Sa oled siin

ÜLDINFO

Maa ja rahvas

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, edaspidi Ühendkuningriik, ÜK) on Loode-Euroopas asuv saareriik, mis hõlmab Suurbritanniat (Inglismaa, Šotimaa ja Wales) ja Põhja-Iirimaad. Ühendkuningriigil on maismaapiir Iiri Vabariigiga.

Rahvastik

Ühendkuningriigis elab rahvastikustatistika andmetel hinnanguliselt 65 mln inimest ning andmed näitavad kasvutrendi (kasv ligi 0,6% aastas).

Suuremad keskused on:

  • London koos eeslinnadega - 10 miljonit elanikku;
  • Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,7 miljonit elanikku;
  • Birmingham 2,5miljonit elanikku;
  • Lõuna-Šotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku;
  • Cardiff - 0,4 miljonit elanikku.

Suurim linn ning riigi poliitiline ja administratiivne keskus on pealinn London, kus asuvad kõik peamised valitsusasutused ja Ühendkuningriigi parlament. Lisaks kesksele poliitilisele rollile on London äärmiselt oluline majanduskeskus, mille SKP moodustab ligi viiendiku Ühendkuningriigi SKP-st. 2012. aastal toimusid Londonis olümpiamängud.

Haldusjaotus

Regioonid

Suuresti ajaloolistel ja etnilistel alustel on kujunenud neli regiooni – Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Vastavalt rahvusparlamendi otsusele 1999. aastast kolmes ÜK ajaloolises regioonis oma parlamendid. Šotimaa parlamendil on suur iseseisvus Šotimaa elu kujundamisel. 18. septembril 2014 toimus Šotimaa iseseisvusreferendum, kus 55,3% hääletanutest toetas Ühendkuningriigi koosseisu jäämist ja 44,7% eraldumist. Erinevalt Šotimaa parlamendist on Walesi ja Põhja-Iirimaa assambleedel piiratum autonoomia.

Ühendkuningriigi keskvalitsus korraldab regioonide maksu-, välis- ja kaitsepoliitikat. Šoti ja Põhja-Iiri keskpangad annavad välja oma raha (Šoti ja Põhja-Iiri nael, ainult paberraha), mille nominaal on võrdne Briti naelaga ja mis on täieõiguslik maksevahend kogu Ühendkuningriigis. 

Ülemereterritooriumid ja Rahvaste Ühendus

Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad mitmed ülemereterritooriumid nagu Gibraltar ja Falklandi saared. Iiri meres asuval Mani saarel ning Inglise kanali saartel nagu Guernsey, Jersey on oma autonoomsed õigus- ja maksusüsteemid, Ühendkuningriik esindab neid rahvusvahelistes suhetes ja kaitseküsimustes. Peale selle on Ühendkuningriik seotud veel Rahvaste Ühendusse kuuluvate riikidega, kellest osade puhul on riigipeaks kuninganna Elizabeth II.

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus on Ühendkuningriigis kaheastmeline: maakonnad (county) ning vallad (districts) ja linnaosad (borough). Kohalik omavalitsus tegeleb strateegilise planeerimise (s.t kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubadega jms), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Inglismaa jaguneb kaheksaks maakonnaks, teistes regioonides on maakondi vähem. Suuremates linnades (näiteks London) maakonna tase puudub.

London on jaotatud 33 linnaosaks, mille hulka kuulub ka City of London, millel on oma linnapea ehk  Lord Mayor. See ametikoht on valitav aastast 1189 ning linnapea valitakse üheks aastaks. Lord Mayori puhul on tegemist eraldiseiseva ametiisikuga Londoni linnapeale kõrval. Erinevalt Lord Mayorist on Londoni linnapea vastutav kogu Londoni valitsemise eest, hõlmates suurt hulka erinevaid linnaelu valdkondi nagu transport, linna majandus- ja sotsiaalareng, politsei, tsiviilkaitse, tuletõrje jne. Lord Mayor on küll paljuski seotud sarnaste küsimustega, ent esindab neid, kes elavad, töötavad ja tegelevad ettevõtlusega City’s. Tema lisaülesannete hulka kuulub ka City of London ja kogu Suurbritannia finantstööstuse propageerimine nii kodus kui välismaal, tugevdamaks City positsiooni rahvusvahelise finantskeskusena.

Poliitiline süsteem

Ühendkuningriigil ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu.

Riigipea - Ühendkuningriigi riigipeaks on monarh, kelleks praegu on kuninganna Elizabeth II. Elizabeth II on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valduste ja territooriumite Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, usu kaitsja. Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea kõigi otsuste tegemisel valitsusega.

Parlament - seadusandlikuks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendkuningriigil puudub põhiseadus, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Viimased parlamendivalimised toimusid 2015. a. mais, mille võitis Konservatiivide partei.

Alamkojas on 650 kohta. Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil: valituks loetakse oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Ülemkojas ehk Lordide Kojas on alla 800 liikme, kelle seas on esindatud erinevate valdkondade kogemusega tipptegijad erinevate parteide lõikes. Viimastel aastatel on Lordide Kojas läbiviidud reformid, millega on taotletud päriliku tiitliga lordide osatähtsuse vähendamist ja poliitilise kogemusega isikute osatähtsuse suurendamist.

ÜK seaduseelnõud peavad saama heakskiidu mõlemas parlamendikojas, seejärel esitatakse seaduseelnõud heaks kiitmiseks monarhile. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda näiteks muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse eelnõude puhul on Lordide Kojal vaid edasilükkava veto õigus. ÜK seadusandlusega tutvudes tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikele erinevustele Šoti, Walesi ning Põhja-Iirimaa õiguses.

Poliitilised parteid - traditsiooniliselt on Ühendkuningriigi parlament olnud üles ehitatud kahe partei printsiibil, kellest üks moodustas parlamendi alamkoja valimistel toimiva enamuse (üle poole kohtadest) saavutamise järel valitsuse, teine, alla toimiva enamuse lävendit jäänud partei, aga ametliku opositsiooni varivalitsuse.

Valitsus - valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei juht. Valitsuse nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina paralleelselt ka parlamendiliikmed. ÜK valitsuskabinet koosneb ministritest ja nooremministritest.

Õigussüsteem

Ühendkuningriigis puudub ühtne õigussüsteem, vaid on eraldi kolm süsteemi: Inglise ja Walesi, Šoti ning Põhja-Iiri süsteemid. ÜK seadusandlikuks organiks on Londonis asuv Parlament. Järjestikuste reformidega on suurenenud regioonide osatähtsus ja vastutus, eriti kohalikku elu puudutavates küsimustes. Õigussüsteemi moodustavad parlamendi poolt heaks kiidetud seadused, samuti kohtu poolt antud lahendid ja Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkohus.

Viimati uuendatud: 1. August 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.