Eesti osalus rahvusvahelises kriisiohjes

Tsiviilmissioonid

21. sajandil on kriisiohjes üha enam esile tõusnud tsiviilmeetmete osakaal. Suuremat osa tänapäeva kriisidest ei ole võimalik lahendada ainult sõjalisi vahendeid kasutades. Kriisipiirkondades, kus on taastatud rahu ja tagatud esmane julgeolek, tuleb kriisi sekkunud rahvusvahelisel üldsusel tegeleda ka ühiskonna ja riikluse ülesehitamise, keskkonna stabiliseerimise ning õigusriigi edendamisega. See kriisiohje etapp on üldjuhul ajaliselt pikem kui sellele eelnenud sõjaline tegevus. Tsiviilkomponendil on oluline roll ka kriiside tõkestamisel. Tsiviilse kriisiohje tähtsuse suurenemist näitab pidevalt kasvav eri rahvusvaheliste organisatsioonide juhtimisel korraldatavate tsiviilmissioonide arv.

Eesti vajadus osaleda tsiviilmissioonidel tuleneb ühelt poolt Eesti julgeolekupoliitika alustest, milles on ühe peaeesmärgina sõnastatud osalemine rahvusvahelises julgeolekukoostöös, sealhulgas kriisiohje tsiviilmeetmetes. Teisalt on Eesti Euroopa Liiduga ühinedes võtnud kohustuse panustada ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames Eesti ja Euroopa kriisiohje tsiviilvõimete arendamisse, et kaasa aidata demokraatia arengule, rahu kindlustamisele ja riikide sisejulgeoleku tagamisele kriisipiirkondades. Lisaks Euroopa Liidu tegevusele on ka NATO hakanud enam tähelepanu pöörama tsiviilmeetmetele, mis on osutunud vajalikuks operatsiooni sõjalisele faasile vahetult järgnevas stabiliseerimisfaasis. Tsiviilmissioone viivad läbi ka muud rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on, sealhulgas ÜRO ja OSCE. ELi tsiviilmissioonide ülesanded on väga mitmesugused. Nendeks on näiteks vaatlustegevus, abi julgeolekusektori- ja õigusreformi läbiviimisel, kohaliku politsei-, piirivalve- ja tolliametkondade abistamine ning nende ametnike väljaõpetamine.

 

Sõjalised operatsioonid

Eesti on panustanud rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse alates 1990. aastatest. Aktiivne ja järjepidev osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on üks olulisem Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika lähtekoht, peale SKT-st riigikaitsekuludeks 2% eraldamise. Osavõtt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest on aastate vältel kinnistanud Eesti usaldusväärsust rahvusvahelises kogukonnas, sest me ei ole ainult julgeoleku tarbijad, vaid ka selle tootjad. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamist toetab ka edaspidi aktiivne osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on olulise tähtsusega ka Kaitseväe terviklikku arengut silmas pidades. Operatsioonid on Kaitseväe jaoks üks peamine võimalus panna tegelikes oludes proovile ja seeläbi arendada süsteemselt koostegutsemisvõimet (sealhulgas liitlastega rahvusvahelises keskkonnas), oskusteavet, erinevate võimete ühilduvust.

Kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis peab heaks kiitma Riigikogu, vastavalt põhiseaduse § 128 lõikele 1 ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 lõikele 1. Tsiviilmissioonidel, kus kaitseväge ei kasutata, osalemist Riigikogu heaks kiitma ei pea.

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui osaleti ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased aastal 2003. aastal Iraagist.

 

Euroopa Liit

Alates 2003. aastast on Euroopa Liit ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames aktiivselt  korraldanud tsiviilmissioone ja sõjalisi operatsioone. Missioonid ja operatsioonid on mõeldud  konfliktide ennetamiseks, lahendamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks ning enamasti hõlmavad need ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaar- ja päästeülesannete täitmist, sõjalist nõustamist ja abistamist, rahuvalvet või kriisiohjet. Kokku on Euroopa Liit korraldanud 34 missiooni või operatsiooni, hetkel leiab Euroopa Liidu egiidi all aset üheksa tsiviilmissiooni ja kuus sõjalist operatsiooni.

Eesti riigi üks prioriteet on olnud osaleda Euroopa Liidu ÜJKP elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Eesti võttis ühe kaitseväelasega osa juba Euroopa Liidu esimesest sõjalisest operatsioonist Makedoonias 2003. aastal ning sellest ajast saadik on osaletud kaheksal tsiviilmissioonil ja kuuel sõjalisel operatsioonil. 

Käivitunud on ELi kiirreageerimisüksuste süsteem – lahingugrupid –pataljonisuurune kiirreageerimisüksus, mis peab suutma reageerida 15 päeva jooksul ning olema valmis kuni 120-päevaseks operatsiooniks. Lahingugrupid on võimelised täitma kriisiohjeülesandeid. Eesti osaleb Põhjala lahingugrupis, mille koosseisu lisaks Rootsile kui juhtriigile ning Eestile kuuluvad veel Soome, Läti, Leedu, Iirimaa ja Norra. Põhjala lahingugrupi tegevusvalmiduse periood oli 2015. aasta esimesel poolel, Eesti panustas 55 kaitseväelasega.

Tsiviilmissioonid

EUAM Ukraine

Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM, European Union Advisory Mission for Civilian Security Sector Reform Ukraine) loodi 2014. aasta juulis Ukraina võimude algatusel toetamaks Ukrainat tsiviiljulgeolekusektori reformimisel, sealhulgas politsei ja õigusriigi valdkonnas. Missiooni käigus juhendavad ja nõustavad Euroopa Liidu eksperdid Ukraina asutusi uuendatud julgeolekustrateegiate väljatöötamisel ning demokraatlike reformide  läbiviimisel, lõppeesmärgiga suurendada Ukraina kodanike usaldust oma julgeolekuasutuste vastu ning muuta asutused demokraatlikule õigusriigile kohaselt vastutavaks oma kodanike ees.

Missiooni koduleht

EUMM Georgia

Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias (EUMM, European Union Monitoring Mission in Georgia) moodustati 2008. aasta septembris pärast seda, kui Euroopa Liidu vahendatud kuuepunktiline rahuplaan lõpetas Gruusia-Venemaa sõja. Vaatlusmissiooni eesmärkideks on tagada, et osapooled ei naaseks sõjategevusele; kindlustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel aladel elavatele kohalikele kogukondadele turvaline ja normaalne elukeskkond; soodustada usaldust konflikti osapoolte vahel. Eesmärkide saavutamiseks patrullitakse ööpäevaringselt, eriti Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel piirialadel. Kuigi de jure on EUMMi mandaat kehtiv kogu Gruusia territooriumil, siis tegelikkuses ei ole Abhaasia ja Lõuna-Osseetia võimud senimaani missiooni vaatlejatele oma kontrolli all olevatele maa-aladele ligipääsu võimaldanud.

Gruusia missioonil tegutseb hetkel ligikaudu 200 vaatlejat 24st Euroopa Liidu liikmesriigist.

Missiooni koduleht

EUPOL COPPS

2006. aastal käivitas Euroopa Liit politseimissiooni Palestiina võimude toetamiseks jätkusuutliku ja toimiva politseijõu loomisel Läänekaldal ja Gaza sektoris (EUPOL COPPS, EU Co-ordinating Office for Palestinian Police Support). Missiooni eesmärk on toetada Palestiina politsei reformi ja arengut, tugevdada kriminaalõigussüsteemi ning parandada politsei- ja kohtusüsteemide vahelist koostööd. Missioon koosneb neljast osast, mis tegelevad vastavalt õigusriigi tugevdamisega, politseinõustamisega, planeerimise ja hindamisega ning missiooni toimimiseks vajalike tugiteenuste pakkumisega. Ühtlasi pööratakse kohalike julgeolekuorganite arendamisel suurt tähelepanu inimõigusi ja naiste õigusi austava keskkonna loomisele.

EUPOL COPPSis osaleb 20 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks toetavad missiooni Kanada, Türgi ja Norra. Eesti ekspert osaleb missiooni töös alates 2016. aastast.

Missiooni koduleht

Loe lähemalt Eesti osalemisest tsiviilmissioonidel

Sõjalised operatsioonid

EUNAVFOR Med

Euroopa Liidu kõige hiljutisem sõjaline missioon on Vahemerel läbi viidav EUNAVFOR Med (European Union Naval Force Mediterranean), mille eesmärk on piirata ohtlikku inimkaubandust Liibüa ja Euroopa vahel, tõkestades inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. 2015. aasta juunis käivitatud mereväeoperatsioon on osa Euroopa Liidu meetmetest Vahemere põgenikekriisi haldamiseks, kus 2015. aasta esimese viie kuu jooksul sai Vahemerd ületades surma ligi 1800 põgenikku. Euroopa Liit on seadnud prioriteediks ära hoida edasised inimohvrid. EUNAVFOR Med viiakse läbi järjestikustes etappides ja kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega.

Vahemere sõjalisse operatsiooni panustab 25 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eesti on lähetanud Euroopa Liidu Vahemere operatsioonile ühe mereväe logistikaohvitseri ning ühe meediku. Eesti kaitseväelaste osalemise aluseks on Riigikogu mandaat, mis lubab kasutada kuni kuut tegevväelast NATO ja Euroopa Liidu juhitava sõjalise operatsiooni peakorteri töös.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

EUTM Mali

Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (EUTM, European Union Training Mission) eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone taastamaks ja tagamaks Mali territoriaalset terviklikkust ning vähendamaks terrorirühmitustest tulenevat ohtu. Mali ebastabiilne olukord, kus suures osas riigis on võimu enda kätte haaranud terroristlikud rühmitused, kujutab suurt ohtu kogu Põhja-Aafrikale ja ka Euroopale. Keeruline olukord Malis kahjustab oluliselt ka ELi võitlust inim- ja narkokaubandusega ning Euroopa energiavarustuse turvalisust. Eesmärkide saavutamiseks pakub Euroopa Liit Mali relvajõududele abi juhtimise ja logistika korraldamisel ning isikukoosseisu väljaõppel, samuti rahvusvahelise õiguse ja humanitaarõiguse rakendamisel ning tsiviilisikute ja inimõiguste kaitsmisel.

Mali missioonist on kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsaim sõjaline operatsioon, millesse koos Eestiga panustab 27 riiki, sh 22 ELi riiki. Väljaõppemissioonil osaleb ligikaudu 580 sõjaväelast, kes ei ole aga seotud sõjaliste operatsioonidega, mida selles piirkonnas iseseisvalt korraldab Prantsusmaa. Eesti kaitseväelased osalevad operatsioonil alates 2013. aasta märtsist, 2017. aastaks andis Riigikogu mandaadi osaleda operatsioonil kuni kümne tegevväelasega. Eesti panustab staabiohvitseridega, kelle peaülesanne on osaleda Mali üksustele teiste riikide poolt antava väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis, ning väljaõppemeeskonnaga (instruktorid), kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. EUTM Mali praegune mandaat kestab 2018. aasta maikuuni.
 

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

 

 

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

 

 

Eestlased

 

MINUSMA

ÜRO rahuvalvemissioon Malis (MINUSMA, United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 2100 2013. aasta aprillis. Rahuvalvemissiooni ülesanneteks on aidata kaasa riigivõimu taastamisele ja riigi stabiliseerimisele pärast 2012. aasta tuareegide ülestõusu Mali põhjaosas; tõsta riigi haldussuutlikkust; toetada üleminekuperioodi, sh poliitilist dialoogi ja valimisprotsesse; edendada ja korraldada inimõiguste kaitset, humanitaarabi andmist ja kultuuriväärtuste säilitamist. 2015. aasta juunikuust on MINUSMA ülesandeks ka valitsuse ja mässuliste vahel sõlmitud relvarahu jälgimine. Relvarahu on valitsusele hädavajalik, et pöörata senisest suuremat tähelepanu riigi põhjaosas võimu haaranud islamiäärmuslastega võitlemisele.

MINUSMA operatsioonil osaleb kuni 11 200 sõjaväelast umbes 50 riigist, sealhulgas ligi 1000 politseinikku ja tsiviileksperdid, viimaste hulgas näiteks inimõiguste eksperdid. Eesti kaitseväelased teenivad Malis missioonil 2013. aasta septembrist, 2015. aastal võimaldab Riigikogu mandaat Malisse saata kuni kümme tegevväelast.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

UNIFIL

ÜRO rahuvalvemissioon Liibanonis (UNIFIL, United Natios Interim Force in Lebanon) loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel sel alal riigivõimu taastada. Samuti on UNIFILi ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist. Peale selle aidatakse Liibanoni relvajõude relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFILi personal) vaba tsooni loomisel Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsust piiri ja muude riiki sisenemispunktide valvamisel, et takistada relvastuse ja muu sarnase tehnika illegaalset sissevedu.

ÜRO missiooni suuruseks on umbes 11 500 isikut, Eesti jalaväerühm ja staabiohvitserid teenivad rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maist. Eesti kontingent suurusega kuni 50 tegevteenistujat teenib Soome-Iiri pataljoni vastutusalas, ÜRO rahuvalvemissiooni läänesektoris. Üksuse ülesanneteks on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Samuti teevad Eesti kaitseväelased koostööd Liibanoni relvajõududega. Eesti on varem UNIFILis tegutsenud 1996–1997. aastal, kui osaleti rahuvalvekompaniiga (135 tegevväelast).

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

UNMIK

ÜRO missioon Kosovos (UNMIK, United Nations Interim Administration Mission in Kosovo) loodi 1999. aasta juunikuus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga number 1244. Algselt kujutas see endast Kosovo vahevalitsust, mis teostas Kosovo territooriumil nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku võimu ning haldas kohtute süsteemi. Missiooni eesmärgiks oli aidata kaasa demokraatlike institutsioonide loomisele ja arengule ning hõlbustada Kosovo staatuse protsessi, edendades seejuures riigis turvalisust, stabiilsust ja inimõigusi. 2008. aastal andis ÜRO missioon valdava osa võimust üle vastselt iseseisvuse välja kuulutanud Kosovo valitsusele ja Euroopa Liidu õigusriigi missioonile Kosovos (EULEX). UNMIK jätkab tegevust vähendatud volituste ja isikkoosseisuga, pakkudes tuge kohalikele institutsioonidele ning täites ka vaatleja ülesandeid. Missiooni tuum on jäänud aga samaks: aidata kaasa inimõiguste arengule ning edendada riigis turvalisust ja stabiilsust.

UNMIKi missioonil osaleb kokku 14 Euroopa riiki ning Pakistan. Missiooni suuruseks on ligikaudu 350 inimest (andmed pärinevad 31. märtsist 2015), valdava enamuse moodustavad kohalikud ja rahvusvahelised tsiviilteenistujad. Eesti osaleb ÜRO missioonil Kosovos ühe tegevväelase ja ühe tsiviileksperdiga.

Missiooni koduleht

UNTSO

ÜRO sõjaline vaatlusmissioon Lähis-Idas (UNTSO, United Nations Truce Supervision Organization) loodi 1948. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 50 (1948). UNTSO tegevuspiirkond on Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja vältida väiksemate vahejuhtumite eskaleerumist laiemateks konfliktideks. Samuti toetavad nad teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone, nagu UNDOFi, mis tegutseb Golani kõrgendikul Iisraeli ja Süüria piiril, ning UNIFILi missiooni Liibanonis. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon. Tegu on relvadeta missiooniga ehk missioonil osalevad vaatlejad on relvastamata, mistõttu tagavad UNTSO kontingendi füüsilise väekaitse teised piirkonnas tegutsevad relvastatud ÜRO missioonid. Viimase aasta jooksul on olukord UNTSO missioonipiirkonnas muutunud pingelisemaks Süürias eskaleerunud riigisisese konflikti tõttu. Arvestades julgeolekuolukorda on teatud aladel UNTSO vaatlejate tegevust ajutiselt piiratud.

ÜRO vaatlusmissioonil osaleb ligi 150 sõjalist vaatlejat kokku umbes 20 riigist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast. Alates 2014. aasta septembrist on Eesti UNTSOle lähetanud kuni kuus tegevväelast, kes teenivad vahetustega Iisraelis ja Liibanonis. Eestlaste ülesanded sisaldavad patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

 

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon

 

Sõjalised operatsioonid

KFOR

NATO Kosovoga seotud ülesanded määratleti Põhja-Atlandi Nõukogu erakorralisel istungil 12.04.1999. NATO ja Jugoslaavia esindajate vahel 1999.a sõlmitud sõjalis-tehnilise lepingu tulemusena paigutati Kosovo provintsi ÜRO mandaadi alusel NATO juhitavad Kosovo rahutagamisväed (KFOR – Kosovo Force). Vägende ülesanne on ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luua turvaline elukeskkond ning demilitariseerida Kosovo Vabastusarmee. Kosovo iseseisvudes jätkas KFOR tegevust vastavalt ÜRO JN resolutsioonile nr 1244. NATO ja KFOR toetavad tugevalt Belgradi-Priština dialoogi ja KFOR Kosovo Julgeolekujõudude arengut. KFOR on saavutanud julgeolekujõududega seoses ka ühe missiooni eesmärgi, milleks oli Kosovo julgeolekujõudude täisvõimekuse saavutamine. 2017.a veebruari seisuga panustab KFORi missiooni 31 riiki ligikaudu 4273 rahutagajaga.

NATO liikmesriigid on kokku leppinud, et Kosovost lahkumine otsustatakse ja teostatakse ühiselt ning selle ajani on liitlaste panus vajalik. Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999.a, kui missioonile lähetati esimesed 10 tegevväelast. Eesti panus operatsiooni tipnes 2004. aastal, kui Kosovos teenis üheaegselt 122 tegevväelast. Praegu esindavad Eesti Kaitseväge Kosovos kaks kaitseväelast. 

Missiooni koduleht

RSM

2015. aasta jaanuaris käivitunud Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissioon RSM (Resolute Support Mission) kujutab endast jätkumissiooni NATO seni suurimale väljaspool oma territooriumi toimunud ÜRO JN mandaadi alusel tegutsenud rahutagamismissioonile ISAF (International Security Assistance Force). Viimase mandaat lõppes 2014.a lõpus ja Eesti panustas sinna 2014.a maikuuni kuni 170 tegevväelasega.

Kui ISAF oli sõjalise iseloomuga operatsioon, siis RSM kujutab endast aga hoopis väiksemat ja olemuselt teistsugust ettevõtmist, keskendudes Afganistani julgeolekujõudude  toetamisele mässulistevastases võitluses väljaõppe ja nõustamisega. Olenemata Afganistani julgeolekujõudude pingutustest on olukord Afganistanis endiselt ebastabiilne, mistõttu on oluline Resolute Support jätkumine ja Afganistani toetamine. 2017.a veebruari seisuga panustab RSMi 39 riiki 13 495 osalejaga.

Eesti panustab NATO juhitavasse väljaõppe- ja nõustamismissiooni Afganistanis alates 2015.a. 2017.a. osaleb Eesti nelja demineerijaga RSM raames RS raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eestlaste ülesanne on välja õpetada demineerijaid Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude (ANDSF, Afghanistan National Defence and Security Forces) vägede jaoks. Lisaks osaleb üks Eesti politseiekspert RS-missioonis. Lisaks RSMile toetab Eesti Afganistani julgeolekujõudusid kolme aasta vältel (kuni 2020.a) kokku 1,5 miljoni USA dollariga, samuti on Afganistan endiselt Eesti arengukoostöö üks olulisemaid sihtriike.

Missiooni koduleht

 

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

 

SMM

Spetsiaalne järelevalvemissioon Ukrainas (SMM, Special Monitoring Mission) kujutab endast relvastamata tsiviilmissiooni, mille ülesandeks on vähendada riigis valitsevaid pingeid ning aidata kaasa stabiilse ja turvalise keskkonna ülesehitamisele. Tegemist on ühe suurima järelevalvemissiooniga OSCE ajaloos. Vaatlejate ülesanneteks on koguda ja edastada objektiivset teavet kohaliku julgeolekuolukorra kohta, jälgida inimõigustest ja OSCE põhimõtetest kinnipidamist ning aidata kaasa dialoogile eri osapoolte vahel, et seeläbi leevendada pingeid piirkonnas. Objektiivse teabe kogumine on praeguses olukorras, kus konflikti osapoolte vahel käib tugev propagandasõda, äärmiselt oluline. OSCE igapäevased julgeolekuolukorda iseloomustavad raportid on avalikult loetavad OSCE internetileheküljel.

Spetsiaalne järelevalvemissioon otsustati liikmesriikide konsensuslikul otsusel Ukrainasse lähetada 2014. aasta märtsis, missiooni mandaadiks määrati esialgu kuus kuud. Praeguseks on mandaati pikendatud 2018. aasta 31. märtsini. Mandaat näeb ette võimaluse kuni 1000 vaatleja lähetamiseks, praegu on tööl üle 700 vaatleja 44 riigist ning peamiseks tegutsemispiirkonnaks on Donetski ja Luhanski oblastid.  Eesti panustab järelevalvemissiooni kuue vaatlejaga, ühtlasi toetame missiooni ka rahaliste vahenditega.

Missiooni koduleht

 

Viimati uuendatud: 5. Juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.