Sa oled siin

ÜLDINFO

Viimati uuendatud: 23.12.2016

Riik: Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland)
Pindala: 357 112 km²
Rahvaarv: 82 mln
Rahvastiku tihedus: 230 inimest/ km²
Riigi keel: saksa keel
Riigikord: parlamentaarne demokraatia
Riigipea: liidupresident Joachim Gauck
Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel
Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik
Pealinn: Berliin (3,4 mln elanikku)
Teised suuremad linnad: Hamburg (1,8 mln elanikku), München (1,3 mln elanikku)
Rahaühik: euro

Maa ja rahvas

Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamere ja Läänemerega. Saksamaa maismaapiir on 3 757 km ja rannajoon 2 389 km pikk. Saksamaa maastik on väga mitmekesine lõunas paikneva Alpide kõrgmäestiku ning riigi põhjaosa iseloomustava tasase maa ja kaunite Põhjamere ja Läänemere saartega. Läbi Saksamaa voolavad mõned suuremad Euroopa jõed nagu Rheini jõgi, Doonau ja Elbe. Haritavat maad on 52% ja metsarikast maad ligi 30% territooriumist.

Saksamaa on 230 inimesega km² kohta tihedalt asustatud riik. EL keskmine on 116 inimest. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad 18% rahvastikust ehk ligi 15 miljonit inimest (valdavalt türklased, aga ka itaallased, poolakad, kreeklased, endisest Jugoslaaviast ja Nõukogude Liidust pärit inimesed). Usuliselt kuuluvuselt on 31% elanikest katoliiklased, 30% protestandid ja 5% islamiusulised. Teised konfessioonid on väiksema osakaaluga.

Poliitiline süsteem

Saksamaa Liitvabariik on föderaalstruktuuriga parlamentaarne demokraatia, mille praegune riigikord pärineb 1949. aastast. Riigi õiguslikud ja poliitilised aluspõhimõtted on kirjas põhiseaduses. Põhiseaduse järgi on Saksamaa Liitvabariik vabariik, liitriik, õigusriik ja sotsiaalriik. Eriline tähendus on põhiseaduses sätestatud põhiõigustel.

Erakonnad

Saksamaa poliitilist süsteemi iseloomustab stabiilsus ja konsensuse otsimine. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised praktiliselt puuduvad. Aastatega formeerunud kaks suuremat rahvaparteid - kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid - paigutuvad klassikalisel poliitilisel skaalal tsentrumi lähedale. 22. septembril 2013 toimunud Liidupäeva valimistel järel moodustasid need parteid ka nn suure koalitsiooni. Liidupäevas esindatud viiest parteist on kaks parem- ja kolm vasakpoolse suunitlusega. Valitsuskoalitsiooni liikmed on paremtsentristlikud parteid Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja selle sõsarpartei Baieri liidumaal Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning vasaktsentristlik Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), kellel on 631-liikmelises parlamendi esimeses kohas 504 kohta. Opositsiooni moodustavad vasakpoolse suunitlusega erakonnad: Rohelised (Bündnis 90/Die Grünen) ja Vasakpartei (Die Linke). Vasakpartei tekkis Ida-Saksamaa kommunistidest võrsunud Demokraatliku Sotsialismi Partei (PDS) ja peamiselt vanades liidumaades tegutsenud WASG-i (Wahlalternative Soziale Gerechtigkeit, Valimisalternatiiv Sotsiaalne Õiglus) ühinemisel.

22. septembril 2013 toimunud Liidupäeva valimiste tulemusel jäi uuest Liidupäeva koosseisust välja eelmise valitsuskoalitsiooni liige parem-liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP).

Liidupresident

Saksamaa Liitvabariigi riigipea on liidupresident, kelle valib ja vannutab ametisse viieks aastaks Liidupäeva liikmetest ja liidumaade parlamentide valitud esindajatest koosnev Liidukoosolek. Alates 18. märtsist 2012 on Saksamaa Liitvabariigi presidendiks Joachim Gauck.

Saksamaa poliitilises süsteemis on presidendi täidesaatev võim piiratud ja tema ülesanded on eelkõige esinduslikku laadi. Sellest hoolimata mõjutab president rahva seas lugupeetuna vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi roll valitsuse moodustamisel: ta nimetab liidukantsleri kandidaadi ning kinnitab valitsuse ametisse pärast parlamentaarseid protseduure. Liidupresident on ka seadusandliku tegevuse puhul kas kinnitav või tagasilükkav lõppinstants.
Liidupresidendi võib tagasi valida uueks ametiajaks vaid ühe korra.

Parlament

Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev (Bundestag) esindab föderaaltasandit ja see valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Liidupäeva liikmete arv sõltub häälte jaotusest parteide vahel, et valimistulemusi täpselt kajastada (praegu 631 liiget).

Liidunõukogu (Bundesrat) esindab ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve. Liidunõukogu ei ole otse ja tsükliliselt valitav. Sinna kuuluvad liidumaade valitsuste esindajad (69 liiget).

Valitsus

Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 22. novembrist 2005 on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU), kellel alates 17. detsembrist 2013 läheb kolmas ametiaeg. Tema asetäitja on alates 17. detsembrist 2013 majandus- ja energeetikaminister Sigmar Gabriel (SPD). Praeguse valitsuse moodustab CDU/CSU ja SPD esindajatest koosnev nn suur koalitsioon. Vt lähemalt www.bundesregierung.de

Haldusjaotus

Saksamaa Liitvabariik jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ja valitsus. Liidumaade valitsuste pädevuses on haridus ja kultuur, samuti kohaliku regiooni eluolu korraldamine. Liidumaadel on oluline roll täita majandus- ja kaubandusküsimustes. Kohalike kompetentside kaudu omavad liidumaad arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel, teostades seda peamiselt parlamendi ülemkoja kaudu.

Viimati uuendatud: 23. Detsember 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.