonia on the international stage," said Verheugen when asked of the consequences of a No vote. He stressed at a joint news conference with Estonian PM Juhan Parts he believed a majority of voters in the country of 1.4 million people would vote in favour of membership at the plebiscite. He also stressed that "there would be no negative reaction, there will be no punishment" from the bloc itself in case of a No. (Afp, Reuters, 1.09)
With less than two weeks to go before Estonia's referendum on joining the EU, 70% of those planning to vote intend to support EU membership, according to an opinion poll. 71% of eligible voters intend to take part in the referendum on September 14, according to the survey of 500 people by the Emor polling agency. Of those, 70% plan to vote for and 30 against. (Afp, Reuters, Interfax, 2.09)
Now, as Estonia gears up for a referendum on joining the bloc on September 14, Finland is keeping a close eye on which way the vote goes, with President Tarja Halonen making her own personal EU charm visit just five days before the crucial vote. "Finland of course hopes that the Estonians will say Yes to the EU," a spokeswoman for Halonen told. "The president is going to speak about the Finnish experience in the EU." In a television interview run in Estonia ahead of her visit Halonen made no secret of her own emotional attachment. "There is just one Estonia in Europe," she said. "We can have similar interests. We are both Nordic. The Baltic states, and Estonia especially, are very near, very dear to me. It would be sad if you were not in the EU.” (Afp, 7.09)
Estonia's competitiveness and open policies have give the country more self-confidence. As it stands more on its two feet, Finland no longer enjoys the special sovereign attention of Estonia. "The Finns could give up the older brother syndrome in relations with the Estonians," ambassador Jaak Jõerüüt suggests. "We have a lot of differences so both sides have something to learn from each other." (Afp, 7.09)
EU enlargement chief Guenter Verheugen inspected Estonia's bleak Russian frontier, expressing confidence the ex-Soviet republic was ready to police the EU's eastern border after it joins the bloc next year. "This is where the EU ends," the EU commissioner said as he gazed out from the eastern Narva border crossing across the 50 metres of no-man's-land separating the two countries. (Afp, 2.09)
Officials in the Estonian capital have banned a campaign poster urging people to support EU membership on the grounds it would protect the ex-Soviet republic from overbearing Russian influence, the Estonian chamber of commerce said. The chamber was asked to remove the posters carrying the words "Is Russia a friend?" followed by a list of all the wars Russia has waged on Estonian soil since the 16th century, ending with Moscow's occupation of Estonia in 1940. (Afp, 5.09)
Riigikogu liige Sergei Ivanov kritiseeris Kaubandus-Tööstuskoja poolt Tallinnas paigaldatud referendumil osalema kutsuvaid reklaame, milles Venemaad esitletakse kui Eestile vaenulikku riiki. (Interfax, 4.09)
With polls showing ex-Soviet Estonia and Latvia having jitters about joining the EU ahead of crucial referendums over the next two weeks, encouragement has come from an unexpected corner of the continent: Wales. Wales' top minister, Rhodri Morgan, visited the two Baltic states, to an orchestrated outburst of Welsh poetry and song, reassuring them about concerns their culture and language will be drowned out in the bloc. "Wales has been in the EU for over 30 years and it's not caused us that kind of problem," Morgan, the First Minister of the Welsh Assembly, told in an interview. During meetings with Baltic leaders, however, he also highlighted Wales' positive experience of EU membership, thanks to millions of euros of EU catch-up funds, according to a statement from Estonian President Arnold Rüütel's office. (Afp, 7.09)
Eesti ettevalmistused ELiga liitumiseks on väga edukad, ütles EKi laienemisvolinik Günter Verheugen. (Rosbalt.ru, 2.09)
8. septembril algab Eestis ELiga ühinemise üle peetava referendumi eelhääletus. (Interfax, 7.09)
Eesti peaminister Juhan Parts osaleb eelhääletusel 8. septembril Paldiskis. (Rosbalt.ru, 4.09)
Kaitseliit kutsus oma liikmeid üles referendumist osa võtma. (Rosbalt.ru, 3.09)
USA ajakirjandus
Viimased arvamusküsitlused näitavad, et Eestis kasvab ELiga liitumise toetajate arv. Emori poolt läbiviidud uuringust selgub, et 70% neist, kes kavatsevad üldse hääletama minna, hääletab liitumise poolt ning 30% selle vastu. Eestit ja Lätit, kus euroreferendum toimub 20. septembril, nimetatakse kõige euroskeptilisemateks riikideks Euroopas. Arvamusküsitlused näitavad, et mõlema maa elanikud on jätkuvalt väga kahtlevad ELiga liitumisel saadavate eeliste üle. (The Wall Street Journal, 3.09)
Suurbritannia ajakirjandus
Eesti eurovastased on välja käinud oma trumbi - joonisfilmist pärineva dinosauruse, nimega Dippy Diplodocus, kes peaks kõige paremini iseloomustama ELi. EI-kampaania esindajad põhjendavad maskoti kasutuselevõttu sõnadega, et paljud kommentaatorid on võrrelnud ELi dinosaurusega ning et valijatel on taolist ideed kerge mõista. (The Daily Telegraph - London Spy, 3.09)
Norra ajakirjandus
70% eestlastest ütleb ELiga liitumisele "jah". Rootsi euroga ühinemise rahvahääletuse varjus otsustavad eestlased Eesti riigi tuleviku üle. Toetus ELiga ühinemisele on suve jooksul kasvanud, juunis oli kindlalt "ei" ütlejaid 45%, toetuse suurenemise üheks põhjuseks on kindlasti Keskerakonna üllatuslik ei-poolele üleminek. Keskerakonna kongressil võrdles erakonna esimees Edgar Savisaar ELi NLiga. President Arnold Rüütel ja valitsusparteid kritiseerisid Keskerakonda tugevalt. Vaid ELi-liikmelisus koos NATO-liikmelisusega tagab Eesti julgeoleku ja stabiilsuse. (Henrik Width, Aftenposten, 7.09)
Soome ajakirjandus
Eesti lähenev euroreferendum on ajanud liikvele nii europooldajad kui ka -vastased. Eesti VM tellis hoogustuva kampaania toetamiseks uuringu, mis näitas selgesti Eesti arengu seisakut, juhul kui Eesti ei liitu ELiga. Uuringu teostanud Eesti Tulevikuinstituudi juhataja Erik Terk ei soostu mingeid tonte seinale maalima ning ütleb, et eks elu jätkuks ka peale eitavat vastust. "Kroon ei devalveeruks ning ega siit ei põgeneks ka välismaised ettevõtted, ent Eesti muutuks odava tööjõu riigiks, kuna keegi ei julgeks rajada keerukat tootmist ebakindlasse keskkonda," ütleb Terk. Eestis korraldatavad arvamusuuringud näitavad üha kasvavat toetust ELiga liitumisele. ELi vastaseid leidub Tergi sõnul eelkõige maapiirkondades, neid ühendab madal palga- ja haridustase. Paradoksaalsel moel peaksid just nemad kõige rohkem ELi uskuma, sest ELis pööratakse sotsiaalpoliitikale suuremat tähelepanu kui Eestis. Tergi sõnul on liikmelisuse vastu need, kelle jaoks 1990-ndatel toimunud muutused olid liiga kiired. Eesti “kauboikapitalism” on paljud inimesed kibestunuks muutunud. Paljud muutused on ellu viidud ELi lipu all ning inimesed kujutavad ette, et nende kehvas elus on süüdi EL. Tergi arvates valmistas Eesti poliitiline eliit ELiga liitumist liiga kaua ette kinnise klubina ning suunas europropagandat valesti. "Vaene inimene ei rõõmusta selle üle, et ELi reklaamitakse nii, et ka seal on meil võimalik jätkata oma liberaalse majanduspoliitikaga,” ütleb Terk. Eesti venelaste hulgas on aga palju ELi pooldajaid, vastupidiselt Lätile, kus suurem osa venelasi on Läti liitumise vastu. Tulevikuuuringute instituudi uurimuse lõppsõnas soovitatakse ELiga liituda. "EList välja jäämiseks ei leidu argumente. See alternatiiv pole elujõuline,” ütleb Terk. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.09)
Oodatakse, et enamik eestlastest hääletab referendumil ELiga liitumise poolt. Kõik kümme kandidaatriiki on juba oma parlamentides kiitnud heaks liitumislepingu ja seitse riiki on ühinemise heaks kiitnud ka rahvahääletusel. Korraldatud küsitluste kohaselt on Eestis ELiga liitumise pooldajaid rohkem kui vastaseid, kuid ka vastaste ja kahevahelolijate hulk on suur. Kahtlustest hoolimata on Eesti poliitika, majandus ja julgeolekupoliitika planeeritud ELi ja NATOga liitumist eeldades. Eesti poliitilised mehhanismid ja ka poliitikud on ELi liikmelisuse nimel töötanud juba kümme aastat. Eestis tegutsevad välisfirmad soovivad pääseda ELi siseturule. Eesti ja ka teiste Balti riikide majanduse mastaabid on niivõrd väikesed, et ELi liikmelisus on kindlaim tee nende edasiarenguks. Siia lisandub veel lootus peatsest liitumisest eurotsooniga. Eesti valuutasüsteem on juba praegu otseselt euroga seotud. Selle taustal oleks referendumi "ei" Eesti majanduse seisukohast väga kehv alternatiiv. “Ei” korral toimuks kahe aasta pärast uus referendum. (Kauppalehti, 4.09)
14. septembril toimub eestlaste suursündmus, referendum, kus otsustatakse ELiga liitumine. Erinevate arvamusuuringute kohaselt on Eestis ELi pooldajaid umbes 60%, kuid asjale annab vürtsi tõik, et neist, kes hääletama kavatsevad minna, pole suur osa kindlat seisukohta veel kujundanud. Eestlaste hääletusaktiivsust mõjutab palju ka see, kas ELi liikmelisuse tähtsust ähmastab ebamäärane liturgia ja parteide omavaheline kähmlus. Paljud näevad Eesti jaoks ka kindlamat kaitset NATOs kui ELis. Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja esimehe Toomas Lumani sõnul oleks "Ei” Eestile katastroof. See on ehk olukorra üledramatiseerimine, kuid kahtlemata mõjutaks EList välja jäämine Eesti majanduslikku usaldusväärsust. (Juhtkiri, Uutispäivä Demari, 4.09)
Poola ajakirjandus
70% eestlastest toetab ELiga ühinemist, selgub uurimisinstituudi EMOR uuringust. “Toetus ELile, mis tõusis augusti esimesel poolel, on jäänud samale tasemele, mis annab omakorda alust väita, et tegemist on püsiva tendentsiga”, väitis Aivar Voog EMORist. Eestlased otsustavad ühinemisküsimuse 14. septembril toimuval referendumil, nädal hiljem toimub rahvahääletus ka Lätis. Seal näitavad uuringud umbes 50% suurust toetust, ent teisalt on ka eurovastaste arv vähenenud. Eelmisel nädalal ulatus eurovastaste arv Lätis 25 %ni. (Gazeta Wyborcza, 3.09)
Eesti väikelinna Vändra elanikud olid ülimalt üllatunud, leides oma postkastidest hääletusblanketid ELiga ühinemise küsimuses. Probleem polnud siiski mitte blankettides, vaid neid ümbritsevates nõukogudeaegsetes ümbrikes. Hääletussedelite saatmiseks valitud ümbrikud olid mõeldud omaaegseks ametlikuks kirjavahetuseks, varustatud Nõukogude Liidu riigivapiga ning lühendiga CCCP. Eesti Post on adressaatide ees juba vabandanud, süüdistades probleemis omakorda kohalikku omavalitsust. Pealegi olevat Eesti Posti esinaise Inge Rumesseni sõnul nõukogude riigivapiga ümbrike kasutamine juba ammu keelatud. Jääb üle vaid kaks võimalikku järeldust: vahest oli kohalik omavalitsus lihtsalt kokkuhoidlik ning otsustas vanad ümbrikud ära kasutada. Teise võimaliku põhjusena võib aga näha kellegi soovi ümbrikul sirpi ja vasarat demonstreerides võrrelda ELi endise punase impeeriumiga, kust eestlastel oli alles 1991. aastal võimalik lahkuda. (Rzeczpospolita, 2.09)
Venemaa ajakirjandus
Eesti ja Läti ees avanes "aken Euroopasse", kuid paljud kahtlevad, kas neil on sinna vaja minna. Ajakirja andmetel on referendumi lähenedes Lätis ja Eestis skeptikute osakaal kasvanud. Tänavaküsitlus Lätis andis ainult eitavaid vastuseid. Tsiteeritud on ka Riiat väisanud EP liiget Kreekast, kes väitis, et EL on hävitanud Kreeka majanduse. Kokkuvõtteks: eelnevad referendumid liituvates riikides on näidanud, et tulemuseks on "Jah". (Vita Matsh, Zhurnal, nr.86)
PoliitikaUudisteagentuurid
Leedu president Rolandas Paksas kutsus Eestit enam tähelepanu pöörama Läänemere regiooni infrastruktuuriprojektidele, teatas presidendi pressiteenistus pärast tema kohtumist Eesti peaministri Juhan Partsiga. Parts saabus Vilniusse Balti Ministrite Nõukogu laiendatud istungile ning mille käigus arutatakse ELi poolset Varssavi-Tallinn raudtee ehitamise ning Leedu ja Läti ning Soome ja Eesti elektrivõrkude ühendamise rahastamist. (Interfax, RIA Novosti, 4.09)
Valitsus ei toetanud neljapäeval 25 Riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis annaks võimaluse esitada seaduseelnõusid ka rahvaalgatuse korras. (Interfax, 4.09)
Res Publica üldkogu valis erakonna esimeheks taas peaminister Juhan Partsi. (Interax, 6.09)
MajandusEnergeetika-alane koostöö Venemaa ja Baltimaade vahel jätkub ka pärast EL laienemist. (Regnum.ru, 4.09)
Soome ajakirjandus
Soome Ametühingute Keskliidu Tallinna infopunkti juhataja Eve Kündja sõnul muutuvad peale Eesti saamist ELi liikmeks mitmed ebaausad ärimehed teenuste pakkujaks. ELi laienemise järel on Soome tööjõu liikumisele kehtestanud kaheaastase üleminekuperioodi, kuid teenuste liikumisele pole seatud mingeid piiranguid. Teenuste vaba liikumine on lihtne viis hiilida mööda tööjõu vaba liikumise piirangutest. (Paula Korva, Taloussanomat, 4.09)
VariaUudisteagentuurid
Estonia's star rally driver Markko Martin was disqualified from Rally Australia, dashing the Ford Focus driver's hopes of winning this year's world crown. Martin, 27, winner of the Rally of Finland last month -- and placed fourth in the current event at the end of the third day -- was disqualified because of a breach relating to ballast, stewards said. (Afp, 7.09)
A court in southwestern France has sentenced two Estonian men to three years in prison each for smuggling explosives through France into Spain, prosecutors said. The French agents found five kilograms (11 pounds) of various German-made explosives, along with detonators, that dated back to World War II. (Afp, 3.09)
Kolm riigikogu liiget sõitsid nädalaks Mehhiko kuurortlinna kahepäevasele konverentsile. (Rosbalt.ru, 3.09)
Tallinna linnavalitsus andis Vene muuseumile ruumid. (Rosbalt.ru, 3.09)
Tallinna linnavalitsus eraldas 2,1 miljonit kodututele majutuskohtade loomiseks. (Rosbalt.ru, 3.09)
Tartu Ülikooli teadlased tegid ettepaneku jätta koolide õppeakavast välja ülemaailmselt tuntud muinasjutt “Lumivalgeke”, sest ta olevat laste kasvatuse seisukohalt kahjulik. Muinasjutt olevat rumal ja naiivne, Lumivalgekese tegelaskuju aga lihtsameelne. (Interfax, 6.09)
Tallinna Linnakohus mõistis õigeks suurima Eesti venekeelse erakonna EÜRP aktivistid Leivi Sheri ja Galina Pantshenko. (Interfax, 1.09)
Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Valga Maakohtu poolt endiste ENSV julgeolekutöötajate Vladimir Penarti ja Rudolf Tuvi suhtes tehtud otsuse. (Interfax, 2.09)
Vene kirjaniku Sergei Dovlatovi auks paigaldatakse Tallinnas Vabriku tn 41 majale mälestustahvel. Mälestustahvli paigaldamist toetas Moskva linnavalitsus. Dovlatov elas Tallinnas aastatel 1972-1976 ning töötas “Sovetskaja Estonija” toimetuses. (Interfax, 3.09)
Eestis kasvatas abipolitseinik moone ja müüs neid narkomaanidele. (Grani.ru, 4.09)
23.-25.09 toimuvad Tartus Pihkva päevad, mille käigus avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus näitus “Pihkva-Venemaa kindel kilp”, toimub folkloori päev, vene klassikalise luule päev, spordivõistlused, vene filmi päev, vene köögi päev jne. Pihkva päevadele Tartusse sõidavad linna administratsiooni esindajad, ärimehed, sportlased ning loomingulised kollektiivid. (informpskov.ru, 4.09)
Ville Sonn kirjutab, millise kadalipu pidi ta Pihkvas nii Vene ametkondades kui Eesti konsulaadis läbima pärast seda, kui oli oma passi kaotanud. (pln-pskov.ru, 27.08)
Saksamaa ajakirjandus
Nii nagu Eesti ja Leedu, on ka Läti sillaks Ida ja Lääne vahel, seda isegi rohkem kui mõned teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuid Läti on samas oma identiteedi otsimise ja ka piiristamise koht. Mis puudutab rahvusvähemuste koolihariduse kättesaadavust emakeeles, siis Eesti on siin palju kõhklevam kui Läti. Võrreldes lõunapoolsete naabritega on Eesti oma eesti-vene keeleprogrammid käivitanud mitu aastat hiljem. (Robert von Lucius, FAZ, 4.09)
Austria ajakirjandus
Eesti on täna kaasaegsem paljudest ELi liikmesriikidest. Viimistlemist vajab vaid sotsiaaltagatiste võrk. Peale Eesti pole teised endised nõukogude vabariigid suutnud läbi viia nii ulatuslikku ja radikaalset liberaliseerimist ja erastamist. Sel ajal veel, kui ülejäänud Balti riikides mängisid otsustavat rolli vana kaadri hulka kuuluvad poliitikud, toimus Eestis süsteemi- ja põlvkonnavahetus ning iseseisvuse taastamise päevist tekkis uus poliitika. ELi astumise üle on eestlased skeptilised. Põhjuseks võib tuua selle, et igasuguste toetuste kaotamise osas on Eesti niikaugele jõudnud, et võimalik astumine ELi sarnaneb paljude eestlaste silmis plaanimajanduse ajastusse naasmisega. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 4.09)
Taani ajakirjandus
Estonia hukku käsitlev mängufilm "Baltic Storm" esilinastub Saksamaa 300 kinos 16. oktoobril. (Birgit Staarup, Berlingske Tidende, 3.09)
Norra ajakirjandus
Harald Huysman, kes on toonud F1 sarja sellised tähed nagu Kimi Räikkönen ja Jenson Button, on avastanud uue talendi - 19-aastase eestlase Marko Asmeri. Ajakiri lubab, et hoiab Asmeri tegemistel silma peal. Kui Asmer peaks F1 sarjas rooli taha istuma, siis läheb ta ilmselt oma kaasmaalase Markko Märtini jälgedes, kellest on juba saanud Fordi WRC meeskonna staar. (Terje Ringen, BilNorge, 4.09)
Soome ajakirjandus
Eesti lapsed lähevad kooli 1. septembril. Lapsi ja nende vanemaid tervitas sellel puhul president Arnold Rüütel. Kuid tõsiasi on see, et koole on Eestis natuke liiga palju ja lapsi liiga vähe. Tänavu istub koolipinki rekordiliselt vähe lapsi. Kokku läheb kooli nii põhi- kui keskkoolis 192 000 last, samas kui eelmisel aastal oli neid veel 200 000. Pooltühjad ehitised tekitavad raskusi ka koolidele, kelle eelarve sõltub peamiselt laste arvust. Koolilaste arvu vähenemine on aga vaid osa eesti rahvastiku üldise vähenemise protsessist. Aastal 2000 elas Eestis 1.4 miljonit inimest ja neist viiendik olid üle 60 aasta vanad. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 5.09)
President Arnold Rüütli arvates on prostitutsioon Tallinnas muutunud nii teravaks probleemiks, et see kahjustab Eesti mainet. “Minu arvates on vältimatu, et kui Soome keelab seksuaalteenuste ostmise, peab seda tegema ka Eesti,” ütleb Rüütel. President peab bordellide suure arvu põhjuseks nii Eesti õigussüsteemi nõrkust kui kriisi ühiskonna väärtushinnangutes. Tallinnas on üle 40 bordelli. Inimkaubandus ja prostitutsioon on küll seadusega keelatud, kuid seksuaalteenuste ost ei ole karistatav. (Anneli Rõigas, STT, 4.09)
Venemaa ajakirjandus
Intervjuu Venemaa välisministri esimese asetäitja Eleonora Mitrofanovaga sellest, kuidas venelastele tagastada Venemaa. Mitrofanova püüab defineerida mõistet ‘kaasmaalased’: need on Venemaa kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kel on vene juured või kes otsivad tihedaid kontakte Venemaa kultuuripärandi ja Venemaaga. Mitrofanova sõnul on Venemaa ainulaadne oma suhetes kaasmaalastega. Samas märgib ta, et 2003. aastaks eraldati riigieelarves selleks 210 miljonit rubla. Mitrofanova loodab, et 2004. aastal need summad suurenevad oluliselt. Venemaa eeldab, et kaasmaalaste elutingimuste eest peab hoolitsema riik, kus nad elavad. Kaasmaalaste sotsiaalseteks ja kultuurilisteks vajadusteks eraldavad raha ka regioonid - näiteks Moskva linnavalitsus eraldab selleks igal aastal 160 miljonit rubla. Balti riikidest rääkides mainib Mitrofanova, et uueks nähtuseks on kaasmaalastele moraalse kahju tekitamine SS-lastele mälestusmärkide püstitamisega Lätis ja Eestis. (Rossiiskaja Gazeta, 3.09)
Artikkel SS-laste mälestusmärgist Pärnus - selle püstitamisest eelmisel suvel ja arutelust selle ümber käesoleval aastal. Autor märgib, et eelmisel aastal võeti mälestusmärk maha pärast seda, kui Eesti Välisministeerium oli saanud mitmelt sõbralikult saatkonnalt, k.a USA saatkonnalt, kergeid manitsussõnu. (Aleksei Smirnov, Russkii Kurjer, 1.09)
Artikkel Vene saatkonna töötajast, kes tegi autoga purjuspäi avarii ja tunnistas avalikult oma seotust luurestruktuuridega. Et ülevaade oleks täielik, toob MK lugejaile Vene saatkonna töötajate kogu paturegistri: eelmise aasta 22. novembril päästeti Tallinnas diplomaatilise staatuseta Jevgeni Pozdnjakov külmumissurmast (st viidi 2,28 promillilise joobega arestimajja), sel suvel pidas politsei kinni pärast õllebaari külastamist autorooli istunud Kristina Osmolovskaja, kes kohe pärast juhtunut komandeeriti tagasi Venemaale. (Valentin Zvegintsev, Moskovski Komsomolets, 5.09)