Sa oled siin

Välisminister Marina Kaljuranna välispoliitika ettekanne Riigikogus

11. Veebruar 2016 - 14:53
Foto: Riigikogu

Ettekande kirjalik versioon:

Austatud Riigikogu esimees, Riigikogu liikmed, külalised, daamid ja härrad!

Eelmise aasta välispoliitika ettekande läbivaks teemaks oli julgeolek. Ka täna on Eesti välispoliitika prioriteediks julgeolek – nii globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek, aga eelkõige Eesti Vabariigi  rahvuslik julgeolek. Nendel teemadel ma täna kõnelengi.

Eesti jaoks on olnud ja on väga oluline meie NATO liitlaste poliitiline ühtsus ja ühesugune arusaamine alliansi ees seisvatest ohtudest ning vajadustest. On rõõmustav, et 2015. aastal jätkus Eesti julgeoleku nähtav kindlustamine liitlaste abiga – meie liitlased jagasid meie ohupilti ja mõistsid meid. Nagu sedastab Eesti julgeolekupoliitika alusdokument, on NATO Atlandi-ülene kollektiivkaitse kogu Euroopa ja seega ka Eesti julgeoleku ja rahvusliku kaitse nurgakivi.

Liitlasvägede kohalolek on meie julgeoleku täiendav garant ning me oleme tänulikud neile, kes on meie julgeoleku tagamisse oma kohalolekuga panustanud. Samas pole töö NATO idatiiva tugevdamisel kaugeltki lõppenud. Julgeolekuolukord Euroopas – ka meie piirkonnas – on ebastabiilne ning jääb selliseks veel ettearvamatuks  ajaks.

Meil on hea meel, et Ameerika Ühendriigid kavandavad neljakordistada Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ettenähtud kaitsekulutusi ning suurendada seeläbi USA kohaolekut Euroopas. Mul on samuti hea meel Ühendkuningriigi otsuse üle saata Läänemerele täiendavad sõjalaevad ning piirkonda täiendavad sõjaväeüksused. On oluline, et need võimed oleksid suunatud sinna, kus neid praegu kõige enam vajatakse. Eelmise NATO tippkohtumise otsuste peamiseks tõukejõuks oli vahetu reaktsioon Venemaa agressioonile Ukraina vastu. Järgmine NATO tippkohtumine Varssavis peab võtma laiema ja pikaajalisema vaate. NATO-l tuleb kindlaks määrata, kuidas toime tulla nii ida- kui ka lõunasuuna väljakutsetega. Kuidas ühtselt tegutseda uues, ebakindlamas ja etteaimamatumas julgeolekukeskkonnas.

NATO tulevikust rääkides nimetan ka laienemist ja partnerlust. Liikmesuse saavutamise püüd annab kandidaatriikidele täiendava arenguimpulsi. Seetõttu peame väga oluliseks, et NATO avatud uste poliitika jätkuks. On positiivne, et sõjaline koostöö NATO lähimate partnerite Soome ja Rootsiga on tihenenud. NATO liikmesus jääb Eesti jaoks peamiseks julgeolekupoliitika elemendiks ning töö NATO tugevdamise nimel Välisministeeriumi prioriteediks.
Meie julgeolekupoliitika ei lõpe 2% sisemajanduse kogutoodangu eraldisega riigikaitseks. Seda ei saa mõõta ainult Eesti pinnal viibivate kaitseväelaste ja liitlaste sõdurite ja relvastuse arvu järgi. Julgeolek on palju laiem mõiste. See hõlmab näiteks energiajulgeolekut. Eestisse tehtud otseinvesteeringud, meid külastavate turistide arv, meie kaubavahetus ehk meie majandussuhted sõltuvad otseselt meie julgeolekukeskkonnast. Meie laiem julgeolek hõlmab kogu meie globaalset seisundit ja rahvusvahelisi suhteid. Kogu Eesti diplomaatia töötab praegu meie julgeoleku tagamise nimel. Parafraseerides ühte endist presidenti: diplomaadid võitlevad rahu eest ka olukorras, kus kogu maailm näib soovivat sõda.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Eesti laiem julgeolek sõltub väga suurel määral meie võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina. Mitmed eskaleeruvad konfliktid maailmas juhivad taas meie tähelepanu inimõiguste ja demokraatlike väärtuste olukorrale maailmas. Ma rõhutan, et selliste väärtuste tagamine ja levik on meie peamine eesmärk maailma poliitikas.

Nende küsimustega tegelevaks kõige olulisemaks kehamiks on jätkuvalt ÜRO ja ÜRO Julgeolekunõukogu. Sel aastal täitub Eestil 25 aastat ÜRO liikmesusest. Selle ajaga oleme ka ÜRO-s n-ö täiskasvanuks ja tegusaks kasvanud ning jätkame oma aktiivset tegevust. 2016. aastal täidab Eesti nii ÜRO Lastefondi büroo presidendi kui ka ÜRO sotsiaal- ja majandusnõukogu büroo asepresidendi kohustusi. Ühtlasi kandideerib Eesti selle aasta aprillis ÜRO naiste staatuse komisjoni liikmeks perioodiks 2017–2021. Samuti osaleme aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite reformi algatuses.
2015. aastal suurenes märgatavalt meie panus ÜRO rahuvalvesse, kui otsustasime osaleda Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus ÜRO rahutagamismissioonil Liibanonis kuni 50 tegevväelasega. Lisaks sellele suurendasime osavõttu Mali missioonist.

On arusaadav, et eelnevate aastate jooksul olime väga keskendunud oma julgeoleku tagamisele eelkõige regionaalses mõõtmes. Olime väga hõivatud oma EL ja NATO integratsiooniga. Maailm on vahepeal muutnud ning üleilmsed julgeolekuprobleemid on kasvanud. See on väljakutse ka meile. Peame veelgi rohkem töötama selle nimel, et ÜRO oleks võimeline täitma oma peamist põhikirjajärgset ülesannet – säilitama rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
2016. aastal jätkame tööd, et Eesti saaks julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks perioodiks 2020–2021. Liikmesus julgeolekunõukogus kinnistaks Eesti kuvandi tänapäeva maailma tegusa liikmena. Me soovime osaleda selles otsustusprotsessis, et panustada rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas. Me soovime seista inimõiguste leviku eest ning aidata leevendada konfliktides kannatavate inimeste olukorda.

Ma leian, et Eestil on aeg tegeleda võrdõiguslikkuse küsimustega ka rahvusvahelisel tasandil. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ seadis eesmärgiks arvestada sooperspektiivi kõigi konfliktide lahendamisel. Sõjaliste konfliktide iseloomu muutumise tagajärjel moodustavad enamiku konfliktiohvritest tsiviilisikud. Seejuures on eriti haavatavad naised ja lapsed, kuna konfliktid suurendavad nende vastu suunatud soolist vägivalda ning piiravad naiste ligipääsu tervishoiule, haridusele, majandus- ja poliitilisele tegevusele.

On positiivne, et ka Eesti arengukoostöö läbivateks prioriteetideks on võrdõiguslikkuse edendamine, naiste kaasamine, hariduse võimaldamine lastele, sealhulgas tüdrukutele, ning naiste ja laste olukorra parandamine nii konfliktiolukorras kui ka konfliktijärgses olukorras.

Mul on hea meel, et riigina suutsime ÜRO Inimõiguste Nõukogus liikmeksoleku ajal 2013–2015 töötada inimõiguste edendamise nimel.
Inimõigused ja õigusriigi küsimused internetis on Eesti seadnud oma põhiteemadeks ka Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistumise ajaks käesoleva aasta maist novembrini.
 

Lugupeetud kuulajad! 

Välispoliitilises mõttes oli 2015. aasta Eesti ja Euroopa jaoks äärmiselt keeruline ning 2016 ei saa olema lihtsam. Kasvas ebastabiilsus Euroopa Liidu piiridel. Peagi täitub kaks aastat Krimmi okupeerimisest ja sõjategevuse algusest Ida-Ukrainas. Möödub kaks aastat päevast, mil üks riik otsustas järjekordselt rikkuda rahvusvahelisel õigusel ja printsiipidel põhinevat julgeolekukorda. Me teame, et üks riik ei saa muuta kehtetuks rahvusvahelist õigust ega rahvusvahelist õiguskorda. Aga üks riik saab õõnestada rahvusvahelist julgeolekut ja tekitada ebakindlust. Samuti teame, et oma tegude ja tegemata jätmiste eest tuleb kanda vastutust. Euroopa andestas Venemaale vähem kui aastaga Gruusia ründamise ja okupeerimise. Meie ülesanne on seista selle eest, et Krimmi okupeerimisega ja sõjategevusega Ukrainas ei läheks samuti. Selline käitumine ei tohi muutuda tavapäraseks praktikaks. Seepärast on väga oluline rahvusvaheliselt  Krimmi annekteerimist mitte tunnustada, nii nagu ei tunnustatud Balti riikide okupeerimist. Venemaale kehtestatud sanktsioonid kannavadki sõnumit, et rahvusvaheliste reeglite rikkumisel on oma hind.

Viimastel kuudel on räägitud Lääne ja Vene dialoogi taaselustamisest. Eesti ei ole kunagi olnud dialoogi vastu Venemaaga. Ma ise kohtusin septembris Vene välisministriga, novembris toimusid Tallinnas välisministeeriumide poliitilised konsultatsioonid, kuid ma olen veendunud, et Lääne-Vene dialoogi keskmesse peame asetama kõige raskemad küsimused. Koostöö alustamine peab olema seatud sõltuvusse Minski kokkulepete täitmisest, Venemaa tagasipöördumisest Euroopa julgeoleku põhimõtete austamise juurde.

Seni, kuni võetud kohustused pole täidetud, peab sanktsioonide surve jätkuma ja Ukraina püsima Euroopa tähelepanu keskmes. Sanktsioonid ei ole eesmärk iseenesest, kuid kombineerides nende tõhusat rakendamist diplomaatiliste jõupingutuste ja teiste välispoliitika vahenditega, on võimalik saavutada Euroopa ühiseid välispoliitilisi eesmärke. Oluline on leida konfliktile Ukrainas lahendus, mis austaks ja kindlustaks Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Lühemas perspektiivis peab olema eesmärgiks Minski kokkulepete täitmine. Me ei tohi unustada, et Ukraina on Venemaa agressiooni ohver. Selle tagajärjel on hukkunud üle 9000 inimese. Humanitaarabi vajab hinnanguliselt üle 5 miljoni inimese. Ukrainast on juba lahkunud 1,1 miljonit, riigis on veel 1,6 miljonit sisepõgenikku. See on hind, mida Ukraina rahvas on maksnud oma vabaduse eest. See on kontekst, millises Ukraina valitsus üritab ellu viia reforme. Me ei tohi ka unustada, et kahe aasta tagused Maidani sündmused algasid sellest, et Ukraina rahvas soovis elada vaba rahvana vabas riigis. Nad soovisid teha seda, mis neil ei õnnestunud päriselt 20 aastat tagasi. Ukraina rahvas avaldas soovi luua euroopalikke väärtuseid ja õiguseid austav ühiskond. Ukrainlaste püüdlused integreeruda Euroopaga on väga suur tunnustus kogu Euroopa Liidule. See tõestab, kui tugev on Euroopa kuvand demokraatlike väärtuste kandjana.

Teine Maidan pani kohustuse ka Ukraina juhtkonnale. Ukraina tulevikku ei otsustata esmajärjekorras lahinguväljal. Ukraina tuleviku kindlustavad edukad reformid. Märkimisväärseid edusamme on tehtud majanduses, panganduses, energeetikas. Ma saan aru Ukraina keerulisest olukorrast, kuid ikkagi ootaksin Ukraina valitsuselt rohkem. Kui Ukraina ei suuda vabaneda korruptsioonist ja luua õigusriiki, siis reformid ikkagi ebaõnnestuvad.
Eesti on valmis Ukrainat reformide elluviimisel toetama. Ukraina on Eesti jaoks pikaaegne ja prioriteetne arengukoostöö partnerriik, kelle abistamist jätkame ka sel aastal. Eesti kolm esmatähtsat arengukoostöö valdkonda Ukrainaga on käesoleval aastal demokraatia areng, heade valitsemistavade juurutamine ning ettevõtluskeskkonna ja hariduse toetamine. Rõhutan, et arengukoostöö on Eesti välispoliitilises mõtlemises vahend, millel on otseselt julgeolekut kasvatav iseloom.

Ukraina aitamisega seondub üheselt ka Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika. See on olnud ja ka jääb Eesti välispoliitika keskmesse. Täna saame rääkida ka juba edulugudest. Kaks aastat on Moldoval olnud viisavabadus Euroopa Liiduga. Selles suunas liiguvad ka Gruusia ja Ukraina. Kõik kolm riiki rakendavad assotsieerimislepingut, mis on oluliseks teekaardiks reformiprotsessile ning toob need riigid Euroopale lähemale.
Eesti seisukoht on, et Euroopa Liit peab jätkama avatud uste poliitikat. Euroopa Liiduga integratsioon on ainuke poliitika, mis tagab edu Balkanil ja idapartnerlusriikides. Kõigil rahvastel, kes suudavad täita seatud kriteeriume, peab olema võimalus soovi korral Euroopaga lõimuda. Sellest paremat naabruspoliitikat ei ole me suutnud seni välja mõelda.

Me peame olema valmis ka ajutiseks paigalseisuks või isegi tagasilöökideks ning meil ei tohi tekkida väsimustunnet. Meie toetus idapartnerite demokraatlikele reformidele ja Euroopa Liidu integratsioonile peab olema kindel, süsteemne ja järjepidev. Viimased aastad ei ole olnud Moldovale lihtsad. 15 kuuga on Moldovas vahetunud kuus valitsust. Praeguse valitsuse ametisse astumist 20. jaanuaril 2016 saatsid kümnete tuhandete osalejatega protestimiitingud. Moldova valitsus on lubanud jätkata reforme, võidelda korruptsiooniga ja viia lõpule panganduskriisi lahendamine.

Kohtusin eile Gruusia välisministriga, kes tänas Eestit toetuse eest – nii poliitilise kui ka rahalise toetuse eest. Eesti on Gruusiale elavaks eeskujuks, et demokraatlikud reformid on tehtavad, kui poliitikud kuulavad rahvast ja seavad riigi ning rahva huvid kõrgemaks isiklikest, sealhulgas ärihuvidest. Lisaks Moldovale, Gruusiale ja Ukrainale on oluline jätkata suhete arendamist teiste partnerriikidega – Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaaniga –, kes ei soovi assotsieeruda Euroopa Liiduga, vaid on huvitatud valdkonnapõhisest koostööst. Iga riik peab olema oma valikutes vaba. Euroopa Liit peab idapartnerluse raames riikidele suunatud poliitikat paremini eristama  ja pakkuma individuaalseid koostöövõimalusi. Uued kriisid Euroopas ja selle naabruses on viinud tähelepanu muudele ja hetkel olulisematena tunduvatele probleemidele. Selles valguses on hädavajalik jätkata idapartnerluse kui asjakohase poliitika elluviimist, sest seegi on üks osa regiooni julgeolekust. Euroopa tähelepanu tuleb hoida idapartnerluse riikidel ja lõimida neid õigusriigi valdkonnas.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Meile meeldib tugev, kasvav ja laienev Euroopa Liit. Veel viis või kuus aastat tagasi tundus mõnelegi, et just selline Euroopa Liit ongi ja saab alati olema. Kahjuks on alates viimasest suurest majanduslangusest ja eurokriisist väljakutsed pidevalt suurenenud.

2015. aasta läheb ajalukku jõhkrate terroriaktidega Euroopa südames Pariisis – jaanuaris Charlie Hebdo toimetuses, novembris rünnakud Pariisis rahvusstaadionil, Bataclani teatris, tänavatel ja kohvikus. Need rünnakud tuletasid väga julmalt ja veriselt meelde, et terroristid ei halasta kellelegi ega millelegi. Nende eesmärk on saavutada poliitilisi sihte vägivallaga ning külvata hirmu ja vihkamist. Esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos palus üks liikmesriik – Prantsusmaa – abi Lissaboni lepingu artikli 42 lõike 7 alusel, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide sõjaliste, poliitiliste või tsiviilvahendite kasutamist, et abistada liikmesriiki, kelle vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Vastuseks väljendasid liikmesriigid, sealhulgas Eesti, solidaarsust ning pakkusid Prantsusmaale abi.

Pariisi rünnakute eest vastutav terroristlik organisatsioon Daesh on kuulutanud välja kalifaadi, vallutanud umbkaudu kolmandiku Iraagi ja Süüria territooriumist ning üritab laiendada oma tegevust Liibüasse.

Terrorismil ei ole õigustust ja terrorismi vastu tuleb võidelda – globaalselt, koordineeritult ja kasutades kõiki võimalikke vahendeid, sealhulgas sõjalist tegevust, terroristide rahastamise takistamist, sotsiaalmeediat.

Eesti osaleb Ameerika Ühendriikide juhitavas 65-liikmelises rahvusvahelises koalitsioonis. Eesti on Daeshi-vastase koalitsiooni militaarabi töörühma liige. Oleme toetanud Daeshi-vastast võitlust relvade ja laskemoonaga. Kavatseme osaleda Iraagi relvajõudude väljaõppes sõjaliste instruktoritega. On väga positiivne, et Daeshi-vastase koalitsiooniga on liitunud piirkonna riigid, sealhulgas Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Jordaania, Maroko. On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa sõjaline tegevus Süürias on tekitanud lisakannatusi Süüria rahvale ja viinud ummikusse rahuläbirääkimised. 
 

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Meie endi teha on see, kas me laseme ennast mõjutada ja hirmutada terroristidest. On õnnelik juhus, et terroristide ohvrite seas ei ole seni olnud meie kaasmaalasi. Ma kutsun üles mitte alluma terroristidele, vaid elama, töötama ja reisima nii, nagu me oleme harjunud seda tegema. Samas kutsun üles valvsusele ja ettevaatlikkusele. Ma kutsun üles mitte tõmbama võrdusmärki terroristide ja sõjapõgenike, terroristide ja kõigi islamiusuliste vahele. Ma kutsun üles astuma vastu kõigile katsetele õhutada vaenu ja vihkamist ning mitte muutuma tööriistadeks terroristide ja teiste vaenuõhutajate kätes. Teeme kõik selleks, et terrorism ei muutuks uueks normaalsuseks. Vabadus ja inimlikud väärtused on võimsamad ja tugevamad kui terrorism.

Religioossest radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvat ohtu võimendab oluliselt läbikukkunud riikide hulga suurenemine viimaste aastate jooksul. Usulisel äärmuslusel ei oleks sellist võimalust, kui radikaalsete ideoloogiate levikule ei looks eeldusi poliitilised, majanduslikud, usulised ja etnilised konfliktid ning segadused. Kahjuks ei ole täitnud need lootused, mis olid valdavad Araabia kevade puhkedes. Tänase seisuga on raske ennustada, millal võiks lõppeda otsesed konfliktid Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas. Iraani tuumakokkulepe loob eeldused poliitilise protsessi alguseks. See kokkulepe on kahtlemata viimaste aastate rahvusvahelise diplomaatia suuremaid saavutusi. Kuid mitte miski ei ennusta kiiret ja toimivat poliitilist protsessi nimetatud piirkonnas. Juba toimiva relvarahu saavutamine Süürias oleks omaette suur läbimurre. See tähendab, et lähiaastatel ebastabiilsus Euroopa Liidu lõunanaabruses ei kahane. Euroopa Liit peab nendele konfliktidele pöörama tõsist tähelepanu. Esialgu oleks edu seegi, kui läbikukkunud riikide hulk ei suureneks.

Möödunud aastat märgistab kasvanud põgeniketulv. Euroopasse jõudis üle miljoni migrandi. Sarnaseid numbreid nähti viimati Balkani kriisi aegadel. Rändekriis tuleb panna perspektiivi: tegemist pole üksnes lähteriikide ja Euroopa küsimusega, vaid globaalse teemaga. Maailmas on praeguse seisuga 250 miljonit inimest, keda määratletakse rahvusvahelise migrandina. 86% nendest asub arengumaades. Need, kes räägivad siin Maarjamaal massiimmigratsioonist, eksivad või eksitavad. Süüria kodusõda on tekitanud rohkem kui neli miljonit pagulast. Tegemist ei ole Euroopa jaoks ületamatu kriisiga. 500-miljonilise elanikkonnaga Euroopa Liidule on 1 miljon põgenikku 0,2% liidu elanikkonnast. Võrdluseks, Jordaanias on eri aegade kriiside põhjustatud immigrantide arv 56% elanikkonnast, Süüria kriisi tulemusena on lisandunud viimastel aastatel umbes 20% protsenti rahvastikust.
Kui veel mõni aasta tagasi oli Lõuna-Euroopa riikide mure seoses Lähis-Idast ja Aafrikast lähtuvate paadipõgenikega üksikute Euroopa Liidu liikmesriikide mure, siis nüüd on migratsioonikriis kogu Euroopa teema. Üksnes üheskoos ja kiirelt rändevoogudes toimuvatele muutustele reageerides suudame selle kriisiga hakkama saada.

12 aastat Euroopa Liidu liikmena on õpetanud: kui tahame, et meid kuulataks ja toetataks – kui räägime küsimustest, mis teevad meile muret –, peame olema valmis kuulama ja toetama oma partnereid küsimustes, mis on neile olulised. Nüüd on just see aeg, kus abi oodatakse meilt. Me peame näitama, et oleme võrdväärne osa Euroopast.

On kahetsusväärne, et Euroopa Liit ei ole suutnud viia ellu poliitilisi otsuseid põgenike ümberpaigutamise kohta. On häbiväärne, et siiani on suudetud ümber paigutada vähem kui 500 sõjapõgenikku. See on vastutustundetu inimeste suhtes, kes põgenevad sõdade eest, kes vajavad rahvusvahelist kaitset ning kelle ainsaks sooviks on leida rahu endale ja oma lastele.

Toon mõne konkreetse näite, mida peame oluliseks rändekriisiga tegelemisel. On tähtis, et Euroopa Liidus ning rändekriisi teiste osalistega juba tehtud otsused viiakse kiirelt ja tõhusalt ellu. Näiteks tuleb panna tööle esmased vastuvõtukeskused ja lahendada tulijate ümberpaigutamise küsimused. Samuti peame oluliseks, et lisaks otseste tagajärgedega tegelemisele tuleb tõhustada tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitikat ning andma selge sõnumi kolmandatele riikidele – rahvusvahelist kaitset mittevajavad isikud saadetakse tagasi.

See ei tähenda Euroopa ja Eesti uste lõplikku sulgemist ja selja pööramist, vaid kehtivate reeglite täitmist. Me oleme alati võtnud vastu isikuid, kes soovivad tulla Eestisse tööle, külla või õppima, ja teeme seda kehtiva korra kohaselt ka edaspidi.  Ei Eesti ega Euroopa ei saa oma olemuselt olla suletud ja ksenofoobsed.

Rändekriisi ohjamisel on tähtis takistada inimkaubitsemise ja inimeste elu ohtu seadvate kuritegelike võrgustike tegevust. Sestap toetame Vahemere keskosas Euroopa Liidu sõjalise mereoperatsiooni EUNAVFOR Med Sophia järgmistesse etappidesse siirdumist. Täna arutavad NATO kaitseministrid, kuidas saab NATO panustada võitlusesse inimkaubanduse vastu Vahemerel Egeuse merel. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et NATO suhtub väga tõsiselt nii migratsioonikriisi kui ka liitlaste abipalvetesse võitluses organiseeritud kuritegevusega.

Euroopa Liidu ühtsuse suurim katsumus rändekriisi kontekstis on ühise piirikaitse tugevdamine ja Schengeni lepingu säilitamine. Ma mõistan riikide soovi sulgeda ajutiselt oma piirid, et saada migratsioon kontrolli alla. Kuid see saab olla ainult ajutine lahendus, kui me ei soovi Schengeni süsteemi kokkukukkumist. Schengeni leping on üks Euroopa Liidu sümbolitest, sümboliseerides vaba liikumist 26 Euroopa Liidu liikmesriigi vahel. Aga Schengeni leping on ka palju enamat, tal on asendamatu praktiline väärtus. Iga aasta ületavad inimesed Euroopa Liidu sisepiire umbes 1,3 miljardil korral. Igal aastal veab umbes 57 miljonit veokit üle Euroopa Liidu sisepiiride kaupu ligikaudu 2,8 miljardi euro väärtuses. Sisepiiride taastamine oleks löök Euroopa maine pihta ning mõjutaks negatiivselt nii inimeste kui ka kaupade liikumist. Seepärast peame tegema kõik, et ennetada Schengeni süsteemi kokkuvarisemist. Vajaduse korral peame olema valmis Schengeni lepingut muutma, kui see on vaba ja turvalise liikumise hind.

Euroopa Liidu välispiir peab hakkama toimima ja pidama vastu mis tahes ebaseaduslikule piiriületusele. Seepärast toetame uue piirivalveagentuuri algatuse kiiret edendamist. Samuti toetame täiendavate Euroopa Liidu piirivalverühmade loomist. Samas ei tohi ressursside ümberpaigutamine nõrgestada välispiiril asuvaid liikmesriike. Vastasime Sloveenia abitaotlusele, kui nad palusid saata appi politseiametnikke põgeniketulvaga tegelemiseks ja korra tagamiseks. Samuti saatsime Frontexi kaudu Kreekasse abijõude. Kokku osalesime möödunud aastal 15-l Frontexi operatsioonil ja samal või võimaluse korral isegi suuremal määral soovime jätkata osalemist ka sel aastal. Kreeka ja Sloveenia abistamine on meie politseinikele-piirivalvuritele ühtaegu töökogemuseks massilise rändega tegelemisel, aga ka panuseks Euroopa Liidu ja Eesti julgeoleku ühisel kaitsmisel. Kaugel ei pruugi olla päev, mil Eesti idapiiril töötavad koos Eesti piirivalvuritega ka mõne teiste liikmesriigi esindajad. Kuigi me kindlasti eelistame iseseisvalt toime tulla.      

Üheskoos peame kindlustama Euroopa Liidu välispiiri, peatama kuritegeliku inimkaubanduse Vahemerel ja leidma turvalised kodud sõjapõgenikele. Eesti täidab oma kohustused, sest on loomulik, et austame ja järgime Euroopa Liidu väärtusi ja põhimõtteid. Oleme solidaarsed Euroopaga.

Euroopal seisab ees ka lisaülesanne − lõimida põgenikud meie ühiskondadesse. Euroopas on millegipärast sageli arvatud, et teised võtavad meie ühised väärtused ja põhimõtted üle kuidagi iseenesest mõistetavalt. See justkui peaks olema loomulik. Meie oma kogemus õpetab, et integratsioon on väga pikaajaline ja keeruline protsess. See nõuab kannatlikkust, lugupidamist, aga ka järjekindlust. Praegused tulijad ei ole esimesed Euroopas. Ei saa öelda, et varem tulijate integratsioon oleks täielikult läbi kukkunud, aga kindlasti ei saa rääkida ainult edulugudest. Vaadake kasvõi viimase aja terrorirünnakuid või Süürias viibivaid Euroopa päritolu välisvõitlejaid. Nüüd on nende inimeste hulk, kes vajavad integreerumist ühiskonda, märgatavalt kasvanud. See on väga suur katsumus olukorras, kus Euroopa majandus ei kasva just väga kiiresti.

Põgenikekriisile lahendusi otsides rõhutan viimase olulise mõjutegurina koostööd Türgiga. Eesti on alati toetanud Türgi ja Euroopa Liidu sidemete tihendamist. Nüüd peab see koostöö jõudma täiesti uuele tasemele. Me peame Türgiga liikuma edasi nii kontrollimatu migratsiooni ohjeldamise kui ka Türgi Euroopasse integreerimise teemadega. Ja me peame toetama Türgit, meie olulist NATO partnerit, tema julgeoleku tagamisel.

Lisaks Türgile tuleb meil ja meie Euroopa partneritel töötada põgenike kriisi leevendamise ja lahendamise nimel Liibanonis ja Jordaanias. Meie peaministri äsjane osalemine Süüria doonorite konverentsil Londonis kinnitas meie soovi panustamist jätkata. Londoni panustamiskonverentsil koguti lubadustena 2016. aastaks 5,8 miljardit dollarit. Eesti panus aastateks 2016–2017 on 4,1 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit eraldame arengukoostöö kaudu sõjapõgenike olukorra leevendamiseks põgenikelaagrites. Kahjuks peab praegu tunnistama, et olukord mõlemas Lähis-Ida riigis on väga raske ning vajab tõsisemat rahvusvahelist tuge. Stabiilsuse säilitamine Liibanonis ja Jordaanias on sama oluline kui toimiva partnerluse loomine Türgiga.

Pagulaskriisi teemat kokku võttes pean seda üheks raskemaks ülesandeks, mis kunagi Euroopa Liidul lahendada on tulnud. Arvestades ka teisi probleeme, on selge, et lähimate aastate jooksul peavad liikmesriigid langetama väga keerulisi otsuseid väga kiiresti. Siiani oleme Euroopa probleemidega tulnud toime ainult tänu sellele, et oleme suutnud säilitada Euroopa ühtsuse kõige olulisemates küsimustes. See on meie Euroopa Liidu poliitika peaeesmärk.

Ma olen täna Euroopa tuleviku suhtes optimistlik. Selleks optimismiks annab põhjust teadmine, et Euroopa liidrid tegelikult teadvustavad endale, mis on kaalul. Praeguste Euroopa Liidu toimepõhimõteteni jõudmine on olnud suur pingutus. Targad inimesed ja juhid oskavad seda hinnata. Meenutage, milline oli Euroopa enne aastat 1945 või 1991. Minu optimismiks annab alust ka teadmine, et lõpuks tuleb Euroopa alati oma väljakutsetega toime. Eurokriisi puhkedes väitsid paljud, et eurot päästa ei ole võimalik. See oli lihtne majanduslik kalkulatsioon, mis ei arvestanud Euroopa võimekust protsesse hallata. Just tänu otsustajate tahtele ja kindlasti ka rahva enamuse toetusele õnnestus euro toimiva valuutana säilitada. Ma näen, et see tahe Euroopa Liiduga jätkata on siiani selgelt olemas. Seepärast väidan, et me saame ka praeguste katsumustega hakkama.

Ühtsuse olulisust kriitilistel aegadel on võimatu ülehinnata. Olime Euroopas ja Eestis ühtsed mitte ainult millegi vastu võideldes, vaid ka väärtuste eest seistes. Märgilise tähendusega oli see ka seoses Eesti kodaniku Eston Kohveri vabastamisega. See oli protsess, milles oli Välisministeeriumi jaoks hindamatu väärtusega meie partnerite toetus.

Lugupeetud kuulajad!

Euroopa ühtsuse säilitamise ja tuleviku seisukohalt on väga tähtis vältida Euroopa Liitu lagundavate protsesside tekkimist. Ärme unustame, et Euroopa on eelkõige ühine majandusruum, mis saab toimida ja areneda ainult ühistest väärtushinnangutest lähtudes. Me peame tegutsema selle nimel, et see ühine väärtuste ruum kasvaks, mitte ei kahaneks. Eesti jaoks oleks Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust kurb sündmus. Ma olen arvamusel, et väljaspool Euroopa Liitu on raske üles ehitada toimivamat majandusmudelit. Referendum on Ühendkuningriigi siseasi ning antud küsimus sealse rahva otsustada. Eesti aga kindlasti ei soovi ühe oma olulisema julgeolekupoliitilise partneri lahkumist Euroopa Liidust. Kuigi see ei takistaks edaspidigi head läbisaamist ja koostööd Ühendkuningriigiga, nõrgestaks see märgatavalt Põhjamõõtme koostööd Euroopa Liidus. Aga see oleks ka laiemalt väga halb signaal kogu Euroopale ning kahandaks optimismi Euroopa tuleviku suhtes. Ma usun, et kokkulepe Ühendkuningriigiga saavutatakse, aga me peame selle nimel veel pingutama.

Kreeka ja euroala küsimuses soovime, et Kreeka toimiks edaspidi rahaliidus edukalt. Eesti jaoks on oluline, et ühtegi kriisi ei lahendataks Euroopa Liidu ühtsuse hinnaga. Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi.

Oma ajaloo jooksul ei ole Euroopa Liit pidanud tegelema korraga nii paljude keeruliste küsimustega. Kunagi varem ei ole Euroopa Liit olnud samal ajal nii kokkuhoidev kui ka lõhenemise äärel. On neid, kes soovivad näha Euroopa Liitu nõrga ja killustatuna. Me ei tohi lasta sellel sündida, kasutatagu selleks poliitilisi vahendeid või energiat või infosõda. Meie kõigi julgeoleku huvides on väärtustel põhinev ühtne ja tugev Euroopa Liit, ühtne ja tugev Atlandi-ülene liit ning edukas koostöö kõigi samameelsete riikidega. Ainult nii saame kriisidest välja tulla tugevamana.

Eespool kõneldu taustal lubage mul meenutada Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski aasta tagasi Euroopa Parlamendi ees öeldut: “Euroopa ei ole vana, kurnatud või viljatu. Euroopa on noor, dünaamiline ja elujõuline. Meie kontinent on elamiseks parim paik maailmas.“ Peaksime endale sagedamini meenutama, et Eesti on osa sellest maailma parimast kontinendist, mille majanduse käekäik on meie asi nii heas kui ka halvas. Ühtsuse murendamiseks piisab ühest liigutusest, kuid selle taastamine võtab aastaid kui mitte kümneid aastaid.

Läheneb Eesti eesistumine Euroopa Liidus. Võin kinnitada, et suhtume sellesse väga tõsiselt ja valmistume hoolikalt. Valmistame ette ka Eesti eelisteemasid eesistumise ajal. Nendeks võiksid olla Euroopa Liidu ühtne turg ja digitaalse siseturu areng, energiapoliitika ning naabrus- ja välispoliitika. Euroopa Liidu välispoliitikas soovime, et laienemisriigid ja idapartnerlusriigid jätkaksid lähenemist Euroopa Liidule. Tähtsal kohal on üle-atlandiline koostöövõimaluste arendamine, sealhulgas kontinentidevaheline kaubandusleping. Läbivalt soovime panna rõhku digilahendustele kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas tervishoius, sisejulgeolekus, keskkonnapoliitikas. Tahame tuua esiplaanile uuenduslikke e-lahendusi avalikes sektorites, parandades sellega riikide andmevahetust ja koostööd. Eesistumise programmi koostamine algab suvel 2016 ning eesmärk on programm kinnitada 2017. aasta lõpus. Siis on meil täpselt teada, kuidas on läinud meile eelnev Ühendkuningriigi eesistumine, millised võiksid olla meie eesmärgid kõigi 28 liikmesriigi huvide ühitamisel ja mis oleks reaalselt saavutatav meie eesistumise ajal. On väga tore, et juba on alanud arutelud Eesti ühiskonnas võimalike teiste prioriteetide üle ning 2017. aastal toimuvad avalikud kaasamised annavad kindlasti kõigile võimaluse kaasa mõelda.

Lisaks võõrustame eesistumise eel ja ajal nii Eestis kui ka olulisemates maailma pealinnades tuhandeid külalisi, kellele tutvustame valdkondade häid praktikaid ning pakume võimalusi tutvuda Eesti kultuuriga.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Meie regionaalse julgeoleku tugevdamisel on väga olulisel kohal Eesti koostöö Läänemere piirkonnas. Meie kõige olulisem ja laiapindsem koostöö toimub ikka meie naabritega. Väga palju sellest koostööst jääb Euroopa Liidu raamidesse. Aga meie diplomaatia ja välispoliitika jätkavad jõupingutusi regionaalsete projektide ning kahepoolsete suhete arendamiseks. Meie Balti koostöö jääb alati eriliseks. Olen veendunud, et kõigi Balti riikide huvides on veelgi tihedam läbikäimine Põhjamaade ja Poolaga. Läänemere regioon on meie jaoks kõige olulisem majandusruum. Me peame leidma uudseid ja tulevikku suunatud ideid Läänemere piirkonna arenguks. Me näeme seda eelkõige uudsete tehnoloogiate ja nutikate e-lahenduste kasutusele võtmise läbi. Kogu Euroopa kontekstis on meie huvides luua toimiv digitaalne ühisturg. Eesti on veendunud, et digiriigi lahenduste arendamine suurendab mis tahes riigi haldusvõimet ja efektiivsust. Läänemere regioonis oleks aga olemas eeldused võtta kasutusele e-lahendusi ka riikidevahelistes suhtlemises. Põhjala on ajalooliselt tuntud kui innovaatiline ja moodsaid tehnoloogiaid kasutav piirkond. E-lahenduste rakendamine oleks üks võimalus vähendada bürokraatlikke takistusi riikide majanduslikus läbikäimises ja koostöös. See edendaks märgatavalt riikide majandussuhteid ning annaks lisaimpulsi majanduskasvuks regioonis. Eesti jaoks on väga oluline selles valdkonnas tehtav kahepoolne koostöö Soomega. Õnnestumise korral kujuneb sellest kindlasti hea eeskuju teistelegi riikidele. Me oleme huvitatud sarnasest koostööst kogu Läänemere regioonis.

Austatud juhataja, riigikogu liikmed, külalised!

Eesti julgeolek sõltub lisaks eelmainitule veel väga paljudest teistest komponentidest, sealhulgas Eesti mainest. Muidugi sõltub meie julgeolek ka meie majanduse edukusest, tulemuslikust väliskaubanduspoliitikast, läbimõeldud energiapoliitikast, äridiplomaatiast. Eesti on alati olnud, on ja jääb liberaalse turumajanduse toetajaks. Teame oma kogemusest, et vaba kaubandus ei tekita majanduskriise, vaid vastupidi – aitab majanduskriisidest välja tulla. Seepärast toetame Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepingu kiiret jõustamist ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vabakaubanduslepingu sõlmimist. Nendest lepingutest võidavad kõik osalised. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang ennustab 0,3-0,5% sisemajanduse kogutoodangu kasvu Euroopa Liidule tervikuna aastaks 2027. Kogu Euroopa Liidu ekspordi suurenemist prognoositakse 3,4–5,9%. Ameerika Ühendriikidega sõlmitava vabakaubanduslepingu mõju Eestile prognoositakse vahemikus 0,3-0,4% sisemajanduse kogutoodangust.

Meie julgeolek sõltub ka sellest, kuidas suhtume demokraatiasse ja õigusriiki, inimõigustest kinnipidamisse ja sallivusse. Euroopa väärtused on need, et kedagi ei diskrimineerita nende rahvusest, religioossetest tõekspidamistest, soost, rassist ja seksuaalsest sättumusest lähtuvalt. Eesti jaoks on peamine tugineda väärtusmaailmal, kus reeglid ja kokkulepped kehtivad ning austatakse inimväärikust. Meenutan siinkohal Euroopa Liidu nelja põhivabadust – inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist –, mis peavad olema tagatud võrdselt kõigile. Need on lähteallikad, millest leiame vastuseid, kui otsime lahendusi probleemidele.

Eestit tuntakse maailmas üha enam nutikate e-lahenduste riigina. Kuulume nende riikide hulka, kelle jaoks küberruum on riigi ja ühiskonna eduka toimimise ja arengu alus.

Teame oma kogemusest, kui suur roll on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendustel riigi ja ühiskonna kõigi valdkondade arendamisel. Samuti teame, kui erinevalt suhtuvad riigid IKT-lahendustesse ja kui erinevalt suudavad innovaatilisi lahendusi kasutada. Seepärast peame tegema kõik, et IKT-lahenduste kasutamine ei suurendaks lõhesid riikide vahel ning et IKT ja küber ei saaks ainult rikaste riikide teemaks. Oleme valmis nii rahvusvahelistesse usaldusmeetmetesse panustama kui ka jätkama e-teenuste tutvustamist arengukoostöös.

Eestile on oluline nii olemasolevast rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine kui ka selle areng, mida on toonud kaasa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levik. Kuulume nende riikide hulka, kelle jaoks küberruum on riigi ja ühiskonna eduka toimimise ja arengu alus ning seetõttu mõistame hukka mis tahes ründed infosüsteemide vastu. Olulisel kohal on küberjulgeolekut toetavate rahvusvaheliste õigusaktide analüüs ja nende rakendamine. Need peaksid suurendama rahvusvaheliste suhete ennustatavust. Tähtis on, et riigid täidaksid oma kohustusi ja mõistaksid selgelt hukka rahvusvahelise õiguse rikkumised nii küberruumis kui ka füüsilises maailmas. Jätkame tööd ka internetivabaduse koalitsiooni tuumikrühmas, et aidata globaalselt kaasa virtuaalmaailmas inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele. Väljendusvabadus internetis peab olema tagatud igaühele ning internet peab olema piiranguteta kättesaadav.

Eesti maine, mis aitab kaasa meie julgeolekule, sõltub nii meie kultuuri tippsaavutustest kui ka sellest, millise märgi ja jälje jätab endast maailma iga meie inimene. Meie inimesed on meie kõige suurem vara ja võimalus. Eri hinnanguil elab praegu väljaspool Eestit 120 000 – 200 000 Eestist pärit inimest. Nende seas on arvestatav hulk aktiivseid ja sõnakaid inimesi, kes meeleldi tutvustavad Eestit välismaal ning aitavad seeläbi suurendada Eesti nähtavust ja positiivset kuvandit maailmas. Täna on Eesti käilakujudeks kultuuritegelased ja teadlased, sportlased, üliõpilased ja paljud teised tublid ja andekad inimesed. Mida rohkem Eesti riik suudab neid kaasata, seda tugevamad me oleme.

Teise olulise kaasamise vahendina näeme Eesti e-residentide võrgustiku kasvatamist ja hoidmist. E-residentsuse propageerimine ja uute e-residentide leidmine on olnud ja on Välisministeeriumi jaoks kestvaks eesmärgiks. See annab võimaluse hoida Eestiga suhteid suurele hulgale inimestele, kes mitmesugustel põhjustel seda muidu kindlasti ei teeks. Selle tekkiva võrgustiku kasutamine on puhtalt meie enda kätes. Me peame suutma seda programmi edasi arendada viisil, et meie riigi pakutavad e-teenused oleks maailmas kättesaadavad ka neile, kes soovivad arendada meiega majandus- või ka näiteks kultuurisuhteid. See aitaks Eesti ruumiga liita palju rohkem inimesi, kui neid ealeski otsustaks siia kolida.

Selleks, et hoida sidet meie inimestega maailmas, on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 ühe eesmärgina ette nähtud globaalse Eesti võrgustiku väljaarendamine. Võrgustiku eesmärk on edendada äri-, kultuuri- ja avalikku diplomaatiat ning üleilmset eestlust. Globaalne Eesti võrgustik peab ületama ametkondlikud piirid, ühendama eestlasi ja Eesti sõpru, võimaldama eri kogukondade poole pöördumist nii teemapõhiselt kui ka regionaalselt. 

Meie kodanike teenindamine ja abistamine on üks Välisministeeriumi prioriteete. Igal aastal teevad eestlased ligikaudu neli miljonit välisreisi. See tähendab, et iga eestlane reisib aastas keskmiselt kolm korda. Selleks, et meie kodanike turvalisus oleks ka võõrsil olles tagatud, avasime Välisministeeriumi veebirakenduse „Reisi targalt“.  Meie konsulaarosakond tegeleb iga päev nelja uue konsulaarjuhtumiga ja iga kahe minuti tagant osutame üle maailma meie inimestele mõnda konsulaarteenust.

Lugupeetud Riigikogu liikmed ja külalised!

Viimase teemana pean aga oma kohuseks teavitada teid lähiaastatel ees seisvatest töökorralduslikest ja struktuurimuudatustest Välisministeeriumis.
Välisministeeriumi prioriteedid lähtuvad Eesti valitsuse prioriteetidest. Peame esmatähtsaks Eesti julgeoleku tagamist, välismajandussuhete edendamist ning kodanikele konsulaarabi osutamist. Eesti välisteenistusele saab 2016. aasta olema muutuste aasta. Peame vaatama üle oma koosseisu ja struktuuri, et leida parim tasakaal Eesti välispoliitiliste huvide edendamisel ja kaitsmisel tingimustes, kus peame vähendama töötajaid ning sulgema välisesindusi. 
Vabariigi Valitsus on viimaste aastate jooksul avanud mitmeid uusi välisesindusi. See on avardanud meie diplomaatilisi võimalusi. Samas on Välisministeeriumi töötajate arv sama mis 2003. aastal, enne Eesti ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Arvestades meie käsutuses olevaid vahendeid ning tulevaste aastate rahastamise perspektiive, tuleb tunnistada, et olemasoleva välisesinduste võrgustiku üleval pidamine ei ole niimoodi jõukohane. Kindlasti tuleb esindusi sulgeda. Meie soov oleks seda teha nii vähe kui võimalik, aga allesjääv süsteem peab olema kestlik. Me oleme korduvalt analüüsinud, kus ja mis eesmärgil esindusi avada. Sellest lähtuvalt teeme valitsusele ettepanekud välisesinduste võrgu kärpimiseks. Kaalume ka võimalusi jätkata oma diplomaatilist kohalolu koos teiste, meile lähedaste riikidega. Sellekohane positiivne praktika on meil olemas.

Ma ei saa veel täna siin teie ees nimetada neid esindusi, mida me soovime sulgeda. Välisministeeriumis sõelumisprotsess alles käib ning sellesse arutelusse kaasame loomulikult ka riigikogu komisjonid ja ettevõtlusringkonnad. Kinnitan, et Välisministeeriumis eelolevatel aastatel toimuvaid muudatusi ei tee me Eesti rahvuslike huvide arvelt. 

Head kuulajad!

Oma esimest välispoliitika kõnet siin teie ees lõpetades rõhutan veel kord kõige olulisemat, mida soovisin teile öelda. Esiteks, järgmised aastad nõuavad Eesti välisteenistuselt tööd meie julgeolekukeskkonna stabiilsuse nimel. Me töötame NATO edasise tugevdamise heaks.

Teiseks, meie tähelepanu keskmesse jääb Venemaa-Ukraina konflikt ning me peame prioriteediks Ukraina toetamist territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja suveräänsuse kindlustamisel. Me peame toetama Ukraina rahvast ja valitsust nende reformides. Inimõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitse on meie prioriteet ja meie julgeoleku oluline tagatis.

Kolmandaks, meie järgnevate aastate prioriteediks on rändekriisi ohjamine ja lahendamine Euroopas. Välisministeeriumi vastutusala on rändekriisi välismõõde – olukord Euroopa Liidu piiride taga, konfliktiennetus, kriiside reguleerimine, konfliktilahendus. Peame panustama ühiselt Euroopa välispiiride kaitsesse ja rändekriisi tagajärgede leevendamisse liidu sees. See on tõsine katsumus kogu Euroopa Liidule ja me peame ühiselt sellega toime tulema – hoidma ühtsust, mille nimel on aastakümneid Euroopa Liidus tegutsetud. Ühtsus on edu võti. Euroopa Liidu ühise poliitika lagunemine tähendaks kogu Euroopa jaoks aastakümneid tagasiminekut, mida me ju keegi ei soovi. Eesti ja Euroopa heaolu sõltub igaühest meist.

Eesti on olnud edukas, sest meie välispoliitilised prioriteedid on olnud selged ja kindlad. Me ei ole lasknud sisepoliitikal mõjutada oma välispoliitilist kurssi ega toonud välispoliitikat ohvriks sisepoliitikale. Ka praeguses keerulises välispoliitilises olukorras saame olla edukad, kui jätame kõrvale demagoogia ja populismi ning viime koos ellu ühtset välispoliitikat. Seda nii Eestis kui ka laiemalt – Euroopa Liidus, transatlantilises liidus ning koos samameelsete riikidega.

Taasiseseisvunud Eesti esimene välisminister Lennart Meri on öelnud, et kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, siis tuleb ka käituda riigina. Ma täiendaksin – kui me tahame, et meid koheldakse usaldusväärse ja vastutustundliku riigina, siis tuleb selliselt ka käituda. Seda ootavad meilt Eesti inimesed, aga ka sõbrad, partnerid ja liitlased. Ainult nii saame kindlustada oma julgeolekut, ainut nii saame kindlustada, et me ei ole enam kunagi üksi. Ainult nii saame anda oma lastele edasi parema, turvalisema ja õnnelikuma Eesti.

Tänan kaasa mõtlemise ja tähelepanu eest ning olen nüüd valmis vastama teie küsimustele.



Välisministri välispoliitika aastakõne (ajalise piirangu tõttu lühendatud versioon) ning vastused riigikoguliikmetele istungi stenogrammis.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestised.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.