Välisminister Raul Mälk esines OSCE ministrite kohtumisel kõnega ja pidas kahepoolseid kohtumisi

02.12.1998 | 13:11

Uudis
Kolmapäeval, 2. detsembril võttis välisminister Raul Mälk sõna Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite seitsmendal kohtumisel Oslos. Ministri programmis oli ka mitmeid kahepoolseid kohtumisi.

Eesti välisminister keskendus oma kõnes olukorrale Kosovos ja OSCE rollile rahvusvahelise julgeoleku tagamisel. Minister Mälk toonitas, et OSCE üheks olulisimaks ülesandeks on paindlik reageerimine arengutele rahvusvahelises poliitikas ning et kavandatav Euroopa Julgeolekuharta peaks aitama säilitada seda paindlikkust ka edaspidi. "Peame hoolsalt jälgima, et liigne reguleerimine ei hakkaks paindlikku tegutsemist takistama," rõhutas Eesti välisminister.

Raul Mälk märkis oma kõnes, et OSCE-l on välja kujunenud selged põhimõtted, millest praeguses julgeolekuolukorras lähtuda. "Kahjuks aga ei peeta neist põhimõtetest ja võetud kohustustest alati kinni. Seega peaksime keskenduma sellele, et tagada OSCE põhimõtete täitmine liikmesriikide poolt," ütles minister.

Välisminister Raul Mälgul oli täna kahepoolne kohtumine Itaalia välisministeeriumi alamriigisekretäri Umberto Ranieriga, kes täidab oma riigis ka euroministri funktsioone. Tõdeti, et Eesti-Itaalia kahepoolsed suhted arenevad probleemideta, ehkki majanduskontaktide osas on veel arenguruumi. Rõhutati, et kandidaatmaade läbirääkimised Euroopa Liiduga ühinemiseks peavad jätkuma dünaamiliselt ning liidu institutsionaalsed reformid ei tohiks nende kulgu pidurdada. Samuti andis välisminister Umberto Ranierile üle kutse külastada Eestit.

Eesti välisminister kohtus ka Usbekistani välisministri Isan Mustafojeviga. Arutati kahepoolseid majandussuhteid, sealhulgas transiidikoridoride kujundamise võimalusi Usbekistanist Eesti kaudu Euroopa riikidesse ning Eestist Usbekistani kaudu Hiina suunas.

Välisminister Raul Mälk kohtus ka OSCE ülemkomissari Max van der Stoeliga. Kohtumisel arutati eelkõige seaduseelnõud muudatuste tegemiseks Eesti kodakondsusseadusesse, mille kohaselt kodakondsuseta vanemate Eesti Vabariigis sündinud alaealised lapsed saaksid kodakondsuse lihtsustatud korras.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS