Sa oled siin

Walesi tippkohtumine 2014

Walesi tippkohtumine leidis aset 4.–5. septembril 2014 Newportis. Kohal olid NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, Eestit esindas tippkohtumisel peaminister Taavi Rõivas.

Venemaa väljakuulutamata sõjategevuse tulemusena keskendus NATO tippkohtumine liitlaste endi julgeoleku tagamisele ja alliansi territooriumi kaitsmisele, kollektiivkaitsele vastavalt Washingtoni lepingu artiklile viis, potentsiaalse agressori heidutamisele ja liitlaste kindlustunde suurendamisele. Oluliseks tõusis sellega seoses ka kaitsekulutuste aluspõhimõtete ja Atlandi-ülese solidaarsuse kinnitamine. Samas käsitleti ka NATO partnerlussuhteid, alliansi laienemist ja edaspidist osalemist Afganistani missioonis, ja ka kriise Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Tippkohtumisel vastu võetud kommünikee annab kinnituse NATOst kui väga olulisest julgeoleku ja stabiilsuse platvormist, mitte ainult Euro-Atlandi piirkonnas, vaid ka globaalses plaanis.

Eesti läks tippkohtumisele nelja eesmärgiga:

  1. NATO suurem kohalolu piirkonnas õhus, maal ja merel, sealhulgas varustuse eelpaigutamine;
  2. kaitseplaanide ülevaatamine;
  3. alliansi reageerimiskiiruse ja valmisoleku tõstmine;
  4. NATO-üleselt kaitsekulutuste peatamine ning tõstmine.

Walesi tippkohtumine oli Eesti jaoks eesmärkide saavutamise osas edukas. Oleme rahul sellega, et tippkohtumine andis NATO valmisoleku tegevuskava (Readiness Action Plan) vastuvõtmisega tunnistust alliansi ühtsusest ja valmisolekust vastata mistahes ohtudele, kohaneda operatiivselt muutuva olukorraga ja tugevdada kollektiivkaitset NATO idatiival, sealhulgas Eestis. NATO kohaloleku suurendamine tähendab muuhulgas Ämari lennubaasi regulaarset kasutamist ja pidevalt Eestis väljaõppel viibivaid roteeruvaid üksusi ning senisest rohkem ja suuremamahulisi kollektiivkaitseõppusi. NATO väga kiires valmisolekus oleva üksus (Very High Readiness Joint Task Force) ülesehitamine ning Eesti osalus seitsme riigiga koostöös loodavas ühendekspeditsiooniväes annab Eesti julgeolekule veel täiendava kindluse.

Samuti kinnitas NATO kaitsekulude kahe protsendini SKTst tõstmise vajadust kõigis liikmesriikides ning nõuet peatada koheselt kaitsekulutuste vähendamine.

Julgeolekuolukorra kiire muutumine väljapool alliansi piire ning julgeolekuohtude laiapindsus tingib vajaduse teha tihedat koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja partnerriikidega. Viimaste puhul on oluline NATO operatsioonidel, eelkõige Afganistanis ISAF missioonil, saavutatud koostegutsemisvõime säilitamine ja suurendamine. Eelkõige on vajalik NATO senisest tihedam koostöö samu väärtushinnanguid ja sarnaseid strateegilisi eesmärke omavate lähedaste partneritega (Enhanced Partners) – Soome, Rootsi, Austraalia, Gruusia, Jordaania – kellele Walesi tippkohtumisel loodi ka täiendavaid võimalusi. Uus koostöötasand on avatud ka teistele partneritele, aga sellega ühinemine eeldab lisaks eelpool mainitud tingimuste täitmisele ka valmisolekut ise senisest rohkem panustada. Tippkohtumisel rõhutati, et liitumishuvilistele partneritele on NATO uks tingimuste täitudes jätkuvalt avatud.

NATO tippkohtumisel Walesis mõisteti teravalt hukka Venemaa agressioon Ukrainas. Abi Ukrainale nii kahepoolselt (välja arvatud otsene sõjaline abi)  kui ka nelja uue usaldusrahastu kaudu peab jätkuma. Eesti andis tippkohtumisel lubaduse usaldusrahastusse panustada.  Loodame, et läbi usaldusrahatute paraneb ka Ukraina võimekus abi kasutada. NATOga koostöö perspektiivi seisukohalt on aga tähtis Ukrainas viia lõpule ulatuslik julgeolekusektori reform. Eesti on valmis igati oma abi ja kogemusi jagama.

 

Viimati uuendatud: 17. September 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.