Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse 16.02.2017 istungil anti ülevaade 2016. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti vastu esitatud kaebuste kohta

16. Veebruar 2017 - 15:14

2016. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 215 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdav osa on ainuisikuliselt asju lahendava kohtuniku otsused kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise kohta – neid kaebusi riigile vastamiseks ei edastatudki. Kaksteist 2016. aastal tehtud otsust on avaldamisele kuuluvad sisulised või vastuvõetamatuks tunnistamise otsused. Viiest sisulisest otsusest kolmes leiti rikkumised, kahes rikkumisi ei leitud. Rikkumisi ei tuvastatud kohtuasjades, mis puudutasid inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ette nähtud õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kashlev vs. Eesti otsuses leidis EIK, et Eesti ei ole rikkunud õigust tunnistajate küsitlemisele, kuigi ringkonnakohus tegi tunnistajaid uuesti välja kutsumata nende ütlusi maakohtust erinevalt hinnates süüdimõistva otsuse. Lähteenmäki vs. Eesti otsuses leidis EIK, et Eesti ei ole rikkunud õigust õiglasele kohtumenetlusele ega süütuse presumptsiooni, kuigi kohtu poolt otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud kriminaalmenetlusele järgnenud tsiviilkohtumenetluses toetuti kriminaalasjas tehtud lahenditele kui tõenditele.

EIKi leitud kolm rikkumist puudutavad erinevaid valdkondi. Kalda vs. Eesti asjas leidis EIK, et Eesti on rikkunud sõnavabadust (konventsiooni artikkel 10), kuna eluaegsele kinnipeetavale ei võimaldatud vanglas juurdepääsu Riigikogu ja Õiguskantsleri kantselei veebilehtedele, mis olid vajalikud tema õiguste kaitsmise tagamiseks. Mihhailov vs. Eesti asjas leidis EIK uurimiskohustuse rikkumise (artikkel 3), kuna Eesti ei olnud uurinud kiiresti, kohaselt ja sõltumatult kaebaja kaebust politseivägivalla peale. Pönka vs. Eesti kohtuasjas leidis EIK, et Eesti on rikkunud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele (artikli 6 lõige 1), kuna maakohus ei põhjendanud tsiviilkohtumenetluses, miks ta ei rahulda kostja taotlust tema ja tunnistajate istungil ärakuulamiseks.

Lisaks tunnistas EIK 2016. aastal vastuvõetamatuks neli kaebust. Kohtuasjas A.V. vs. Eesti leidis EIK, et Eestis on tervishoiuteenuse osutamise käigus surnud isiku surma põhjuste selgitamiseks olemas erinevad õiguskaitsevahendid, kuid kaebaja ei ole neid ammendanud. Otsuses Loog vs. Eesti pidas EIK Eesti vanglate isikuarve süsteemi põhjendatuks ja kaebaja vara kaitse artikli alusel esitatud kaebust selgelt põhjendamatuks. Otsuses Ausad Valimised MTÜ vs. Eesti kinnitas EIK, et kaebaja poolt sõbraliku kokkuleppe menetluse kohta teabe avaldamine on kaebeõiguse kuritarvitamine, mis toob kaasa kaebuse vastuvõetamatuks tunnistamise. Otsuses Savisaar vs. Eesti selgitas EIK, et poliitiliste õigustega seotud vaidlustele konventsiooni artikkel 6 ehk õigus õiglasele kohtumenetlusele ei kohaldu. Ühe kaebuse kustutas EIK kohtuasjade nimistust, kuna kaebaja ei vastanud kohtu kirjadele (Randmaa vs. Eesti).

EIK kinnitas ka kaks Eesti riigi ja kaebajate sõlmitud sõbralikku kokkulepet, millest üks puudutas  juurdepääsu kohtule (Gansen vs. Eesti) ning teine  kaebaja politseipoolset väärkohtlemist politseiosakonnas (Kondratjev ja Kondratjeva vs. Eesti).
 

Aastaülevaade: http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/legal/ulevaade_2016_avalik_1.pdf  (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

07.06.2018|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas kaebuse läbivaatamise, kuna kaebaja ei reageerinud EIK kirjadele

7. juunil 2018 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 15.05.2018 tehtud otsuse asjas Maksimov vs. Eesti (kaebus nr 56920/16), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele.

23.03.2018|Välisministeerium

Inimõiguste kohus tunnistas jälitustegevusest informeerimist puudutava kaebuse vastuvõetamatuks

22.03.2018 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 20.02.2018 tehtud otsuse asjas Lüütsepp vs. Eesti (kaebus nr 46069/13).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.