Sa oled siin

Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt konverentsil „Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealhulgas maksejõuetuse valdkonnas“

8. November 2012 - 12:05

8.novembril 2012 Tallinna Ülikoolis

Head konverentsil osalejad

Eesti  koostöö ning huvid Läänemere piirkonnas leiavad harva tee uudiste- ja arvamuskülgedele, telekommentaaridesse ja reportaažidesse. Lugusid kalevipoegade seiklustest üle lahe tööotsadel ning muud sellist muidugi jagub, kuid suhete sisulist külge ei käsitleta kuigi palju.

See on selges vastuolus tõsiasjaga et Eesti majandus ja paljud muud valdkonnad arenevad eelkõige läbi suhete regioonis. Numbrid on siin päris muljetavaldavad.

Alustame väliskaubandusest. Selle aasta esimese 8 kuu statistika kohaselt tuli Balti riikide arvele 13,5 % Eesti ekspordist ja Põhjamaade arvele 36,5 %, seega kokku pool kogu mahust. Muudele Läänemere piirkonna riikidele- Venemaale, Saksamaale  ning  Poolale langes lisaks veel 18 protsenti. Meie ekspordile orienteeritud majanduse käekäik sõltub paljus piirkonna riikide turgude olukorrast. 

Edasi investeeringutest. Selle aasta 30.juuni seisuga olid Rootsist pärinevad  otseinvesteeringud Eestis 3,7 miljardit eurot ja Soomest pärit 3,1 miljardit eurot. Muude meie piirkonna riikide kapitali on vähem- Norrast 0,7 miljardit eurot, Venemaalt 0,6 ja Leedust 0,4 miljardit eurot. Rootsi ja Soome kahe peale annavad poole kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest, Põhjamaad kokku 58% ja Läänemere piirkond 69%.

Eestist välja läinud investeeringutes on selgelt suurimad mahutused meie Balti naabrite majandusse- Leedus on meie otseinvesteeringuid 0.8 ja Lätis 0.7 miljardit eurot. Edasi tulevad juba väikemate mahtudega Soome ja Venemaa- kumbki 0.3 miljardit eurot. Läänemere piirkonda on läinud 64% Eesti välisinvesteeringutest, sealhulgas Balti riikidesse 41% ja Põhjamaadesse 12%. Rõõmu teeb esimeste edusammude nägemine Soomes ja ka Rootsis, mahud pole küll veel suured, aga eks iga algus on raske. 

Numbreid suhete tihedusest võib leida ka muudes valdkondades – alates kohalike omavalitsuste koostöösidemetest kuni üliõpilasteni liikumiseni kõrgkoolide vahel. Välispoliitikas saab rääkida kontaktide sagedusest eri tasemetel ja ka uutest vormidest nagu näiteks Eesti ja Soome ministrite ühisvisiidid kaugematesse piirkondadesse ärihuvide edendamisel.

Meie julgeoleku esmane tagatis on liikmelisus NATO-s ja ka Euroopa Liidus. Kindlasti on Läänemere piirkond täna  maailma silmis stabiilne, ometi on ka siin asjaolud, mille mõju tuleb arvestada nii Tallinnas kui Brüsselis NATO peakorteris. Eestile on tähtis et NATO kollektiivne kaitse on tõhus ka muutuvates oludes, et hästi  toimiks transatlantiline side ja partnerlused erinevate NATO naaberriikidega. Kuigi Soome ja Rootsi ei kuulu täna NATOsse, teevad mõlemad riigid väga aktiivset ja laiahaardelist koostööd NATOga, mida me igati toetame ning selline koostöö omab olulist tähendust erinevate globaalsete julgeolekuprobleemidega tegelemisel. Euroopa Liidu raames toimib suurepäraselt Põhjala lahingugrupi koostöö, milles panustavad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. 2015 aastal liituvad Põhjala lahingugrupiga ka Läti ja Leedu. Samas tuleb kindlasti tegeleda ka julgeoleku regionaalsete aspektidega. Riigikogu väliskomisjon on algatanud uuringu ja kuulamised Läänemere piirkonna julgeoleku teemal, mis loodetavasti aitab kaasa laiemale arutelule meie ühiskonnas.

Lugupeetud kuulajad,

Viimaste aegade suur mure on olnud selles, kus eestlased Läänemere piirkonnas tööd teevad. Kahjuks lähevad liiga paljud tööle teistesse Läänemere piirkonna riikidesse. Inimesed suunduvad mujale ja samas ettevõtted ei soovi siia investeerida kuna peavad napiks siinset kvalifitseeritud tööjõu ja eriti spetsialistide pakkumist.

Ettevõtlus ja töökohad sõltuvad investeerimiskliimast, laiemalt ärikliimast ja veel laiemalt ühiskonna seisundist tervikuna. Kahjuks jääb Eesti paljudes konkreetsetes konkurentsivõime küsimustes maha Põhjamaadest ja Saksamaast.

Maailmapanga konkurentsivõime analüüside kohaselt on Eestis tõsiseid vajakajäämisi ettevõtete maksejõuetuse probleemide lahendamisel- seda nii kiiruse kui kätte saavate vahendite osas. Mul on hea meel et see on üks käesoleva konverentsi olulisi teemasid. Loodan, et siit saab tõuke nendes küsimustes uute sammude kiire astumine.

Naaseksin investeerimiskliimast rääkides ühe enda eelmise konverentsi tähelepanuosutuse juurde, see on aeglus ehituslubade saamisel. Selles osas  me oleme endiselt üsna kehval positsioonil nii Maailmapanga raportis tervikuna kui piirkonna riikide seas. Kolemajade  tekke ja” jumala eest minu lähedale ärge ehitage mitte midagi” lugude kõrval on süsteemi aegluse teema jäänud varju. Käesoleval konverentsil on oluline koht avaliku-, era- ja kolmanda sektori  tegevusel Läänemere koostöös. Ma loodan, et ka ärikliima küsimused pälvivad kohalolijate tähelepanu.

Läänemere piirkonna kui terviku rahvusvaheline  konkurentsivõime  kujuneb selle riikide omadest ja liberaalina näen ma konkurentsi naabritest parema ärikliima saavutamiseks  tugeva edasiviiva jõuna. Läänemere Arengufoorumi tellimusel tehakse igal aastal majandusliku arengu ettekanne, see on internetis kõigile lugemiseks üleval ja väga kasulik lugemisvara.

Austatud kohalolijad,

Oleme Eestis uhked asjaolu üle et me oleme Läänemere piirkonna üks kõige enam integreeritud riike - oleme Euroopa Liidus, Schengeni süsteemis ja euroalas, oleme NATO-s ja OECD-s. Me tegutseme reas regionaalsetes koostööorganisatsioonides. Eestis on kõrge ekspordi suhe rahvuslikku koguprodukti ja ka välisinvesteeringute osakaal majanduses on märgatav. Ja ometi tahaksin avaldada mõned mõtted meie seni ebapiisava integreerituse kohta.

Nõukogude okupatsioon jättis Balti riikidele pärandiks infrastruktuuri mis oli suunatud itta. Möödunud kahe aastakümnega on rajatud- Via Baltica põhikoridor, laeva-  ja õhuühendused, side- ja elektrikaablid nagu Estlink-1. Arengule on aidanud kaasa Euroopa Liit- näiteks toetades käimasolevat Estlink-2 elektrikaabli ehitust. Aga ikkagi on ühenduste rajamisel veel väga palju teha.
Ettevalmistavas järgus on elektrikaabli ehitus Leedu ja Rootsi vahel - NordBalt. Rajamist ootavad energiaühendused Leedu ja Poola vahel. Võimsusi napib Eesti ja Läti gaasi- ja elektriühendustes. Oluline on regionaalse vedeldatud maagaasi terminaali kokkuleppimine Balti riikide ja Soome turu tarvis, samuti on vajalik Eesti ja Soome gaasijuhe. Kui need ja teised Euroopa Liidu BEMIP raames arenevad kavad suudetakse ellu viia, saame ehk aastakümne lõpus öelda, et Balti riigid ei olegi enam energiasaar. Euroopa Liidu eelarveraamistiku kõnelustel on meile väga tähtis Euroopa Ühendamise rahastu loomine ja selle raames Rail Baltic projektile toetuse saamine.

Viimaste aegade üks muresid on olnud lennundus - ühendusi Tallinnast napib, Estonian Airil on raskused. Meie elu tervikuna on sellest tugevalt mõjutatud. Turismisektor kannatab, aga see on meie majanduse oluline osa ja suur tööandja, valdkonna hea käekäik on oluline paljudele meie omavalitsustele. Lennufirmade vaba konkurents ei paista väiksemate keskuste probleeme lahendavat. Kui Londoni lennuväljadel käib kõva võistlus firmade vahel teenindusaegade pärast, siis meil ja mujalgi Läänemere piirkonnas tihti napib firmasid, kes sooviks lennata. Olukord nõuab uusi lähenemisi. Ka Euroopa Liidu tasemel võiks  mõelda sellele, kuidas hõredamini asustatud piirkonnad oleks võimalik hoida ühendatuna.

Kolmanda alapunktina ühenduste juures tuleb märkida meile nii olulist digitaalse turu  ja digitaalsete  riiklike teenuste arendamist. Neist teemadest räägitakse sellel konverentsil samuti põhjalikult. Paljude küsimustega tegeletakse  Euroopa Liidu tasemel ja Eesti on teinud palju, et neid sinna viia ja kiiresti edasi liikuda. Osas valdkondades oleks piirkondlike või kahepoolsete lahenduste väljatöötamine enneaegne või probleemegi tekitav. Läänemere Arengufoorum  tellis sel teemal raporti, mida esitleti suvel Kopenhaagenis. Praktilises elus on aga veidi nagu Kuldse Trio kunagises laulusalmis - hakkame kõik homme tööle. Läänemere piirkond on kõrgelt internetiseeritud ja IT tehnoloogiaga varustatud. Selles töötavad suured ja reas riikides toimetavad telekomifirmad ning tehnoloogiliselt edumeelsed valitsused, omavalitsused ja pangad. Kuid igaüks tegeleb enda lahendustega millele tihti alles valmimise järel hakatakse otsima piiriülese koostöö võimalusi.

Ja veel neljandast ühenduste teemast tahaks rääkida - inimeste liikumisega kaasnevate sotsiaalsete, hariduslike jm küsimuste lahendamisest. Ühest riigist teise liikumiste käigus tekivad probleemid koolidega, sotsiaalkindlustusega jne. Kümned tuhanded inimesed elavad näiteks Eestis ja Soomes kui nö teises riigis. Meil on 2008. aastast pärit tulevikuraport Eesti ja Soome riigi suhete edendamiseks. Selles pakutu edasiarendusena vajaksime  rohkem kahe riigi kokkuleppeid inimeste  teises riigis elamise ja töötamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Sama mõte käib ka Läti ja Leedu ning miks ka mitte teiste piirkonna riikide kohta. 

Head kuulajad,

Eelmisest konverentsist möödunud kuude jooksul on toimunud üsnagi palju Euroopa Liidu Läänemere strateegia vallas. Vastavalt 2011.aasta novembrikuu Nõukogu järeldustele avaldati selle aasta märtsis Euroopa Komisjoni teatis ja juunis võeti vastu veel ühed Nõukogu järeldused. Strateegia kohendati esimese kogemuse alusel oluliselt paremini sihituks, paika said Euroopa Liidu fondide kasutamise seisukohast nii olulised indikaatorid ja sihttasemed. Ülevaated aga jätkuvad- tuleval aastal on ju oodata kõigi EL makroregionaalsete strateegiate ülevaadet. Kõrvuti Läänemere strateegiaga on veel ka Doonau strateegia, lisanduda võib edaspidi veel teisi.

Vastavalt Nõukogu juunikuus kinnitatud järeldustele taotleb strateegia Läänemere puhtust, piirkonna riikide paremat ühenduvust ning heaolu kasvu. Alates kevadest töötavad liikmesriigid ja Komisjon strateegia tegevuskava uuendamise kallal. Protsess on võtnud kavandatust rohkem aega kuna tegemist on paljude osalistega ja strateegia on alles tegelikult väljakujunemisjärgus. Tõeliseks väljakutseks kujuneb strateegia tegevuskava kokkuviimine Euroopa Liidu uue finantsraamistikuga, selle erinevate finantsvõimaluste piirkondlik arendamine ongi ju üks strateegia peamisi sihte.
Kui strateegia projekte ei õnnestu hästi siduda Euroopa Liidu rahade liikumisega siis kujuneb nende finantseerimine tihti keeruliseks. Kindlasti võib muudele valdkondadele siin eeskujuks seada neid projekte mida tehakse INTERREG raames. See osa strateegia tegevustest on olnud seni edukas just tänu finantsküsimuste selgusele. Muid finantsinstrumente on saadaval rohkesti kuid samas on mitut riiki hõlmavate ettevõtmiste planeerimine nende raames  raskem. Ka meil Eestis on käimas arutlused uue perioodi EL struktuurirahade kasutamise üle. Rahandusministeerium püüab teha oma parima, kuid esmane on siin ikkagi ametkondade tahe oma kavades strateegiat silmas pidada.

Väiksemate liikmesriikide riigiaparaadi väiksus teeb paiguti raskeks strateegiaga kaasneva halduskoormuse võtmise. Mõnedes riikides – näiteks Rootsis- kasutatakse strateegia jaoks  meist erinevad töökorralduse mudeleid, tasub uurida nende kogemusi.

Taas tuleb märkida, et põhimõtted ei uut raha, ei uusi struktuure ja ei uusi reegleid, mis strateegia heakskiitmisel kinnitati, on kujunenud  tõkkeks. Näiteks võib tuua poliitikavaldkondade koordinaatorite töö, mis on kogu regiooni kattev ja mille finantseerimine peab toimuma rahvuslikest eelarvetest. Reas valdkondades on mitu koordinaatorit, see teeb rahaasjad ehk veelgi keerukamaks. Brüsselist on saadud küll veidi nn tehnilist abi kuid see üksikotsuste põhine tegevus ei saa olla alaline lahendus. Selle rahaga palgatud inimesed ei saa oma tööd edukalt teha kui nende tulevik on niivõrd ebakindel.

Eesti on olnud siseturgu käsitleva VI poliitikavaldkonna koordinaator, samas valdkonnas on meil olnud ka üks lipuprojekt. Valdkonda on vedanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuskava uuendamisel on saanud selgeks vajadus muutusteks selles poliitikavaldkonnas ja vastavad ettepanekud on Euroopa Komisjonile ka saadetud. Arvestades Euroopa Komisjoni algatusi ning tuginedes senisele analüüsile on mõistlik muuta meie lipuprojekti fookust. Piiriülese identifitseerimise vallas mingite ühiste lahenduste väljatöötamise asemel tuleks keskenduda takistuste leidmisele strateegia riikide piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtul.

Läänemere strateegia loomisel olid olulisel kohal keskkonnakaalutlused ja eriti meie ühise mere halb seisund. Neis küsimustes panustavad strateegia eesmärkide saavutamisel ka Helcom ja Läänemeremaade Nõukogu. Ambitsioonikas eesmärk saada mere seisund aastaks 2021 korda  nõuab jätkuvat tööd ja koostööd. Samas teeb muret üha intensiivsem suurte naftatankerite liikumine kitsas Soome lahes, sealhulgas jääperioodil.

Uue horisontaalse tegevusena on strateegiasse lisandumas suhtlus Euroopa Liidu naabritega. Meile pakuvad Venemaa suunal teatavasti huvi sellised teemad nagu piirijärvede veekeskkond ja piiriületuspunktide tõhus toimimine. Ehk on edaspidi nende juures kasu ka strateegia võimalustest.
Strateegia keskmes on loomulikult projektid. Need saavad tulla nii erinevate panustajate ideedest kui ka strateegia eesmärkide kavandamise ja konkretiseerimise läbi - näiteks Läänemere puhtuse vallas. Vaadates kaardile tekib küsimus ka strateegias käibel olevast vähemalt 3 riigi osaluse põhimõttest. Kohati on kolmanda osalise leidmine geograafia tõttu raske – seda näiteks projektides Venemaaga.Tahaksin loota, et edasises töös neid küsimusi saadud kogemuste põhjalt vaadatakse ja leitakse paindlikum lähenemine.

Juunis toimus Kopenhaagenis Läänemere strateegia järjekordne aastafoorum, seda taas koos Läänemere Arengufoorumiga. Rohke osavõtjaskonnaga üritused annavad lisaks saaliarutlustele ka võimaluse vahetuteks kontaktideks erinevate riikide panustajate vahel. Eesti oli sel aastal hästi esindatud.

Lugupeetud kuulajad,

Läänemere piirkonnas töötab terve võrgustik regionaalse koostöö organisatsioone. Nende koostöö küsimustel peatusin ma pikemalt eelmisel konverentsil. Kuna aastal 2014 on Eesti eesistuja korraga lausa kolmes piirkondlikus koostööformaadis on just nende rolli ja koostöö küsimused meile eeloleval perioodil eriti olulised.

Kõigepealt eesistumine Balti koostöös. Kuigi tekib juurde erinevad tegevuskavasid ei ole hetkel päevakorras muutusi Balti Ministrite Nõukogu töö korralduses. Viimastel aastatel on kohtumised erinevatel poliitilistel tasemetel olnud üsna viljakad, eks seda soosis ka asjaolu et kolmes valitsuses on olnud ametis üpris sarnase poliitilise suuna esindajad. Aga loomulikult peab meie koostöö edenema ka erineva maailmavaatega jõudude võimul olles nagu see varemgi erinevatel perioodidel on olnud. 

Välisministeeriumil on kolleegidega Balti riikidest välja kujunenud ulatuslik eri taseme ametnike regulaarsete kokkusaamiste süsteem. Rohkem madalama taseme kohtumisi võiks tulla kasuks ka teistes ametkondades. Need valmistaksid ette ministrite istumisi ja samas aitaksid ka vahetada informatsiooni ja leida koostöö võimalusi erinevate üles kerkivate küsimuste osas.

Balti koostöös on viimasel ajal laia avalikku tähelepanu pälvinud energia ja transpordi valdkonnad. Need teemad domineerivad valitsusjuhtide kokkusaamisi. Kui energiaühenduste osas toimuvast ma juba rääkisin, siis energia tootmise teemad on keerulisemad. Me ootame uue Leedu parlamendi ning valitsuse seisukohti, et siis ise uue Balti tuumajaama projekti osas edasisi otsuseid teha.  Loodetavasti selgineb ka üsna varsti pilt vedeldatud maagaasi projektide osas. Transpordi vallas on esiplaanil juba jutuks olnud  Rail Baltic projekt.

Teine koostööformaat, kus meid on 2014 ootamas koordineeriv roll on Põhja-Balti kaheksa. Selle edenemisel on jätkuvalt oluline kasutada Birkavs-Gade 2010.aasta raporti mõtteid. Me  oleme pidanud dialoogi Põhjamaade Ministrite Nõukogus valmivate uute otsuste osas selle koostöö suundadest Balti riikidega järgmisel perioodil.

Põhjamaades tegutsevad Põhjamaade koostöö suunal vastavad koostööministrid ja on paigas riigisisene organisatsioon panustamiseks rohkearvulistes Nõukogu ametnike töögruppides. Vastavalt on ka meie ametkondade jaoks õige tee tihendada läbikäimist nende inimestega kes töötavad Põhjamaade Nõukogu vastavates töögruppides. Ilmselt oleks mõistlik Eesti ministeerumites ja ametkondades vaadata, et sellel koostööformaadil oleksid püsivad vastutajad nagu see on Läänemeremaade Nõukogu ja EL Läänemere strateegiaga. 

Kolmas koostööformaat kus meil 2014-2015 seisab ees eesistumine on Läänemeremaade Nõukogu. Alates Riia 2008. aasta tippkohtumisest on Läänemeremaade Nõukogu teinud läbi suure arengu - riikidevaheline koostöö on muutunud pragmaatilisemaks, Nõukogu Sekretariaat on kujunemas erinevate regionaalse koostööprojektide professionaalseks koordineerijaks. Positiivsena tuleb kindlasti välja tuua, et Nõukogu näeb eneses võimekust olla mitmes Euroopa Liidu Läänemere strateegia valdkonnas lipuprojekti koordineerijaks. 

Sellel aastal on Nõukogu raames toimunud mitu kõrgetasemelist kohtumist, selleks andis ajendi ka organisatsiooni kahekümnes aastapäev. Saksa eesistumise aega jäid peaministrite, välisministrite ja energiaga tegelevate ministrite kokkusaamised. Detsembrikuus on aga Venemaa eesistumise raames tulekul transpordiministrite kokkusaamine.

Venemaaga seotud küsimused on praegu üldse üsna nähtaval kohal Nõukogu töös- eelkõige Kaliningradi oblastile suunatud SEBA (Modernization Partnership for the South Eastern Baltic Sea Area) projektide arutamine. Saksamaa eesistumise ajal  loodud SEBA koostööprogramm ei piirdu lähiaastatel vaid koostöö edendamisega Kaliningradi oblastiga. Kindlasti on vajalik kaasata programmi sihtregioonide hulka üha enam ka Leningradi ja Pihkva oblastid, kellega Eestil on Nõukogu projektides tihe koostöö. Näiteks  Pihkva Ülikooli euroteaduskonna  projektis osaleb ka Tartu Ülikool. Eesti tulevane eesistumine annab kindlasti võimaluse tihendada ning edasi arendada koostööd eelmainitud Venemaa regioonidega.

Head koosolijad,

Kolme eesistumise läbiviimine 2014.aastal annab meile kindlasti võimaluse mõelda Eestis Läänemeremaade koostöö teemadele laiemalt ja kavandada sellesse perioodi ettevõtmisi koos partneritega. Loodetavasti kujuneb 2014.aasta niimoodi Eestis laiemas mõttes Läänemere koostöö aastaks, mitte üksnes eesistumiste läbitegemiseks. Tasub mõelda ka juba regulaarseks muutunud Tallinna Ülikooli konverentsi võimalikule rollile sellel perioodil.

Lõpetuseks tänu korraldajatele ning viljakaid arutlusi!

Tänan

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.