Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Uudisteagentuurid
EU's 10 members-in-waiting will sign their historic accession treaty on April 16 at an ancient arcade in Athens. The signing ceremony will take place at the Attalos Stoa, or arcade, a reconstruction of a 150 BC collonade that sits in the archaelogical district of the Greek capital, said Christos Protopapas, Greek government spokesman. Prior to the signing, the leaders of the current 15 EU states will gather in an informal summit to discuss the bloc's future constitution, Protopapas said. On the morning of April 17, the heads of government of all 25 member states of an enlarged EU will hold their first meeting, he said. (Afp, 4.04)
EU leaders will meet in Athens on April 16 and may be joined by Russia's Vladimir Putin and some other leaders to show unity despite splits over the Iraq war, an EU source said. The source said a scheduled EU meeting for a ratification signing ceremony by 10 new EU members has expanded to include all 15 EU leaders as well as a number of other European nations. (Reuters, 6.04)
EU institutions clashed again over funding for eastward enlargement, but made enough progress to allow this month's signing ceremony for 10 acceding states to proceed as planned. This meant ratification of the accession treaty, needed for the mostly ex-communist countries to become full EU members, was likely to be secured, the European Parliament said in a statement. (Reuters, 1.04)
Balkan leaders asked the EU to provide their countries with clear ground rules for EU membership during a June summit in Greece. "Open the doors... for a clear offer," said Serbian PM Zoran Zivkovic, addressing an international conference in Athens. "The policy of stick and carrot was the policy of the 20th century. The policy of the 21st century is the policy of clear agreements," he added, criticizing the EU for not doing enough to help the Balkans' young democracies. (Afp, 3.04)
Suurbritannia ajakirjandus
Poola valitsus on kokkuvarisemise äärel majanduskriisi ning ELiga liitumise surve all. Lezsek Milleri vasakpoolse vähemusvalitsuse usaldatavus kukub iga päevaga ning diplomaatide arvates tal veab, kui valitsus peab vastu juunis toimuva ELiga ühinemise suhtes peetava rahvahääletuseni. Selle tulemusena võib rahvahääletusele minejate arv jääda alla 50%, mispuhul olek tulemus tühine ning kogu ELi laienemine rööbastelt maas. (Roger Boyes, The Times, 4.04)
Poola ajakirjandus
Poolakas, informeeri end ise! Kaks kuud enne rahvahääletust ELiga ühinemise küsimuses peaks kõigil olema võimalus saada adekvaatset informatsiooni, mis ELis ees ootab. Rohked kriitikud hindavad kampaaniat sisuliselt nõrgaks ja pealiskaudseks, valitsus käituvat, nagu oleks referendumini veel aasta, mitte mõned kuud. Seimi ELi komisjoni esimehe Józef Oleksy sõnul peaks kampaania olema oskuslikumalt koordineeritud ja atraktiivsem, erakonna Õigus ja Õiglus aseesimehe Kazimierz Michał Ujazdowski sõnul ei informeeri valitsus inimesi sisulises mõttes, vaid eesmärgil saada referendumil positiivne tulemus. Seega olevatki paljud poolakad, et liitumine ELiga on eliidi, mitte tavaelanike asi. (Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 1.04)
Uudisteagentuurid
Leaders from seven of the EU's smaller member states - Austria, Belgium, Finland, Ireland, the Netherlands and Portugal - met in Luxembourg in an effort to ensure their opinions are not ignored in the drafting of the Union's future constitution. (Afp, 1.04)
Ten nations set to join the EU have backed calls by its smaller member states to keep the rotating presidency system, which ensures each country gets a chance to lead the bloc. In a written submission to the Convention drawing up a constitution for the EU, the mainly east European countries defended the six-monthly rotation of the presidency, which the bigger member states have proposed abolishing as inefficient. "As currently organised (the EU presidency)...is a symbol of the equality of the member states," the joint statement said. The submission was signed by nine of the 10 countries due to join the EU next year: Cyprus, Hungary, Latvia, the Czech Republic, Slovakia, Lithuania, Estonia, Slovenia, and Malta, plus Bulgaria, which hopes to join in 2007. Poland, the largest state in that group, did not sign. (Reuters, 6.04)
The body charting the future of the EU unveiled a fleshed out version of a controversial exit clause for a new constitution, allowing member states to leave the bloc voluntarily, officials said. The proposal was presented at the Convention on the Future of Europe and raises the issue of whether a country could leave the EU but retain membership of the common currency, the euro, which has until now been viewed as irrevocable. This section of the draft EU treaty will be debated at the next session of the Convention on April 24-25. (Reuters, 4.04)
The EU needs to appoint a single supremo to spearhead its foreign policy after failing to pass the test of unity posed by the Iraq crisis, a vice president of the convention drawing up a European constitution said. Giuliano Amato, also a former Italian PM, lamented in an article for the Il Sole 24 Ore business daily that the EU had done nothing to prevent its member states adopting glaringly different positions on whether to support the US-led war in Iraq. He said a new position for a foreign policy chief should merge the posts currently held by High Representative for Common Foreign and Security Policy (CFSP) Javier Solana and the EU Commissioner for External Relations Chris Patten. (Afp, 6.04)
The Financial Times said that EC President Romano Prodi had told colleagues he was prepared to serve a second term in office with greater powers if EU leaders ask him to do so. (Reuters, 3.04)
Suurbritannia ajakirjandus
Selleks ajaks, kui Iraagi sõda läbi saab, võib juba olla hilja, et peatada Euroopa poliitilist katastroofi. Esimene Euroopa põhiseadus on tehtud asjade nimistus ja niipalju, kui sellest tänaseni on teada, loob ta uue olukorra, mis muudab igaveseks Briti parlamentaarse demokraatia põhialuseid. EL ei oleks enam lepinguorganisatsioon, milles liikmesriigid annavad Brüsselile võimu teatud ülesannete teostamiseks. EL muutuks ise võimu allikaks, kes annab ülesandeid näiteks Inglismaale. Brüssel on püramiidi tipus. Artikkel 9 ütleb: "Põhiseaduslik leping on liikmesriikide seaduste ees ülimuslik." Samamoodi võib uus kord olla pöördumatu: 46. artikli järgi peab kaks kolmandikku liikmesriikidest olema nõus EList lahkulöömise tingimustega. Ehk teisisõnu, üks kolmandik saab kehtestada talumatud tingimused. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 3.04)
Prantsusmaa ajakirjandus
Vaatamata sõjale peab Euroopa tulevikukonvent oma institutsionaalsete reformide ajagraafikust kinni pidama. ELi presidendi institutsioon tekitab endiselt poleemikat - seitse liikmesriiki on selle idee vastu. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 4.04)
Taani ajakirjandus
Seitse väiksemat ELi liikmesriiki on moodustanud ühisrinde, et blokeerida suurte liikmesriikide katset haarata koostava ELi põhiseaduse alusel võim enda kätte. Taanit sellesse väikeste riikide gruppi ei ole kutsutud. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 31.03)
Peaminister Anders Fogh Rasmussen on jäänud üsna üksi ELi väikeriikide hulgas. Nimelt vastupidiselt Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohale, ei soovi teised väikeriigid ELile võimsat pika ametiajaga presidenti. (Hakon Redder, Børsen, 3.04)
Kuigi ELi liikmesriigid ei ole siiani suutnud ühisele seisukohale jõuda küsimuses, kas oleks mõistlik määrata liidule ühtne juht presidendi näol, käivad kuluaarides juba ägedad vaidlused selle üle, kellest võiks saada "härra Euroopa". (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 5.04)
Valmivasse ELi põhiseadusesse kirjutatakse rahulolematute ELi liikmesriikide tarvis säte selle kohta, kuidas liidust tulevikus lahkuda saab. Eelnõu kohaselt võib riik kõigest kahe aastase ettehoiatusega lõpetada koostöö ELiga juhul, kui selles annab nõusoleku kaks kolmandikku ELi liikmesriikidest. Taani esindaja sõnul Euroopa tulevikukonvendil on sellisel sättel suur psühholoogiline tähendus, kuna EL põhineb vabatahtlikkusel, mitte sundusel. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 4.04)
Soome ajakirjandus
Luksemburgis kohtusid ELi seitsme väikse liikmesriigi liidrid, et hakata looma ühisseisukohta ELile presidendi institutsiooni loomise vastu. Seitsme väikse liikmesriigi kohtumine oli ajalooline ning ELi slängis hakati seda juba kutsuma "seitsme kääbuse tippkohtumiseks". Kohtumisest võtsid osa Soome, Belgia, Holland, Luksemburg, Iirimaa, Portugal ja Austria. Kohtumisel prooviti moodustada ühisseisukoht, mille väikeriigid võiksid aprilli keskel esitada tulevikukonvendile. Konvendi president Giscard d'Estaing kohtub Ateena tippkohtumisel kõikide ELi liikmesmaade liidritega ning nende kohtumiste põhjal formuleerib konvent oma seisukoha presidendi küsimuses ning ka ELi välispoliitika arendamise suhtes. (Marko Junkkari Helsingin Sanomat, 2.04)
Uudisteagentuurid
The EU must reinforce its defences but not become a "muscleman" by giving up on diplomacy, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said. Juncker told ZDF German public television that the EU had to "gather its military energies for a European army" and think about "common command structures." "Common security policy must be more than military cooperation. It must be a mixture of politics and military elements," he said. He also said that a common EU defence policy would not hurt the US. (Afp, 31.03)
German Defence Minister Peter Struck said that prospects of a common EU army were still "a long way off," saying he saw little hope of nations such as Britain and Greece giving up their navies. (Afp, 4.04)
Italy renewed its attack on plans by four EU countries including France and Germany to hold a special defence summit, saying it should be open to all 15 EU members. (Afp, 1.04)
US Secretary of State Colin Powell held "frank" talks with European counterparts on rebuilding Iraq, seeking to mend fences despite continuing differences over the war. In his first trip to Europe since the conflict started, Powell met EU and NATO foreign ministers for a day of consultations which both sides hope could begin to put transatlantic relations back on track. "We will be discussing how we will be reshaping and restoring our transatlantic relationship," said Greek FMr George Papanendreou. (Afp, 3.04)
ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana teatas enne kohtumist USA välisministri Colin Powelliga, et “USAga on meil alati olnud tihedad suhted ja me tahame neid säilitada.” (Interfax, 3.04)
USA ajakirjandus
Euroopa valitsused püüavad end Iraagi sõja tekitatud rusude alt välja kaevata ning ehitada uuesti üles suhted USAga ning omavahel. Kuigi keegi ei kuuluta Euroopas NATO või ELi lõppu, on mõlemale tehtud kahju näha Prantsusmaa ja Saksamaa valmisolekust kujundada kummastki organisatsioonist eraldi seisvat kaitsepoliitikat. Veel suuremaks takistuseks võib kujuneda laialt levinud kujutelm, et poliitiline Rubicon on ületatud ning erimeelsusi ei ole võimalik ületada kergelt ega peatselt. Euroopa riikide valitsustel ei jää aga muud üle, kui otsida teed leppimiseks. Tsiteerides William Rees-Mogg'i, "valitsused teavad, et Euroopal tuleb USAga, ELi tähtsaima kaubanduspartneriga äri ajada". (Elaine Sciolino, The New York Times, 2.04)
Suurbritannia ajakirjandus
Paljudele mõttetarkadele tõestab Iraagi sõda, et Euroopa vajab oma sõjalist jõudu. Loogika on paeluv: kui USA austab üksnes sõjalist jõudu, tekitaks Euroopa armee austust. Euroopa tsiviilvõim, kui seda kooskõlastatumalt ja nupukamalt kasutada, oleks tänapäeva Euroopa riigivalitsemise võimas tööriist. See mitte üksnes ei kutsuks korrale väiksemaid riike, vaid võiks tingida ka USA suurema arusaamise. Euroopa võiks sagedamini oma tahtmise saada - ja ilma suurema armeeta. (Andrew Moravcsik, Financial Times, 3.04)
Saksamaa ajakirjandus
Iraak on raputanud ärkvele ELi ühise välis- a julgeolekupoliitika. Partnerriigid peavad nüüd otsustama, kas Euroopast saab üks maailma võimupooli või ta jääb USA väikevennaks. Saksa "punane-roheline" võimukoalitsiooni ette kerkinud mitu küsimust: mida teha kui nabanöör Ameerikaga on lahti lõigatud ning millist rolli peab mängima EL? (Thomas Hanke, Financial Times Deutschland, 4.04)
ELi laienemisvolinik Günter Verheugen: Iraagi kriisi silmas pidades ei tohi lubada järjekordset võõrandumist USA ja Euroopa vahel. "Uue" ja "vana" Euroopa mõisted on rumalad ja ohtlikud. USA peab tulema tagasi varasema multipolaarse ja partnerliku toimumisviisi juurde, mitte käskida enam eurooplasi. (Die Welt, 31.03)
Tsiviilasjadega tegeleval Euroopal on nüüd olemas sõjaväeline rahuvalvemissioon Makedoonias, mis veelkord tõestab, et Euroopa ei loobunud ühise julgeolekupoliitika ideest. Kõik suur saab alguse väiksest, nt Schengeni riikide kokkuleppest arenes välja piirikontrolli kaotamine ELi riikide vahel. Arvatakse, et "Schengeni mudelit" võib rakendada ka CFSPi elluviimisel. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 31.03)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa ja Saksamaa töötavad Euroopa ühendamise nimel, ent mitte selleks, et Euroopa vastanduks Ameerikale. (Wolfgang Schäuble, Le Figaro, 3.04)
Taani ajakirjandus
Lehele antud usutluses leiab Prantsusmaa-USA suhete ekspert Guillaume Parmentier, et USA peaks harjuma kuulama ka Saksamaa ja Prantsusmaa-taolisi liitlasi, kes ei ütle alati “jah”. Selles osas oleks USAl EList õppida, kelle suhted Taaniga ei ole alati probleemideta. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 1.04)
Norra ajakirjandus
Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder tahab taguda CFSP rauda kuniks Iraagi kriis seda kuumana hoiab. (Aasmund Willersrud, Aftenposten, 2.04)
Poola ajakirjandus
EL, Venemaa ja Leedu ei jõudnud kokkuleppele Vene sisealade ja Kaliningradi piirkonna vahelise transiidi küsimuses läbi Leedu territooriumi, teatas EK. Nii suureneb võimalus, et kõnealuses küsimuses ei jõutagi kokkuleppele enne ELiga ühinemislepingule allakirjutamist 16. aprillil. (Rzeczpospolita, 2.04)
Uudisteagentuurid
The EU's economy is set to grow 1.0 percent this year and 2.25 percent in 2004, provided tensions in the Middle East subside in the middle of the year and oil prices remain stable, EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. (Afp, 4.04)
EU finance ministers said the bloc was not immediately threatened by inflation, deflation or high oil prices, but added that vigilance was required on all three fronts. (Afp, 5.04)
The euro-zone unemployment rate rose to 8.7 percent in February from 8.6 percent in January, adjusted official data showed. In February of last year the rate was 8.1 percent. (Afp, 1.04)
USA ajakirjandus
Euroopa firmad avaldavad oma valitsustele survet abi saamiseks olukorras, kus USA ja tema ettevõtted võivad Iraagi ülesehitamise tellimuste osas valitseva positsiooni saada. Suurbritannia ja USA firmad on sõdivate vägede hulka sokutanud oma luurajad - reeglina erusõjaväelased, kes aitavad ja käivad kaasas sõdivate vägedega ning märgivad samal ajal ära ärivõimalused, millest pärast tulistamise lõppu kinni haarata. Taastamislepingute võtmeküsimus on selles, kas neid jagab USA kui Iraagi de facto valitseja või ÜRO Iraagi sõjajärgse ajutise haldajana. President George W. Bushi valitsus tahab allutada Iraagi esmalt USA sõjaväelisele ja seejärel tsiviilvalitsusele, ent Euroopa riigid, Suurbritannia ilmselt nende hulgas, tahavad aga näha ÜRO tugevat ja varajast osalust. (Joseph Fitchett, International Herald Tribune, 3.04)
Suurbritannia ajakirjandus
Arvepidamine sõja maksumuse üle stiilis kui palju maksavad kulutatud pommid ja mürsud, ei taba tegelikku märklauda. Viimastel kuudel oleme näinud II Maailmasõja järgset poliitilist korda hoidnud institutsioonide vappumist. NATO on ühe jalaga hauas, ÜRO katki ja EL tugevalt lõhenenud. Vähem on tähelepanu pööratud sellele, et kannatada on saanud ka need rahvusvahelised institutsioonid, millele tugineb Lääne jõukus – WTO, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank on kõik saanud templi "Made in America." Lühidalt öeldes oleme näinud, et rahvusvahelise majanduse liikuvad osad tahavad, et neid määritaks pidevalt ühiste püüdluste ja usaldusega. Kui kuulata eurooplaste ja ameeriklaste üksteisest mööda karjumist, tekib hirm, et varsti näeme mootori kokkujooksmist. (Philip Stephens, Financial Times, 4.04)
Prantsusmaa ajakirjandus
Ateenas kogunenud eurotsooni riikide rahandusministrid usuvad, et sõda ei põhjusta erilisi tagasilööke Euroopa majanduses, ning eurotsooni majanduskasv 2003. aastal peaks olema 1%. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 5.04)
Soome ajakirjandus
EK tegi reedel Prantsusmaale hoiatuse riigi liiga suure eelarvedefitsiidi pärast ning hoiatas, et kui praegune areng jätkub, siis rikub Prantsusmaa stabiilsuse- ja kasvupakti ettekirjutusi ka käesoleval ja tuleval aastal. Komisjon nõuab Prantsusmaalt rangemat eelarvedefitsiidi jälgimist ning komisjoni sõnul pole prantslased siiani teinud midagi defitsiidi vähendamiseks. (Marko Junkkari, Helsingin Sanomat, 3.04)
Uudisteagentuurid
PMs from the seven NATO accession states are to meet in Bucharest. Government heads from Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia will discuss "NATO's transformation in the context of new security risks in the Euro-Atlantic area", according to a government statement. They will also tackle how "new members can contribute to the alliance's cohesion and efficiency". (Afp, 2.04, Interfax, 5.04)
Romania could become a "springboard" for future military operations as NATO's focus shifts from the east to the south in the post-Cold War era, Romanian FM Mircea Geoana said. (Reuters, 4.04)
Vilniuse lähistel hotellis Le Meridien Villon avati NATO Atlantilise poliitika nõunike grupi kahepäevane kohtumine. Kohtumisel, mida juhib NATO asepeasekretär Günther Altenburg, osalevad 70 eksperti 37 riigist. (Interfax, 4.04)
NATO Parlamentaarse Assamblee liikmed kohtuvad 10. ja 11. aprillil Peterburis Venemaa Riigiduuma liikmetega. (Interfax, 3.04)
Maikuus toimuvat NATO peasekretäri George Robertsoni viisiti Tbilisisse käsitletakse Gruusias kui NATOga “koostöö dünaamilisemaks muutumise tõendust”. (Interfax, 4.04)
USA ajakirjandus
Kui 11.09 oli III Maailmasõja algus, nagu Pearl Harbor, ja USA sissetung Afganistani esimene vastulöök, umbes nagu II Maailmasõja Põhja-Aafrika kampaania, siis Iraagi ründamine on nagu D-Day ning praegu näeme mingit liiki uue maailmakorra sündi. Praeguses ajaloolises pöördepunktis on meil küll tegemist kahepooluselise maailmaga, aga lõhe ei jookse enam Lääne ja Ida, vaid korra ja korratuse maailma vahel. Ja töövahend, millega korra maailm püüab korratuse maailmast lähtuvate ohtudega toime tulla, on endiselt NATO. Venemaa asendab selles laienenud NATOs Prantsusmaad ja NATO rahutagamise pingutused on ida asemel suunatud lõunasse. (Thomas L. Friedman, The New York Times, 31.03)
2003 aasta alguses põrkusid Washington, London ja Madriid Prantsuse-Saksa teljega küsimuses, mida teha Husseiniga. See kokkupõrge oli iseenesest osa suuremast vaidlusest Euroopas teemal, kes mandri eest kõneleb ja millist suhet Ameerikaga on Euroopal vaja. Edaspidise arengu jaoks on kaks väga erinevat stsenaariumi. Esimene oleks Washintoni/Londoni ja Pariisi/Berliini vahelise poliitilise sissisõja jätkumine. Teine oleks mõlema poole tõsine püüd keerata uus lehekülg, sulgeda kurb peatükk USA-Euroopa suhete ajaloos ja korraldada suhe ümber vastavalt ees seisvatele väljakutsetele. (Ronald Asmus, The Wall Street Journal, 31.03)
Hetkel on olulisimaks muutund mõttemaailmade erinevus Euroopa ja USA vahel. NLi kokkuvarisemisest möödunud 12 aasta jooksul on Ameerika ja Euroopa üksteisest eemale kandunud, kuna väärtushinnangud on muutunud erineval kombel kummalgi pool Atlandit. 11.09-järgne maailm ja Iraagi sõda on seda vahet veelgi rõhutanud. USA on nüüd juba pikki aastaid tegelenud massihävitusrelvade ja ülemaailmse julgeoleku küsimusega. Samal ajal on Eurooplased tegelenud NLi-järgse Euroopa üle mõtlemisega ja ei ole väljapoole vaadanud. "Meie tegeleme päevakajaliste asjadega samal ajal kui Ameerika tegeleb tuleviku küsimustega," ütleb James Elles, briti konservatiivist Europarlamendi liige. (Fred Kempe, The Wall Street Journal, 1.04)
Aina selgem paistab, et NATOst saab Husseini kukutamise järel Iraagi julgeolekut tagav jõud. Prantsusmaa püüdlus kontrollida ÜRO kaudu Iraaki on saanud tagasilöögi. Selline on Powelli Brüsselis käigu sõnum. (The Wall Street Journal, 4.02
Suurbritannia ajakirjandus
Suurbritannia peaminister Tony Blair tunnistas, et sõjajärgse Iraagi osas on USAl ja Suurbritannial lahkarvamusi. Kuid Londoni ja Washingtoni lahkarvamused ei piirdu üksnes Iraagi tulevikuga. Eri meelt ollakse ka iraagi sõjavangide kohtlemise osas ning USA mõõgatäristamises Süüria ja Iraani kohal. Briti valitsus võtab Iraagi tuleviku osas iseseisvamat seisukohta, mis võib tähenda lähenemist ELile. Peaaegu kõik ELi riigid tahavad Iraagi ülesehitamise keskmes näha ÜROd. Püüdke aga öelda seda Rumsfeldile ja tema liitlastele, kes määravad praegu Washingtoni mängu ja kelle kavades pole ÜROl üldse mingisugust osa. (The Guardian, 3.04)
Türgi USAle seljapööramisel on põhjuseid. Kuigi ükski Türgi poliitik midagi sellist ametlikult ei ütleks, on mitmed meediaväljaanded rääkinud Prantsusmaa ja Saksamaa ähvardustest, et kui Türgi asub USA kõrvale Husseini vastu, sulguvad EL uksed ta ees igaveseks. ELi liikmelisus sätendab aga Türgi ees nagu imeline Excalibur. Türklastele ei ole aga ilmselt koitnud, et USA iseloomustab "läänt" paremini kui prantslased-sakslased. (Barbara Amiel, The Daily Telegraph, 31.03)
Iraagi sõja mõjul hakkab kuju võtma Külma sõja järgne Suurbritannia-USA liit. Mida kauem sõda kestab, seda tugevamaks see liit muutub. Tagajärjed Suurbritannia ja Euroopa suhetele on hiiglaslikud. Väga tõenäoliselt suunab USA varsti oma Euroopa-poliitika ümber tihedamatele suhetele Inglismaaga, Ida-Euroopa demokraatiate agressiivsele hõlmamisele ja Prantsusmaa ning Saksamaa isoleerimisele. Suurbritannia jaoks on muutused ilmselt veelgi suuremad. Vana küsimuse, kas olla Euroopa või Atlandi jõud, lahendab mitte niivõrd poliitiline valik kui poliitilised sündmused. (Andrew Sullivan, The Times, 30.03)
Iseenesest on Prantsusmaad ja Inglismaad ÜRO Julgeolekunõukogus vastakuti viivad ajendid sügavalt sarnased. Kaks vana riiki taotlevad erinevate vahenditega sama eesmärki. Mõlemad tahavad oma kahanenud võimu jääki kasutada nii tõhusalt kui võimalik, ent kummagi ajalugu tingib erineva strateegia. Inglismaa püüab olla koer, kes Ameerika ees saba liputab, Prantsusmaa aga sama tähtis koer – täita kohta, mille jättis vabaks kadunud NL. Kuna Prantsusmaa on USA sõjalisele jõule vastu olles ühinenud Venemaaga, võiks Pariis Moskvalt ka uut pragmaatilisust õppida. See tähendaks oma nõrkuse ja seisundi kaotuse tunnistamist koos valmisolekuga osaleda homses tegevuses. (Brigitte and Christopher Granville, Financial Times, 31.03)
Hakkab ilmuma esimesi märke õhustikust, millega tuleb USAl ja Suurbritannia pärast Iraagi sõda arvestada. "Kui see sõda on läbi, kui ta üldse läbi saab, on tal hirmsad tagajärjed," kõlasid Egiptuse presidendi Hosni Mubaraki kurjakuulutavad sõnad. "Ühe Osama bin Ladeni asemel on meil 100 bin Ladenit." Mubarak on üks mõõdukamaid Araabia riigijuhte. Kõik märgid näitavad, et tal on õigus. On raske näha, kuidas saavad USA ja Suurbritannia meie eluea jooksul parandada suhteid selle piirkonna. Sõda võidetakse, selle tagab Bushi ameerikalik otsusekindlus. Ent selle hind võib araablaste kibestumise ja ülemaailmse ebakindluse näol olla kõrgem kui Mubarak kardab. (The Independent, 1.04)
Washingtoni karmist käitumisest marraskil Türgi, EL ja NATO on kurameerimise suhtes ikka veel veidi tõrksad. Välisminister Colin Powelli visiidid Türki ja Brüsselisse näitavad, et tema tegevusel pole mingit Bushi valitsuse siseselt mingit kaalu. Ta ei suuda administratsiooni kurssi suunata ja võtab ta ette diplomaatia, mida on tema arvates vaja nii ehk teisiti. Powell püüab vähendada diplomaatilist lõhet, mille tekitasid tema kolleegid käitudes tema nõuannete vastu. (Bronwen Maddox, The Times, 2.04)
USA välisminister Colin Powelli kiiruga ettevalmistatud reis Ankarasse ja Brüsselisse tuleb pigem hilja kui vara. Atlandi kahe kalda vahel ja Euroopa sees olevatest lõhedest ning tusasest vastasseisust ei tule midagi mõistlikku. Visiidi Türgi osa võiks olla hea algus suhete taastamiseks, Euroopa osa on ilmselt raskem. Tegemist on Powelli esimese reisiga Euroopasse pärast seda kui ta jaanuaris Davose foorumil kõne pidas. Sellest ajast on tekkinud sügav lõhe, mille ühel kaldal on USA ja Suurbritannia ning teisel Prantsusmaa ja Saksamaa. On oluline, et Powell viiks Euroopast kaasa kinnituse, et viimane osaleb ÜRO juhtimise all Iraagi ülesehitamises. USA ühepoolne Iraagi okupatsioon ei oleks seadusega kooskõlas ning tekitaks islamimaailmas nördimust, mis toidaks terrorismi. Kõigepealt tuleb Powellil aga näidata, et USA ei tunne end lihtsalt üksikuna, vaid tahab tõesti diplomaatiat taastada. (Financial Times, 2.04)
Saksamaa ajakirjandus
Prantsuse firmad kurdavad, et neid ei lubata Iraagi ülesehitamises osaleda. Kõige suurema naftatöötlemiskontserni Total-Fina-Elf juht Therry Demarest esines selle aasta veebruaris ägeda kriitikaga Iraagi sõja suhtes, ja seega on kaheldav, et firma jääb ilma võimalusest lüüa kaasa Iraagi ülesehitamises. Ka Prantsuse riik jääb ilma tellimustest, samas kui Venemaa saab vähemalt "lohutusauhinna" ning Suurbritanniat saadab veelgi suurem edu. (Jochen Hehn, Die Welt, 4.04)
USA välisminister Colin Powelli visiiti Brüsselisse võib võrrelda silla ehitamisega üleatlantilistes struktuurides. Suhete tardumise järel Iraagi sõja alguse tõttu, algasid kõnelused NATO partnerite vahel eesmärgiga kindlaks määrata sõjajärgse Iraagi riigikorraldus. Eurooplased soovivad tekkinud olukorra juures juhinduda eelkõige ÜRO pearollist Iraagi ülesehitamise perioodil. (Andreas Middel, Die Welt, 4.04)
USA tipp-diplomaadi visiit Brüsselisse näitas seda, et ta aktsepteerib endiselt Euroopa partnereid poliitiliste otsuste tegemisel. Mis puudutab aga Iraani ja Süüria poliitikat, siis peaks EL väljendama ühist seisukohta, kuna vaid nii saab vältida konflikti levikut teistesse regioonidesse. Tony Blairil on selles olukorras üsna otsustav roll, kõik sõltub temast ja tema otsustest: juhul, kui ta liitub USA poliitikaga, ei ole maksa eurooplaste sõna pikemas perspektiivis midagi. Ent kui mängu tuleb ELi ühine positsioon, siis saavad eurooplased võimaluse mõjutada ameeriklaste dominantset rolli. (Jochen Hoenig, Handelsblatt, 3.04)
Millise eesmärgiga tuli Colin Powell Brüsselisse, oli Euroopa diplomaatidele esialgu suureks mõistatuseks. Visiidi ajal hakkas kõik selguma: esitakse kindlasti Iraagi teema. Sõjajärgse Iraagi taastamiseks on vaja raha ning rahumissiooniks on vaja sõdureid. Euroopal on see raha olemas ning NATOl on sõdurid. (Chrictian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 3.04)
Prantsusmaa ajakirjandus
Iraagi sõja stsenaarium on ettearvamatu. Pole sugugi kindel, et iraagi rahvas Saddami rezhiimi vastu üles tõuseb, nagu Washington oli lootnud. (Pierre-Jean Luizard, Le Figaro, 1.04)
Sõja alustajad õigustavad seda alati suuremeelsete eesmärkidega. Pea kõik sõjad pärast Vietnami sõda on olnud "vabastussõjad" ent nende kogemus näitab, et rahvaste vabastamine sõja abil ei ole alati loodetud tulemustega. (Stéphane Denis, Le Figaro, 1.04)
Arvamusküsitluste kohaselt toetab vaid kolmandik prantslastest USAd sõjas Iraagi vastu ja "Iraagi poolel" on kõigest neljandik prantslastest. (Gérard Courtois, Le Figaro, 1.04)
Bush tegi otsuse "koloniaalinvasiooni" kasuks Iraaki juba möödunud aasta märtsis. (Sami Naïr, Libération, 31.03)
Viisteist päeva pärast Iraagi sõja algust on tõstatunud küsimusi ja probleeme rohkem, kui osati ette näha. Washington on olukorda valesti hinnanud. (Juhtkiri, Le Figaro, 3.04)
Iraagi sõda on "programmeeritud katastroof." Iga sõda, ka õiglane, on räpane, ja ameeriklased hakkavad sellest aru saama. (Alain Bauer, Le Figaro, 3.04)
Prantsusmaa peaminister Raffarin kutsub üles olema Prantsusmaal antiamerikanismiga ettevaatlikum. (Jean-Baptiste de Montvalon, Le Monde, 3.04)
Mitte Ameerika vaid Amneesia Ühendriigid. USA on unustanud, et ilma Prantsusmaata poleks teda olemas. (Carlos Fuentes, Le Monde, 3.04)
On vähetõenäoline, et USA võit Iraagi sõjas toob endaga kaasa demokraatliku Iraagi sünni. Sõda võidakse küll võita, ent seda rahu hinnaga. (Jacques Amalric, Libération, 3.04)
Tsiviilohvrid, suitsiidipommid, Iraagi lihtrahva külm vastuvõtt - kõik see on põhjuseks, miks USA kardab kaotada lahingut "südamete ja hingede" pärast. (Sylvie Kauffmann, Le Monde, 4.04)
London on shokeeritud oma liitlaste "kauboilikkusest." Ameerika sõdurid vajutavad päästikule "liialt kergesti," põhjustades hulgaliselt tsiviilohvreid ja see muudab iraaklaste "südamete võitmise" keeruliseks. (Christophe Boltanski, Libération, 4.04)
Antropoloog ja ajaloolane Emmanuel Todd väidab usutluses ajalehele Le Figaro, et sõda Iraagis ei ole mitte tõend kriisist Iraagis vaid USA eneses. (Baudouin Bollaert , Le Figaro, 5.04)
Rootsi ajakirjandus
USA president George W. Bush valis relvastatud kallaletungi diplomaatia asemel. Sügavik Euroopa ja USA vahel aina kasvab. Diplomaatia on kaotanud, ning nüüd peavad nii sõbrad kui ka vaenlased selle ees maksma, leiab artikli autor. (J.H.H Weiler, Svenska Dagbladet, 4.04)
Hoolimata hetkel käivast ägedast lahingutegevusest, on vähe neid, kes on kahe vahel sõja tulemuse üle. Kui sõjategevus lakkab, tulevad tõelised väljakutsed, mille suhtes ÜRO pearelvainspektor Hans Blix on optimistlikult meelestatud. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 5.04)
Taani ajakirjandus
Nähtavasti õnnestub Saddam Husseini režiim sõjaliselt eemaldada, ent Bushi administratsiooni sõjapoliitika ei too endaga vahetult kaasa vabanemist. Sarnaselt Ida-Euroopaga, vabaneb Iraak alles siis, kui on rakendatud “pingetemaandamise poliitikat”, leiab artikli autor. (Stig Dalager, Berlingske Tidende, 2.04)
Ristisõda Iraagis maailmaajaloo mõõdupuu järgi ei saa pidadajust päris sõjaks. Pigem on tegu lahinguga märksa pikemas protsessis, millel on märksa kaugemale ulatuvad tagajärjed. Ülesandeks nüüd nii nagu ennegi on luua parem maailm, mitte üksnes meie keskel elavatele inimestele, vaid kõigile kõikjal maailmas. Aeg on valida suures poliitikas pool, leiab artikli autor. (Poul Højlund, Jyllands-Posten, 3.04)
Artikli autor küsib, kas USA president George W. Bush toob käimasoleva sõjalise kampaania käigus demokraatia lipu Lähis-Idasse. Kui see on tõsi, tahab autor teada, kas selline tegu on ka tark. (Bent Blüdnikov, Berlingske Tidende, 5.04)
USA valitsus käsitleb autori arvates Iraagi sõda nii sõjalise kui ka poliitilise strateegia suurvõiduna. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 6.04)
Iraagi-vastase sõja terendades saadavad Saksamaa ja Prantsusmaa ühelt poolt ja USA teiselt poolt lepitust otsivaid sõnumeid teineteisele. Artikli autori arvab, et USA peaksnüüd näitama üles suuremeelsust ning mitte võtma Iraagi sõjajärgset üles ehitustööd üksnes enda kanda. Vastasel korral, leiab ta, on raske rahuplaani araabia maailmas ‘maha müüa’ ning sõprussuhteid Euroopaga uuendada. (Michael Ehrenreich, Berlingske Tidende, 6.04)
Jäljetult kadunud endise Iraagi väejuhi Nizar Al-Khazraji ümber tekkinud olukord meenutab enam ja enam farssi. Al-Khazraji lahkus koduarestist, kuid politsei ei suutnud nähtavasti seda ära hoida. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 2.04)
Kadunud Iraagi väejuhi Nizar Al-Khazraji otsingud jätkuvad. Kuna Taani ajakirjanduses on ilmunud viiteid selle kohta, et väejuhi kadumisse võib olla segatud USA eriteenistus, esitab justiitsminister Lene Espersen USAle ametliku järelpärimise. (Kasper Krogh, Jens Grund, Jyllands-Posten, 3.04)
Norra ajakirjandus
USA poolt juhitav USA-vastane sõda ei ole NATO jaoks olukorda kergemaks muutnud. Juba enne sõja algust oli NATO positsioon julgeolekumaastikul nõrgenenud. Nüüd on aga mitme Euroopa riigi juhil tekkinud soov ehitada üles ELi sõjaline struktuur. Kas see tähendab, et NATO sootuks hüljatakse? (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 31.03)
Norra välisminister Jan Petersen peab kolme päeva jooksul istuma enam kui 30 tundi lennukis ületades Atlandi ookeani kolm korda. Selle jõupingutuse eesmärk on ära hoida NATO täielik kokkuvarisemine. (Roy Freddy Andersen, VG, 2.04)
Poola ajakirjandus
Iraagi sõda kulgeb liitlaste seisukohalt hästi ja sõda tundub pikk vaid siis, kui jälgida pidevaid reportaaže ning erisaateid. Meedia on loonud õhustiku, kus oodatakse sõja võimalikult kiiret lõppu, keerulisele operatsioonile kuluvale ajale vaatamata järeldatakse igast viivitusest ebaedu. Tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et väheste päevade tulemusena kontrollivad liitlased tegelikult suurt osa Iraagi territooriumist ning peaaegu ollakse juba Bagdadi all. Meediale meeldib rohkem kajastada liitlaste ebaedu kui edu, hukkunud tavaelanike kõrval tuleks näha samme, mis liitlased on ette võtnud, et süütutele võimalikult vähe kahju teha. (Danielle Pletka, Rzeczpospolita, 1.04)
Poola on sattunud teatud suhtes pantvangile sarnanevasse olukorda: käimasoleva Iraagi sõja lõpp pole selge ning valitsuse arvates tuleb igal juhul jätkata Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia liitlasena. Venemaa juhtimisel tundub olevat moodustunud teine “rinne”, Moskva ei jäta võimalust liitlaste poliitika kritiseerimiseks kasutamata. Ohtraid vaidlusi on tekitanud küsimus, miks Poola saatis oma üksuse Iraaki, samas kui käimasolevas kampaanias Ameerika Ühendriike toetavad Hispaania ja Itaalia seda pole teinud. (Rzeczpospolita, 31.03)
Kes ehitab üles Iraagi? USA Kongressis toimunud aruteludel kõlas seisukoht, mille aktsepteerimise tulemusena võivad teatavate piirangutega Iraagi ülesehitamisel arvestada Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Hiina ja Süüria ettevõtjad. Sisuline otsustamine erinevate ettevõtete kaasamiseks riigi sõjajärgsesse taastamisse peab Ühendriikide seisukohalt loomulikult jääma Iraagi uue valitsuse õiguseks ja ülesandeks. (Krzysztof Darewicz, Rzeczpospolita, 2.04)
Venemaa ajakirjandus
Rumeenias kohtusidmitteformaalses õhkkonnas seitsme NATOga liitumiskutse saanud riigi peaministrid. Korraldajate sõnul seisneb kohtumise tähtsus selles, et see toimus uuel tasandil - Brüsselis on liitumisprotokollid allkirjastatud ja ees ootab dokumentide ratifitseerimine. Peaministrid vahetasid kogemusi NATO nõudmiste täitmisel ning vahetasid mõtteid NATO tuleviku üle. Päevakorra eraldi punktiks oli 'võitlus terrorismiga ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine'. (Vjatsheslav Samoshkin, Vremja MN, 5.04)
Brüsselis toimuvad konsultatsioonid Iraagi sõjajärgse poliitilise korra ja majandusliku taastamise üle. Izvestija andmeil peab Venemaa konsultatisoone nii diplomaatilisi kui konfidentsiaalseid kanaleid mööda. Venemaa jaoks oleks soodsam ÜRO põhiroll sõjajärgses Iraagis, see võimaldaks ÜRO JN alalise liikme jaoks vähemalt ÜRO programmide raames sõlmitud naftalepingute säilimist. (Svetlana Babajeva, Izvestija, 3.04)
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et poliitilistest ja majanduslikest kaalutlustest lähtudes ei ole Venemaa huvitatud USA lüüasaamisest, lisades, et Venemaa on huvitatud Iraagi küsimuse kiirest üleviimisest ÜRO raamistikku. Sellega andis Putin selge signaali nii USAle kui ka omadele kodus, kus on aktiviseerunud ameerikavastased meeleolud. Iraagi sõda on tulnud kasuks neile jõududele, kes arvavad, et tugev Venemaa iseseisva poliitikaga tähendab eelkõige tugevat armeed: Kremlile avaldatakse survet, et kaitsekulutusi tõstetaks 2, 64 %lt 3, 5 %le, koolidesse tahetakse uuesti tuua sõjaline ettevalmistus jne. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 3.04)
Rahvusvaheliste rakenduslike uuringute instituudi teadlaste arvates läheks ameeriklaste kaotus Iraagis Venemaale kallimaks maksma kui Husseini rezhiimi kukkumine. Venemaa peaks proovima lepitada Saksmaad ja Prantsusmaad USA ja Inglismaaga ning esinema initsiatiiviga ÜRO reformimise küsimuses. (Georgi Iljitshev, Izvestija, 1.04)
Uudisteagentuurid
Estonia's newly-elected parliament met for the first time, with three centre-right parties expecting an invitation to form the Baltic country's government. Convening almost a month after March 2 general elections threw the country into political chaos, the 101-member assembly was told by Estonian President Arnold Rüütel to get down to work preparing Estonia's accession to the EU and NATO. (Afp, 31.03)
Eesti TA asepresident Ene Ergma valiti Riigikogu esimeheks. (Interfax, 31.03)
Estonia's president asked Juhan Parts, the leader of political newcomer Res Publica, to form a new government, paving the way for a rightwing majority coalition following last month's general election. "I wish to thank everybody for their trust," Parts said on leaving President Arnold Rüütel's office, adding that he would keep Estonia on track for NATO and EU entry next year after recent invitations to join both Western clubs. "We will now move very quickly towards joining the EU and NATO," Parts said, referring to more than a decade of reforms after breaking free from Moscow rule in 1991. "What has been done by previous governments will serve as the basis for this one." (Reuters, Interfax, 2.04)
Self-styled new parties have swept to power in the three Baltic states, indicating disenchantment with the leaders who guided them from independence from the Soviet Union to the threshhold of EU and NATO membership. In Estonia, one-year-old centre-right party Res Publica completed the trio of successes by new parties when it was tasked by President Arnold Rüütel with forming the next government. While Estonia's probable prime minister-to-be, Res Publica leader Juhan Parts, entered politics only late last summer, his party was a surprise hit at March 2 elections on its slogan "Choose Order". (Afp, 2.04)
Eesti ühinemine ELi ja NATOga on maailma hetkeolukorda silmas pidades aktuaalsem kui kunagi varem, teatas president Arnold Rüütel Riigikogu uue koosseisu avaistungil. (Interfax, 31.03)
Res Publica ja Rahvaliidu juhatused nimetasid tulevase valitsuskabineti ministrikandidaadid. (Interfax, 4.04)
Res Publica volikogu kinnitas pühapäeval erakonna ministrikandidaadid partei liidri Juhan Partsi juhitavasse valitsusse. (Interfax, 6.04)
Eestisse saabub kolmepäevasele visiidile Horvaatia president Stjepan Mesic. (Interfax, 5.04)
Umbes 30 eestlast korraldasid USA saatkonna ees Tallinnas Iraagi sõda toetava meeleavalduse. (RIA Novosti, Interfax, 4.04)
EÜRP esimees Jevgeni Tomberg teatas, et partei on valmis osutama juriidilist abi sõjavastasel meeleavaldusel kinnipeetutele. Erakonna juhatus toetab sõjavastaseid meeleolusid ühiskonnas ja kutsub võime üles "mitte arveid õiendama noortega, kes tulid tänavatele ausalt "Ei sõjale!" ütlema." (Interfax, 1.04)
Eesti inimõiguste eest võitlejad kavatsevad tõstatada rahvusvahelistes organisatsioonides riigikeele oskuse kinnitamise uue korra legitiimsuse küsimuse. Inimõiguste teabekeskuse õigusabi juhataja Andrei Arjupini sõnul kavatsevad vähemalt kolm inimest kaevata edasi Eesti kohtute otsused, mis ei rahuldanud nende hagi Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse vastu. (Interfax, 1.04)
Eesti suurimad venekeelsed organisatsioonid pöördusid vabariigi presidendi, parlamendi ja valitsuse poole üleskutsega lahendama aktiivsemalt Venemaaga suhetes eksisteerivaid probleeme. (Interfax, 3.04)
Soome ajakirjandus
Esmaspäeval valis Riigikogu oma esimeheks 58-aastase Ene Ergma. Ergma on esimene naissoost Riigikogu esimees ja Eesti kõrgeim naissoost ametnik. Eesti põhiseaduse kohaselt on Riigikogu esimees järjestuselt teisel kohal kohe presidendi järel. Ergma on hariduselt astrofüüsik ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. (STT, Turun Sanomat, 1.04)
Eesti president Arnold Rüütel tegi teisipäeval valitsuse moodustamise ettepaneku Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele. Savisaar aga keeldus sellest aust, kuigi tema partei sai märtsis toimunud valimistel kõige enam hääli. Savisaare sõnul oleks tal valitsuse moodustamine väga raske olnud, sest kolm erakonda olid oma koostöös juba kokku leppinud. Neil kolmel erakonnal - Res Publical, Reformierakonnal ja Rahvaliidul - on Eesti 101 kohalises parlamendis kokku 60 kohta. (STT, Helsingin Sanomat, 2.04)
Eesti President Arnold Rüütel nimetas kolmapäeval valitsuse moodustajaks protestierakonna Res Publica esimehe Juhan Partsi, kelle positsioon uue peaministrina sai sellest kinnitust. Poolteist aastat tagasi poliitikasse siirdunud Partsi sõnul peab uus valitsus tegema kõik, et taastada inimeste usk poliitikasse ja töötavasse valitsusse. Ka respublikaanist riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas valitsuse ja rahva lähendamist. Tartu Ülikoolist riigikogusse siirdunud naisteadlane on juba näidanud eeskuju, asudes elama küllalt tagasihoidlikku korterisse Tallinnas. Res Publica, liberaalne Reformierakond ja maarahva erakond Rahvaliit kirjutasid koalitsioonileppele alla varsti peale seda, kui President Partsi valitsuse moodustajaks nimetas. Endistest ministritest jätkab valitsuses skandaalide saatel välisministrina alustanud Kristiina Ojuland, teistele kohtadele toob Reformierakond uued isikud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 3.04)
Esmaspäeval koguneb oma esimesele istungile Eesti riigikogu uus koosseis. Üle poolte riigikogu liikmetest annab saadikuvande esmakordselt. Ligi pooled uustulnukatest on Eesti poliitilise maastiku uustulnuka, Res Publica liikmed. President Rüütlil on peale parlamendi kogunemist aega kaks nädalat, et nimetada peaministrikandidaat. Mitte-ametlikes koalitsiooniläbirääkimistes Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu vahel on kolmel erakonnal valmis juba koalitsioonipingu projekt. Kolme partei eesotsa saaks Res Publica esimees Juhan Parts. Rüütel võib valitsuse moodustamist pakkuda ka Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele. Riigikogu kogunemine seisis ühe töötu kodaniku kaebuse taga, mille Riigikogus tagasi lükkas. (Turun Sanomat, 31.03)
Uudisteagentuurid
2002. aastal kasvas Eesti SKP 2001. aastaga võrreldes 5,8% ning moodustas 106,5 miljardit krooni, teatas Statistikaamet. (Interfax, 31.03)
Rootsi ajakirjandus
Mikael Johanson, kes tutvustas SEB Baltic Outlooki sõnas: “Maailmamajanduses näeme me tagasimineku märke, ent Baltikumi osas oleme endiselt optimistlikud.” (Leif Petersen, Svenska Dagbladet, 3.04)
Norra ajakirjandus
Norra meediakontsern Schibsted on Eestis kanda kinnitanud. Nüüd süüdistatakse kontserni eesti meediamaastiku mitmekesisuse vähendamises. Veel pannakse neile süüks seda, et erinevalt Skandinaavias tegutsedes, pöörab Schibsted Eestis sotsiaalsetele küsimustele vähem tähelepanu. (Kjetil Lismoen, Morgenbladet, 4.04)
Jaapani ajakirjandus
Eesti palkmajad on Jaapanis populaarsust saavutamas. Ühes sellises majas elav härrasmees ütleb: “Algul, kui mul ei olnud aimugi Eesti puidu kvaliteedist, olin veidi murelik, kuid pärast seda, kui olin näinud palkmaja näidist, olin selle kõrgest kvaliteedist ja ilust üllatunud.” Artiklis on toodud ka Eesti saatkonna ajutise asjuri Argo Kangro kommentaar. (Yusuke Nakano, Yume no Maruta-Goya de kurasu, märts 2003)
Venemaa ajakirjandus
Suurbritannia analüüsiettevõtte Point-Topic uuringu tulemustel on Eesti interneti püsiühenduste (ADSL) arvult KIE riikide seas esikohal. 100 elaniku kohta on Eestis keskmiselt 2,24 ADSL-liini. Selle näitajaga edastab Eesti ka selliseid tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Holland, Itaalia ja Suurbritannia. Assotsiatsiooni DSL Forum andmeil edestas ADSL-ühenduste koguarvult Eestit vaid Ungari - viimase rahvaarv on seitse korda Eestist suurem. Eestis on DSL-liinide osakaal riigi kõikidest telefoniliinidest 6% - DSL Forumi presidendi Tom Stari sõnul läheneb Eesti selle näitajaga 10 juhtivale riigile. ADSL-teenuste peamiseks pakkujaks on Eesti Telefon. (Pavel Arefjev, Compulenta.ru, 3.04)
Uudisteagentuurid
Estonia held Group Eight leaders Bulgaria to a goalless draw in their Euro 2004 qualifier, frustrating the visitors whose coach Plamen Markov had said anything but victory would be a complete failure. "We were not surprised by the result as the Estonians played a very defensive game," a disappointed Markov told a news conference as he blamed his players for a lack of concentration in the difficult sub-zero conditions at the A Le Coq Arena. (Reuters, 2.04)
Czech Airlines said it would launch service to Estonia's capital Tallinn from April 24. The Prague-Tallinn service will be operated five times a week, using Boeing 737-500 aircraft, the carrier said. This will be the first direct air connection between the capitals of the two countries. (Afp, 3.04)
Spanish police arrested two Estonians and a Spanish woman after the trio held up a bank in the southern Andalusia region, police said. The two Estonians were identified as Lennart M., 22, and Rustam M., 21. Lennart M. had been wanted by a court in the southern Spanish city of Granada since October for illegal possession of firearms and explosives and carrying false identification papers. (Afp, 5.04)
Eesti Riigikohus lükkas teistkordselt tagasi endise ENSV riikliku julgeolekuministeeriumi töötaja Juri Karpovi kaitsja kassatsioonikaebuse. (Interfax, RIA Novosti, 4.04)
Moskva Noorsooteater saabub aprilli teisel poolel külalisetendustele Tallinnasse. (Interfax, 6.04)
Soome ajakirjandus
Soome ajaloolase kirjutatud raamat Eesti esimesest presidendist Konstantin Pätsist puudutab eestlaste hella kohta. Raamatu autori, Matti Turtola, sõnul ei tekita puss haavas valu muidu, kui siis, kui seda keerata. Turtola raamatu keskseks küsimuseks oli, kas Päts oli sangar või riigireetur, kas demokraatia ning riigi relvastatud kaitsmine oleks viinud teise tulemuseni nõukogude okupatsiooni asemel. Turtola tõlgendus ei toeta Eestis käibelolevat ‘Päts kui sangar’ müüti. Turtola raamat lükkab ümber müüdi ka sellest, nagu oleks Eesti olnud erakordselt vaene, sõjapidamiseks halvasti varustatud ja võimetu oma idapiiri kaitsma nii maal, merel kui õhus. Turtola paneb imeks ka seda, et nii president Meri kui ka endine peaminister Laar hakkasid raamatu esitlusel Pätsi diktatuuri kaitsma. Turtola arvates tuleb eesti ühiskonnal lõpuks töötada läbi ka oma ajaloo dramaatiline ajajärk. Eestlased on sellegipoolest vältinud selle teemaga tegelemist. Taasiseseisvunud eesti pole ilmunud ühtegi Pätsi elulugu. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 1.04)
Eesti Toll rekiveeris Muuga sadamasse tulnud Kapitan Spivaki nimeliselt kaubalaevalt 40 kg kokaiini. Eesti Tolli pressiesindaja AIvar Pau sõnul on see suurim kokaiinilast, mis Eestis leitud. Libeeria lipu all purjetav Kapitan Spivaks saabus Eestisse USAst. Kapten ja 25-meheline meeskond on peaosas venelased. Eesti turul oleks selle lasti väärtuseks olnud u 60 miljonit krooni. (Kaja Grünthal, Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 3.04)
Mitmed Eesti ingerlased, kes on varem esitanud Soome elamaasumise taotluse, on viimasel ajal oma meelt muutnud ning teatanud, et sooviksid siiski jääda elama oma praegusele kodumaale. Meelemuutuse põhjuseks on vähemalt osaliselt Eesti hea majanduskasv. Kuna Eesti olud on paranenud siis ei mõju Soome enam sama kutsuvalt kui varem. Ingerlased on oma võimalikke elamislubasid oodanud aastaid. Näiteks sel kevadel Soome Eesti saatkonnas intervjuudel käivad ingerlased tegid avalduse ümberasumiseks juba 1995 aastal. (Lasse Kerkelä, Helsingin Sanomat, 21.03)
Tallinna USA saatkonna ees toimus Iraagi sõja vastane meeleavaldus. Umbes 300 inimesest koosnev meeleavaldajate jõuk marssis Ameerika vastaseid hüüdlauseid hüüdes USA suursaatkonna ette ning viskas saatkonda kanamunadega. Politsei pidas kinni 35 meeleavaldajat, sest meeleavalduse korraldamiseks puudus luba. (Turun Sanomat, 31.03)
Poola ajakirjandus
Tartu soojaärimees Tiit Veeber saavutas Euroopa Inimõiguste Kohtus võidu Eesti riigi üle: Eesti peab Veeberile maksma 2000 euro suuruse tasu moraalse kahju hüvitamiseks ning lisaks 841 eurot kohtukulude eest. (Marek Antoni Nowicki, Rzeczpospolita, 2.04)
Jaapani ajakirjandus
Lühiülevaade Brand Estonia tekkeloost (kui Mart Laar sai peaministriks, algas diskussioon, kuidas Eesti võiks maailma köita), plaani ellurakendamisest ning tulevikukavadest. Lõpuks tõdeb ajakirjanik, et ka jaapanlased peaksid üritama Eesti brandiprojektist eeskuju võtta, sest ega turistide arv pole suur ning investorite arvates ei ole Jaapan kuigi atraktiivne. (Katsuo Shimizu, Asahi Shinbun, 31.03)
Enn Soosaar ütleb: "Eesti identiteet on alati ebakindel, ebakindlus ongi Eesti identiteet." Ka jaapanlased arutlevad, milline võiks olla jaapanlase identiteet (ja seda pole seniajani leitud). Tulekski kuulda võtta eestlaste nõu, kellel on jaapanlastega palju ühiseid jooni. Mart Laar armastab jaapani autosid ning saket. "Ma sattusin tõsisesse liiklusõnnetusse ja ma olen elus vaid tänu sellele, et sõitsin jaapani autoga. Hea auto päästis mu, seega palun saatke mu parimad tervitused oma autotootjatele," ütleb Laar. "Jaapani imidž Euroopas ei ole halb. Oluline on püüda näha end kõrvalseisja pilguga ning kuulata teiste arvamust.” (Katsuo Shimizu, Asahi Shinbun, 1.04)
Venemaa ajakirjandus
Eesti võimud keeldusid andmast popgrupi “Leningrad” liikmetele sissesõiduviisat. Grupp pidi esinema Tallinna ühes klubis. Kuigi seoses selle keeldumisega ei kaasnenud Eesti Välisministeeriumi ametlikku avaldust, levivad kuuldused, et riigi eriteenistused kartsid võimalikke korrarikkumisi pärast kontserti. Muusikud ise on aga teisel arvamusel: Eesti võimud tahtsid sel moel 'naeratada' oma suurele naabrile Venemaale. (Roman Kirillov, Izvestija, 5.04; Kommersant, 4.04)
Intervjuu rezhissöör Arvo Ihoga Eesti kino hetkeseisust, eestlaste suhtest Siberisse. (Jekaterina Varkan, Vremja Novostei, 2.04)
Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: [email protected]