Sa oled siin

Välisminister Sven Mikseri kõne Tartu rahu 97. aastapäeva aktusel

2. Veebruar 2017 - 22:22
Foto: Eesti Kaitsevägi

Austatud Eesti Vabariigi president, austatud president Rüütel, Riigikogu esimees, rahva esindajad, ministrid, suursaadikud, Kaitseväe juhataja, daamid ja härrad.

Täna, 2. veebruaril aastal 2017 möödub 97 aastat päevast, mil Tartus sõlmiti ajalooline rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See leping lõpetas Vabadussõja ja lõi aluse pea kaks aastat varem väljakuulutatud Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Rahuleping lõpetab sõja ja nõnda tavatseme me rahulepingu aastapäeval enamasti meenutada sõjas võidelnute, hukkunute ja võidu toonute kangelaslikkust. Ehk harvemini juhtume aga meenutama neid tahtekindlaid, nutikaid ja visioonikaid diplomaate, kes sõjas kättevõidetu püsivaks rahuks vormisid.

Kuivõrd käesolev aasta on ka Eesti Välisministeeriumi ja Eesti diplomaatia juubeliaasta, siis lubage mul tänasel Tartu rahu aastapäeval heita lühike ajalooline tagasipilk Eesti diplomaatia algusaegadele peatudes kolmel olulisel verstapostil.

Neist esimene tegelikult eelnes Eesti Vabariigi sünnile. Pea 100 aastat tagasi - 7. septembril 1917 arutas Maapäev esimest korda Eesti rahvusliku välispoliitika loomist. Kujunenud poliitilises olukorras moodustati Eesti huvide kaitseks välisesindus, mille eesmärk oli Euroopa riikidelt saada toetust Eesti iseseisvumispüüdlustele. Eesti esimese välisesinduse legitiimsus põhines esiteks kõikumatul arusaamal, et välispoliitika on kogu rahva asi ning, teiseks ja konkreetsemalt, Eesti Maapäevalt kui Eesti rahva tahet esindavalt autoriteetselt institutsioonilt saadud volitustel. Tegutsemisega oli kiire – nii nagu see poliitilistel pöördeaegadel ikka on.

Moodustatud välisdelegatsiooni liikmed siirdusid Eestist Euroopasse oma riigile tunnustust otsima juba 1917. aasta lõpus – 1918. aasta alguses. Ajalugu teevad konkreetsed isikud, mitte üksnes abstraktsed sündmused. Välisdelegatsiooni tegevuses oli keskne roll Jaan Poskal. Tema ning Jaan Tõnissoni, Ferdinand Kulli, Mihkel Martna, Karl Menningu, Ants Piibu, Karl Robert Pusta, Eduard Virgo, Julius Seljamaa ning Johan Laidoneri tegevuse tulemusena sai Euroopa teada meie rahva kindlast soovist luua iseseisev Eesti riik. Välisdelegatsiooni tegevusel oli kaks olulist tulemust. Esimene neist, saavutus välismaal – oli meie sõnumi viimine Euroopasse. Teine saavutus kodumaal oli arusaam, et põhitöö, vabaduse väljavõitlemine, tuleb teha meil endil.

Meie varase diplomaatia ajaloo teine verstapost oli Vabadussõja algus. Tänaste konfliktide puhulgi näeme, et diplomaadid tegutsevad omal rindel, isegi siis kui nende ümber toimub aktiivne sõjategevus. Kui 20. veebruaril 1918 Saksa väed Eestis maabusid, langes nende peatamise põhiraskus Eesti esimesele jalaväepolgule Haapsalus. Selleks, et  jõuda  välja kuulutada Eesti Vabariik, oli vaja rinnet pidurdada ja võita aega. Lahenduse tõid diplomaatia ja läbirääkimised. Kui diplomaatia kõneles, siis relvad hetkeks vaikisid. Kindralmajor Ernst Põdder ja valitsuse delegaat Karl August Hindrey deklareerisid Eesti iseseisvuse soovi ja erapooletust Saksa-Vene sõjas. Hilisem välisminister Ants Piip on seda pidanud Eesti Vabariigi esimeseks välispoliitiliseks teoks, mis võimaldas Eesti Vabariigi väljakuulutamise 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas.

Kolmas, tuntuim ja olulisim verstapost olid Tartu rahuläbirääkimised ja rahuleping. Võitlus lahinguväljal kulmineerus läbirääkimistega läbirääkimislaudade taga. See ankurdati peale Vabadussõda Tartu rahulepinguga. Rahulepingu läbirääkimistel delegatsiooni sekretärina tegutsenud William Tomingas on öelnud, et Tartu rahuleping tõendab Eesti ettenägelikkust ja õiget välispoliitikat. Tal on õigus, sest selle rahulepingu tulemusel tunnistasid Lääne-Euroopa liitlased 26. jaanuaril 1921 Eesti staatust de jure ja sama aasta 22. septembril võeti Eesti Rahvasteliidu liikmeks.

Daamid ja härrad, Tartu rahu oli noore Eesti Vabariigi diplomaatia esimene ja üks fundamentaalsemaid suursaavutusi. Eesti iseseisvuse loomisel ja kinnistamisel edukaks osutunud sammud tuginesid rahvuslikele huvidele ja ajatutele väärtustele, aga samas ka reaalolude ja rahvusvahelise seisukorra õigele hindamisele. Just see on eduka diplomaatia eeldus ka täna.

Küllap on välispoliitikas edukuse kullaprooviks ka see, kui vastane sind tunnustab. Nõukogude Venemaa delegatsiooni juht Adolf Joffe  tõdes läbirääkimiste lõppedes: „Ma vaatlen ja imestan – väike rahvas ilma poliitiliste kogemusteta, ilma vilunud ametniketa ja diplomaatilise koolita, aga kust on nad võtnud säärased diplomaadid?“ Just seesuguste läbirääkijate mantlipärijateks on ka meie tänased diplomaadid.

Omaaegne väliminister Ants Piip  ütles, et Välisministeeriumi eesmärk on kaitsta ja kindlustada rahva esimest elutingimust – välist rahu. Selle eesmärgi täitmisele on igapäevaselt pühendunud Eesti välisteenistus ja diplomaatia ka täna. Sõltumata poliitilistest oludest ja probleemide suurusest, millega meil rinda pista tuleb. Elame muutlikel ja raskesti ennustatavatel aegadel - ükskõik, mis ilmakaarde me ka oma pilgu pöörame.

Endised riigivanemad on kunagi öelnud: „Ei ole kahtlust, et Eesti rahva rippumatuse säilitamiseks ja tema ühiskondliku korra arenguks on tähtsam eeldus õiguslik kord, sest väike rahvas ei saa toetuda niipalju oma sõjalisele jõule, kui oma õigustundele ja kõlbelisele iseteadvusele.“ Õigus ja väärtused on mõisted, millel rajaneb ka meie tänane välispoliitika. Olukorras, kus väärtuste vastandumine tuleb üha tugevamalt esile, on oluline oma väärtusi tunda, neile  kindlaks jääda ja neid igakülgselt kaitsta. Reeglitele tuginev ja rahvusvaheline väärtuspõhine kord on iseäranis väikestele riikidele eluliselt oluline. Nii oli see Tartu rahu päevil, nii on see ka täna.

Jaan Poska, Eesti delegatsiooni juht Tartu rahu läbirääkimistel, ütles rahu sõlmimise järgses ettekandes Asutavale kogule, ma tsiteerin: „Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu, et võiksime kaitsta oma kodumaa rahu.“  Usun, et siin saalis viibivad Kaitseväe esindajad, aga ka kõik teised kohalviibijad mõistavad nende sõnade tähendust väga selgelt. See on mandaat, mis on meile pärandatud. Kui diplomaadid seisavad selle eest, et reeglitele tuginev väärtuspõhine rahvusvaheline kord tagaks meie julgeoleku, siis kaitsejõudude pühendumuseta oleks diplomaatilised pingutused poolikud. Diplomaatia ja kaitsevõime arendamine teenivad kumbki omal moel ühte ja seda sama Eesti rahva iseolemise eesmärki.

Oma geograafilist asukohta ei saa me muuta ja oma naabreid ei saa me valida. Nii nagu saja aasta eest, on Eesti piiririigiks ka täna. Kuid täna ei ole me üksi, meie liitlased on meie kõrval. Selle kinnituseks on NATO Varssavi tippkohtumise otsuste elluviimine ja liitlasvägede pidev kohalolu.  Meie liitlassuhted on meie julgeolekugarantii, millesse usume ja millesse me ka ise panustame.

Head kokkutulnud, Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. Selle rahulepingu aastapäeva on mõnikord nimetatud ka rahupühaks. Seetõttu on sel päeval paslik mõelda, mida rahu ja stabiilsus meile tegelikult tähendavad. USA omaaegne president Jimmy Carter ütles tosinkond aastat tagasi, võttes vastu Nobeli rahupreemiat, et rahu on kaugelt rohkem kui üksnes sõja puudumine. Tal oli õigus. Paraku rahu tähtsust ei oska me hinnata enne kui taas täristatakse relvi, kui rahvusvahelised pinged on kerkinud haripunkti ja riikidevahelised suhted muutunud keerulisteks. Tänane olukord Ida-Ukrainas, Süürias ja teistes konfliktipiirkondades tuletab meile meelde, et rahu ja stabiilsus ei ole kunagi iseenesestmõistetavad. Need nõuavad tööd, pingutust, üksmeelt, vahel ka eneseületust, aga ennekõike usku oma eesmärkide õigsusesse ja sellesse, et rahu on võimalik.

Ma soovin teile kõigile ilusat Tartu rahu aastapäeva!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.